Kodutöö Ühiskonnaõpetuses 1.Iseloomusta Eesti näite põhjal otsest ja esindusdemokraatiat, osalus- ja elitaardemokraatiat. Otsene ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise : kas rahvakoosolekul (kärjad, veetse), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse kaudu. Esindusdemokraatia peaaegu alati teostatakse võimu valitud esindajate kaudu. Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia täh. Sellist valitsusvormi, kus oma arvamust oodatakse kõigilt isikuilt
Kuidas rahvas osaleb valitsemises Nüüdisaegsetes demokraatlikes riikides kasutatakse esindusdemokraatiat, mis tähendab, et rahvas osaleb valimistes enda valitud saadikute kaudu. Samas on säilinud ka otsese demokraatia põhimõtteid, igaüks võib oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. On ka küsimusi, mida põhiseadus keelab rahvahääletusele panna, näiteks rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad küsimused. Esindusdemokraatia toimub läbi rahvaesindajate valimiste
Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjuse...
Venemaa, totalitaarne Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Täielik kontroll rahva üle. P.-Korea) 6. Poliitilised ideoloogiad ja nende põhimõtted: loe enne tööd õpikust lk 23 + tööleht Konservatism Liberalism sotsiaaldemokraatia 7. Demokraatlik ühiskond: demokraatia jagunemine (esindusdemokraatia kodanikkond võib esindajaid valida erinevalt, valitud isikud peavad andma tegevusest rahvale aru, osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Referendumid, kodanikualgatused, protestiaktsioonid, eliitdemokraatia ühiskonna juhtimine on väikesearvulise eliidi käes.); dem tunnused (3-4) Valimised, vabad ja õiglased, võimu nimel on tihe konkurents, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, palju erinevaid infoallikaid, kodanikuvabadused ja inimõigused, enamus arvestab vähemuse huvidega, siirdeühiskond need riigid, mis lähevad ühelt poliitiliselt korralt üle teisele
Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid tuginedes enamuse võimule. Demokraatlik kord toetub seadustele, mis vastavad kultuurile, vajadustele, riigi arengusituatsioonile. Nagu ütles Winston Churchill: "Demokraatia on halvimatest parim". [1] Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. Otsedemokraatia on iseloomulik väikestele gruppidele ja kogukondadele. Tänapäeva infotehnoloogia vahenditest loodavad mõned poliitikud abinõu otsedemokraatia meetodite laialdasemaks rakendamiseks ka suurtes ühiskondades. [2] Nagu me teame, kuulub demokraatlikus riigis kõrgeim võim suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas omakorda teostab oma võimu erinevate institutsioonide kaudu. Täpsemalt võime
türanniaks. 510. a eKr see diktatuur kukutati. Järgnevatel aastatel (alates 508. a eKr) panid Kleisthenes ja Perikles aluse demokraatlikule korrale ning kesksele kohale nihkus ekleesia (rahvakoosolek), kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Tavaliselt kogunes Ateenas 5000-6000 osalejat. Koosoleku juhte ei valitud, vaid määrati liisuvõtmise teel. Just nii sündiski demokraatia. 2) Võrdle otsest ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia(nt:Sveits) Esindusdemokraatia(nt: Eesti, Rootsi) 1) Vana-Kreeka, rahvahääletus, kõigil õigus 1) rahvast teostab oma võimu kaudselt, hääletada, iga hääl loetakse üle esindajate kaudu. 2) Rahvas volitab valimistel endale esindajad parlamenti,võimuorganitesse
Demokraatiad ja diktatuurid Demokraatiaks nimetatakse ühiskonna organisatsioonivormi, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat, kus otsuseid teeb rahvas, ja esindusdemokraatiat ehk vahenduslikku demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Majandusvaldkonnas on demokraatiale omane vaba turumajandus, vaba konkurents ning riigi osakaal ei ole domineeriv. Demokraatlikus ühiskonnas on vabad valimised, mitmeparteilisus, pluralism ehk mitmekesisus, opositsioonide olemasolu ning kehtivad kodanikuvabadused, -õigused ja inimõigused. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Sellises riigis
vastu. Võim võib olla päritav. Nt. Põhja-Korea 16. Esindusdemokraatia, osalus e. otse-, eliit- ja defektne demokraatia Esindusdemokraatia on kõige levinum tänapäeval, kus võim riigis kuulub rahvale, kuna kõik ei saa korraga kõike valitseda, siis loobub enamus kodanikest oma võimust ja volitab enda asemel teatud hulk inimesi riiki juhtima. Volitatud isikud võivad olla mandaadiga seotud või ka mitte. Eesti ei ole riigikogu liige mandaadiga seotu. Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Valimiste vahepeal saavad kodanikud osaleda riigi elus nt miitingutes, protestides, esineda meedias, MTÜ, seltsides osalemine. Eliitdemokraatia Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatilud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud (ebaõiglane valimissüsteem, juurdepääs riigivõimule pole võrdne) 17. Siirdeühiskond, revolutsioon ja reform
elukutse ja leida tööd. Indiviidist sõltub, kuidas ta suudab neid võimalusi kasutada. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust. 1.6 Demokraatlik ühiskond DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Selle esindusdemokraatia, kus kodanikkond võib oma heaks näiteks on referendum kui valijaskonna esindajaid nt parlamenti või kohalikku kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise omavalitsusse valida erinevalt, kuid sõltumata küsimuse üle. Samuti võib osalusdemokraatia vormiks valimisviisist peavad valitud isikud kasutama pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest äärmisel juhul ka protestiaktsioone. rahvale aru.
ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond.
Keegi ei saa Eestilt iseseisvust ära võtta ning teda võõrvõimu alla panna. 2. Nimetage demokraatia vormid tänapäeval. Selgitage ja tooge näiteid nende avaldumise kohta (Eesti vabariigis). - *Esindusdemokraatia kodanikkond valib oma esindajad (parlamenti, kohalikku omavalitsusse), kuid sõltumata valimisviisist peavad valitus isikud kasutama võimu rahva nimel ja andam oma tegevusest rahvale aru. *Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) täiendab esindusdemokraatiat, referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes ühiskondlikult olulises küsimuses, kodanikualgatused ja kampaaniad. 3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused. - *Vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
täieliku läbipaistvuse puudumist[viide?] ja seetõttu võimu kaugenemist rahvast, siis rakendatakse paljudes kogukondades ühiskonna juhtimisel otsedemokraatia ja osalusdemokraatia põhimõtteid. 7 Otse- ja osalusdemokraatia probleemiks on võrreldes esindusdemokraatiaga suurem aja- ja muude ressursside kulu otsuste tegemisel. Seetõttu rakendatakse suuremate üksuste (linn, riik, riikide liit) juhtimisel eelkõige esindusdemokraatiat. (Rinne, 2013) 2.6 Tööstusdemokraatia Tööstusdemokraatia keskne taotlus on anda ettevõtte töötajatele osa omandiõigusest ettevõttele. See peaks suurendama nii nende tahet osaleda demokraatia teostamises kui töömotivatsiooni. 2.7 Korporatiivne demokraatia Korporatiivset demokraatiat võiks defineerida kui valitsemissüsteemi, milles riigi poolt tunnustatud korporatsioonid või assotsiatsioonid esindavad piiratud hulka tähtsamaid huve ühiskonnas ning
Esindusdemokraatia sarnaneks rohkem demokraatiaga, kui oleks sotsiaalne õiglus ja puuduks korruptsioon. Need tingimused oleksid tagatud, kui seadusloome juurde pääseksid peale poliitikute kitsa ringi ka teised võimekad kodanikud ja kui poliitilistel ametikohtadel sundkorras roteeritaks juhte, nii parteides endis kui ka riigi juhtimises ning kui valimiskampaaniate 7 rahastamine oleks täiesti avalik ja läbinähtav. Esindusdemokraatiat, milles ei piirata raha kasutamist valimiskampaaniates nimetatakse esindusrahakraatiaks. (Demokraatia, 2004) 1.14 Elitaardemokraatia Esindusdemokraatia üks suundi, kus ühiskonna juhtimine on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kes peab tähtsaimaks valitsemise efektiivsust. Elitaardemokraatia ei tähenda automaatselt eliidi vastandamist kodanikkonnale. Elitaardemokraatia kontseptsiooni alusepanija Joseph A.
2. DEMOKRAATIA VORMID Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu Lähemalt käsitlen otsedemokraatiat, osalusdemokraatiat, esindusdemokraatiat. 2.1 Otsedemokraatia Otsene ehk vahetud demokraatia tähendab, et võimu teostavad inimesed ise kas rahvakoosolekul, rahvahääletuse ja rahvaküsitluse või rahvaalgatuse kaudu. Otsedemokraatia tugevuseks peetakse seda,et igaüks saab otsustada ja nii viiakse ellu rahva tahe. Sellel on aga kaks olulist puudust. Kõigepealt tehniline kohmakus: rahvakoosolekut saab pidada ainult teatud hulga inimestega, miljonite osalejatega
Kõigi tahe kõigi üksikute konkreetsete tahete tulemus. Üldine tahe poliitika, mis on võrdselt kõigi liikmete huvides. 8. Millised on Rousseau' käsitluse probleemid? 9. Mis on esindusdemokraatia? Mis on osalusdemokraatia? Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu. 10. Mida väidab Mill demokraatia kohta? Mill pooldab esindusdemokraatiat. Milli arvates on valitsuse otstarve ,,parandada" kodanikke ja korraldada nende avalikke asju. Valitsust tuleb hinnata mõju järgi üksikisikule, et kas nad parandavad moraali/intellekti ning kui tõhusad nad on avalikes küsimustes. (vt. ka seminaritekst). Mill ohverdab võrdsuse ja jätab vabaduse teatud kodanikud ei saa hääletada hariduslikel või majanduslikel põhjustel, samas kui teised võivad isegi rohkem hääletada. 11. Mis on võimude lahususe idee?
küsimuste otsustamisega. Esindusdemokraatiale on tunnuslik, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsustamise puhul vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Esindusdemokraatiate puhul esineb vahel ka otsedemokraatia elemente, nt rahvahääletused, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda. Sellist otsedemokraatia elementidega esindusdemokraatiat nimetatakse ka osalusdemokraatiaks. · Rahvas valib saadikud · Partei, kes saab rohkem hääli saab õiguse moodustada valitsuse · Iga uue parlamendi koosseisu valimise järel moodustatakse uus valitsus · Parlament valib presidendi 4)Liberaalne ideoloogia Liberaalne ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonnakorralduse suurimaks hüveks ja eesmärgiks. Liberalism rajaneb eeldusele, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Liberalism
osalusdemokraatia (e otsedemokraatia) asemel pakuti välja esindusdemokraatia põhimõte inimene ei pea riigiasjade otsustamisel ise osalema, vaid ta valib oma esindajad üleriigilisse esinduskokku. · Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on esindusdemokraatia (kodanikkond valib oma esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse). Samas täiendab osalusdemokraatia läbi referendumite või kodanikualgatuste esindusdemokraatiat. · Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine (e seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest).
Tõeline headus tähendab teha head tänu oma tahtmisele ja iseloomule, teha seda rõõmuga, mitte puhtast ,,sina pead..." alusest. 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Ideaalis, rahva valitsus rahva poolt ja rahva jaoks 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Nii otsest demokraatias kui ka pikemas perspektiivis esindusdemokraatias on valitsejaks ikkagi enamus. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia puhul on igal hääleõiguslikul kodanikul õigus anda oma hääl poliitilistes küsimustes, esindusdemokraatia puhul valib rahvas endi esindajad, kes langetavad kui mitte kõik, siis enamiku otsuseid nende eest. 4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe nõuab poliitikat, mis on võrdsetes osades kõigi huvides, üldine tahe teenib rohkem suurema osa, enamuse huve. näitab seda, mis enamike arvates on üldsuse huvides. 5
Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse 10. Liberalismile ja konservatismile mis on iseloomulik? (Vaatan eelmise küsimuse pealt) 11. Demokraatia vormid tänapäeval Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäeva demokraatia kõige levinum vorm, kus Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. kodanikkond võib oma esindajaid nt parlamenti või Selle heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud küsimuse üle. Samuti võib osalusdem. vormiks pidada kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel rahvale aru
See näitab, et nende inimeste prioriteedi ei ole paigas ja nad ilmselt ei teeniks eesti rahvast, vaid teeniks iseennast riigi arvelt. Kokkuvõtteks võib öelda, et taasiseseisvumise järel tegi Eesti ulatsulikke reforme, muutes oma seadusi ja kooskõlastades teisi põhiseadusega. Eesti õigusloome aluseks on põhiseadus, millega kooskõlas on kõik teised seadused Eestis. Praegusel hetkel parlamentaarse riigikorraga Eesti riigis rakendatakse esindusdemokraatiat, kus rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu Riigikokku esindajate valimise teel. 1920. aasta põhiseaduses oli rahval otsene õigus rahvakoosolekutel seaduse muudatusteks hääletada, kuid niid teeb seda nende eest Riigikogu. Samas praeguses arenevas ühiskonnas ongi nii arukam, sest otsese demokraatia vormis jääksid teised eluvaldkonnad soiku. Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis
madalad. Kui valimistel osaleb vaid pool hääleõiguslikest kodanikest, pole mingit alust arvata, et referendumil aktiivsemalt osaletaks. Levinuim demokraatia vorm on esindusdemokraatia, kus valimistel valib rahvas endale esindajad parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Esindusdemokraatia probleemiks on aga see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Esindusdemokraatiat saab paremini realiseerida suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks. Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla). 7. Strateegia, poliitika ja administreerimine
astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia korral osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsene demokraatia otstarbekas ning sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib riigivõimuorganitesse oma esindajad. Valimiste korraldamist peetakse üheks demokraatia olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatia nelja ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma; 2) valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks;
ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik p...
väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega ega õiglase päritoluga. Rawlsi vastu: Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: Mida valiksid sellised inimesed nagu meie? Õigluse olemusele osutab mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 13. DEMOKRAATIA 1. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat. Otsene demokraatia need, kes on kõlblikud valima, valivad ja diskuteerivad iga probleemi puhul, ilma endale esindajaid valimata. Otsene demokraatia on teostatav ja mõttekas, kui tuleb teha vähe otsustusi ja suhteliselt väikse arvu osalejate korral. Esindusdemokraatias valivad hääletajad endale esitajad. Eristatakse volitatud (ei tohi valijaist sõltumata otsuseid langetada) ja sõltumata esindajaid (ise mõtleb). 2. Selgitage demokraatia ja vabaduse vahekorda.
See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi amtlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkundades on selleks erinevad piirangud. Näiteks ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb nende üle. Esindusdemokraatial valivad inimesed endale esindajad, kes esindavad nende huve ja kaitsevad nende seisukohti. 4. Kas demokraatia toob paratamatult kaasa vabaduse? Vabadus ei ole seotud demokraatiaga. 5. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi?
ühiskonnaelu, muutusid turumajanduslikult komplitseerunud ühiskonna jaoks ebapiisavateks elu korraldamise moodusteks. Seetõttu läksid kreeklased tavaõigusega reguleeritud ühiskonnaelult üle sellisele elukorraldusele, mis oli reguleeritud avalikult sõnastatud ja ühiskonna enda poolt vastuvõetud seadustega. Kuna kreeklased elasid nn polis`tes, väikestes linnriikides, siis said nad oma ühiskondade väiksuse tõttu rakendada mitte esindusdemokraatiat, nagu tänapäeval juba ühiskondade suuruse tõttu paratamatu on, vaid otsest demokraatiat, kus kõrgemaks võimuorganiks oli polise täiskasvanud meessoost kodanikkonna koosolek. Niisugused rahvakoosolekud omasidki seadusandlikku võimu. Selline süsteem eeldab aga elanikkonnalt suhteliselt kõrget haridustaset – eelkõige oskust argumenteerida, et oma soove ja eelistusi sellise otsese demokraatia kaudu teostada. Just seda oskust lubasid sofistid oma õpilastes kujundada
Tihti on ka elanike huvitatus ja aktiivsus madalad. Kui valimistel osaleb vaid pool hääleõiguslikest kodanikest, pole mingit alust arvata, et referendumil aktiivsemalt osaletaks. Levinuim demokraatia vorm on esindusdemokraatia, kus valimistel valib rahvas endale esindajad parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Esindusdemokraatia probleemiks on aga see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Esindusdemokraatiat saab paremini realiseerida suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks. Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla). Vahemärkusena võiks mainida, et viimaste aastate hädaldamine Eestis a la ,,valitsus ei kuula
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib ...
Nt mis on ausus ausus on see kui ei valetata. (samas vaenlasele sõjas võib). Enesetunnetus tunne iseennast. Arvas, et teadmiste aluseks on MÕISTE selgeks tegemine., siis järgnevad muud teadmised. Oma tegevustes tuleb keskenduda tähtsaimale. Elu mõte on hinge täiuslikkus. Tal oli probleeme poliitilise filosoofiaga, kritiseeris otsest demokraatiat Arvas, et võetakse vastu ebapädev otsus, kui häälte lugemisel saavad ülekaalu need, kes teemat ei valda. Pooldas esindusdemokraatiat. Poliitikaga tegelgu need, kes seda ala tunnevad. Seetõttu oli tal vaenlasi, süüdistati Ateena noorsoo moraalses laostamises. Tema üle toimus kohus ja ta mõisteti surma (otsus ühe enamhäälega).Sokrates pooldas seaduskuulekust seadust tuleb täita ka siis, kui see pole kõige parem. Kohtuotsust tuleb täita järelikult tuleb surra. Seetõttu nim teda ka antiikaja märtriks. Uskus hinge surematusesse hävineb ainult keha. Tema
esindusdemokraatia? Iseloomusta mõlema demokraatiavormi eeliseid ja puudusi. Otseses demokraatias osalevad otsuse vastuvõtmises kõik kodanikud. Vanaaja demokraatia oli otsene ja väljendus rahvakoosolekul. Hääletamine võis toimuda sageli piirkondade, maksurühmade või väeosade kaupa. Tänapäeval on otsese demokraatia väljenduseks rahvahääletus ehk referendum. Esindusdemokraatia korral valivad kodanikud endale esindaja. Algselt põhjendati esindusdemokraatiat sellega, et suuremas riigis ei saa rahvakoosolekut korraldada. Oluline on ka see, et kuni mõnesaja liikmelises kogus on võimalik korraldada arutelu ja tuua poliitika tänavalt parlamendisaali. Eestis väljendub esindusdemokraatia Riigikogu valimistes ja töös. Otsene demokraatia rahvahääletuses. Eelnõu paneb rahvahääletusele Riigikogu. Kui rahvas lükkab tagasi, siis toimuvad erakorralised valimised. Vt põhiseaduse § 56, § 65 punkt 2 ja § 105
Kreeka linnriikides oli poliitiline osalus piiritletud vaid väiksele osale rahvast: mehed üle 20 (kõik v.a naised, orjad ja välismaalased). Karmid hääletusreeglid olid paigas lääne riikides veel 20. sajandini, enamasti seotud omandiga ja sooga (naised ei saanud valida). Tänapäeval on vanuse alampiiriks 15 kuni 21 aastat + muud piirangud (vangid, paberitega hullud).Tänapäeval tähendab „rahvas“ peaaegu kõiki täisealisi kodanikke. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia puhul valijal puudub esindaja. Esindusdemokraatia puhul hääletajad valivad endale esindaja. Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: – võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetše), rahvahääletuse ja rahvaküsitluse (referendum, plebistsiit) või rahvaalgatuse (kodanikuinitsiatiiv) kaudu. Valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (e otsene demokraatia)
See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi amtlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb? Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkondades on selleks erinevad piirangud. N: ei lastud Antiik-Kreekas lastel, naistel ega välismaalastel hääletada. 3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia korral räägib iga inimene ise enda eest. Ta toob isiklikult välja oma probleemid ja vajadused ja arutleb nende üle. Esindus-demokraatial valivad inimesed endale esindajad, kes esindavad nende huve ja kaitsevad nende seisukohti. 4. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Kõigi tahe on kõigi üksikisikute konkreetsete tahete tulemus, see on omaenda huvides hääletamine ja hääletamine selle alusel, mida peetakse õigeks
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
konkureerivad huvid (tuleb leida tasakaal ning leida lahendus, mille järgi teostatakse enamuse tahet antud perioodil). Võib vastandada: - Otsedemokraatiat (vahetu, plebisitaarne) nt Sveits (põhjuseks see, et pole olnud üle sajandite opositsiooni, kõik on olnud esindatud ka valitsuses ning seega pole kasutatud opositsiooni vahendeid) - Esindusdemokraatiale (kaudne) - Tänapäeval mõistetakse demokraatia all peamiselt esindusdemokraatiat. Jaguneb veel: - Parlamentaarne demokraatia (valitsus tugineb parlamendi usaldusele, kes paneb valitsuse paika) Valdav enamus läänelikest demokraatiatest (k.a Eesti) - Presidentaalne (presidiaalne) demokraatia (president on valitsuse juht või omab suurt otsustusõigust valitsuse tegevuse üle; koostab valitsuse; parlament on eraldiseisev kogu) - Läbirääkimisdemokraatia (kompromissid)
toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma. 2) valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks.
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
kaasaegse majandussüsteemi toimimise globaalse loodusliku tasakaalu säilitamisega. Valimised: funktsioonid, valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Demokraatia jaguneb otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otstarbekas otsest demokraatiat kasutada ja sel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: ·määravad parlamendi koosseisu ehk need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma. ·valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks.
elanikkonna kihtidele. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Demokraatia tähendab rahvavõimu. Omakorda jaguneb demokraatia otseseks ja esindusdemokraatiaks. Otsese demokraatia puhul osaleb rahvas koosolekutel ja hääletab käetõstmisega mingi otsuse poolt. Suurte rahvahulkade puhul pole otsest demokraatiat võimalik kasutada ja sellisel juhul kasutatakse esindusdemokraatiat rahvas valib oma esindajad riigivõimu organisse. Valimiste korraldamist peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad esindusdemokraatias 4 ülesannet: 1) määravad parlamendi koosseisu e need isikud ja parteid, kes hakkavad seadusi vastu võtma 2) valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimudele oma nõudmisi hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks
Kui valimistel osaleb vaid pool hääleõiguslikest kodanikest, pole mingit alust arvata, et referendumil aktiivsemalt osaletaks. Levinuim demokraatia vorm on esindusdemokraatia, kus valimistel valib rahvas endale esindajad parlamenti, kus nad rahva eest otsuseid vastu võtavad. Esindusdemokraatia võrdlemisi tavaliseks probleemiks on aga see, et aja jooksul võim kaugeneb rahvast. Esindusdemokraatiat saab reeglina paremini realiseerida suuremate üksuste korral (linn, riik, riikide liit). Esindusdemokraatia teisendeid, mis sisaldavad otsedemokraatia elemente, kutsutakse osalusdemokraatiateks. Osalusdemokraatiat saab paremini realiseerida väiksemate otsustusüksuste tasemel (perekond, korteriühistu, küla). Vahemärkusena võiks mainida, et viimaste aastate hädaldamine Eestis a la „valitsus ei
samuti laste puhkuse korraldamine õppevaheaegadel - munitsipaalrajooni territooriumil meditsiinilise kiirabi korraldamine, esmase meditsiinilis-sanitaarse abi korraldamine ambulatoorsetes polikliinikutes ja haiglates, meditsiinilise abi korraldamine naistele rasedusperioodil, enne ja pärast sünnitust - eestkoste ja hooldus olme- ja tööstusjäätmete utiliseerimise ja käitluse korraldamine jne Valimised: Rakendatakse nii esindusdemokraatiat (valitakse esindusorgan) kui ka vahetut demokraatiat (rahvakoosolekud, -algatused ja hääletused). Sõltuvalt rakendatavast omavalitsusmudelist võib vahetult elektoraadi poolt valimisele kuuluda ka mitte üksnes esinduskogu, vaid ka täitevorgani juht. Enamikus munitsipaalüksustes on kehtestatud majoritaarne (ühemandaadiline) valimissüsteem. Kuid seadus lubab ka mitmemandaadiliste valimisringkondade moodustamist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
