Teedemasinate juhtimine ja hooldus (1)

Teedemasinate juhtimine ja hooldus
Teedeehituse masinate liigitus

• Teedehituse ettevalmistustööde masinad
  
• Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika
  
• Pinnaste tihendusmasinad
  
• Autoteede katendi ehitustehnika
  
• Teede hooldustehnika
  
• Transpordivahendid ja eritehnika
  

• 1.5 Bituumen- sideainete jaoturid
  
• 1.5.1 – gudranaatorid:
  
• a) liikuvuselt:
  
• iseliikuvad ja auto-
  
• poolhaagis
  
• rippseadmena
  
• käsi
  
• b) tööpõhimõttelt:
  
• - mehaanilised
  
• - pneumaatilised
  

Pinnaste stabiliseerimise masinad
Pinnase freesid :

• pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks
  

Pinnae frees -segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega

• pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid
  
• jäigad freesid
  
• elastsed frees-kobestid
  
• 2 võlliga segistid
  
• laotus-silumisseadmed
  

Teedeehitusmasiante arengusuunad
Peamised arengu tendentsid on:

• universaalsete masinate tootmise laiendamine
  
• masinate unifitseerituse taseme tõstmine
  
• ressursi (masinate tööea) suurendamine
  
• hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides
  
• masinate massi vähendamine
  
• kütuse erikulu vähendamine
  
• juhtimissüsteemide automatiseerimine
  
• ergonoomiliste näitajate parandamine
  
• tootlikkuse suurendamine
  
• remondi- ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine
  
• monitooring- süsteemide laialdasem kasutamine
  
• nn „pardakompuutrite“ kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel
  

Universaalne masin – paljude kiireltvahetatavate tööorgantiega masin, millega saab sooritada mitmesuguseid erinevaid tehnoloogilisi operatsioone
Unifitseeritud masin – masin, mille konstruktiivsed ühikud (agregaadid, koostud, detailid) on valmistatud täieliku vahetatavuse põhimõttel teatud tüüpmõõtmete ridade piires
Ressurss – masinate normatiivne tööiga enne kapitaalremonti
Sanitaar- hügieenilised nõuded (nt: valgustatuse tase, kabiini õhu koostis ja temperatuur, müra tase kabiinis ja masina ümbruses, vibratsiooni tase jne)
Antropomeetrilised nõuded (nt: vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ja raskuse jaotusele tööasendis jne)
Füsioloogilised ja psühho-füsioloogilised nõuded (nt: vastavus inimese energeetilistele võimetele, nägemis- ja kuulmisorganite ning närvisüsteemi psühho-füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne)
Psühholoogilised nõuded , mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid harjumusi ning vastuvõetava informatsiooni hulka ja selle ümbertöötlemise kiirust inimese intellekti poolt.
Mootorid
Mootorid on elektroonilise juhtimisega otsesissepritsega kütusesüsteem, mis annab masinale parimad tööomadused ja tagab kasutajale vajaliku võimsuse suurima tootlikkusega töötamiseks.
Alusvankrid
Masinatele koostatud alusvanker on pikema kasutuskestusega ja töökindlam ning selle ülalpidamis-ja kasutuskulud on väiksemad. Juhtratastest kõrgemale paigutatud veotähikuga alusvanker tagab masina optimaalse tasakaalu ja parimad tööomadused mistakes tööde teostamisel.
Jõuülekanded
Tehakse tugevad, vastupidavad ja töökindlad nende komponendid tagavad sobiva võimsuse ning pika kasutuskestuse. Automaatne käiguvahetus ja automaatne ümberlülitus madalamale ülekandele suurendavad juhi mugavust .
Tööorganid
Valmistatakse ja pidevalt töötatakse välja laias valikus uusi, tugevaid ja mitmekülgseid tööorganeid, tänu millele saab masinaid kasutada igasugusteks rakendusteks ja täita tööülesandeid tõhusalt.
Sõrmjuhtimisega käepidemed
Sõrmjuhtimisega käepideme abil on masina juhtimine, liikumissuuna muutmine ja käigu valik ühendatud ühtesamasse süsteemi. Kõiki nimetatud juhtimisfunktsioone rakendatakse ühe käega. Selline süsteem suurendab juhi töötamismugavust ja tagab paremad töötulemused.
Juhikabiinid
Tehnika viimase sõna järgi loodud juhtkabiinid on väiksema mürataseme ja vibratsiooniga ning tagavad suurepärase nähtavuse. Hüdraulilised eeljuhtimisseadmed võimaldavad juhtimisel kasutada vähem jõudu, vähendades seega juhi väsimist.
Laser ja Gps juhtimissüsteemid
Laser ja GPS süsteemid võimaldavad teha murrangulise pöörde pinnaseteisaldustöödel. Need on kergelt paigaldatavad valmidusega masinale
Konstruktsioon
Valuterasest ja tugevatest terasplaatidest komponendid on kokku keevitatud, mis tagab karteri ja raami ühtse jäiga tervikkonstruktsiooni. Mürataseme ja vibratsiooni vähendamiseks on kabiin kinnitatud kummipatjadele. Kütusepaagi elastsed kinnitused kõrvaldavad paagi vibreerimise ja vähendavad mehaanilisi pingeid.
Igakülgne klienditugi
Firmade, ettevõtete müügiesindajate poolt pakutav ulatuslikku teenustevalikut, mille hulgast saab klient valida oma vajadustele vastava lahenduse. Konkreetsetes teenustes lepitakse kokku teeinduslepingus. Müügiesindaja võib vastavalt kliendi soovidele koostada lepingu alates sellisest, mis hõlmab ainult regulaarhooldust kuni lepinguni, mis tagab masina täieliku korrashoiu, võimaldamaks kliendil optimeeridao ma investeeringu tasuvust.
Komtrax võimaldab jälgida

• Masina asukohta ja liikumisi
  
• Hooldevälpasid
  
• Masina tööaega, sealhulgas eraldi töötamist tühikäigul, reaalset tööaega ja lisaseadmete kasutamise aega
  
• Masina koormatust (sobivust antud tööle)
  
• Kütuse taset paagis ja kütusekulu
  
• Jahutusvedeliku temperatuuri
  
• Masina rikke hoiatusi
  
• Kuu ja aasta aruandeid masina kasutuse kohta
  

Buldooserid
Buldooser on liikuv mullatöömasin, mis kujutab endast roomik - või ratasttraktorile, vedukile või mingile teisele liikurmasinale raami või taladega riputatud tööseadet- kõverjoonelise profiiliga hõlma (metallplaati). Hõlm on paigutatud liikurmasina baasist väljapoole.
Enamasti paigutatakse hõlm baasmasina ette, kumer külg baasmasina poole, mille gabariitlaiust hõlm täielikult katab.
Buldooserit kasutatakse suurte koguste pinnase lükkamiseks.
Buldooseri põhi seadmed on hõlm ja masina taha kinnitatav ripper.

Buldooser on mullatöö masin, peamine otstarve seisneb pinnase vastava paksusega kihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise , lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümber paigutamise ruumis.
Pinnase kihi eraldamiseks massiivist kasutatavad traditsioonilised meetodid on:
a) mehhaaniline meetod ehk lõikamine , mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks
b) hüdromehhaaniline töötlemine
c) lõhkamine
d) kombineeritud meetodid

• Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsessi ehituslike mullatööde teostamisel on:
  a) pinnase kaevamina ja teisaldamine maksimaalselt 200 (300)m kaugusele
  b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi.
  

Buldooseri tööorganid
Buldooseril on kolm põhi hõlma põhitüüpi:

U-kujuline hõlm (U- blade ), mis on mõeldud materjali lükkamiseks ja kandmiseks pika vahemaaga.

Sirge hõlm ( straight blade), mis on mõeldud silumiseks, süvendamiseks ja tasandamiseks.

Reha tüüp hõlm (brush rake ), mida kasutatakse võsa ja juurte eemaldamisel.
Buldooseri ripper on metallist konks mille abil purustatakse kivim massiivis, kobestatakse pinnast jne.
Buldooserite üldehitus

Juhikabiin

• Masina juhtimine
  
• Automaatne käiguvahetus
  
• Tööorganite juhtimine
  

Lõppülekanne

Siduri-/ pidurikoost

Mootor

Radiaator

Hüdromuundur

Hüdrosüsteem
Tööorganid
Hõlm, tõstesilinder, lõiketerad, Pikitõuketalad (risthõlm), pikitõuketalade asemel kasutatakse ka universaalset tõukeraami (pöördhõlm).
Otstarbekalt eristatakse buldoosereid (liigitatakse) üldotstarbelisi ja eribuldoosereid.
Üldotstarbelised buldooserid on kohased keskmistes pinnase- ja kliimatingimustes kõige enam esinevate pinnaste ja teiste materjalide kihiliseks lõikamiseks, kogumiseks ja teisaldamiseks.
Keskmine pinnas- saviliiv , liivsavi- ja savipinnased ning nende erimid, kerged kaljukivimid nagu kiltkivi, paekivi , merglid.
Eribuldooserid on kohandatud eriliiki töödeks ( teetrassi rajamiseks, turbe vallitamiseks, mullavallide tasandamiseks, maa- aluseks kaevandamiseks jne.)
Eritööde tegemiseks on nendel buldooseritel mitu hõlma tüüpi.
Sfäärilised hõlmad (koosneb 2 ... 5 osast paigutatuna umbes 15° alla, tükk - ja pustematerjalidel töötamiseks)
Hürdauliliselt juhitav lõughaarats (puistematerjali teisaldamiseks pikema maa taha)
Kahekülgne hõlm (töötamiseks edasi- tagasikäigul)
Tõmbe hõlm ( kõlm masina poole, seinte juures töötamiseks, tõmbab enda poole)
Ümberpööratav hõlm (töötamiseks tõugates või tõmmates)
Buldooserite liigitus
Käiguosa ehituse järgi - ratas- ja roomikbuldooserid
Nimiveojõu järgi:

• Ülirasked – 400hj
  
• Rasked 250 – 400hj
  
• Keskmised 160 – 249hj
  
• Kerged 60 – 159hj
  
• Väikesed – alla 60hj
  

Käiguosa ülesandeks on masina rasukse ülekandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks. Toetuselementide tüübi alusel liigitatakse käiguosad:
a) röömas
b) pneumoratas
c)roomik
d)sammuv
e) tigu
Roomikkäiguosa on väljaarenenud rööbaskäiguosast ning kujutab endast tegelikult rööbasteed, mida masin edasiliikudes endale ise ette paigaldab. Roomikkäigu osa koostus on:

tugirullikud

vedav tähtratas

kanderullikud

juhtratas

roomikvanker

roomikkett koos taldmikega
Buldooserite liigitus hõlma järgi.
Konstruktiivsete tunnuste järgi:

• Risthõlmaga buldooser – hõlm asetseb masina pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav.
  
• Pöördhõlmaga (angeldooserid) buldooserid – hõlma saab horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest ja sellega risti.
  
• Universaalsed (trassibuldooserid) – kahest poolest koosneva liigendhõlmaga, mille mõlemaid pooli võib seada masina pikiteljesuhtes nurga alla või risti.
  

Kõigil buldooseritel võib olla hõlma põikkalde mehhanism , selleks et kergendada raskete pinnaste või materjalide töötlemist.
Rist ja pöördhõlmaga buldooseril võib olla ka lõikenurga reguleerimisvõimalus hõlma kallutamisega (pööramisega) ette- või tahapoole.
Risthõlmaga buldooseri lõikenurka reguleeritakse hüdrosilindriga hõlma üles ja allatõstmisega. Kaldenurk ei ole reguleeritav.
Pöördhõlmaga buldooseri kaldenurka reguleeritakse hõlma ülesalla tõstmise abil hüdrosilindritega. Kaldtugede pikkuse muutmisega ühes suunas muudetakse lõikenurka. Kaldtugede pikkuse muutmisega erisuunas muutub ka kaldenurk.
Pöördhõlmaga buldooser, ehitus, osad, detailid.

• Universaalraam
  
• Hõlm
  
• Tõukur
  
• Parem- ja vasakpoolne poolraam
  
• Hüldosilindri ühendamise kõrv
  
• sfääriline pea
  
• Ühendus sõrmed
  
• Toend tõukuriga ühendamiseks
  
• Raami kõrv
  
• Tugi
  
• Sfääriline pesa
  
• Sirm
  
• Parem-, keskmine- ja vasakpoolne tera
  
• Kulumisplaat
  
• Ristmikud
  
• Kaldtoe toru
  
• Tala
  

Tööohutusnõuded buldooseriga ehitamisel

• Kaevise kaevandamine ja kattekihtide eemaldamine võib toimuda juhikinnitatud või kooskõlastatud ee passi või tehnoloogilise kaardi (edaspidi ee pass ) järgi
  
• Ee passis sõltuvalt kasutatavatest seadmetest tuleb näidata:
  

astangu kõrgus, nõlva nurgad, tööastangu ja vajadusel ohubermi laius

võimaliku varisemisala piirid

kaevandamise suund ja laadurseadme manööverdusskeem

kasutatavad seadmed

kaevesammu ehk siseku laius

vahekaugused seadmete ja seadme ning astangu serva või tee- raudtee vahel

transpordivahendi laadimiseks juurdesõiduskeem

põhilised ohutusnõuded

• Buldooseriga töötamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest.
  
• Kui masina tehnilises passis puuduvad sellekohased andmed, ei tohi kaldenurk tõususuunas töötamisel olla üle 25 kraadi ja langussuunas üle 30°. Külgkalle võib olla 12-20°.
  
• Keelatud on materjali allalükkamisel hõlma viimine üle astangu või puistangu serva.
  

Kordamisküsimused:

Mida loetakse risthõlmaga buldooseriks?

Risthõlmaga buldooseri üldehitus.

Mida nimetatakse buldooseriks?

Eribuldooserite kasutamise võimalused.

Üldotstarbeliste buldooserite kasutamise võimalused.

Buldooserite kasutamine teedeehituses.

Risthõlmaga buldooseri kalde - ja lõikenurga reguleerimisvõimalused.

Mida loetakse pöördhõlmaga buldooseriks?

Pöördhõlmaga buldooseri üldehitus.

Pöördhõlmaga buldooseri kalde- ja lõikenurga reguleerimisvõimalused.

Lubatud kalde suurused töötamisel tõusudel ja langudel.

Lubatud külgkalded buldooseriga töötamisel.
Vastused:

Hõlm asetseb pikitelje suhtes risti,ei ole pööratav.

lõikenurka reguleeritakse hüdrosilindriga hõlma üles - allatõstmisega. Kaldenurk ei ole reguleeritav.

liikuv mullatöömasin, millele on riputatud hõlm (üldiselt ette)

teetrassi rajamiseks, turbe vallitamiseks, mullavallide tasandamiseks, maa- aluseks kaevandamiseks jne

Pinnaste ja teiste materjalide kihiline lõikamine, kogumine ja teisaldamine.

Kasutatakse suurte koguste pinnase lükkamiseks, teetrassi rajamiseks.

Lõikenurka reguleeritakse hüdrosilindriga. Kaldenurk ei ole reguleeritav.

hõlma saab horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest ja sellega risti.

buldooseril võib olla ka lõikenurga reguleerimisvõimalus hõlma kallutamisega (pööramisega) ette- või tahapoole

kaldenurka reguleeritakse hüdrosilindritega. Kaldtugede pikkuse muutmisega ühes suunas muudetakse lõikenurka. Kaldtugede pikkuse muutmisega erisuunas muutub ka kaldenurk.

ei või olla üle 25° kraadi ja langussuunas üle 30°.

12-20°.
Greiderid- autogreidrid, teehöövlid
Greiderid ja autogreiderid on peamiselt teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasutatakse ka mitmesugusteks muudeks töödeks nagu heakorrastatud teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatelt, platside ja väljakute planeerimiseks jpm.
Tööorgani juhtimise mehhanismid vanematel greideritel olid mehhaanilised, kaasaegsetel greideritel on need hüdraulilised.
Greiderid on haagis -või poolhaagismasinad.
Autogreiderid on iseliikuvad masinad ehk teehöövlid.
Hõlma suuruse järgi jaotatakse teehöövlid kahte rühma:

• rasked höövlid – hõlma pikkusega 350 – 450cm
  
• keskmised höövlid – hõlma pikkusega 250-300cm
  
• On olemas ka kergeid höövleid, millede hõlmad on alla 250cm
  

Iseliikuvad teehöövlid jagunevad:

• Kergeteks (mootori võimsusega 30-40hj, hõlma pikkus 250-300cm)
  
• Keskmisteks (50 – 60hj, hõlma pikkus 300-360 cm)
  
• Rasketeks (60 – 140hj, hõlma pikkus 360-450 cm)
  

Teehöövli hõlma kõrgus on keskmiselt 50-55cm.
Autogreideri põhielemendid on:

• mootor
  
• kabiin
  
• pearaam
  
• tööraam
  
• hõlm
  
• hõlma pöördemehhanism
  
• hõlma tõstesilindrid
  
• hõlma küljele väljaviigu silinder
  
• tagasilla balansiirid ja tagarattad, esisilla rattad
  

Peale põhitööorgani võib autogreider olla varustatud lisa tööorganitega:

• kobesti
  
• vanade katete lõhkuja, mis paigutatakse kas esisillast ette või tahapoole
  
• buldooseri hõlm, mis kinnitatakse reeglina esisilla ette.
  

Liigitatakse:

Raami konstruktsioonilt:
a) jäiga raamiga
b) šarniir- liigendraamiga

Transmissiooni tüübilt:
a) mehhaaniline, astmeline
b) power shift tüüpi

Läbivuselt ja manööverdusvõimelt:
a) normaalse läbivuse ja manööverdusvõimega (1x2x3)
b) suurendatub läbivusega (1x3x3)
c) suurendatud manööverdusvõimega (3x2x3)
d) suurendatud läbivuse ja manööverdusvõimega (3x3x3)
Ettenähtud kasutusviis
Teehöövel on konstrueeritud ja ehitatud järgmiste tööde jaoks

• talvine ja suvine maanteehooldus.
  
• Asfaldi aluskihtide ja pindade puhastamine
  
• pinnastetööd, pinnase planeerimine ja viimistlemine tee-ehitus- ja haljastustöödel.
  

Mootori järgi liigitatakse mootorid kolmeks:

• kerged (-44kW)
  
• keskmised (-99kW)
  
• rasked (suurem / võrdne 100kw)
  

tööseadmestik – tööorgan, pöördering, tööhõlm
jõuülekanne (transmission) – käigukast koos hüdrotrahvoga, kardaan , peaülekanne , poolteljed, külgülekanne .
Hüdrosüsteem
Õlitaseme kontroll

Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal

Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas

Kui õli vaja lisada, tehakse seda tutsi kaudu või lukustavast täiteavast
Õlivahetus

Tõsta tööraam ülaasendisse ning tõmba lõikenurga seadesilindri kolvivars sisse

Seiska mootor

Ava kork

Lase õlil välja valguda ning puhasta kork ja tihend
Mootorit ei või käivitada!

Eemalda filtripadrun ja pese magnetsüdamik
Puhastamiseks ei või kasutada liivapaberit või kiuduandvat kaltsu !

Paigalda uus filtripadrun
Kaane paigaldamisel suru see käega paigale ja pinguta kruvisid vaheldumisi nii, et kaas oleks õiges asendis!

Sulge kork

Täida süsteem sobivamargilise õliga tutsist või õlitäiteavast
Täida silindrid õliga tööliikumiste sooritamise teel!

Kontrolli õlitaset paagis, mis peab langetatud hõlmaga olema kontrollkaasi keskkohast kõrgemal.
RG-286 esisilla hooldamine
Tõstke masina esiosa raamist (mitte esisillast) või tõstesilindrite abil nii, et esirattad tõusevad maast lahti. Sellisel juhul on määritavad pinnad eraldi ning saavad ühtlaselt määritud.
Määrdepunktid (Vammas esisild )

Teljepoldi alumised laagrid (käändhoovad)(2 määrdeniplit)

Teljepoldi ülemised laagrid (käändhoovad)(2 määrdeniplit)

Esisilla laager raamil (1 määrdenippel)

Juhtsilindrite otsad (2 määrdeniplit)
Määrdepunktid (NAF esisild)

Juhtsilindrite laagrid ja juhtvarras (4 määrdeniplit)

Pöördlaagrid (4 määrdeniplit)

Rataste kalde laagrid
Diferentsiaali õlitaseme kontrollimine

• Masin peab seisma tasasel pinnal
  
• Avage tasemekorgid (12mm võti)
  
• Õlitase peaks ulatuma avani põhjani
  
• Kui diferentsiaalis on vähem õli ning leket ei ole, kontrollige tandemi ülekande õlitaset. Kui õli on liiga palju, siis on võimalik, et tihend tandemi ülekande ja diferentsiaali vahel lekib .
  

Vammas esisild
Õlitaseme kontrollimine

• Puhastage korgi ümbrus
  
• Pöörake ketast nii, et korgi ava on horisontaalne.
  
• Õlitase peaks ulatuma korgini
  

Õli lisamine

• Lisage õli korgi kaudu kuni õlitase ulatub „OIL LEVEL“ märgini.
  
• Pange kork tagasi
  

NAF sild
Õlitaseme kontrollimine

• Puhastage korgi ümbrus
  
• Pöörake ketast nii, et korgi ava on horisontaalne.
  
• Õlitase peaks ulatuma korgini
  

Õli lisamine

• Lisage õli korgi kaudu kuni õlitase ulatub korgini
  
• Pange korgid tagasi ( pingutusmoment 50Nm).
  

Diferentsiaali õlivahetus
Avage tasemekorgid ja täitmiskork, kuna rõhutasandusava võib hoida diferentsiaalis kerget ülerõhku.

• Avage tühjenduskork
  
• Laske õlil välja valguda ning puhastage seejärel korgid ja tihend
  
• Kui kogu õli on diferentsiaalist välja valgunud, sulgege kork
  
• Täitke täitmistoru kaudu sobiva õliga kuni tasemekorkide avadeni
  
• Pange tasemekorgid tagasi
  
• Pange õhustuskork tagasi toru otsa ning sulgege täitmiskork.
  

Kasutage ainult mineraalõli !
NAF esisilla jooksu reguleerimine

• Tõstke esirattad üles
  
• Laske silmuskruvide kuuskantmutrid lõdvemaks
  
• Lükake seger-rõngas välja, eemaldage seib
  
• Lööge välja juhtääriku nukk sobiva tihvtieemaldajaga (nt. Spindel). Märkus ! Juhttihvtid on karastatud, pindude oht.
  
• Pöörake mõlema poole silmuskruvisid, kuni saavutate jooks 0+/- 1mm. Iga pöörde regulatsioon on 1.5mm. Mõõt peab mõlemal poolel olema ühesugune (ca. 52mm)
  
• Pange tihvtid ja muud osad tagasi ja lukustage
  
• Kontrollige jooksu
  
• Lukustage silmuskruvide kuuskantmutrid. Pingutusmoment: 600Nm.
  

Kui jooksu reguleerimine on lõpetatud , siis kontrollitakse ka, et esirataste pööramispiirajad töötavad enne, kui pöördsilindrid saavutavad maksimaalse asendi. Piiramiskruvid asuvad esisilla tala ees ning peaksid saavutama kontakti samal ajal sõltumata sellest, kas rooli pööratakse paremale või vasakule. Vajadusel reguleerige kruvisid. Kontrollige ka, et rataste pööramisel ei oleks soovimatuid takistusi.
Hüdrosüsteem – tööseadmete ja lisaseadmete juhtimine
Hüdrosüsteem: Esimene pumbaosa toidab vasakpoolset jagajat, teine parempoolset.
Kahe kontuuri jagatud hüdrosüsteemi eeliseks on hõlma seadesilindrite kiirem reguleerimine ning hõlma vasaku ja parema tõstesilindri teineteisest sõltumatu toimimine .
Kahekontuuriline, avatud tüüpi, põhijagajate juhtimine toimub pilootjagajate abil. Kaksikpumba poolt arendatav töörõhk on piiratud 10,0MPa'ni (100 bar'ini).
Hüdrosüsteemid käitatakse lisaks peale töö-ja lisaseadmete: seisupidur , diferentsiaali lukk , juhtimine ( rool ), 2x pidurikontuur(sõidupidurid)
Rõhu reguleerimine, parem kontuur :
Reguleerimine toimub parempoolse jagaja peas olevast kaitseklapi seadekruvist.
Rõhu reguleerimine, vasak kontuur
Reguleeritakse nagu parempoolset kontuuri, ainult et vasakpoolse jagaja seadekruvist.
Hüdrosüsteemi juhthüdraulika rõhu kontroll ja reguleerimine
Kontroll:
Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli vasakul poolel, kabiini all oleva manomeetri ühendustutsiga. Rõhk peab olema u 2500...3000 (25...30bar).
Reguleerimine:
Reguleerimine toimubreduktsiooniklapi seadekruviga. Seadekruvi päripäeva keerates rõhk kasvab.
Hõlma pöördliikumise kaitseklappide kontroll ja reguleerimine.
Pööre paremale, rõhu kontroll:
Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli raami all olevasse parempoolse manomeetri ühendustutsiga. Aseta hõlm, hõlm tööraamil maksimaalselt paremal. Sõida madalaimal käigul takistuse poole. Jälgi manomeetrilt rõhu näitu: hõlma pöörduma hakkamisel peab rõhk olema 10000kPa (100 bar) – 13000 kPa (130bar) vahel, sõltuvalt tööst. Soovitatav on 13000 kPa (130 bar)
Hõlma pöördesilindrite otsas kaitseklapp.
Rõhuakude seisukorra kontroll
Rõhuakud on algselt laetud lämmastikgaasiga 1200kPa (12bar)
Kontroll:

• langeta hõlm, rakenda PRESSUJUV reziim
  
• Suurenda rõhku u. 40 barini ja rakenda NORMAALSET HÖÖVELDUST
  
• Jälgi manomeetrite ja osutite liikumist, rõhk peaks langema aeglaselt 12 barini ja sealt alates langema kiiresit. Üleminekukoht näitab rõhuakude laetusastet.
  

Kontrollimiseks on põhjust siis, kui süsteemis esineb midagi erandlikku.
Kontrolltöö nr.2

Hüdrosüsteemi ülesanne teehöövlitel

Mis süsteemid käitatakse lisaks hüdrosüsteemilt teehöövlil CG-18

Käigupiiramisklapi ülesanne

Käigupiiramisklapi rakendumine

Hõlma pöördliikumise kaitseklappide ülesanne

Nimetada hõlma superujuasendi süsteemi koostisosad

Iseloomustada kergujuvrežiimi

Iseloomustada pressujuvrežiimi

Tööhüdraulika kontroll ja reguleerimine

Hüdrosüsteemi juhthüdraulika rõhu kontroll ja reguleerimine

Hõlma pöördliikumise kaitseklappide kontroll

Rõhuakude seisukorra kontroll'
Vastused:

tööseadmete ja lisaseadmete juhtimine

seisupidur, diferentsiaali lukk, juhtimine, pidurikontuur

kaitseb tööraami küljenihutussilindrit ja hõlma vasakpoolset tõstesilindrit vigastuste eest

kui tööraami küljenihutussilinder puutub vastu piirdehooba, annab hoob liikumise edasi käigupiiramisklapile, mis kõrvaldab juhthüdrosüsteemis vastavatelt jagajatelt rõhu

kaitsta tööraami konstruktsiooni takistusele sattumisel vigastumise eest.

Tõstesilindrite küljes juhtplokid, hüdroakud, juhtpuldid

Töötera rõhumisjõudu teepinnale vähendatakse kunstlikult rõhuakust rõhu lisamisega hõlma tõstesilindri alapoolele

Töötera rõhumisjõudu teepinnale vähendatakse kunstlikult rõhuakust rõhu lisamisega hõlma tõstesilindri ülapoolele

rõhufiltri ja tagasivoolufiltri vahetus

Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli vasakul poolel, kabiini all oleva manomeetri ühendustutsiga. Rõhk peab olema u 2500...3000 (25...30bar).

Pööre paremale, rõhu kontroll:hõlma pöörduma hakkamisel peab rõhk olema 100 bar –130bar vahel, sõltuvalt tööst. Soovitatav on 130 bar

langeta hõlm, rakenda PRESSUJUV reziim, Suurenda rõhku u. 40 barini ja rakenda NORMAALSET HÖÖVELDUST, rõhk peaks langema aeglaselt 12 barini ja sealt alates langema kiiresti.
Kaksikhammasrataspump
Kaksikhammasrataspump kujutab endast kahte hammasrataspumpa, mille korpused ja võllid on teineteisega jäigalt ühendatud. Maksimumtootlikkus on 2x45 cm3 pumbavõlli ühe pöörde kohta.
Jagaja
Höövli põhiraamile juhikabiini ette on paigaldatud üks viiesektsiooniline ja üks neljasektsiooniline jagaja. Jagaja iga sektsioon koosneb põhijagajast, mille siibrit juhitakse juhthüdraulika madalrõhuliste pilootjagajate abil. Kummaski jagajas on kaitseklapp mis rakendub erandlikes tingimustes süsteemi normaalset töörõhust 3000kPa (30 bar) suuremal rõhul. Klapp toimib ka imiklapina.
Hõlma pöördliikumise kaitseklapid
Kaitseklapid (2 tk.) asetsevad tööraamil. Kaitseklappide ülesanne on kaitsta tööraami konstruktsiooni takistusele sattumisel vigastumise eest.
Hõlma juhtklotsid
Kelgul on neli juhtklotsi, millede soontes asetsevad hõlma liugepinnad. Hõlma nihkumisel kelgu suhtes liuguvad liugepinnad juhtklotside soontes kas paremale või vasakule. Iga juhtklots on lahtivõetav ja reguleeritava soonevahega. Juhtklots koosneb surumisplaadist, vertikaalplaadist, horisontaalplaadist, reguleerplaatidest paksusega 0,25mm, paigaldustihvtidest ja poltidest koos lukustusplaatidega.
Juhtklotside kulumist kompenseeritakse reguleerplaatide eemaldamisega.
Määrimisjuhised
Tööraami sarniirühendus
Kinnitusliigendi pesas määrdenippel
Kinnitusvarre laagris määrdenippel
Tööraami pöörderingi liugepind
Pöörderingi peal 7 määrdeniplit.
Tööraami pöörderingi juhtsektorid
Juhtsektorid on pöörderingi all 4tk. Igal sektoril 1 määrdenippel
Hõlma pööramissilindrite liigendid
Silindrite kolvivarte liigendites 2 määrdeniplit. Silindrite otstes 2 määrdeniplit.
Hõlma nihutussilindri liigendid
Kolvivarre liigendis määrdenippel. Silindri otsal määrdenippel.
Hõlma juhtpinnad
Määrimiseks on saadaval eritoimelised määrdeained , mis võivad esineda ka aerosoolidena. Määrimine või õlitamine on piisav, kui seda tehakse iga päev. Puhasta juhtpinnad enne määrimist.
Lõikenurga seadelaagrid
Laagritappide peades on 2 määrdeniplit.
Lõikenurga seadesilinder
Kolvivarre liigendis on 1 määrdenippel. Silindri kinnituslaagrites on 2 määrdeniplit.
Tõstesilindri kinnituskahvli laager
Kahvleid on kolm, kaks paremal ja üks vasakul pool höövlit. Määrdeainena ei või kasutada molübdeenisulfiidi sisaldavaid, vaid käesoleva juhendi soovituste kohaseid määrdeid. Kahvlite laagrites raamil on 3 määrdeniplit. Määrimine on teostatav kahes osas: hõlm õhus ja maas . Siis on kindel, et laagrite koormatuimad kohad saavad korralikult määritud.
Tõstesilindri liigendid
Silindrite kolvivarte liigendites on 3 määrdeniplit. Üks liigend on höövli paremal ja kaks vasakul pool.
Juhtsektorid on pöörderingi all 4tk. Igal sektoril on üks määrdenippel.
Määrimiseks on saadaval eritoimelised määrdeaineid, mis võivad esineda ka aerosoolidena. Määrimine või õlitamine on piisav, kui seda tehakse iga päev. Puhasta juhtpinnad enne määrimist.
!!! Lahtiste hammasrataste määrimiseks mõeldud määrdeid ei tohi kasutada.
Tasandushõlma kasutamisel peab lisaseadme ümberlüliti olema asendis „TAGUMINE LISASEADE “.
Pöörderingi kinnitus ja reguleerimine
Pöörderingi kinnitust tuleb kontrollida iga päev, et tema raami ja juhtsektorite vaheline pilu ei muutuks liiga suureks.
Ajami reduktori põhiosad:
Avatud pöördering
Hüdromootor
Tigu
Reduktori vedav hammasratas
Korpus (täidetud õliga)
Reguleerpolt hambumise tihendamiseks
Suletud pöördering
2 hüdrosilindrit
4 Juhtklotsi
Pöörderingi kinnitust tuleb kontrollida iga päev, et tema raami ja juhtsektorite vaheline pilu ei muutuks liiga suureks.
Arvestades pöörderingi osade kulumisega ekspluatatsioonis, on pilu sobiv suurus u. 0,5mm. Pilu võib mõõta mõõtekaliibriga.
Pöörderingi reguleerimine:
Vertikaalsuunalist pilu reguleeritakse reguleerplaadiga, mida saab eemaldada vastavalt kulumisele. Horisontaalsuunas reguleeritakse sektoreid poltidega. Poldid fikseeritakse mutritega. Reguleerimise lõppedes kinnituspoldid pingutatakse ja fikseeritakse topeltmutritega. Avatud pöörderingi reguleeritakse analoogselt, vertikaalpilu pöörderingi ja tööraami vahel 2-3mm. Külgvahe pöörderingi ja juhtsektorite vahel kuni 1,5mm.
Tööhõlm

• kaarjas metallplaat
  
• kinnitatakse poltidega / kiiludega
  

Vammase tööhõlma juhtimine
Hõlma juhtklotsid
Kelgul on neli juhtklotsi, millede soontes asetsevad hõlma liugepinnad. Hõlma nihkumisel kelgu suhtes liuguvad liugepinnad juhtklotside soontes kas paremale või vasakule. Iga juhtklots on lahtivõetav ja reguleeritava soonevahega. Juhtklots koosneb surumisplaadist, horisontaalplaadist, reguleerplaatidest paksusega 0,25mm, paigaldustihvtidest ja poltidest koos lukustusplaatidega.
Juhtklotside kulumist kompenseeritakse reguleerplaatide eemaldamisega.
Lisaseadmed
Buldooser – materjali teisaldamine, talvel lume lükkamine
Lumestopp (vaalupiiraja) – Piirab lume / töömaterjali mahajooksmist hõlmalt.
Lumetiib – Hoiab ära vallide tekkimise.
Lörtsihõlm – Võimaldab hõlma vastu teepinda panna
Kraavilõikaja – Kasutatakse tee äärde kraavi lõikamiseks (kinnitub tööhõlma otsa)
Kobestaja – Kinnitub esisilla taha, kasutatakse pinna kobestamiseks.
Tasandushõlm e. Vaalujaotaja
Tasandushõlm kinnitub höövli tagaosa külge kahe fikseerimiskonksu ja kahe klambri abil. Klambrid fikseeritakse poltühenduste abil. Hüdrosüsteemi voolikute kiirühendustutsid omavad tähistusi T7A, T7B, T8A, T8B ja T. Tasandushõlma ja höövli hüdrosüsteemi samasugust tähistust kandvad tutsid ühendatakse omavahel. Solenoidklappide juhtimiseks ühendatakse tasandushõlma elektrisüsteemi pistik höövli tagaosa pistikuga, mis asub kiirühendustutside juures; samuti kinnitatakse sinna poltühenduste abil releeplokk.
Reguleerimisi saab teha järgmistest kohtadest

vasaku pikendi regleerimine kolvivarre keermesliitest

parema pikendi reguleerimine kolvivarre keermesliitest

parema pikendi katkestusklapi reguleerimine. Reguleeritakse selliselt , et vasak pikend tõuseks ja laskuks esimesena

rataste seadekiiruse reguleerimine drosselist

5, 6 ja 7 – mehhaaniline rataste kõrguse reguleerimine

tööreziimis hõlma kalde reguleerimine
1) ülemine vedrupakett reguleeritakse tasandushõlm maas. Mutter keeratakse kerge pinguga kinni ja kontreeritakse teise mutriga
2) alumine vedrupakett reguleeritakse maksimaalselt ülestõstetud tasandushõlmaga. Kui tasandushõlma pöördenurk on 30°, siis peab vasaku jätku otsa ja maapinna vaheline kaugus olema ligikaudu 80mm.
Tööliikumised
Tasandushõlma kasutamisel peab lisaseadme ümberlüliti olema asendis „TAGUMINE LISASEADE“.
Tasandushõlma erinevate silindrite solenoidklappide juhtimiseks kasutatakse lisaseadmete lülituspulti.
Lisaseadmete lülituspuldil on kolm lülitit: S56, S57 ja S58, millede abil lülitatakse hüdraulikahoovale tasandushõlma erinevate silindrite tööliikumised
Lüliti S56 on kaheasendiline, lülitid S57 ja S58 aga kolmeasendilised. Lülitiga S57 lülitatakse lisaseadmete hüdraulikahooval ringi üles-alla toimivad tööliikumised, lülitiga S58 aga vasakule-paremale toimivad tööliikumised.
Tasandushõlm
Teepinnale langetatud tasandushõlmaga ei tohi sõita tagurpidi . Kui tasandushõlm on langetatud teepinnale ja juht lülitab sisse tagasikäigu, siis hoiatab summer sellest helisignaaliga.
Kui pöördenurka muutva silindri kolvivars on väljalükatud asendis, siis ei või tasandushõlma üles tõsta, kuna silindri sfäärilistel laagritel pole küllaldaselt liikumisruumi.
Ületõstetud tasandushõlma puhul S57 funktsioonid 1 ja 2 on elektriliselt blokeeritud.
Pöördenurga muutmiseba saab käänakutelt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte vahetumisel.
Hooldus
Tasandushõlma poltühenduste pingsust tuleb kontrollida iga päev. Määrida tuleb iga 40 töötunni järel või kord nädalas. Määrimispunktide arv on 22.
Ohutus
Tutvu põhjalikult käesoleva kasutamisjuhisega. Tasandushõlma hooldamiseks langeta ta maapinnale
Kardaan
Kannab peaülekande edasi erineva nurga ja kauguse all.
Vedav sild balansiiridega
Balansiir garanteerib erinevate rataste pideva ühenduse maapinnaga.
Hüdrotrafo
Moodustab mootori ja käigukasti vahel paindliku vedelikuühenduse ning enam kui kahekordistab mootori väändemomenti. Väändemoment on kõige suurem siis, kui käigukasti veetav võll ei pöörle ja masin seisab. Selline olukord tekib liikumatu objekti tõukamisel ja sõidusuuna muutmisel, enne masina liikumahakkamist (liikumatu koormus).
Käigukast
Käigukast on Powershift- käigukast, mis on varustatud hüdrotrafo ja mehaaniliselt toimiva lukustussiduriga.
Powershift käigukast – koormuse all võimalik käike lülitada
Käigukasti peamised osad:

• Pöördemomendi hüdrotransformaator koos blokeerimismehhanismiga (lock-up)
  
• Reversseerivad hammasrattad ja lplitussidurid
  
• Kiirustmuutvad hammasrattad ja lülitussidurid
  

Käigukasti õlitussüsteemiga on ühendatud eriline kaksikõlifilter ja õlijahuti.
Käigukastile on paigaldatud kaksikhammasrataspumo tööhüdrosüsteemi ja hammasrataspump rooli- ning pidurisüsteemi toitmiseks. Pumpratta (hüdrotransormaatori sisendvõll) ja turbiinratta (hüdrotransformaatori väljundvõll /käigukasti sisendvõll) ühendamine ja lahutamine lock-up'i abil toimub automaatselt.
Hüdrotransformaator ilma lock-up'i blokeerimiseta vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust. Samal ajal muutub hüdrotransformaatoris sellisel reziimil töötades osa energiast soojuseks, mis on tingitud pumpratta ja turbiinratta omavahelisest libisemisest. Sellega kaasneb ka mõningane kütusekulu suurenemine.
Käigukasti karter täidab samaaegselt ka õlipaagi funtktsioone. Tal on õlitäitetoru, õli väljalaskekork, õlitaseme kontrollkraanid (maksimum ja miinimumtase) ja/või läbipaistev õlitaseme mõõtevoolik või õlimõõtevarras ning õliringluse kaksikfilter.
Käigukasti hüdrosüsteem on ühenduses õlitussüsteemiga ja tal on eriline õlijahuti, mis on ühendatud järjestikku mootori jahutussüsteemiga.
Käiguvähendaja – võimaldab ilma täiendava ülekandeta suurendada väljundi pöördemomenti ja ühenduses sellega ka teehöövli tõmbejõudu 50% võrra. Käiguvähendajal on 2 diapasooni:

sisselülitatud – ette nähtud rasketes tingimustes töötamiseks, kuni 50km /h

välja lülitatud – transportliikumine, kuni 75km/h
Hüdrotransformaatorit kaitseb ülerõhu eest ülevooluklapp. Avanemissurve 8,5-9bari. Ei tohi tekkida kavitatsiooni. Selle ärahoidmiseks peab hüdrotrahvo olema pidevalt täidetud õliga. Selleks on hüdrotrahvol ka juhtimisventiil ( avaneb rõhu juures 5bari).
Õlijahutusradiaatori ees paikneb ülevooluklapp, mis avaneb rõhul 5bari.
Käigukasti juhtimissüsteem
Koosneb:

• käigulüliti > controller
  
• elektrooniline juhtimisplokk > control unit
  
• elektrontabloo > display
  

Töö nr. 4

Hüdromehhaanilise täisautomaatse käigukasti põhiosad

Hüdrotransformaatori ülesanne, ehitus

Lock-up'i ülesanne, rakendumine

Käiguvähendaja kasutamise eesmärgid

Hüdrotransformaatori ülevooluklapi ülesanne

Hüdrotransformaatori juhtimisventiili ülesanne

Käigukasti elektroonilise juhtimissüsteemi koostisosad (3 asja)

Käigukasti õliga toitesüsteemi rõhk ja töötemperatuur

Nõuded teehöövli pukseerimisel

Õlitaseme kontroll käigukastis
Vastused:

vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust
ülevooluklapp, juhtimisventiil

Pumprattaturbiinrattaühendamine ja lahutamine

Tagasilla põhiosad:

• Peaülekanne (kahekordne, ühekordne) (muudab pöördemomenti,
  
• 
  

Kahekordne peaülekanne
Vedav koonushammasratas, veetav koonushammasratas, vedav silinderhammasratas, veetav silinderhammasratas, korpus (täidetud õliga), rõhutasand, reguleerpolt koos fikseermutriga
Ühekordne peaülekanne
Vedav koonushammasratas, veetav koonushammasratas, diferentsiaal, poolteljed
Veosild
Õlitaseme kontroll
Ava kork ja kork veosilla vasakpoolses seinas sillakäise taga.
Kontrolli, et õlitase on avade alumiste servade tasemel.
Kui veosillas on õli vähem ja leket ei ole näha, kontrolli tandemikorpuste(külgülekande) õlitasemeid. Kui neis on õli üle kontrollavade taseme, siis lekib veosilla ja tandemi korpuse vaheline tihedus.
Õlivahetus

• Ava kork
  
• Lase õlil välja voolata ja puhasta kork ja selle tihend
  
• Kui õlivool on lõppenud, sulge kork
  
• Täida veosild sobivamargilise õliga õli sissevalamisavast kontrollavade tasemeni. Külma õli korral tuleb aga arvestada, et õlitasemete ühtlustumine kontrollavade vahel toimub aeglaselt, kuna õli peab veosillast valguma läbi laagri vaheliste õõnsuste peaülekande korpusesse. Kui õlitasemed avade vahel on ühtlustunud, sulge avad.
  

Esirataste laagrid
Määrimine
Rattalaagrite määrimise perioodsust vaata määrdekaardilt. Rattalaagrite määrimiseks tuleb tõsta ratas üles kas tõstukiga või höövli enda silindritega ja asetada esisilla talale ratta kohal tugi alla. Eemalda ratas rummult. Eemaldada kaas ja splint. Keera kroonmutter lahti. Eemalda rattatrumm koos laagritega teljelt. Pese rattarumm, laagrid ja telg hoolikalt kütusega puhtaks. Määri laagrid ja täida nendevaheline ruum rattarummus määrdega.
Külgülekanne paikneb balansiirvedrustuse sees.
Tandem
Õlitaseme kontroll
a) höövel peab astesema horisontaalsel pinnal
b) ava tandemkorpuse küljel olev kontrollkork
c) kontroll, et õlitase ulatub avani
d) juhul, kui õli tuleb lisada, tehakse seda avast või tandemi korpuse peal keskosas olevast õli sissevalamisavast
e) kui õlitase tandemi korpuses on kõrgem ava tasapinnast, siis võib see pärit olla veosillast, nendevaheliste tihendite lekkimise tõttu. Kontrolli siis kohe ka õlitaset veosillas.
Õlivahetus

Höövel peab olema horisontaalsel pinnal. Ava korgid.

Lase õlil välja valguda. Puhasta korgid ning tihendid .

Kui õlivool on lõppenud, sulge kork või korgid.

Täida korpus sobivat marki õliga ava tasemeni. Kuna külm õli valgub aeglaselt, sis oota kuni õlitase stabiliseerub.

Sulge avad.
Tandemi kiigelaagrid

• Tõsta määritava poole tagarattad maast lahti.
  

• Höövlit saab tõsta kas tungrauaga positsioonist või siis höövli oma silindrite abil.
  

• Toesta höövel kindlalt. Määrimisel tungib nüüd määre koormatuimate laagripindade vahele
  
• Ühel kiigelaagril on 6 määrdeniplit. Määrimine vähendab hõõrdumist, tihendite ja korpuste korrosiooni.
  
• Määret on vaja lisada küllaldaselt, et kogu laager oleks määrdega täidetud. Määrimise ajal liiguta laagrit, kiigutades ülestõstetud tandemikorpust üles-alla.
  
• Enne ja pärast kiigelaagri montaaži nõutakse tingimatta määrimist. See nõue kehtib ka höövli ületalvepidamisel.
  
• Montaažieelsel puhastusel tuleb kontrollida, et puhastusaine ei rikuks tihendeid ega tungiks käiguossa.
  

Tagarataste rummud
Iga rummu telje otsas on 1 määrdenippel rattalaagrite määrimiseks.
Esisillad
Esisilla abil toimub höövli juhtimine.
Koosneb:

Sillatala

Käändhoovad

Paralleelvarras ehk rööpvarras

Hüdraulilised juhtsilindrid

Kallutusmehhanismi hüdrosilinder

Kallutusmehhanismi hoovastik
Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all)
Esirataste kokkujooks
Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud. Kui höövli roolile alumises märgatakse mingeid muutusi, tuleb esirataste kokkujooksu ja roolimehhanismi kontrollida vahepeal . Rehvide ebaühtlane kulumine viitab vajadusele kontrollida esirataste kokkujooksu.
Töö käik

Sõites höövliga tasasel pinnal otse edasi, pööra esirattad otse ning peatu

Tee selge märk (näiteks kriidiga) kummagi rattakilbi ettepoole jäävale siseküljele rattatelje kõrgusele. Mõõda mõõtevarda abil märkidevaheline kaugus.

Sõida höövliga nii palju edasi, et rattad pöörduksid 180°, s.t. märgid kilpidel jääksid tahapoole rattatelgede kõrgustele. Mõõda mõõtevardaga märkide vaheline kaugus

Kui mõõdud vastavad (mõõtude vahe märkide vahel rattakilpide sisekülgedel ees ja taga on 2...4mm), siis on kokkujooks õige.

Kui mõõtude vahe erineb, siis reguleeritakse rööpvarda pikkust. Selleks lõdvendatakse rööpvarda otstes asuvaid fikseerimispolte. Rööpvarrast pöörates seatakse esiratastele mõõtude vastav kokkujooks.

Pinguta fikseerimispoldid (Poltide pingutusmoment on 45Nm).

Pärast kokkujooksu reguleerimist kontrolli, kas rataste paremale või vasakule lõpuni välja pööramisel esisilla tala otstes asuvad pöördepiiramispoldid puutuvad samaaegselt mõlema õlatapi põskede vastu enne kolvivarre täielikku väljumist silindri korpusest. Silindrite kolvivarred ei tohi rataste maksimaalsel välja pööramisel millegi vastu puutuda. Vajadusel reguleeri poldid. Kontrolli ka, et mingi kõrvaline ese ei takistaks rataste pööramist.
Esirattalaagrid Määrimine
Rattalaagrite määrimise perioodsust vaata määrdekaardilt. Rattalaagrite määrimiseks tuleb tõsta ratas üles kas tõstukiga või höövli enda silindritega ja asetada esisilla talale ratta kohal tugi alla. Eemaldada ratas rummult. Eemaldada kaas ja splint. Keera kroonmutter lahti. Eemalda rattarumm koos laagritega teljelt. Pese rattarumm, laagrid ja telg hoolikalt kütusega puhtaks. Määri laagrid ja täida nendevaheline ruum rattarummus määrdega. Määret peab olema pandud küllaldaselt. Paigaldada rattarumm tagasi laagritele . Rattarummu pidevalt pöörates pinguta kroonmutrit kuni laagrid pingutuvad nii, et rumm pöörleb raskelt . Pööra mutrit kuni 1/6 pööret tagasi, niiet splindi ava teljes jääks kohakuti kroonmutri vastavate piludega. Lukusta kroonmutter splindi abil. Määri kroonmutri ümbrus korralikult määrdega ning pärast seda paigalda kaas. Paigalda ratas rummule. Õige reguleerimise korral peab rattarumm pöörlema vabalt, ilma takistuseta ja ei tohi loksuda. Reguleerimise õigsust kontrollitakse sõidukatsel rattarummu kuumenemise järgi. Kui hoida kätt rummul, siis ei tohi rumm kätt kõrvetada. Kui rumm on tuline, tuleb kroonmutrit lõdvendada 1/12 pööret ja splintida mutter eelmise avaga 90° risti olevast avast.
Pidurid
Hüdrauliline ajam
Trummel ehk klotspidurid
Ketaspidurid
Hüdraulilise ajamiga pidurid
Piduripedaal, pidurihoovastik, võimendi , piduri peasilinder ( pump ), voolikud /torud, õli jõuab edasi ratta pidurimehhanismi.
Peasilinder koosneb: õlireservaar, täiteava, kompensatsiooniava (ühendavad õlianumat peasilindriga),
Kui pedaalile ei vajutata, tuleb õli hüdrosüsteemist võimendisse, liigub läbi siibri kolvi ette ja läheb äravoolule. Piduri peasilindri kolb jääb liikumatuks. Kompensatsiooniava kaudu on peasilindri eesmine ruum ühenduses õlianumaga.
Pedaalile vajutades tõukur liigutab siibrit. Võimendi kolb suleb äravooluava. Võimendi kolvi ees luuakse hüdrosüsteemi poolt rõhk. Hüdrovõimendi kolb paneb liikuma peasilindri kolvi. Peasilindri kolb suleb kompensatsiooniava ja kolvi taga tekitatakse piduriõlile rõhk. Rõhu tulemusel avaneb klapp ja piduriõli liigub ratta piduri silindrisse. Kui õli ei saa enam liikuda rattapiduri silindrisse, avaneb võimendis klapp ja võimendi õli suunatakse äravoolule. Pedaali vabastamisel liiguvad kolvid vedrude mõjul algasendisse ja piduriõli voolab tagasi piduri peasilindrisse.
Rattapidurimehhanismi hooldamine
Klotsi friktsioonkatte ja trumli vahelise pilu kontrollimine (kontrollitakse lehtkaliibriga). Reguleerseadmest keeratakse klots vastu trumlit ja siis tagasi, kuni ratas vabalt pöörleb. Pumbatakse piduripedaal kõige ülemisse asemisse, hoitakse piduripedaali, sama-aegselt avatakse õhutusventiil. Piduripedaal langeb alumisse asendisse ning suletakse õhutusventiil. Protsessi korratakse, kuni piduripedaal fikseerub kõige ülemises asendis.
Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised õlivanniga mitmekettalised piduripaketid. Välimised pidurpaketid on ühendatud esimesse pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse hüdroakudesse. Pidurdades juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil piduri silindritesse. Pooltelgedel asuvad piduripaketid. Piduripakett koosneb:
Töösilinder, lülituskiil, kokkusuruja, kuulid, metallketas, lamellketas, pooltelg.
Hüdrorõhu jõudmisel töösilindrisse pannakse liikuma lülituskiil. Selle tulemusena liiguvad kuulid pesadest välja ja surutakse omavahel metallkettad ja lamellkettad. Poolteljed on pidurdatud. Pedaali vabastamisel hüdrorõhk alaneb, kuulid liiguvad pesadesse tagasi, metall -ja lamellkettad vabanevad.
Piisab rõhuakude rõhuvarust vähemalt kuueks täispidurduseks. Rõhuakudesse akumuleeritud hüdrorõhk tuleb alati enne pidurisüsteemi voolikute avamist nullida.
Pidurite kontroll
Mõõdetakse kolvivarre asend (peab olema 21mm). Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada.
RG-286 sõidupidurid
Sõidupidur toimib hüdrauliliselt. Tandemi ülekanded on varustatud kuivade ketaspidurite ja kahe pidurisüsteemiga. Esimesed pidurid on ühendatud esimese süsteemi ja tagumised teisega. Pidurisüsteemis on rõhuakud hüdrosurve akumuleerimiseks. Pidurdamise ajal suunatakse surve rõhuakudest pidurpedaali klapi kaudu pidurisilindritesse. Kui mootor seisab, piisab rõhuakude survest vähemalt kuue täiskoormusel pidurduse jaoks.
Varupidurisüsteem
(lisavarustuses)
Kabiinis asuvad pidurilülitit kasutatakse teise pidurisüsteemi juhtimiseks solenoidklapi kaudu.
Pneumoajam
1- pneumokamber
2- pidurikraan (juhib õhuliikumist pidurikambritesse ja pidurikambritest välisõhku)
3 ja 5 – rõhuregulaatorid (kontrollivad süsteemi õhurõhku , 3 kontrollib balloonis , 5 kompressoris)
4- õhuballoon (hoiab õhu tagavara)
6- kompressor (toodab suruõhku)
7- õhupuhasti (puhastab õhku)
Seisupidur
Seisupidur on vedrujõul töötav trummelpidur või ketaspidur , nn. kardaanipidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. Mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel.
Märkus: Kui hüdrorõhk on liiga madal, siis seisupidur ei vabastu.
Kui seisupidur vabastatakse mehaaniliselt, siis tuleb höövli juhuslikku liikumahakkamist takistada tõkiskingade asetamisega rataste ette.
Kui seisupiduri toimimine nõrgeneb, siis tuleb reguleerida spiraalvedru pikkust talrepi abil. Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200mm.
Diferentsiaali lukk
Lukk suletakse hüdrosilindri abil ja vabastub vedrujõul. Diferentsiaali lukustamisel pöörlevad kõik tagarattad ühesuguse kiirusega. Juhtimispuldil põlev signaallamp näitab luku sisselülitatust.
Diferentsiaali lukustust kasutatakse siis, kui ühe poole vedavate rataste haakumisvõime teekattega on nõrgem kui teise poole vedavatel ratastel, s.o. Väikese haardeteguriga libedal või pehmel teekattel. Kui höövlit pööratakse järsult, tuleb lukk vabastada. Pööramine kulgeb siis palju lihtsamalt. Diferentsiaali ei või lukustada hea haardeteguriga pinnasel (asfalt, betoon), kuna tulemuseks on jõuülekande ülekoormamine ja rehvide kiire kulumine.
Lukku ei või sisse lülitada siis, kui höövli tagarattad juba puksivad. Enne tuleb ratastel peatuda.
Peale lüliti kinni lülitamist sõidetakse algul ettevaatlikult, kuni oldakse kindlad, et lukk on täielikult sisse lülitunud (signaallamp on süttinud). Lukk tuleks sõitmisel siis sisse lülitada, kui sõidutingimused võivad iga hetk muutuda sellisteks, mil lukustust kohe vajatakse. Tasasel pinnal sõites (rattad pöörlevad ühesuguse kiirusega) lülitub lukk kergesti sisse, kui sõita kaarega kas vasakule või paremale.
Roolimehhanism
Höövli roolimehhanism on hüdrauliline ja seetõttu on teda kerge kasutada. Rooli pööramisel suunab dosaarpump õli vastavate esisilla juhtimissilindrite ühtedesse kolvipooltesse rõhu all sisse. Samal ajal suruakse õli silindrite teistest pooltest kolvi poolt välja. Silindrit pööravad esirattaid vastavalt rooliratta pööramisele.
Kui seirattad on pööratud äärmisse piirasendisse, ei või rooli hoida pööramist jätkuvas asendis. Rooli tuleb veidi tagasi pöörata, et vältida õli liigset kuumenemist ja kaitseklappide tarbetut koormamist.
Rattaid saab pöörata ka seisva mootoriga , kuid pööramine on siis aeglane ja raske. Mootoririkke korral saab höövlit aeglasel kiirusel pukseerida, kuid seejures tuleb täita juhiseid.
Pärast roolimehhanismi ja/või esisilla kokku panemist ning enne sõidu alustamist tuleb kontrollida, et rataste pööramisel ei esineks takistusi ja rataste pööramispoldid oleks reguleeritud.
Roolisüsteemi toidetakse pidurite laadimisventiili kaudu. Pidurdamisel (mootori tühikäigul) juhitakse umbes 1/3 süsteemis ringlevast õlist pidurite laadimisventiili kaudu pidurisüsteemi ning dosaatorpump toimib siis aeglasemalt. Seda on tunda rooli pööramisel.
Höövli juhtimine põhiraami pööramisega
Juhtpedaali vasakut või paremat poolt vajutades pöördub raam kas vasakule või paremale.
Märkus: Raamiga juhtimist võib rakendada ainult liikuva höövliga.
Tänu põhiraami pööramise võimalusele suureneb teehöövli manööverdusvõime.

• höövlit on kitsastes oludes kerge pöörata
  
• erinevate sõiduradade samaaegne hööveldamine ja neilt kõrvale pööramine
  
• pööratud raam mõjutab raskel hööveldamisel höövli pikisuunalist stabiilsust (höövli esiots nihkub külgsuunas)
  
• kallaku peal ja pehmetel teeäärtel on parem külgstabiilsus
  
• hõlma suurem ulatuvus kallaktöödel
  
• raamiga juhtimine muudab kergemaks kõrvale pööramise pehmetelt teevallidelt ja ka kraavist väljasõidu
  
• lumekoristustöödel või aldab pööratud raam tööhõlmal ja buldooseril ühe tööliikumise ajal puhastada korraga kahte rada
  
• ristmike puhastamine ja lumekoristamine koos buldooseriga
  

Raamiga juhtimist kasutades veendu alati, et hõlmal oleks ruumi liikuda!
Raamiga juhtimist kasutades peab höövel liikuma!
Tööraami nihutamisel piirasendisse tuleb vältida höövli erinevate osade omavahelisi kontakte.
Tööraami tõstmisel transportasendisse tuleb vältida hõlma otsa ja rehvi vahelise kontakti tekkimist.
Kui hõlm jõuab piirasendisse, lülitab tõstesilindri kahvli küljes olev impulssandur kabiinis sisse summeri (helisignaali). Siis ei või tööraami tõstmist enam jätkata.
Roolihüdraulika kontroll ja reguleerimine
Kontroll:
Ühenda tööriistadega kaasasolev manomeeter höövli esiotsa vasakul küljel oleva manomeetri ühendustutsiga. Kui rool on pööratud äärmisesse piirasendisse ning rattad rohkem edasi ei pöördu, peab rõhk olema 9000kPa (90bar). Rõhu reguleerimisel ei ole tähtis, et õli oleks töötemperatuuril.
Reguleerimine:
Reguleerimine toimub kabiini ees asetsevast dosaatorpumba küljel olevast seadekruvist. Eemalda suurem kaitsekork. Reguleerimine teostatakse lühikese kruvikeerajaga. Esimesel reguleerimisel võib kruvi olla raskesti pööratav, kuna ta on määritud lukustusainega.
Ekskavaatorid

• Ekskavaatorid on iseliikuvad masinad, mida kasutatakse pinnaste kaevamiseks ja ümberpaigutamiseks puistesse või transportvahendeisse tema haardeala piirides. Ekskavaatorid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel:
  
• Pöördemehhanism
  a) mittepöörduvad
  b) pöörduvad
  b1; mittetäispöördelised
  b2; täispöördelised
  

Ühekopalised ekskavaatorid
Ühekopalisi ekskavaatoreid kasutatakse ehituses mitmesuguste kaevamisega seotud mullatööde tegemiseks. Ekskavaatorid liigitatakse alljärgnevalt:

• ekskavaatori noole ulatuse järgi
  
• ekskavaatori käoguosa järgi
  

ratas-, roomik-, ujuv-, sammekskavaatorid või rippseadmena traktori või auto baasil.
Pöördemehhanismi järgi:

• täispöördelised ekskavaatorid
  
• mitte täispöördelised ekskavaatorid
  

Ühekopalised ekskavaatorid – kaevamise suuna järgi

• päri- või vastukopad
  

Ekskavaatorite liigitus – noole ulatuse järgi

• Spetsiaalpoomiga ekskavaatorid
  
• Kõrglammutusekskavaatorid
  
• Pika poomiga ekskavaatorid
  
• Kraavipuhastusekskavaatorid
  

Ekskavaatorite liigitus, käiguosa järgi

• Roomikekskavaatorid
  
• Miniekskavaatorid ('1720-8840kg)
  
• Väikesed ekskavaatorid (12500-2060kg)
  
• Keskmise suurusega ekskavaatorid (21900-30300kg)
  
• Suured ekskavaatorid (35900-88300kg)
  
• Pärikopaga ekskavaatorid (92100kg)
  

Roomikekskavaatorid
Ekskavaatorite liigitus, käiguosa järgi

• Ratasekskavaatorid
  
• Roomikekskavaatorid
  

Mitte täispöördelised ekskavaatorid on ekskavaatorid, mille pöördeulatus on piiratud baasmasinaga

• Laadur ekskavaator
  
• Kopp -laadur ekskavaator
  
• Buldooser ekskavaator (QMZ)
  
• Kett-kraaviekskavaator (frees)
  
• Sammekskavaatorid
  

Ekskavaatorite liigitus

• Väikese rattaga laadur-ekskavaatorid
  
• Suure rattaga laadur-ekskavaatorid
  

Ekskavaatorite üldehitus
Boom - kopanool
Arm – kopavars
Kopp
Kabiin
Roomikulindid
Alusraam ja käiguosa
Vastukaal
Mootor ja hüdrauliline pump (hüdromootor)
Hüdrosüsteem
Hüdrosilindrid
Pöördemehhanism
Mittetäispöördelise ekskavaatori üldehitus
Baasmasina külge monteeritud nool , kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa.
Täispöördelise ekskavaatori üldehitus
Nool, kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa ja pöördemehhanism.
Kopplaadureid saab kasutada:

• laadimistöödel
  
• kaevamistöödel
  
• pinnase koorimistöödel
  
• lammutustöödel
  
• planeerimistöödel
  
• lumekoristustöödel
  

Roomikkäiguosaga täispöördelisi ekskavaatoreid saab kasutada

• kaevamistöödel
  
• pinnase koorimistöödel
  
• lammutustöödel
  
• planeerimistöödel
  
• laadimistöödel
  

Mootor
Mootor on seade, mis muudab kütuse põlemise soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Vastavalt kasutatavale energialiigile võib mootoreid liigitada:

• elektrimootorid
  
• sisepõlemismootorid
  
• hüdromootorid
  
• termodünaamiline mootor (kuumusenergia)
  
• Enimlevinud on elektri- ja sisepõlemismootorid. Sisepõlemismootorid jagunevad omakorda diisel - ja bensiinimootoriteks.
  

Hüdrosüsteem, hüdroajam

• Hüdroajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik
  
• Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana .
  
• Hüdroajamis kannab energiat vedelik. Ajami lõpplülis muutub vedeliku hüdrauliline energia mehaaniliseks energiaks. Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö.
  

Hüdroajami elemendid võib jagada:

• paak töövedeliku jaoks
  
• pump koos pumba ajamiga (paneb õli liikuma, annab õlile surve)
  
• süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp)
  
• reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel , rõhu regulaator )
  
• juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur)
  
• hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks
  
• süsteemi abiseadmed ( filter , torustik, voolikud)
  

Hüdrosüsteem

• Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks. Sisuliselt on hüdrosilinder edasi-tagasi liikumist võimaldav hüdromootor
  

Pearaam

• Alusvanker
  
• Alusvankri raam
  

Raam
on masina kandev konstruktsiooni element, mille külge kinnitatakse kõik masina agregaadid ning mis toetub vahetult toetuspinnale või läbi elastsete vedrustuselementide veermikule.
Liikuvate masinateraame on kahte tüüpi
a) šarniir-liigend raamid ja
b) jäigad raamid
Veermik

• Veermik on mõlemal küljel ühesugune ning see koosneb roomikutsest, neid toetavatest ülemistest kanderullikutest ja allolevatest tugirullikutest. Ees on tavaliselt juhtratas ja taga vedav tähikratas. Vedav ratas koosneb hammastega rattast, mis saab ülekande tagasillast ja hammaste abil haakub roomikutega.
  

Ühekopaliste ekskavaatorite tööseadmestik päri- ja vastukopaga koosneb järgmistest põhielementidest:
nool, kopavars, nooletõstesilindrid, kopavarre silinder, kopp, kopa silinder, hoovastiku tapid , kopahoovastik.
Ühekopaliste ekskavaatorite tööorganeid e. koppasid on mitmesuguseid erinevaid tüüpe, millede vahel on võimalik valida vastavalt töödeliigist ja kaevandatavast pinnasest .
X-tüüpi kopp on nõrgema konstuktsiooniga ja väiksema lõiketerade kaeveraadiusega ning ettenähtud kergemate pinnaste kaevamiseks ja laadimiseks transporti või puistesse.
EX-tüüpi kopp on tugevama konstruktsiooniga ja ettenähtud raskemate, abrasiivsemate pinnaste kaevamiseks.
UT- tüüpi kopp on suurendatud mahuga peamiselt kergete pinnaste või ladustatud puistematerjalide laadimiseks transportvahendeisse, aga ka kraavi põhjade viimistlemiseks.
T-tüüpi kopp on drenaažikopp kitsaste drenaažkraavide kaevamiseks.
RB-tüüpi kopp on nn kobestuskopp väga raskete ja kaljupinnaste kaevandamiseks ilma eelneva kobestamiseta.
SFB-tüüpi kopp on kallete ja järskude nõlvade viimistlemiseks ettenähtud kopp.
V-kujuline kopp lahtiste magistraalkraavide kaevamiseks.
Peale koppade võivad ühekopalised ekskavaatorid olla varustatud mitmesuguste muude tööorganitega hoopiski mitte kaevatööde teostamiseks, näiteks:

• hüdrauliline piikvasar
  
• kraana konks
  
• võsalõikaja
  
• lammutustangid
  
• vibrosüvistaja
  

Hüdropumbad, hüdromootorid, hüdroajamid
Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks.
Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmetest ja juhtimisaparatuurist.
Hüdroajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas , tavaliselt õhk). Muundab energiat mitu korda ühest liigist teise
Hüdroajami ülesanne ekskavaatoril on juhtida tööseadmeid, anda õlile surve ja panna õli liikuma. Hüdroajami kasutamine võimaldab rakendada kopale suuremat jõdu, täpsemat tööd ja hooldus on lihtsam.
Hüdroajami elemendid

• Hüdroajamis kannab energiat edasi vedelik
  
• Ajami lõpplülis muutub vedeliku hüdrauliline energia mehaaniliseks energiaks
  
• Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö
  

Hüdroajami elemendid võib jagada:

• paak, töövedeliku jaoks
  
• pump koos pumba ajamiga
  

Olemas on pumpasid, mille mahtu saab reguleerida. Nendel pumpadel toimub mahuline reguleerimine. Mahuline reguleerimine on töövedeliku koguse muutmine pumba töömahu muutmisega.
Täiturmehhanism – hüdrosilinder või hüdromootor, millesse siseneb hüdrovedelik ning millede ülesandeks on panna liikuma tööseadmed.
Hüdrosilinder ehk lineaarne hüdromootor on seade, mille ülesandeks on vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks. Sisuliselt on hüdrosilinder edasi-tagasi liikumist võimaldav hüdromootor.
Rõhu regulaator – reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks (drossel).
Rõhuregulaatorite ülesandeid hüdroajamis on kaks:

piirata süsteemi sisest rõhku

piirata väliste jõudude poolt tekitatud rõhku
Tagasivooluklapp

• on ventiil torustiku automaatseks sulgemiseks ja avamiseks voolavale vedelikule või gaasile
  
• Tagasivooluklapi ülesanne on juhtida töövedeliku liikumist ainult ühes suunas
  

Kaitseklapp
On seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud.
Vastuklapp – süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (vastuklapp, kaitseklapp)
Drossel

• on reguleeritav või mittereguleeritav voolu ristlõike pindala muutev hüdrauliline takistus.
  

Drosselid jagunevad

• reguleeritavad drosselid
  
• mittereguleeritavad drosselid
  

Drosselreguleerimine (reguleeritavatel drosselitel)

• reguleeritakse töövedeliku kulu seadmega, mis kujutab endast hüdraulilist takistust vedeliku teel
  

Täiendav hüdroventiil

• Võimaldab kasutada kõrg. Ja kesksurvet vajavaid tööorganeid, milleks on näiteks käärid , haaratsid, vasarad , pulbristajad, vibrokompaktorid
  
• Täiendavad hüdroventiilid pehmendavad hüdrosilindri löökkoormust.
  

Hüdromootor
Seade, mis muudab vedeliku hüdraulilise energia (mootori väljuva võlli kaudu) mehaaniliseks energiaks.
Ehituselt sarnaneb pumbaga ning tihti on sellisena ka kasutatav, kui neile anda ülekanne mehaaniliselt.
Hüdromootori eeliseks on suur arendatav (jõu) moment väikeste mõõtmete juures.
Puuduseks- väike töökiirus ning madal kasutegur.
Töö nr. 7

Mida loetakse mittetäispöördeliseks ekskavaatoriks?

Mittetäispöördelise ekskavaatori üldehitus.

Mida nimetatakse ekskavaatoriks?

Hüdroajami ülesanne ekskavaatoril.

Pumba ülesanne hüdrosüsteemis.

Mida võimaldab hüdroajami kasutamine?

Mis on täiturmehhanismid , nende ülesanne?

Hüdromootori ülesanne hüdrosüsteemis.

Täispöördelise ekskavaatori üldehitus.

Mida loetakse täispöördeliseks ekskavaatoriks?
Vastused:

Baasmasina külge monteeritud nool, kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa.

iseliikuvad masinad, kasutatakse pinnaste kaevamiseks ja ümberpaigutamiseks

Juhib tööseadmeid

Paneb õli liikuma, annab õlile surve

Võimaldab rakendada kopale suuremat jõdu, täpsemat tööd ja hooldus on lihtsam.

hüdrosilinder või hüdromootor, millesse siseneb hüdrovedelik

vedeliku hüdraulilise energia muutmine kolvi sirgjoonelise liikumise energiaks

Nool, kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa ja pöördemehhanism.

Hüdrovõimendi on seade, mida kasutatakse hüdroajamites lähtejõu võimendamiseks.
Labapumbad on pumbad, milles vedeliku panevad liikuma pöörlevad labad. Labapumbad on hammasrataspumpade kõrval teine levinum pumbatüüp.
Pöördemehhanismid
Kasutatakse täispöördelistel ekskavaatoritel, ülesanne pöördplatvormi pööramine.
Väikese pöördemomendiga hüdromootor pluss reduktor ja teine on suure pöördemomendiga hüdromootor ilma reduktorita.
Pöördemehhanism on varustatud normaalolekus pidurdatud pidurdussüsteemiga. Õli juhtimisel pöördemehhanismi hüdromootorisse pidur vabaneb ja pöördemehhanismi saab liigutada.
Pöördplekande õlitaseme kontrollimine

Masina ettevalmistus – parkige masin horisontaalsele pinnale. Seejärel seisake mootor ja eemaldage süütevõti.

Leidke pöördülekanne

Taseme kontrollimine
a) eemalda mõõtevarras, pühkige puhtaks ja pistke tagasi
b) eemaldage mõõtevarras uuesti ja kontrollige, kas õlitase on mõõrevarda piirkonnas

Vajadusel valage juurde õli ava kaudu.

Paigaldage mõõtevarras
Pöördeülekande õli vahetamine

Masina ettevalmistus – parkige masin horisontaalsele pinnale. Seejärel seisake mootor ja eemaldage süütevõti.

Laske õli välja
a) eemaldage tühjendusava kork. Laske õli välja.
b) puhastage tühjendusava kork
eemaldage metalliosakesed
c) paigaldage tühjendusava kork. Kontrollige, kas kork on kindlalt suletud

Valage sisse uus õli – Täitke uue õliga ava kaudu, kuni õlitase ulatub mõõtevarda märgini. Paigaldage mõõtevarras.

Kontrollige lekete esinemist – käivitage masin, liigutage pöördemehhanismi juhtkange ja kontrollige, kas õli ei leki.
Kõva pinnase korral pingsus 279-295mm.
Pehme pinnase korral 340-360mm.
Roomikulülide kontrollimine

Masina ettevalmistus – parkige masin horisontaalsele pinnale. Seisake mootor, eemaldage süütevõti.

Kontrollige ja pingutage – pingutage polte näidatud järjekorras ja kontrollige kas mutrid ja lülid on lähestikku lüli ühenduspinnaga.

Korrake protseduuri
a) käivitage mootori ja liigutage masinat edasi-tagasi. Seisake mootor.
b) korrake eelnevalt kirjeltatud tegevust, kuni kogu roomiku poldid on pingutatud.
Õlitaseme kontrollimine rullides ja pingutusratastes

Masina ettevalmistus

Kontrollige õlilekete esinemist – kontrollige õlilekete esinemist rullidest ja pingutusratastest. Lekke korral kontakteeruge JCB esindusega.
Ärge kasutage masinat, kui avastate õlilekke roomiku rullidest või pingutusratastest. Kui lekkeid ei kõrvaldata, võib see põhjustada masina kahjustuse.

Laske roomik alla

Korrake tegevust vastaspoole roomikuga – pöörake nool masina vastasküljele ja korrake puntke 1 kuni 3.
Roomikuülekande õlitaseme kontrollimine

Masina ettevalmistus – Parkige masin horisontaalsele maapinnale nii, et tasememõõte- ja tühjendusavad jäävad joonisel näidatud asendisse

Kontrollige õlitaset ühel pool – Puhastage täite kontrollava korgi ümbrus ja eemaldage kork. Õlitase peab ulatuma avani Vajadusel lisage õli ava kaudu.

Puhastage kork ja keerake tagasi – kontrollige, kas kork on kindlalt suletud

Kontrollige õlitaset teisel pool – korrake punkte 1 kuni 3.
Roomikuülekande õli vahetamine

Masina ettevalmistus

Õli väkjalaskmine ühelt poolt
a) asetage tühjendusava alla sobiva suurusega kogumisnõu. Nõu peab olema piisavalt suur, et mahutada ülekandes olev õli.
Korgi eemaldamisel purskub õli august välja. Korgi eemaldamisel hoiduge õlijoast kõrvale.
b) eemaldage kontroll/täiteava kork ja tühjendusava kork. Laske õli välja.
c) puhastage korgid puhtaks. Eemaldage kindlasti kõik metalliosakesed.
d) Keerake korgi ümber tihendriba ja paigaldage kork

Valage sisse uus õli
a) valage sisse uus õli kontroll/täiteava kaudu, kuni õli hakkab avast välja voolama
b) kontrollige tühjendusava korgi rõngastihendit. Paigaldage kontroll/täiteava kork.

Vahetage õli teisel pool (korrake punkte 1 kuni 3)

Võimalus: Mittetäispöördelisel ekskavaatoril rataskäiguosa ühtib baaskäiguosaga.

Võimalus: Kogu rataskäiguosale kasutatakse ühte hüdromootorit.

Võimalus: Igal rattal oma hüdromootor ja oma reduktor.
Sõidurežiimid
Kiire käik – Tasasel maapinnal. Nõlvast üles sõitmisel ja koormuse suurenemisel lülitub automaatselt sisse keskmine ja seejärel aeglane käik, koormuse vähenemisel aga taas kiirem käik.
Keskmine käik – Nõlvast üles või alla sõitmisel ning ebatasasel maapinnal. Automaatset käiguvahetust ei toimu.
Aeglane käik.
Sõitmine nõlval
Nõlvast alla sõitmine
Nõlvast alla sõites asetage kopp 20-30 cm kõrgusele maapinnast ja sõitke aeglase käiguga. Nurk kopavarre ja noole vahel 90-110°.
Nõlvast üles sõitmine
Nõlvast üles sõidkes hoidke koppa 20-30cm kõrgusel maapinnast. Järskude nõlvade korral sirutab kopa ette, libisemise korral laseb kopa hambad vastu maad.
Nõlvast ületamine diagonaalis
Nõlval ei tohi sõita kalde suunas risti ega pöörata. Sõitke selleks alati horisontaalsele pinnale.
Pöördkopaga töötamine
Kaevamiseks madalamal tasandil, kui masin asub. Kui nurk kopa silindri ja ühenduste, noolesilindri ja noole vahel on seatud vastavalt 90° peale, on kõigi töö efektiivsus maksimaalne. Kaevamisel kasutage selle nurga eelist, et töö efektiivsust parandada. Kaevamisel on noole kasulik liikumine 30° ettepoole ja 45° tahapoole. Sõltuvalt kaevasügavusest võivad siin olla väikesed erinevused. Ärge kasutage silindrit kuni selle kolvikäigu lõpuni, vaid selles vahemikus.
Kraavikaevamine
Paigaldage kaevamiseks õige kopp. Asetage masin selle koha kohale, kuhu kraav tuleb kaevata, et efektiivselt töötada. Laia kraavi puhul kaevake kõigepealt mõlemad servad, seejärel keskmine osa.
Töötades ärge
Ärge koormake külgnihkemehhanismi
Ärge kasutage külgnihkejõudu maapinna roobitsemiseks, ehitiste lõhkumiseks või kopahammaste maapinda surumiseks. See võib kahjustada masinat ja lisaseadmeid.
Ärge töötage sõidumootoriga(hüdromootor)
Ärge kaevake sõidumootoreid kasutades ja kopahambaid maapinda surudes . See võib masina tagaosa üle koormata ja roomiku ajamit kahjustada.
Ärge pikendage hüdrosilindrit selle kolvikäigu lõpuni
See võib silindris oleva stopperi üle koormata ja lühendada masina eluiga. Töötage nii suure liikumiskiirusega kui võimalik.
Ärge töötage koppa vastu maapinda lüües
Ärge kaevake poomi(nool) kukkuda lastes või lõiketera asemel koppa kasutades. Löömine, kaevamine või tahtlik löömine võib masina tagaosa üle koormata või lisaseadet kahjustada. See on ka väga ohtlik.
Ärge tõstke
Põhiliselt on selle masina kasutamine kraanana keelatud. Mõned linnavalitsuste, regionaalsed, kohalikud või riiklikud määrused võivad tõstetöid reguleerida. Kui need on lubatud, siis on nõutavad õigesti paigaldatud sobiv toetatud konks ja lubatud tõstetropid /klambrid. Raskust ei kinnitata kopahamba külge!
Töötamine masina kere kukkumisjõuga
Ärge töötage masina kere langemise jõuga
Kivide kaevamine
Purustage kõvade kivirahnuge piirkond rammimisvasarat kasutades ja seejärel kaevake, et vältida masina kahjustamist ja parandada töö efektiivsust.
Veokite laadimine
Laadimine
Asetage kallur nii, et pöördeliigutus oleks väike ja juhi nähtavus hea, et efektiivselt töötada. Samuti laadige pigem üle kalluri tagumise otsa kui külje, kuna see teeb juhi töö lihtsamaks ja efektiivsemaks.
Kaevamine veokisse
Ärge tühjendage koppa äkiliselt ja ühekorraga. Kallutage kopp järkjärgult ettepoole, kuni see on tühjenenud. Kasutage juhtkangi, et kopa edasi-tagasi kõigutada ja kopp paakunud materjalist tühjendada.
Jälgige, et tuul puhuks teie seljatagant. Nii liigub tolm teist masinast eemale.
Kui veokikasti pikkus on ligikaudu võrdne kopa laiusega, kallutage koorem veokasti keskele . Kui veokasti pikkus on kopa laiusest kaks või enam korda suurem, täitke esmalt veokasti esiosa.
Kaevandi täitmine
Nõlval olevat kraavi täites asetage pinnas võimalusel kraavi kõrgemale küljele.
Seadke kopp maapinna kõrgusele. Valige kopa kõrgus ja kaevamiskiirus, mis tagab maksimaalse kaevamissügavuse, põhjustamata masina ülekoormust. Töötage kraavi suhtes täisnurga all, täites kopa ühekorraga. Jätke mahapudenenud pinnas kraavipervele, kuni kraav on täis. Kasutage mahapudenenud pinnast pinna viimistlemiseks, sõites piki kraavi madalale langetatud kopaga.
Väljatõmbamine pehmest pinnasest
Kui masin jääb pehmesse pinnasesse kinni, võib väljapääsemiseks kasutada koppa.
Masina vabastamiseks tuleb midagi roomikute alla asetada, et lisada haarduvust. Tegutsege järgnevalt:
Pinnasesse on vajunud üks roomik

pöörake nool sissevajunud roomiku poole, 90° nurga alla roomiku suhtes

Seadke kopavars 90° nurga alla noole suhtes ja kallutage kopp sisse

Laske poom(nool) alla, kuni kopp toetub maapinnale. Vajadusel asetage kopa alla puitplank vms, mis suurendaks kopa toetuspinda

Langetage noolt , kuni sissevajunud roomik tõuseb õhku

Asetage roomiku alla kilp, plank või palk ning tõstke noolt kuni roomik toetub alusele

Sõitke masinaga eemale
Pinnasesse on vajunud mõlemad roomikud
Tegutsege sarnaselt eelnevale juhisele mõlemal pool masinat. Seejärel sõitke masinaga eenale
Võub toimida ka järgevalt:

lööge otse masina ette maasse tugev vai

seadke nool ja kopavars kaevamise asendisse ning haarake kopaga vaiast

Seejärel tõmmake kaevamise juhtkangi abil noolt tagasi ja sõidu juhtkangiga sõitke masinaga edasi

Nii tõmbate masina pehmest pinnasest välja
Ekskavaatoritega raskuste tõstmine
Kasutage tõstetavale raskusele ja töötingimustele vastavat tõsteseadist. Enne tõstekettide valimist kontrollige koormuse massi.
Kraanana kasutamise ajal peab kopp olema paigaldatud. Kontrollige kas tõstetav koormus ei ületa kopa lubatud töökoormust.
Tõstmise ajal tuleb töötada abilise märguannete järgi. Kasutage üldtunnustatud viipesignaale ja veenduge, et mõistate neid ühtemoodi. Kinnitage tõstetava koormuse külge juhttross. Veenduge, et juhttrossi hoidev töötaja hoidub eemale koormast ja masinast. Tõstke koorem prooviks 25-50mm (1-2 tolli) kõrgusele ja liigutage seda kopa juhtkangide abil aeglaselt maapinna kohal. Jälgige, et inimesed püsiksid tõstetavast koormast eemal.
Langetage koorem maapinnale, kui tunnete, et masin või koorem ei ole stabiilne.
Toodud hoiatuste eiramine võib põhjustada raske vigastuse või surma.
Ekskavaatorit kraanana kasutada saab ainult siis, kui tõstesäälik või tõstekonks on olemas. Kopa hüdrosilinder peab olema lõpuni pikendatud.
Mootori käivitamine abiakuga
Külmunud elektrolüüdiga akut ei tohi kasutada. Selleks, et vältida aku elektrolüüdi külmumist, hoidke akud alati laetuna.
Ärge püüdke külmunud akut laadida või masinat käivitada abiakult, kui masina enda aku on külmunud – aku võib seetõttu plahvatada.
Akudest eritub plahvatusohtlikku gaasi – elektrolüüdi kontrollimise ajal ei tohi suitsetada.
Kui käivitate masinat teisel sõidukil oleva aku abil, siis ei tohi masinad omavahel kokku puutuda. See on oluline sädemete tekke vältimiseks akude läheduses.
Lülitage välja kõik elektriahelad, mis pole vajalikud mootori käivitamiseks.
Ärge ühendage abiakut otse masina starteriga.
Kasutage ainult tehniliselt korras käivituskaableid. Ühendage käivituskaablid ühekaupa
Elektrolüüdi tihedus peab olema 1,27 g/cm3
Ekskavaatoril on negatiivse massiga elektrisüsteem. Enne ühendamist kontrollige mõlema aku plussklemmi (+) asukohta.
Hoidke metallist kellarihmad ja ehted käivituskaabli ühendustest ja akuklemmidest eemal – ettevaatamatu lühis võib tekitada raskeid vigastusi ja varalist kahju.
Teadke kindlasti masina aku pinged . Abiaku pinge peab olema võrdne masina aku pingega. Kui kasutate kõrgema pingega abiakut, siis kahjustate tugevalt masina elektrisüsteemi.
Käivitamine
a) Lülitage kõik lülitid välja
b)Ühendage käivituskaablid

Avage külgpaneel juurdepääsuks akudele

Ühendage käivituskaabel tühja akuga masina esimese aku plussklemmiga

Ühendage käivituskaabli teineots abiaku plussklemmiga

Ühendage käivituskaabel tühja akuga masina puhta metallosaga

Ühendage käivituskaabli teine ots abitoiteallika negatiivse klemmiga
c)Viige läbi käivituseelne ülevaatus
d)Käivitage mootor
Käitage masinat kümne minuti vältel reservrežiimis, enne arvutirežiimi lülitamist
e)Võtke käivituskaablid lahti

Võtke negatiivne käivituskaabel masina massi küljest lahti. Seejärel eemaldage see kaabel abiaku küljest

Võtke teine käivituskaabel lahti aku plussklemmi küljest. Seejärel eemaldage see kaabel abiaku küljest
Töötamine tolmuses ja liivases piirkonnas
Õhupuhasti
Kontrollige regulaarselt filterelemente ja peske või vahetage neid olenemata ettenähtd intervallidest. Sulgege hüdroõli paagi täiteava kork tihedalt. Vältige liiva ja tolmu sattumist hüdrosüsteemi.
Töötamine rannikupiirkonnas
Kontrollige, kas kõik korgid, poldid ja muud kinnitusvahendid on korralikult pingutatud.
Iga päeva lõpul peske masin põhjalikult üle ning vältige soola sattumist elektriseadmetesse ja hüdrosilindritesse.
Töötamine märjal ja pehmel pinnasel
Puhastage masin
Niiskus ja pori põhjustavad värvkatte, juhtmestiku ja metallosade kahjustusi. Masina käitamisel hoidke see võimlalikult kuiv ja määrige masinat regulaarselt.
Masina transportimine
Vastutus koorma ohutuse eest lasub transpordifirmal ja juhil. Transporditav masin, selle haakeriistad ja liikuda võivad osad tuleb nõuetekohaselt kinnitada.
Enne treilerile sõitmist kontrollige, kas treileri platvorm ja kaldtee on puhas õlist, määrdest ja jääst. Puhastage õlist, määrdest ja jääst masina rattad.

Blokeerige veduki rattad
Asetage treileri esimeste ja tagumiste rataste alla tõkiskingad

Sõitke masinaga treilerile
a) Kontrollige, kas kaldteed on korralikult paigaldatud ja kinnitatud. Rambi kalle ei tohi ületada 15°.
b) Pöörake kabiini nii, et kaevamisagregaat ei takistaks teie vaatevälja treilerile sõitmisel.
c) Sõitke aeglaselt ja ettevaatlikult treilerile. Olge eriti ettevaatlik, kui masin jõuab rambilt treilerile, sest siis muutub järsult masina raskuskeskme koht.
d) Kui masin on turvaliselt treileril, pöörake kabiin taas sõidusuunas ja lukustage pöördemehhaism. Kolmeosalise noole korral seadke nool, kopavars ja kopp/ tööseade vastavalt joonisele.
e) Asetage masina ette treilerile puitplokid
f) Sulgege kopp/tööseade ja pöörake kopavars sisse. Laske poom(nool) alla, kuni kopavars toetub puitplokkidele.
! Kui te ei sulge koppa/tööseadet, võib kabiin kopavarre sissepööramisel viga saada.
! Ärge transportige masinat, kui mõni selle hüdrosilindritest on maksimaalselt pikendatud. Lõpuni pikendatud hüdrosilinder võib transpordil rappudes kahjustuda.
g) Seadke juhtkangide lukk lukustusasendisse
h) Kontrollige, kas autorongi kogukõrgus vastab eeskirjadele. Vajadusel reguleerige.
j) Seisake mootor
k) Sulgege kabiin
Kinnitage masin treilerile
Kinnitage kulgmik (käiguosa) treileri külge kettidega punktides A (mõlemal pool 2 ketti ). Veenduge, et ketid oleksid selleks otstarbeks piisavalt tugevad.
Kinnitage kopavars treileri külge, kasutades selleks konksu, sääklit või lüli.
Töö nr.9
Täispöördelised ekskavaatorid

Transportliikumine roomikkäiguosaga ekskavaatoriga (tööseadme asendid)

Töötamine nõlvadel täispöördelise ekskavaatoriga.

Raskuste tõstmine täispöördelise ekskavaatoriga.

Veokite laadimine täispöördelise ekskavaatoriga.

Roomikkäiguosaga ekskavaatori paigutamine treilerile.

Keelatud töövõtted kaevamisel täispöördelise ekskavaatoriga.
Vastused:

Nõlvast alla sõites asetage kopp 20-30 cm kõrgusele maapinnast ja sõitke aeglase käiguga. Nurk kopavarre ja noole vahel 90-110°.
Nõlvast üles sõitmine
Nõlvast üles sõidkes hoidke koppa 20-30cm kõrgusel maapinnast. Järskude nõlvade korral sirutab kopa ette, libisemise korral laseb kopa hambad vastu maad.
Nõlvast ületamine diagonaalis
Nõlval ei tohi sõita kalde suunas risti ega pöörata. Sõitke selleks alati horisontaalsele pinnale.

Ekskavaatorit kraanana kasutada saab ainult siis, kui tõstesäälik või tõstekonks on olemas.

Asetage kallur nii, et pöördeliigutus oleks väike ja juhi nähtavus hea, et efektiivselt töötada. Samuti laadige pigem üle kalluri tagumise otsa kui külje, kuna see teeb juhi töö lihtsamaks ja efektiivsemaks.

Enne treilerile sõitmist kontrollige, kas treileri platvorm ja kaldtee on puhas õlist, määrdest ja jääst. Puhastage õlist, määrdest ja jääst masina rattad.