Ehitusmasinad (7)

AJAM
Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur.
JÕUALLIKAS
Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid
SISEPÕLEMISMOOTOR
4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum)
Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt
Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed.
HÜDROAJAMID
Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist.
Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel
PUUDUSED: tuleohtlik töövedelik, töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, madal kasutegur
ASÜNKROONMOOTORID
Vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor , mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. AMootor võib töötada ka generaatorina, muundades meh energiat elektrien või pidurina, mil meh ja elektren muunduvad masinas soojuseks.
EELISED: väiksed mõõtmed, kiirust saab sujuvalt muuta sagedusmuunduritega, tugev konstruktsioon ja harjade puudumine,
PUUDUSED:Pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Ei ole nii lihtne ümberlülitada teispidi pöörlemiseks(kommutm). Töökindlus suurem ja hind odavam.
ASÜNKR JA ALALISMTORI PÖÖRLEMISKIIRUS
Asünkrmootori pöörlemiskiiruse reguleerimiseks saab muuta voolu sagedust, faasi muutmine
Alalisvoolum reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab, toimub ergutusvoolu vähendamisega. Saab muuta ka : toitepinget, ankruvooli ankru sildamine takistiga, ergutusmähise sildamine takistiga.
HAMMASRATASMOOTOR
oma ehituselt sarnased hammasrataspumpadele. Mootorisse juhitav vedelik avaldab survet hammasratastele, mille tulemusel tekib mootoris pöördemoment, mis kantakse üle mootori teljele.Mootoril on suur pöörlemiskiirus.
KOLBRADIAAL
Silindrid koos kolbidega on paigutatud ümber mootori telje. Sõltuvalt telje asendist on mootori sisselaskeavaga ühendatud 2 või 3 silindrit 5st. ülejäänud silindrid on ühendatud väljavooluavaga. Töövedeliku juhtimine toimub jaotusbloki abil. Ühendus sisse-ja väljalaskeavade ning mootori silindreite vahel toimub jaotis asuvate kanalite kaudu. Töötab ka väikestel pöörlemiskiirustel
KOLBAKSIAALHÜDROMOOTOR
Nurga all paikneva võlli ja sfääriliste kolbidega. Mootori konstr on kompaktne, tal on vähe liikuvaid osi ja suur käivitusmoment. Mootor on töökindel. Kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga. Kallis keerukas. Kaldplok, kus silindrikolvplokk on aset kaldu ajami võlliga(kuni 30kraadi).
PNEUMOAJAM, OMADUSED JA TÖÖPÕHIMÕTE
Ajam töötab kolb - või rotatsioonikompressorist saadava suruõhuga. Atmosfääriõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väiksel tarbimisel kompressori välja lülitada ning kõrvaldab õhu pulseerumise suruõhutorustikus ning soodustab ka niiskuse osalist eemaldamist õhust. Pmootor muudab suruõhu kas kulgeva või pöörleva liikumise ener.P. jõuseadmed tarbivad meh energia saamiseks suruõhku, mille tootmiseks kasutatakse primaarse jõuallikaga käitavat kompressorit või vaakumpumpa. Pajamit kasutatakse jõuseadmena masinate ja mehhanismide käitamiseks suruõhu või muu gaasi abil. Koosneb pmootorist, juhtimisaparatuurist ja õhu ettevalmistamise seadmest. Pmootorid: kolbmootor , rootormootor, turbiinmootor . Pajam on keskk sõbralik, lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Mehh sujuv sisselülitus, kuid madal kasutegur. Töö hüdroajamist ebastabiilsem. Madalad tugevusnõuded konstruktsiooni ja tihenduselementidele. Puudused: töö ebatäpsus ja aeglane reageerimiskiirus, elementide suured mõõtmed, väikesed võimsused, tundlikus väliskeskk temp suhtes.
SIDURID
Seadmed , mis on ettenähtud samatelgselt pöörlevate võllide või detailide ühendamiseks. Eristatakse JÄIKU sidureid ( võllide jäigalt ühendamiseks). KOMPENSEERIVAID(mis lubavad ühendatud võllide vastastikust nihkumist ja nurgiasetust, LÜLITATAVAID sidureid ( võimaldavad võlle lahutada ja ühendada töötamise ajal.
1. muhvsidur ,ääriksidur 2. sõrmpukssidur, kettsidur, liigendsidur,hammassidur. 3. hõõrdsidurid,nukksidur
RIHMÜLEKANNE
Koosneb kahest võllidele kinnitatud rihmarattast ja rihmast. Nendevahelised hõõrdejõud, mis on saavutatud eelpingusega kannavad pöördemomendi ühelt võllilt teisele. On olemas LAMErihm, KIILrihm,ÜMARrihm.
EELISED:suur ülekandekaugus, käigu sujuvus, talub ülekoormust, väike müra, saab muuta pöörlemissuunda
PUUDUSED: ülekandearvu muutumine koormuse suurenedes, laagritele ja võllidele on suur koormus, suht väike kasutegur
FRIKTSIOONÜLEKANNE
Koosneb kahest üksteise vastu surutud rattast. Tekkiva hõõrdejõu tõttu pöörlemisel pöördub ka teine. Mittereguleeritavad ja reguleeritavad . Reguleeritavaid kasutatakse süsteemides, kus nõutakse sujuvat ilma astmeteta pöörlemiskiiruse reguleerimist. EELISED: lihtne ja müratu. PUUDUSED: ülekandearvu ebapüsivus koormuse suurenedes, kontaktpinna suur kulumine , madal kasutegur
KETTÜLEKANNE
Koosneb veetavast, vedavast hammasrattast ja ketist. Levinumad on hammasketid ja rullpuksketid. Hammaskette kasutatakse suurte kiiruste ülekandmiseks. Koosnevad plaatidest, mis on paari kaupa puksile pressitud. RULLPUKSKETID koosnevad sise ja välisplaatidest. Plaadid kinnituvad välimistele võllikutele, sisemised puksidele. EELISED : pikk tööiga(õlituse korral), kõrge kasutegur
HAMMASÜLEKANNE
Sirg, kald, noolhammastega silinderhammasrattad. Sirg ja kõverhammastega koonushammasrattad.
EELIS: suur koormataluvus, väikesed mõõtmed, pikaealisus, töökindlus ja suur kasutegur, muutumatu ülekandearv,võimalus kasutad suurte võimsuste ja kiiruste juures.
TIGUÜLEKANNE
Kasutatakse ristuvate võllide korral. Suht suure ülekandearvuga, kuid madala kasuteguriga, kuumenevad pideval tööl, nõuavad spets materjale. Kasutatakse tõstemasinates. EELISEKS : sujuvus, suur ülekandearv, müratu, kompaktsus.
HÜDROSIDUR
Transmissiooni kompaksed koositisosad. Koosneb PUMBARATTAST, mis on sisestatud primaarse jõuallika võlliga, ja TURBIINIRATAS , mis on sisestatud väljuva võlliga.
MASINATE KÄIGUOSAD, OMADUSED.
Masina raskusjõudu kannab pinnasele üle käiguseade( veermik ). Veermik koosneb käiturist, tarindist(ühendab käiturit raamiga ). Roomikud, metallratas, pneumoratas , sammuv, rööbastel liikuv, õhkpadjal.
Roomik -tugirull, vedav tähtratas, kanderullik,juhtratas, roomikvanker,roomikkett. Levinud masinatel , mis liiguvad teedeta maastikul . OMADUSED: väike erisurvee pinnasele ja selle ühtlane jaotus, puudub vajadus eriliste tugede järgi, väike pöörlemisraadius, sõidab suurtel kalletel, hea siduvus pinnasega, hea läbivus.
PUUDUSED: mass ja maksumus, väike kiirus, pinnase deformatsioon , suur takistus liikumisel, madal kasutegur, kiire kulumine, nõrgal pinnasel vajab alusparve.
Sammkäiturid: suure massiga masinatel, kui teist liiki käiturid ei taga arvutuslikku erisurvet pinnasele.
Liikumisel kantakse suurem osa raskusjõust tugikangidele. Mehhanismid võivad olla mehh või hüdraulilised(2 tugikinga ja 2 tõstesilindrit ja 2 abisilindrit. Silindrid töötavad sünkroonselt.) Tõstesilindrid tõstavad masina üles, abisilindrid nihutavad masinat rõhtsuunas sammu võrra. Sammuv käiguosa moodustub nel-jast liigendatud ja hüdrosilindritega juhitavast taldmikega varustatud jalast , mille abil masin võib mets-looma kombel ronida üles mööda järsku nõlva või ületada muid takistusi.
Pneumokäitur: koosneb õhkrevratastest, vedavad sillad , vedrustus , jõuülekandest ja rooliseadmest
EELISED: suur kiirus, väike mass, hind, kasutegur, suurem ressurss, võib liikuda pinnastel ja teedel suurema kiirusega. PUUDUSED: suurem erisurve , piiratud läbivus, kandevõime, tõusunurk, väike side ratta ja pinna
Relssidel liikuvad: piiratud mobiilsuse ja manööverdusvõimega masinatel.EEELISED : liikumise suur täpsus, mini takistus, käiguosade väike kulumine.
Veesliikuvate mas käiguosad: tugijalad ja potoonkerega (watermaster), paatkerega + tugijalad; tugijalgateta massiivsete pontoonidega ja selle ümber roomikud( pehme pind) rooniiduk - madala süvis, sõuderatas.
MEHHAANILINE JUHTIMS
Kangmeh juhitakse masinate sidureid ja pidureid, masinisti lihasejõud kantakse hoobade ja tõmmitsate vahendusel otseselt täiturmehhanismide vahetuks lülitamiseks. EELISED: lihtne, töökindel
PUUDUSED: kulub palju jõudu, palju lõtke, pedaalidel ja kangidel pikk käik.
Sidurite juhtimiseks kasutatakse kange ja piduritel pedaale.
HÜDROJUHTIMISSÜST
Pumbaga ja Pumbata . Pumbata : kujutab muudetud kujuga vahetut kangjuhtimist, mida kasutatakse siis kui pikaajaliselt ei ole vaja rakendada suurt jõudu. Süsteemis 2 silindrit-juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga. Juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse selliselt , et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga : koosneb põhimoototorilt käitatavast õlipumbast, siiberjaoturistj paagist, õlitorustikust ja töösilindritest. Pumbaga süsteemid kuuluvad kah juhtimisgruppi ning koosnevad : õlipaagist, hüdropumbast,tagasilaskeklapist, kaitseklapist, hüdroakumulaatorist,hü.jagajast,drosselist, hüdrosilindrist,õlifiltrist ning kõik elemendid on torustikega ühendatud. Süsteemi on kerge juhtida, suur ülekandesuhe, võimalik juhtimist automatiseerida. PUUDUSED: valmistamise keerukus , raske töötada äärmislikel temp, sisselülitamine on järsk,keerukas hooldamine. EELISED: töö täpsus, suured juhtimisjõud, väikesed mõõtmed.
PNEUMOJUHTIMISSÜST
Koosneb kompressorist, mis käitatakse peamootorist. Kompressor suunab suruõhu läbi kaitseklapi ning õhuniiskuse eraldi ressiiverisse. Ressiivrist suundub suruõhk jaoturisse, mille käepideme pööramisel hakkab liikuma pneumosilindri varb .PUUDUSEKS : suured mõõtmed ning mass väike, võimalik kinnikülmumisoht, töö ebatäpsus. EELISED: sujuv lülitus, võimalus en akumuleerimiseks ressiiverisse, madalad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtne hooldada, ei saasta keskk.
PÕHIPARAMEETRID
Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid . Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne.
JÕUDLUS
Masina max tootlikus , mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid , head masinisti, hea organiseeritus, nt kopa täitetegur / pinnase kobestusteguriga
LÄBIVUS
Masina võime liikuda nõutava kiirusega pinnasel ja ületada takistusi, tõkkeid. Iseloomustab erisurve toetuspinnale,käiguosa haardevõime, kliirens , ratasmasinatel läbivuse piki ja põikiraadius, eesmine ja tagumine tõusunurk, käiguosa tüüp, läbilibisemistegur.
BAASMASINAD
Parameetrid: veojõud(6-10t), mootori võimsus(55-240kW), mass(5000-30000kg), kütusekulu
Autodel: võimsus 55-130 kW, kandevõime : 2000-10000kg, kiirus kuni 100kmh
ETTEVALMISTAMIS MASINAD , VÕSASTUNUD 10HA ALA, KIRJELDA MASINAID
Võsalõikajad, puudelangetajad, juurijad ja juurijad-kogujad, kivide juurimise ja koristamise masinad
Võsalõikajad: kasutatakse ehitusplatsi puhastamiseks puudest (kuni20cm) ja võsast, põõsastest. Masin on varustatud Atähe kujulise tööorganiga, mis on baasmasina külge kinnitatud tõukeraamiga ning on juhitav hüdrosilindritega. Tavaliselt roomiktraktorid. Võsalõ täitur on kahepoolne teradega hõlm, millega masin lõikab taimemassi maha ning lükkab kõrvale. Ette on pandud kiil, mis kaitseb eesmisi lõiketeri ja lõhetab puitu. Hõlm kinnitatakse raami külge kahel vedruamortisaatoril. Maastikul ei tohiks olla suuri kive. Parim on külmunud pinnas. Buldoosrid: laastamiseks kivistel aladel või rohkem võsastunud ja kännud. Parim tulem talvel. Lükatakse laastatud mass valli või hunnikutesse. Aktiivtööorganiga metsalõikur: töötab saagimise põhimõttel. Rippseadmena ükskoppekskavaatoril nt MTP-13. MTP-43- paigaldatakse diiselelektriajamiga roomikekskavaatorile( saab võtta kuni 25cm puid maha) keskmine või jäme võsa ning peenmetsaks. Võsareha: mahalõigatud võsa koguja. Reha riputatakse traktorile ette või taha ning teda liigutatakse kahe hüdrosilindriga. Täituriks on kihvadega võrehõlm. Rookur -kogur:
tootlikus väiksem kui vrehadel. Juurijad: saab kasutada traktoreid koos trossiga. Tross kännule ümber jne. madal tootlikkus . Juurijad-kogujad: peenema juurestiku välja rehitsemiseks või pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. R-tüüpi hõlm. Restikujuline ja koosneb kihvadest, mis kinnituvad tõuketala külge.
MULLATÖÖD: SKREEPER
töötleb pinnast järjestikku kaevates seda soovitud paksuse kihina, teisaldades mitme km kaugusele ja laotades etteantud kihina. Laostumisel skreepri rattad tihendavad pinnast. Koosneb kopast(4), mis täitub edasiliikumisel pinnasesse, tühjendatakse kas kallutamise või liikuva tagaseinaga, kopa tõstesilindrid, luuk ja selle luugi tõstesilindrid, liikuv tagasein ja tagaseina tõukesilinder. Liigitatakse : kopamaht ( 5-15 m3), haake - poolhaake ja liikurskreeprid; tross-plokk või hüdrojuhtimine; liikumismõjul laaditav või sundlaadimisega; tühjendus- sund, poolsund või vaba tühjendus. Haakeskreeprite juhtimine toimub traktori hüdrosüsteemiga. Kopp on kahest külglehest keevistarind, mille külgedel on karprauad( tugevdus ). Kopa alaosas asub lõiketeradega terade alusplaat . kopa tagapoolel on kinnituskohad käiguosa kahele poolteljele. Kopapõhi ja tagasein on liikuvalt ühendatud külgseintega. Kopp on ühendatud veoraamiga kahe veoliigendi abil. Raam koosneb kahest pikitalast, põiktorust ja toetub telgpoldiga esiteljele, mis on T kujulin. Veoraami põikitorule on paigaldatud kopatõste plokid ja siibri tõstemehhanism. Kopa allalaskmisel pingutab abitross ja siiber avaneb automaatselt. Mida rohkem koppa pinnasesse süvistub, seda rohkem siiber avaneb. Plusskraadid, mitte kivine maastik
GREIDER
Teedeehituslik ja mullatööd. Profileerimistööd. Haagis või poolhaagismasin, autogreiderid on iseliikuvad masinad. AUTOGREIDER: kabiin, pearaam, tööraam, hõlm, hõlma pöördemehh 9 , hõlma tõstesilindrid, hõlma küljeleväljaviigu silinder , tagarattad, esisilla rattad, roolimehh kardaanülekanne, kobesti. Võimsus 60..180kW, mass 7-23t. haardejõust sõltub töövõime. Kolmeteljeline. Juhtimissüsteem mehaaniline, hüdrauliline või kombineeritud. Vedavaid rattaid käitab tavaliselt sisepõlemismootor. Jõuülekanne koosneb mitmeastmelisest käigukastist, jaotuskastist ja mitmest reduktorist. Hõlma pöördenurka rõhttasandil muudetakse hüdromootoriga ja tigureduktoriga. Eesrattaid saab hyosilindriga kallutada keskasendist mõlemale poole kõrvale kuni 20 .Teehöövlit juhitakse esisillaga: tagasild koosneb peaülekandest ja balanssiiridest kummalgil küljel.
BULDOOSER
Kaevamine ja teisaldamine või platside planeerimine kõrgusmärkide järgi. Põhiosad raam ja teraga hõlm.
Põhilised osad : 1hõlm, 4tõstesilinder, 2 pikitõuketalad,3kaldtoed lõiketerade lõikenurga muutmiseks. Hõlma pöördenurka on muudetav 50…90 kraadi. Pikkus: 2-4m, süvistus: -470mm, mass traktoriga: 7000-16000kg. Buldooseri täituri põhiosa on keeviskonstruktsiooniga hõlm, mis koosneb lauplehest, äärisest ning alumisest ja ülemisest jäikusribist. Hõlma alläärele on kinnitatud kulumiskindlast terasest lõiketerad. Hõlm on ühendatud baasmasinaga tõukeaisade abil, mis koos hõlmaga moodustavad jäiga karbikujulise tõukeraami. Hüdrojuhtimise korral hõlm tõuseb ja süvistub kaksiktoime-jõusilindrite abil. Juhtimissüsteem koosneb õlipumbast, siiberjaoturist, kaitseklapist, õlipaagist ja torustikust.
ÜKSKOPPEKSKAVAATOR
Iseliikuv masin mida kasutatakse pinnase kaevamiseks või ümberpaigutamiseks puistesse või transpvahendeisse. Käiguosad: pneumoratas,roomik,sammuvad,ujuvad,rippseadmena. Tööorgani : tross-plokk või hüdraulilised. Tööorgani põhitüübid: otsekopp , pöördkopp, haardkopp, heitkopp. Töövarustust juhitakse kas: trosside süsteemiga või hüdrosilindritega.parameetrite alusel: käiguosa järgi, kopamaht (ehitus 05..2.5m3) Kaal, mootorivõimsus, tõstemootori võimsus, pöördemehh. Tööorgan, diisel või elektriekskavaatorid ning komb jõuseadmega ekskav. Hüdrauliline ekskavaatori varustus: otsekopp- kopavars kinnitatud liigendiga noole otsa ning teda liigutatakse hüdrosilindriga. Ka kopp on tühjendamiseks hüdrosilindriga pööratav. Pöördkopp- keskmised kraavid , süvendid, torude kaevikute kaevamine. Koosneb jäigast noolest, kopavarrest ning kopast, trosside süst, esitoest(Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka). Kõiki on võimalik liigutada hüdrosilindritega. Tööparameetrid: max kaeveeraadius kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Draglain: monteeritakse pöördplatvormile hüdromootoritega käitatav vintstrummel ja vastavad toed . Greiferkopp: laadimistöödel samuti kerge pinnase kaevandamiseks. Pöördkopaga eksk tunnusparameetrid: max kaeveraadius, kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Tranšee kaevamisel kaevesügavus suurem kui põikikaevamisel.
HÜDROVASARAD
Vasar kinnitatakse kopavarre külge kiirühendusega. Külmunud pinnase, kaljupinnaste, teekatendi kobestamiseks, kivide ja betoonehitiste purustamiseks, pinnase tihendamiseks . Koosneb nool, kopavars, hüdrovasar ning hüdrosilindrid vasara liigutamiseks. Vasarat käitatakse ekskav hüdrosüsteemi pumbaga. Ehituselt on nad lihtsa või kahepoolse toimega. Viimasetel löögiosa tõstetakse üles rõhu all oleva töövedelikuga. Sellel ajal surutakse kokku õhk või õli vastas akumulaatoris. Liikumina alla toimuba oma massi ning akumulaatorisse kogutud töövedeliku energia mõjul. Kobestusraadius (5-12m) kobsügavus(7-9m) kobestuskõrgus(3-11m) Hüdroakumulaatoriga vasar koosneb töösilinder koos jaoturiga, hüdroakumulaatorist, korpusest milles liigub löögiosa ja mille külge kinnitub töövahend.
LAADURID
Tööorganiks on vahetatavad kopad ja haaratsid. Koll täitub baasmasina survejõul ning tühjendatakse tahakaadumisega. Tööorgani tõstemehh: šarniir-hoob tüüpi, teleskoopiline, z-tüüpi hoovastikuga. TS kinnitus alusraamiga: frontaalne jäik kinnitus, pöördmehhanismi kaudu. Võrreldes eksk: kopamaht on kuni 2x suurem otsekopp eksk’st. Kopp võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Üldjuhul jääb manööverdusomadustelt ja tootlikuselt alla. Neil on ka mehh transs, hüdropump väikse jõudlusega, roomikmasinatel roomikhambad, mis purustavad pinnast, vedrustus, mis halvendab püsivust. Pöörderaadius on suurem, kehvem on ka kopavarreehitus.
PIDEVTOIMEGAKAEVURID:
Tranšee ekskavaatorid: pikkade kraavide rajamiseks. Ristlõige võib olla täisnurkne või trapers. Masinatel on pideva toimega mitmekopaline või kraapkett-tööseade, mis ühe töökäiguga kaevavad vajaliku sügavuse ning ristlõike kujuga kaeviku ning teisaldavad väljakaevatud pinnase kõrvale. Jõudlus 2x parem kui 1koppeksk. Paremtöökvaliteet, väiksem energiakulu . Võib kaevata ka külmunud pinnast. Koosneb baasmasinast, tööseadmest(pinnase kaevamiseks ning põikteisaldamiseks), buldooser- pinnase teisaldamiseks, abiseadmed tööorgani sõstmiseks ja langetamiseks. Pikivõtueksk- masina ja täituri liikumissuuna ühtimine. Liigub masina liikumissuuna risttasandil. Kraavi laius sõltub kopa laiusega. Ketttäitur: kasutatakse kraavide kaevamisel sügavusel üle 2.5m.
PINNASETIHENDAMINE
Tihendusmasinad tihendavad pinnast lühiajaliste korduvate koormustega, tekitades pinnases pöördu-matu mahulise deformatsiooni. Rullid: siledad valssrullid: Täitur (metalltrummel) pöörleb ümberhaaravale raamile paigaldatud teljel . Raamil on tiisel ja veoaas. Raamile kinnitub veel ka rullipuhastus kaap. Massi suurendamiseks saab rulli trumlit läbi otsaluukide täita ballastiga.
Hammasrullid: Bandaazid pannakse valtsile peale selliselt, et nukid asetseksid malekorras. Raami põiktalade sisekülgedele on keevitatud kaabid nukireavahede puhastamiseks. Tranšeerull: kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Õhkrehvrullid : Pneumorataste elastsuse tõttu on nende kontaktpind pinnasega suurem, mistõttu on pinnas ka pikemat aega koormatud. Iga rullisektsioon 1 koosneb kastist ja rattast. Keeviskast on kitsas ja pealt lahti. Kasti nõgus põhi moodustab rattakoopa. Kasti tühjendamiseks on põhjas kaks neljakandilist luuki. Rullil on keevisraam 2 kahest karbikujulisest pikitalast ja kahest põiktorust. Ühe põiktoru külge on keevitatud haake-seadistega 4 ja 6 veotiisel. Tiisli siseküljele kinnitub tung-raud, millele rull toetub lahtihaagitud asendis. Kinnitus raami tagumisele talale poolitatava laagri abil ja eestalale vedruamortisaatoriga 3 annab sektsioonile sõltumatu püstliikumise. Sektsiooni eesseina ülaossa tehtud püstpilust läheb läbi toend, mis hoiab teda otse üles-alla vedrutamisel. Äärmiste sekt-sioonide rattad on varustatud õhkpiduritega, mida teisaldamisel saab juhtida auto kabiinis. Vibrorullid: Vibroseadmed kujuavad endast dünaamilist süsteemi, mille parameetrid on mass, elastsete elementide jäikus ja võnkumise iseloom. energiaallikas (ajam ) annab sinusoidaalse (harmoonilise) võnkumise või mitu sünkroonselt harmoonilist võnkumist. Haake-vibrorull : Täitur on seest õõnes trummel 4, kuhu sisse ka-hele rulllaagrile on paigaldatud kiilrihmajamiga vibraator, mida käitab mootor 5. Trummel pöörleb veerelaagritel, mis kummi-amortisaatoritega on kinnitatud keevisraamile 3. Raami tiisli haakeseadis 1 on varustatud vedruleevendiga. Raami tagaotsas on mootoritalad hõõrdsiduriga mootori paigaldamiseks. Rulli liikumiskiirus sõltub töö tehnoloogiast ning seetõttu on neid vedavad traktorid varustatud käiguaeglus-titega. Kõige efektiivsem on ru1li töö kiirusel alla 1,5 km/h.
Langevateraskustegarullid: Rull koosneb kahest omavahed traaversitega ühendatud keeviskettast. Mõlema ketta külge on keevitatud poolteljed, mis toetuvad veere-laagritele raamitappidel. Raskused liiguvad rullidel mööda tappidele kinnitatud kopeere. Kopeer on liikumatu ning ,tal on diametraalne soon, kuhu teatud hetkel satub raskuse rull. Raskuse langemist suunavad ka diametraalsooned ketaste sisekülgedel. Kettasoonte otstes on amortisaatortõki-sed, mis ei lase raskust juhtsoonest välja langeda. Põhiraam 6 toetub oma liikumatute tappidga rullike-tastele ning traktori liikumatule tiislile 1 sadullaagri 3 abil. Viimane saab liikuda kahel tasandil. Rõht-tasandil on sadullaager ja raam omavahel ühendatud kahe pöördesilindriga 2. Rulli ühe täispöörde ajal teeb iga raskus kaks lööki. Löögijõud oleneb kopeeri asendist (ennetusnur- gast ), mida seatakse tõmmitsatega 4. Raskuste viimine tööasendist teisaldusasendisse ning tagasi toi-mub hüdrosilindriga kolmekordselt kiirendava polüspasti vahendusel.
TAMBID
Plaat ripub trossisilma otsas ja tal on vedruamortisaator, et pehmendada tõmmet ülestõstmisel. Plaate tõstetakse ja lastakse alla väntpolüspastiga kordamööda. Väntpolüspasti käitab traktori eesmine jõuvõtuvõll kardaaniga. Teisaldusasendis on plaadid üles tõstetud ning püsivad seal pideme 5 konksude abil. Üks trossidest on kinnitatud trumlile 6 ja teine plaadi vedruamortisaatorile. Mõlemad plaadid liiguvad juhtvarrastel 2. Plaatide riputustrossid jooksevad juhtplokkidel ja ning on keritud polüspastile. Masina juhthoovad on traktori kabiinis.
Iseliikuv plaatvibraator . Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks.
BETOONIKA: PURUSTID :
VIISID:1.puruksvajutamine.2. paindega .3.lõhestamisega.4.löögiga.5.peenekshõõrumisega
Kivipurustite konstruktsioonitüübid: 1 – lõugpurusti; 2 ja 3 – koonuspurusti; 4 – valtspurusti ; 5 – löök- purusti
Lõugpurusti: Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meeto -dil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite - tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn lõuga. Lähtematerjal söödetakse vahetatavate, rihveldatud pindadega lõugade vahele. Kivid purunevad survejõudude toimel, kui lõuad teineteisele lähenevad. Ühe (kahe) lõua eemaldumisel liigub materjal allapoole ning langeb lõugadevahelisest kitsast pilust alla. Liikuva lõua lihtliikumisega ja ühe liikumatu lõuaga purustites kiigub liikuv lõug oma liikumatu telje ümber ning vajutab materjali puruks.
Liikuva lõua liitliikumisega purusti lõua (lõugade) liikumistee on keerukas (ellipsikujuline). Ülemises osas lähe-neb ellipsi kuju ringjoonele, alumises osas on tee väljavenitatud. Niisugune liikumistee kiirendab materjali eda-siliikumist väljumisava poole ning sellega suureneb ka tootlikkus 20...30% võrra. Liitliikumisega purustites toimub nii materjali puruksvajutamine, lõhestamine ja murdmine kui ka peenekshõõ-rumine. Ajami ehituse järgi eristatakse kang-, hüdro . lihtliikumisega purusti : Kere külg-seinad moodustavad purustuskambri. Kere võib olla ühes tükis 4 (valatud või keevitatud) või siis kahest-kolmest osast kokku pandud. Kere eesosas on liikumatu lõug 1 liikuv lõug 3 pöördub keresse paigaldatud teljel 10. Liikuvat lõuga käitab ekstsentrikvõll 5 kepsu 12 vahendusel. Eks-tsentrikvõlli pöörlemisel liigub keps edasi-tagasi. Kepsu alumises osas asuvaile vahekuile paigalduvad eesmine 13 ja tagumine 10 rõhtturvaplaat, mille abil edastatakse liikumine liikuva lõuale. Lukustusseade, mis koosneb tõmmitsast ja vedrust väldib rõhtturvaplaatide väljalangemist ühtsest kangsüsteemist. Liikuva lõua külge liigen-dil ühendatud tõmmits väljub kere tagaküljele Ekstsentrikvõll 5 toetub kere külgseintes asuvatele laagritele. Võlli ühele otsale kinnitub kiil- või lamerihmajami rihmaratas ja võlli teises otsas on hooratas 1. Lõua tühikäigul koguvad hooratas ja rihmaratas kineetilist energiat ning töökäigul annavad selle ära, aidates mootoril ületada purustatava kivimi vastupanu. Purusti kinemaatika-keemi kuulub tavaliselt kaks hüdrosilindritega lülitatavat hõõrdsidurit. Purunematute esemete sattumisel purus-tisse hakkavad siduripooled läbi libisema, kaitstes niimoodi masinat purunemast. Peale selle võimaldavad sidu -rid järkjärguliselt panna liikuma purusti liikurmassi, lülitades eraldi rihmaratast, hooratast ja liikuvat lõuga.Liitliikumisega purustites on liikuvad lõuad 2 ühendatud vahetult ekstsentrikvõlliga 3, mis tagabki nende liitliikumise. Turvaplaadid 7, reguleerseadised 4, lukustustõmmitsad 6 ja vedrud 5 täidavad sama ülesannet, mis lihtliikumisega purustiteski.
KOONUSPURUSTI: Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest. Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel.
Järsu koonusega purusti () koosneb üksikutest massiivsetest tugev-dusribidega profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse 2. Liikuva purustus -koonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kan-nu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörle-misel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuu-res muudab purustuskoonus oma asendit liikumatu koonuse suhtes ning purustab materjali. Viimane liigub alla isevoolu teel. Tühjendusava suurust reguleeritakse lõhestatud erimutriga traaversi ülaosas. Lauge koonusega aluseks on teraskere 1. Kere külge kinni-tub amortisaatorverudel tugirõngas 10. Tugirõnga sisekeermele on kruvitud lii-kumatu koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustus- koonus 3 kinnitub võllile 6 oma alusega allapoole ning pöörleb liikumatus koonu-ses. Võlli alumine ots paigaldub ekstsent-rikkannus 8, mis pöörleb vastavas taldmi-kus, ning kannu ajab ringi ajamivõlli koo-nushammasratas. Purustuskoonusele mõ-juv telgkoormus edastatakse purusti kerele tugitaldrikuga 12. Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümber-mõõdule.
Lööktoimepurustid
Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põr-keplaat 3 ja purustusrestidelt 4. Üherootorilise vasarpurusti (joon ) rootori 14 ketastele on ekstsentriksõrmedel liikuvalt kinnitatud vasarad 11. Kere ülaosa 6 on seestpoolt vooderdatud põrkeplaatidega 4. Kere alumises osas 1 asub purustusrest 2. Valmis-toodangu peenestatus sõltub vasarate ja resti vahelisest pilust ning restiavade suurusest . Pilu reguleeritakse eks-tsentriksõrmede pööramisega.
Kaherootorilised purustid on rootorite rööp- ja jadaasetusega. Viimasel juhul purustatakse materjal kaheastmeli-selt ning seega suureneb peenestatus. Kaherootorilise vasarpurusti (joon. ) liidendkeres asuvad ühesuguse ehitusega rootorid: eesmine 12 ja tagumine 5. Rootor on koost võllile kin-nitatud kolmnurksetest vasarahoidikutest, mis on paarikaupa 600 võrra nihutatud. Hoidikute avadest lähevad läbi kuus telge 2 millel paigalduvad vasarad 11. Mõlemat rootorit ümbritseb alt rest 2. Purusti kere külgseinad on kaetud põrkeplaatidega 4 ning otsseinu kaitsevad kulumise eest plaadid 10 Rootorid ei ole reverseeritavad. Nad pöörlevad ühes suunas ning see põhjustab vasarate ebaühtlast kulumist.
Valtspurustid
Valtspurusid on kunstliku liiva valmistamise peamised seadmed. Materjal söödetakse ülalt kahe vastassuunas pöörleva rööpvaltsi 2 vahele. Kivimi ja valtsidevahelise hõõrde tõttu tõmmatakse mater-jal valtside vahele, kus ta muljutakse puruks.
Valtspurustid on siledate või rihveldatud valtsidega, või siis ühe sileda ja ühe rihveldatud valtsiga.
Valtsid paigalduvad raamile 1 laagritel. Kui valtside vahele sattub purustamata tükk, läheb ta nende vahel läbi, sest amortisaatorvedrud 3 surutakse kokku ja valtside vahe suureneb. Niimoodi on seade kaitstud purunemise eest.
Valtse käitab eraldi paigaldatud elektrimootor kiilrihm-, hammasratas - või kardaanülekande abil. Kasutatakse ühe- või kahekordset ajamit. Ühekordse ajami korral käitab mõlemat valtsi sama mootor. Sel juhul edastatakse pöördemoment ühelt valtsilt teisele pikendatud hammastega hammasülekandega, mis jääb hambumisse ka liiku-va valtsi eemaldumisel. Kahekordse ajami puhul on kummalgi valtsil oma mootor.
Teisaldatavad purustus-sorteermasinad
rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse 2. Linttransportöör 3 viib peenestatud materjali eemale.
Veskid
Kuulveskites söödetakse materjal metallkuulidega (varrastega) täidetud trumlisse. Trumli pöörlemisel liiguvad kuulid (vardad) trumliga kaasa üles ning langevad raskusjõu toimel alla. Materjal peenestatakse löökide ja hõõrumisega. Valmistoodang väljastatakse kas luugist, läbi õõnestelje või piirdesõela. Veskite omadused on kõrge jahvatuspeenus. Vibroveskeid kasutatakse peamiselt peen- ja ülipeenjahvatuseks. Veski trummel on silindriline või sagedamini künakujuline. Trummel täidetakse jahvatatava materjali ja purustuskehadega, suletakse ja pannakse vibreerima mehhaaniliste ringvõnke vibraatoritega.
Laagritele asetatud vibraatori võlli 5 käitab elektrimootor 3 elastse siduri 4 kaudu. Võllile kinnitatud raskuste pöörlemisel tekib sundvönkumine, mis kandub üle kerele 2. Kere toetub vibroisolaatoritele 6. Keres liiguvad jahvatavad kehad ja jahvatatav materjal. Jahvatavad kehad põrkuvad kokku ning peenestavad materjali. Harilikult laaditakse vibroveski valmistoodang välja täiteava kaudu
Autobetoonisegistitega
Ma-sinad on varustatud vee paagiga 1 ja dosaato-riga mille juhtimispult asub auto kabiinis
Plaatvibraator
Plaatvibraator kuulub pinnavibraatorite hulka ning on ette nähtud 20...30 cm paksuse betoonikihi tihendamiseks. Vibraatori täitur on metallplaat 4 (joon. 119,a), mille külge poldidega kinnitub elektrimootor 1. Suunamata sundvõnkeid tekitab kaks ekstsentrikut 2, mis on kinnitatud mootorivõlli otstele. Elektrimootor lülitatakse elekt-rivõrku kaabli ja pistiku abil. Vibraatorit teisaldatakse betoonisegu pinnal käsitsi, hoides teda kinni käepidemest 5.
Vibrolatt
Vibrolatt (joon. 119,b) on üks pindvibraatorite eriliikidest. Ta koosneb jäigast raamist 6 ja sellele paigaldatud elektrivibraatorist, pnemoajamiga või ka sisepõlemismootoriga varustatud vibraatorist. Jäik raam võib olla sõltuvalt töödeldavast pinna suurusest ja segu jäikusest ühe või kahe latiga või eriprofiiliga. Tööprintsiip on järgmine: seade paigaldatakse juhtlattidele ning veetakse neid mööda edasi. Sellega tasandatakse ja tihendatakse paigaldatud betoonisegu. Latile kinnitatud vib-raator tekitab suunatud liikumise kus resultant -tsentrifugaaljõud kergendab tööd. See on oluline suure töö- laiuse ning massi korral. Latt liigutatakse edasi otstesse pai-galdatud trossidega.
elektromehhaanilised sisevibraatorid
Vibraatoril on ekstsentrikutega varustatud siss-ehitatud elektrimootor. Niisugust vibraatorit rakenda-takse tihedalt sarrustatud plastsete, jäikade ja raskete betoonide paigaldusel. Ta koosneb kerest 1 ning selle külge kinnitatud toruvardast 8 koos käepideme 10 ja lülitiga 9. Kummiamortisaator kere ja varda vahel töötab vibroisolaatorina. Painduv käepide 6 on mõeldud vibraatori kandmiseks. Keres asub suure pöörlemissagedusega kolmefaasiline asünkroonmootor 5. Elektrimootori konsoolne lühisrootor 4 kinnitub tasakaalustamata võllile 3, mis pöörleb kahel laagril. Ekstsentrik 2 on paigaldatud võllile kahe laagri vahele.
RAMMID
Auru-(pneumo-) rammid: Üksiktoimelistel rammidel (joonis 22.3 vasakpoolne skeem) moodustab ögielemendi massiivne silindriblokk 1, mille sees on varda 3 külge kinnitatud kolb 2. Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindribloki üles. Avades kraani 6 pääseb suruõhk silindrist välja ja viimane langeb omaraskuse toimel alla andes löögi vaiale. Kaksiktoimelistel rammidel: on löögielemendiks varda 5 alumisse otsa kinnitatud
massiivne löökur 4. Varda ülemisse otsa on kinnitatud kolb 3, mille alla suunatakse suruõhk ning löökur
tõstetakse üles ettenähtud kõrgusele. Seejärel ühendatakse kolvi alune ruum atmosfääriga ja õhu surve
suunatakse kolvi peale, mis paiskab kolvi suure kiirusega alla. Sellest tulenevalt kasutatakse siin löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemise kui ka õhu surve energiat. Diiselvasarad jaotatakse juhikute tüübi järgi juhtvarrastega (joon. 22.4), torujuhikutega (joon. 22.5) ja kolvivarrega vasarateks. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa sindris oleva õhu kokku (15 . . . 35 kordselt). Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal sindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Põlemisel te kib palju põlemisgaasi, mis annab oma energia vahetult vasara löögiosale. Toruvasar (joon. 22.5) koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitse -peast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi 9 alumises osas on rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis. Ruum vasaraaluse ja kolvi vahel kolvi alumises seisus moodustab ku-mera põlemisambri. Kolvi ülaosas paikneb õlipaak. Löögihetkel pritsib õli sealt üles ning valgub kanaleid pidi silindri siseseintele ja kolvipinnale, vähendades nendevahelist hõõret. Ülalt lahtine liikumatu silinder toetub oma alumise otsaga, millel on tihendusrõngad, vasaraaluse kannale. Silindrile on peale pressitud jahutusribidega valukest: silindri ülaosas paiknev kütusepaak on ühendatud kütusepumbaga lõdviku abil. Kütuse etteanne põlemiskambrisse vasaraaluses toimub hetkel, mil kolb toimib lingile 3. Põlemisgaas paiskab kolvi üles ning väljub kaldotsakute kaudu atmosfääri. Samadest otsakutest lastakse silindrisse ka värske õhk. Silindri külge on kinnitatud neli rammipuki juhikuil vabalt liikuvat liugurit.
Masttõstukid
Selline tõstuk koosneb alusraamist (ka teisaldamiseks rataskäiguosaga) millel paikneb elektrimootoriga käitatav vints ja sõrestikkonstruktsiooniga mast. Masti mööda liigub tõstetrosside abil lastiplatvorm. Tõstuk paigaldatakse kas frontaalselt või külitsi ehitatava hoone seina äärde ning tema mast kinnitatakse traattõmbidega seina külge.
Tornkraana
1 - nool; 2 - torn; 3 - pöördplatvorm; 4 - tugi-pöördering; 5 - alusraam ; 6 -sõiduvankrid; 7 - vasturaskused; 8 - noolhoidetross; 9 - lastivanker koos tõstekonksug
Kraana põhiosad on torn, mis valmistatakse sõrestikkonstruktsioonina või toruna; nool, mis kinnitatakse liikuvalt torni ülemisse osa külge, pöördplatvorm, käiguvanker, kraana mehhanismid - noole- ja koormavintsid, pöördemehhanismid ja käitur. Rööbaskraanadel on mitmemootoriline elektriajam .
Kraana torn on kinnitatud pöördplatvormi külge ja pöördub koos sellega 3600 võrra. Pöördplatvormile paigaldatakse peale kraanamehhanismide ka vastukaal. Koorma tõstmisel tekkiva momendi võtab vastu nooletõstepolüspast ja sellise jõuskeemiga kraanatorn on peaaegu täiesti vaba paindekoormustest
KAARKEEVITUS
on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub  keevisliide . Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine , metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli  kristalliseerumine  ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaasolema ioniseeritud.
Gaassurvekeevitus. Keevitatavaid detaile kuumutatakse liitekohas erilise, mitmeleegilise põletiga plastse olekuni või servade sulamiseni, seejärel aga surutakse välisjõudude toimel kokku. Selliselt keevitatakse rööpaid,
torusid , vardaid jne. See keevitusviis tagab suure tootlikkuse ja kvaliteetsed õmblused
Kontaktkeevitus
Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse
läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste , torude ja ribametalli ühendamiseks
Punktkeevituse (joon. ) puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud
lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel.
Joonkeevituse (joon. ) puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil mi llest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel.
Gaaskeevitamine
Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi (atsetüleen, vesinik , propaan jt.) leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttööde
PÕKK-KEEVITUSe tehnoloogia
Toru ots lõigatakse võimalikult otse (risti) läbi. Läbilõike võib teha torulõikuriga, käsisaega või mootorsaega. Kontrollitakse, et torul ei oleks sügavaid kriimustusi ega lõikeid. Maksimaalselt võivad need olla 10 % toru seinapaksusest. Hea keevitustulemuse põhieelduseks on puhtus . Elektriplaadid on kaetud tefloniga, kuhu keevitatavad plastmassmaterjalid kinni ei jää. Plaati tuleb kaitsta kriimustuste eest. Seda ei tohi metalIharjaga puhastada , plaadi puhastamiseks kasutatakse puuliistu ja pühitakse üle näiteks Sinoli või isopropüülalkoholiga.