Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teedemasinate juhtimine ja hooldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hõlm, pidur, ekskavaator, ekskavaatori, pööra, kopa, buldooser, kopp, buldooseri, ajam, roomik, kork, rake, mehhanism, ajami, nool, hüdrosüsteem, rist, klapp, silinder, rumm, puhasta, käigukast, hüdromootor, kabiin, kalde, hüdroajam, rattad, rool, kraav, tala, pump, klots, akud, tööraam, kraavi, laagrid, hammasratas, sulge, diferentsiaalTEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna suhtes vertikaali paigutamisega ja kabiinis asuvate juhtkangide suunamisega , mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vastavatesse tarvikutesse ning käivitab tarvikute töö
toodetud kangad, mistõttu nad on tavaliselt halvemate filtreerimisomadustega, aga suurema tõmbetugevusega. 7. Nõuded geosünteetide paigaldamisele. Geosünteedi paanid tuleb laotada üle kattega. Normaalsetes pinnasetingimustes on nõutav ülekatte 30 cm, ning nõrkadel aluspindadel 50-100cm. Paranduslapp peab ületama katkise koha vähemalt 30cm võrra. Enne täitepinnasega katmist tuleb materjal üle vaadata pädeva isiku poolt. 8. Risthõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Hõlm on baasmasina suhtes risti ja pole pööratav. Ehitus: tõuketald, hõlm, hüdrosilinder, tugevdused, silindr kinnitus kronstein, sirm, lõiketerad, kumera profiiliga metall plaat ehk hõlm 9. Pöördhõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Saab hõlma pöörata, kinnitub baas masinale universaalse raamiga. Ehitus: hõlm, lõiketerad, tugevtused, kaares profiiliga maetall leht, kand toed, tõstesilindrid, liigend, tõukuri kinnituskohad, sirm, 10
suuri kive, mis vaja eemaldada. Juurijate tööorganid on: passiivsed (tööorgan kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami külge); aktiivsed (tööseade koosneb kihvadest, millest vähemalt kaks on varustatud hoovaga, mille ülemise otsa külge kinnitub hüdrosilindri varras). Juurijaid-kogujaid kasut peenema juurestiku välja rehitsemiseks pinnasest või võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R- tüüpi hõlm, mis on resti kujuline ja koosneb kihvadest, mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma suurendamiseks. Mõnedes allikates nim selliseid tööorganeid ka „pinnase rehadeks“ 9. Kobestite otstarve, liigitus ja tööorgani tüübid. Kobesteid kasut raskete pinnast (III, IV ja V töödeldavuse klass) kobestamiseks enne kaevamis- või kaevamis-transportmasinate töö algust.
liikuma pneumosilindri varb.PUUDUSEKS : suured mõõtmed ning mass väike, võimalik kinnikülmumisoht, töö ebatäpsus. EELISED: sujuv lülitus, võimalus en akumuleerimiseks ressiiverisse, madalad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtne hooldada, ei saasta keskk. PÕHIPARAMEETRID Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid. Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne. JÕUDLUS Masina max tootlikus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogiaid, head masinisti, hea organiseeritus, nt kopa täitetegur / pinnase kobestusteguriga LÄBIVUS Masina võime liikuda nõutava kiirusega pinnasel ja ületada takistusi, tõkkeid. Iseloomustab erisurve toetuspinnale,käiguosa haardevõime, kliirens, ratasmasinatel läbivuse piki ja põikiraadius, eesmine ja
korv, mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele. Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250...500) kg ning tõstekõrgus (15... 40) m Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid.
8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed b) ehituskraanad c) ehitustõstukid 11) Iseliikuvate- ja autotõstukite tõsteseaded on a) sarniir-hoob b) tleskoopnool c) paralleelogramm 12) Kopa täite- ja tühjendussuuna järgi on ühekopalised laadurid: a) Frontaalse täitmise ja külgtühjendamisega b) Frontaalse täitmisega ja tühjend 180* ulatuses c) Front ja front 13) noole liikuvuse järgi jaotatakse tornkraanad a) tõstetava noolega b) konsoolnooega 14) Kraana tõstekõrgust mõõdetakse a) kraana toetuspinnast konksu tsentrini 15) Loetlege iseliikuvate noolkraanade noole tüübid tema kuju järgi
informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne). 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
Masina tehnilised parameetrid on informatsioon masina tehniliste näitajate kohta. Parameetrid jaotuvad klassidesse: põhiparameeter, abiparameeter, tehnoloogiline parameeter. 20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? Parameeter, mis iseloomustab konkreetse masina tehnoloogilisi omadusi kõige täpsemini. Näiteks kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud. 21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? Tehnoloogilised parameetrid iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on abiks teatud tehnoloogiliste tööde projektide koostamisel. Näiteks kaeveraadius, tõsteraadius, kopa tühjendamise kõrgus. 22-Nimetage vastukopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid.
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2
Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Pneumoajami omadused ja tööpõhimõte. Pneumoajam on keskkonnasõbralik lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu. Eeliseks on ka mehhanismide sujuv sisselülitus, kuid puuduseks madal kasutegur, õhu kokkusurutavuse tõttu on töö hüdroajami omast ebastabiilsem. Tööpõhimõte: Ajam töötab kolb- või rotatsioonikompressorist saadava sururõhuga. Atmosfäärirõhk surutakse kompressorites kokku ning suunatakse suruõhupaaki. Suruõhupaak võimaldab õhu väikesel tarbimisel kompressori välja lülitada ning kõrvaldab õhu pulseerumise suruõhutorustikus ning soodustab ka niiskuse osalist eemaldamist õhust. Loetlege ja kirjeldage lühidalt sidurite tüüpe. Jäigad sidurid: muhvsidur, ääriksidur; kompenseerivad sidurid: sõrmpukssidur, kettsidur,
191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. a) juurija tööorgan ühekopalisele ekskavaatorile; b) juurija-koguja rippekskavaatori baasil; c) kännupurustaja minilaaduri baasil 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid , b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid. 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele; b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. 198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? a) üldotstarbelised hõlmad b) suure jõudlusega hõlmad (vt TV joon 3.5 ja 3.6) ja (joon 5.1 b), c) eriotstarbelised hõlmad 199-Nimetage buldooseri üldotstarbeliste hõlmade tüübid.
kolmeastmeliseks. Hüdrostaatilise muunduriga jõuülekannet nimetatakse mahthüdrauliliseks. Põhiosad on pump ja hüdromootor. Elektromehaaniline jõuülekanne koosneb sisepõlemismootorist, alalis- ja vahelduvvoolu generaatorist. Traktorid ja liikurmasinad. Vedavad sillad ja kardaanülekanded. Vedavaks sillaks ehk veosillaks nimetatakse traktori või auto sellist silda, mlle rattad veavad. Sild ise on jäik tala, temasse on monteeritud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Veosild võib olla kokku ehitatud käigukastiga, sel juhul veorataste ajamid on eraldi keredes. Traktoritel on tagasildade kered malmist või terasest. Roomiktraktori veosilla kooseisu kuuluvad: köigukastm peaülekanne ja pööramismehhanism. Käigukast võib olla ka eraldi. Peaülekandeid võib olla ka kaks. Üldmõisted vedavate sildade mehhanismidest. Ülekandearv i=z2/z1, kus z=hammasrataste hammaste arv.
Kristel Eslas. PM-20 iseseisev töö Esitada hiljemalt esmaspäev 23.11.2020 Kasutades kombaini manuaali leida vastused. http://manuals.deere.com/omview/ OMZ93235_21/?tM=HO (link tahvlis). Esitada meili teel [email protected] või kirjalikult 1) Kombaini igapäevane määrimine ja hooldus. 2) Kombaini hooldus hooaja lõpus 3) Nimetada nupud JD kombaini juhtkonsoolil ja juhtkangil 1) Heedri käivitamise ja kaldtransportööri reversori lüliti. 2) Separaatori rakenduslüliti. 3) Harvest Smart™-i etteandekiiruse aktiveerimise nupp (sõltuvalt varustusest.) 4) Mootori pöörlemissageduse nupp. (kõrge.) 5) Mootori pöörlemissageduse nupp. (keskmine.) 6) Mootori pöörlemissageduse nupp. (madal.) 7) 3. käigu nupp. (sõltuvalt varustusest.)1 8) 2. käigu / ProDrive™-i režiimi 2 nupp.(sõltuvalt varustusest.)2 9) 1. käigu /ProDrive™-i režiimi 1 nupp. (sõltuvalt varustusest) 2 10) Parkimispiduri nupp (sõltuvalt varust
Toetuselementide tüübi alusel liigitatakse: a) rööbas b) pneumoratas c) roomik d) sammuv e) tigu 27. Masina tööseadmestik ja masina tööorgan. EM tööseadmestik moodustub kõigist neist elementidest, mis on vajalikud antud masina tööoperatsioonide sooritamiseks. Masina tööorganiks nim seda tööseadmestiku elementi, mis tööprotsessis vahetult kontakteerub töödeldava objekti või materjaliga. Nt. ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku mood. – nool, kopavars ja kopp, milledest kopp on ekskavaatori tööorgan. 28. EM abiseadmestik. Ehitusmasinate abiseadmistikku kuuluvad kõik need elemendid ilma milleta masin saab edukalt sooritada oma põhilisi tööoperatsioone, kuid pole täidetud ohutusnõuded, ergonoomilised nõuded või ei saa kasutada ööpäevaringselt või aastaringselt. Nt kapotid, valgustusseadmed jne. 1. ROPS- tüüpi kabiinid ja varjed on varustatud tugevate elementidega, mis kaitsevad masinisti masina võimalikul ümberminekut 2
KAHE POSTIGA AUTOTÕSTUK Kasutusjuhend Enne seadme kasutamist lugege tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ja järgige kõiki juhiseid. Hoidke juhend hilisemaks vajaduseks alles. NOS0012 TÄHTIS LUGEGE JUHISED TÄHELEPANELIKULT LÄBI NING PANGE TÄHELE OHUTUSNÕUDEID JA HOIATUSI. KASUTAGE SEADET ÕIGESTI JA HOOLIKALT SELLE ETTENÄHTUD OTSTARBEKS. JUHISTE EIRAMINE VÕIB PÕHJUSTADA RASKEID KEHAVIGASTUSI JA/VÕI AINELIST KAHJU. HOIDKE JUHISED HILISEMAKS VAJADUSEKS ALLES. 1. OHUTUSNÕUDED JA HOIATUSED 1.1 Seadme tohib paigaldada ainult väljaõppinud asjatundja. 1.2 Seadet ei tohi kunagi paigutada plahvatusohtlike ega kergsüttivate vedelikke lähedusse, välitingimustesse ega niiskesse kohta (nt autopesula). 1.3 Seadme heas töökorras pidamiseks laske seda hooldada volitatud hooldustehnikul. Kasutage ainult seadme tootja valmistatud originaalosi. Turvalisuse ja maksimaalse töövõime tagamiseks hoidke seade puhas. 1.4 Ärge lubage seadet kasutada alaealistel ega volitamata isikutel. 1.
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Kui läbi sellisest materjalist elemendi juhtida voolu ja mõjutada seda ristsuunalise magnetväljaga, tekib elemendi (väljajõujoonte ja vooluga rööbitiste) tahkude vahel märgatav potentsiaalide vahe. Halli efekti selgitab joonis 21. Joonis 21.1 Halli efekti selgitav skeem. Magnetvälja mõjul tekkiv pinge on väike ja seda ei saa kasutada juhtploki töö otseseks juhtimiseks. Pinge tõstmiseks on anduri juures vastav integraallülitus. Kui sirmrootori hõlm on magneti ja pooljuhtelemendi vahel, siis anduri väljundis pinget ei teki. Rootori pöördumisel jõuab magneti ja pooljuhtelemendi vahele hõlma väljalõige, magnetväli pääseb pooljuhtelementi mõjutama ning anduri väljundis tekib pinge. Sirmrootoris on sama palju väljalõikeid kui mootoril silindreid. 3) Optilise anduriga transistorsüütesüsteem on ehituselt sarnane vaadeldud transistorsüütesüsteemidega, erineb ainult anduri ehitus ja tööpõhimõte. Selle süsteemi
Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
vedru 12.kuulliigendi polt 13.kere,korpus 14.vasak,parem keere Sõltuv vedrustus 1.roolimehhanism 2.rooli hoob 3.pikkivarras 4.rooliajami hoob 5.käändmik 6.parralleel varras 7.käändmikuhoob Sõltumatu vedrustus 1.roolimehhaism 2. rooli hoob 4. rooliajami hark 6.käändmik 8.regull varras 9. reguleervarras 10.vahetoe hoob 12.rööpvarras(mitte regul.) Globoid teoga rool 1.regull polt 2.puks 3.laager 4.simmer 5.roolivõll 6.globoid tigu 7.pronkspuksid 8.rooli hoob 9.sektorväntvõll Rooli ajam: 1. autokere 2.roolihoob 3.keskvarras 4.kuulliigend 5.regull varras 6.käändhoob 7.käändmik 8.roolisammas 9. kuulsõrm,koonus 10.liudkauss 11.vedru 12.kummikate 13.kroonmutter 14.pendelhoob Mazduhhini hammaslattrool 1.rooliots 2.kinnitusvits 3.tolmukaitse 4.regull varras 5.amordipuks 6.kontramutter 7.regull mutter 8.vedru 9.tugiklots 10.tolmukaitse 11.mutter 12.tihend 13.alumine tihend 14.hammakas tugilaagriga 15.tolmukaitse 16.klamber koos puhvriga 17.tugilaager 18.roolikarp
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma piki
8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
Autolukksepa eriala Auto vedava tagasilla remont Lõputöö Koostaja: ..................................................2010 a. ............................................. Juhendaja: ................................................2010 a. .............................................. Sisukord Lk. 1. SISSEJUHATUS 3 2. Vedava tagasilla ehitus 4 3. Kardaan ülekanne 4 4. Paeülekanne ja differentsiaal (tööpõhi5mõte ja ehitus) 5. Erinevaid tagasilla liike
· Parempoolseteks Rool jaguneb: · Mehhanismiks · Ajamiks Roolimehhanismi põhiosa on reduktor, reduktor koos võimendiga või hammaslattmehhanism. Roolimehhanismi ülesandeks on roolirattalt jõu ülekandmine rooli ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga
vedrustus KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA www.monroe-eu.com vedrustus SISUKORD I TEHNILINE KIRJELDUS 1.VEDRUSTUSSÜSTEEM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.1. Mis on vedrustussüsteem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 1.2. Millised on vedrustuse osade põhifunktsioonid? . . . . . . . . . . . . .1 1.3. Vedru . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . . . . . . . .2
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast .......................................................................................................10 2.1 Käigukastide põhidetailid ja elemendid ...................................................
kutsunud põhjuse kindlaks määramine. Vaatleme enim levinnuid rikkeid ja nende kõrvaldamise viise: I Käivitsu kang käivitusasendis aga väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata : Põhjused: 1. Nukkvõll ei ole käivitus asendis 2. Käivitusballoonis peaklapp on kinni 3. Õhurõhk on madal 4. Mõni käivitusklapp on kinni kiilunud 5. Õhujagaja on kinni kiilunud 6. Võlliliinil pidur peal 7. Deidvudi tihend üle pingutatud 8. Sõukruvi kinni kiilunud 9. Starterikäivituse korral aku laadimata või starterijuhe ei anna ühendust 10. Võlli pööramisseade on välja lülitamata 11. Automaat ja kaugjuhtimise korral võib puududa toide kaugjuhtimisblokile II Väntvõll pöörleb küllaldase kiirusega , kuid ei käivitu või seiskub kohe peale käivitumist Põhjused: 1. Kütusesüsteem kinni 2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3
filterelemendid (küünlad) 3. Mustunud kütus juhitakse puhastuskambrisse ning see voolab läbi filterelementide väljastpoolt sissepoole. Puhastatud kütus liigub küünalde seest filtri väljundisse 4. Selle protsessi ajal filterelemendid puhte filtri asuvad reservkambris, eraldi aktiivsest kambris. Väljudklapp 6 ja õhuklapp 7 on kinni. Siis kui künlad on umistunud, diferentsiaalrõhuandur 11 on sisselülitud pneumaatiline ajam 5. Pneumatiline ajam pöörab filterelemente ja läbi musta filtri kütus enam ei liigu. Diferentsiaalrõhuandur annab signaali väljundklappile 6 ja õhuklappile 7 avanemiseks. Õhuressiverist 8 tuleb õhk künla sisse mööda kanali 9 ja puhub välja rasked osakesed läbi väljaklappi. Pärast läbipuhumis periodi klappid 6 ja 7 sulgevad. 32 2.3.1.4 Kõrgsurvepump Kõrgsurvepump annab täpselt reguleeritud kogustes ja suure surve all kütust pihustile, kus see
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
Lisa 1.1. Riskihindamisjuhend Eestikeelne versioon 1 RISKIHINDAMISJUHEND SISUKORD: Lehekülg: I OSA: ÜLDINFO o Mis on ohutegur? Mis on risk? 2 o Miks peaks riski hindama? 2 o Kuidas riski hinnata? 2 o Kuidas käesolevat juhendit kasutada? 3 II OSA: RISKIHINDAMINE ÜLDINE o 1. aste: Missugust teavet tuleks koguda? 4 Kuidas sedalaadi teavet koguda? 4 o 2. aste: Kuidas tuvastada ohutegureid? 5 KONTROLL-LOEND ÜLDINE 6 o
suletav ohutuskaanega. Kui riputusseade paikneb traktoril esisilla juures, paigaldatakse jõuvõtuvõll ka esisilla juurde. Pöördemomendi ülekandmiseks kasutatakse mehhaanilist või hüdraulilist jõuülekannet .Viimase puhul on hüdromootori võll jõuvõtuvõlliks. Jõuvõtuvõlli saab sisse ja välja lülitada mehhaanilise puhul siduri ja hüdraulilise puhul jaoturi abil. Jõuvõtuvõll võib olla sõltuva ajamiga ja sõltumatu ajamiga. Sõltuv ajam on siis, kui pöördemoment jõuvõtuvõlli käitamiseks võetakse traktori käigukastist või rattavõllilt ning võlli pöörlemissagedus muutub koos liikumiskiiruse muutumisega. Sõltumatu ajam on siis, kui pöördemoment võetakse otse mootori väntvõllilt. 3.6. Käiguosa Käiguosaks võib traktori all olla vähemalt neli ratast või lõputu linttee e roomik
.. 0,98 2) hüdrauline kasutegur arvestab survekadu pumbas htp . h = H / (H + htp) = H / Hteor. ; Hüdrauliline kasutegur oleneb pumba tüübist ja konstruktsioonist. Survekadusid tekitavad näiteks kolbpumba klapid . Rotatsioonpumpadel klapid puuduvad ja hüdrauline kasutegur on lähedane ühele. 3) pumba mehaaniline kasutegur võtab arvesse energiakulu mehaanilisele hõõrdele : m = Pi / P , kus Pi on pumba indikaatorvõimsus , P on võimsus ,mida ajam peab pumbale andma . Pumba indikaatorvõimsus Pi( kW ) , võib leida indikaatordiagrammi järgi või arvutuslikult : Pi = g ( Q + q ) Hteor / 1000 4. Täiskasutegur = v + h + m , ehk = Q / ( Q + q ) × H / Hteor × g ( Q + q ) Hteor / 1000 P = Phk / P. Tänapäeva pumpade üldine kasutegur on piirides =0,6 ...0,9 Pumba ajami võimsus peab olema pumba võimsusest suurem ajamis kulutatava võimsuse võrra . Ajami kasutegur a = P / Pa , kus
annaabi.ee 
