Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Ford Sierra jõuülekanne Iseseisev töö Kaido Voitra Tartu 2009 Sissejuhatus Käesolevas iseseisvas töös on kirjeldatud Ford Sierra 2,0 OHC 85kw jõuülekannet ning selle hooldamist. Tegemist on tagaveolise kardaanülekandega ning manuaal käigukastiga varustatud sõidukiga. Käigukast on viiekäiguline ning kõik edaspidikäigud on sünkroniseeritud. Vajaminevad tööriistad: Tähik võtmete komplekt ning 2 kätt ning kanal või tõstuk et oleks mugav autoall toimetada. Õlide ja määrdeainete kogus ning mark Käigukasti õli 5käiguline manuaal MT75 kast sünteetiline 80w-40 Käigukasti läheb õli 1,2L Peaülekandesse 80w-90 Kogus mis sinna sisse läheb 0,9L Hooldustööde perioodilisus
(paremal). Kui rataste vahel on diferentsiaal, siis võib mootor pidevalt mõlemat ratast vedada, kuigi üks liigub rohkem maad (täpsemalt, pöörleb suurema kiirusega) kui teine. Kui oleks tegemist jäiga, ilma diferentsiaalita teljega, siis peaks sisekurvi jääv ratas pöörde sooritamiseks libisema sõidetaval pinnal (kummi ringi laskma) Milleks on keskdiferentsiaal kasulik? Esimesed rattad sõidavad läbi pikema maa kui tagumised . See tähendab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad erineva kiirusega. Et see oleks võimalik, on vaja keskdiferentsiaali. Ilma keskdiferentsiaalita peaks auto igal pöördel rattaid ringi vedama, koormates sellega kogu jõuülekannet. Blokeerivad keskdiferentsiaalid Keskdiferentsiaale on erinevaid. Osa neist blokeerub automaatselt, kui üks ratastest hakkab ringi käima (Honda CR-V), osa tuleb käsitsi kas vahekasti kangiga (Mitsubishi Pajero) või nupuvajutusega (Mercedes-Benz G-klass) lukustada.
........................................... Juhendaja: ................................................2010 a. .............................................. Sisukord Lk. 1. SISSEJUHATUS 3 2. Vedava tagasilla ehitus 4 3. Kardaan ülekanne 4 4. Paeülekanne ja differentsiaal (tööpõhi5mõte ja ehitus) 5. Erinevaid tagasilla liike 7 6. Peamised tööd kardaanülekande, peaülekande, differentsiaali ja pooltelgede tehnilisel teenindamisel 9 6.1 Igapäevane teenindamine 6
JÕUÜLEKANNE Nimi: Riho Rästas KONTROLLTÖÖ NR. 3 AS Õppegrupi nr. AS 13 Kuupäev: 11.05.14 1. Millistel juhtudel kasutatakse jõumomendi ülekandmiseks kardaanülekannet? Kui on vaja kanda veojõudu sildade vahel nt. Tagumiselt sillalt mis on vedav sild esi sillale. 2. Mis eristab jäika ja elastset kardaanülekannet? Jäik ülekanne on kindla pikusega nt,taga sild ja elastne annab mingil määral järgi tänu muutligendile ehk esisild. 3. Milliseid ülesandeid täidab tagasilla reduktor? Reduktori ehitus. ( skeem) Võtab vastu pöördemomendi ja suurendab veojõudu ning muudab saadava pöördemomendi 90 kraadi võrra
Auto alusraamid Juhul sõidukid termin sassii tähendab raam pluss "veermiku" nagu mootor, käigukast, kardaan, erinevus, ja vedrustus. Keha (vahel nimetatakse seda "kere"), mis ei ole tavaliselt vajalik konstruktsiooni terviklikkus, on ehitatud sassii täita sõiduki. Tarbesõidukite sassii koosneb kokkupanek kõik olulised osad veoauto (ilma kere) olema töövalmis teedel. disaini rõõm auto sassii on erinev kui üks tarbesõidukite tõttu raskemat koormat ja pidev töö kasutamine. Kaubik tootjad müüa "sassii ainult", "kapott ja sassii", samuti "sassiilt"
oskuslikult üheks liidetud. Mõlemal käigukastil on oma sidur ja hammasrattad ja enamasti kasutatakse käigukast A puhul käike 1, 3, 5, (7) ja käigukast B puhul R, 2, 4, 6. · PLUSSID väikese massiga ja mõõtmetega, odav toota, väga kiire käigulülitusega. · MIINUSED madala pöördemomendi taluvusega, mitte nii mugav kui hüdromuhviga; tihedam hooldus ja ka remondivajalikkus. · https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&v=lFAtc-zOKZs Kardaan · Jäik liigend, mis kannab pöördemomendi käigukastist tagasillani või nelikveolistel sõidukitel vahekastist esi- ja tagasillani. Tavaliselt valmistatud terasest, vahest ka alumiiniumist ja eksootilistel juhtumitel ka süsnikkiust. Kuna auto vedrustus liigub üles-alla, peab ka kardaan seda tegema ja selleks on kardaanil mõlemas otsas universaalsed kardaaniristid, et kardaan saaks pöörlemise ajal ka vertikaalselt liikuda. Kardaanirist
Üldehitus Mootor: Ülesanne on muuta vedelkütuse põlemisel tekkinud soojusenergia mehhaaniliseks energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas.
2. arvutamine: Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi. Kus, on võlli nimipöördemoment; - reziimitegur; see leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest masina tüübi ja tööreziimi järgi; = 1,25....4,0 ("Masinaehitaja käsiraamat" Proffessor H. Lepikson) 5. Jõuülekande skeem (mitmikvedu, tagavedu) Nelikvedu: Jõuülekandesse kuuluvad: sidur, käigukast, 2 kardaanülekannet, taga- ja esiveosild, jaotuskast. Kolme ja enama veosillaga masinatele lisandub veel kardaanülekandeid ja veosilla mootoriga ühendamise seadmeid. Masina telgede arvu suurendamine võimaldab tõsta kandejõudu, ilma et rehvide surve teepinnale eriti suureneks. Mitme veosilla puhul astetatakse sildade vahele differentsiaal(vahekast), mis jaotab mootorlilt ülekantava jõu võrdselt kõikide veosildade vahel, hoides ära kogu jõu ülekandmise võimalust ainult ühele veosillale
Vastavalt vajadusele 4ws- i Ecu avab vastavaid klappe milles liikuv vedelik liigutab kolbi tagasillas mis omakorda liigutab varraste kaudu tagarattaid vastavalt vajadusele . Süsteemi rikke puhul on olemas solenoid mille abil muudetakse ja lukustatakse tagumised rattad otsesesse asendisse. Rikke süptomiks on tavapärasest raskem rool ja halvem juhitavus. Honda süsteem Honda süsteem on keerulisem kui mazdal. Hondal on roolilati ja tagumise lati vahel kardaan ja taga rataste pööramiseks reduktoriga latt. Aga moodus kuidas rattaid pööratakse on huvitav. Tagareduktoris on annulus hammasratas mille sees on nihkes väiksem hammasrattas. Kui esirattaid pöörata siis kahe silla vahel olev võll pöörab annulus hammasratast mis omakorda muudab planetaar hammasratta asendit mis omakorda liigutab tõukurvardaid mis omakorda liigutab rattaid.Hondadel on tagumine roolilatt hooldevaba täies ulatuses ja vahetatakse täies pikkuses. Kasutatud kirjandus
................................................................................5 4. PEAÜLEKANNE JA ÜLEKANDEARVUD...................................................................................6 5. JÕUÜLEKANNE.............................................................................................................................7 5.1 Jõuülekande skeem....................................................................................................................7 5.2 Kardaanülekanne.......................................................................................................................8 5.3 Diferentsiaal..............................................................................................................................8 5.4 Rattavõllid.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD..................................................
[1] 1.1.1 Roostevaba teras Roostevaba teras on õhu, vee ning mitmesuguse agressiivse keskkonna korrodeerivale toimele vastu pidav teras. Tuntuimad roostevaba terase tüübid on roostevaba kroomteras ja kroomnikkelteras. Roostevabast terasest on näiteks valmistatud agressiivse keskkonna mõjutatud masinaosi. [2] 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] Auto kere Poldid, mutrid Õõtsad Laagrid Võllid Hammasrattad Kardaan Ja paljud muud erinevad detailid 5 1.2. Malm Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning
väntvõlli lihvimine remontmõõtu. Selleks tuleb väntvõlli kaelad enne mõõta mikromeetri abil. Kulumis tolerants on antud iga autotootja poolt etteantud juhistes. Peale väntvõlli lihvimist tuleb kasutada remontsaalesid vastavalt sellele millisesse remontmõõtu väntvõll andis lihvida . peale väntvõlli remonti tuleb kõik väntvõlli kanalid hoolikalt pesta ja läbi puhuda surveõhuga. 30.k-jetronic ei käivitu külmalt külmkäivitus pihusti on rikkis. 31.kardaan ülekande remont põhiliseks veaks on kardaani ristide nõellaagrite kulumine ja purunemine või siis kardaani vahelaagri purunemine või vahe laagri kummimuhvi purunemine . Vahelaagri ja kummimuhvi ei remondita neid tuleb vahetada uuega samas ka kardaaniristid. 32.kolbide valik mootorisse Kolbe valitakse mootorisse vastavalt silindri mõõdule kui silinder on originaal mõõdus tuleb sinna paigaldada originaal kolbid.ka neid originaal kolbe võib olla mitut mõõtu
Freesi on võimalik lisakinnitusaasade abil traktori tsentrist 16 cm paremale nihutada. Reduktorist lähtuvalt kantakse jõuvõtuvõllilt liikumine edasi freesile kettülekande abil, mis paikneb freesi küljel. Keti pingutusseade on manuaalselt võtmega reguleeritav. Freesi külgseintele on kinnitatud reguleerjalad e. suusad mille abil saab freesi töösügavust piirata. Tavavarustusena on freesiga kaasas kas siis siduriga või turvapoldiga varustatud kardaan. Spetsifikatsioon: Freesi töölaius 1400 mm Võlli töölaius 36 freesitera töösügavus 180mm kaal 197kg jõuvõtuvõlli optimaalne pöörete arv
tiftide, ristikiilude või hammaste abil. Sobib väikestepöördemomentide ülekandmiseks. On lihtne ja väikeste kabariitidega. Ketas sidur Koosneb kahest äärikust, mis asetatakse ühendatavate võllide otstele ning tõmmatakse poltidega kokku. Nukk-ketassidur On kaks poolmuhvi, mille laukpindadel on diametraalsed sisselõiked. Nendesse sisenevad vaheketta omavahelised ristuvad muhvid. Pöördemomendi ülekandmisel saavad ketta nukid liikuda poolmuhvide soontes. Liigend sidur (kardaan liigend) On võllide ühendamiseks juhul, kui nende teljed on omavahel kuni 45o nurga all. Sidur koosneb kahest hargist ja ristmikust. Kui vedav võll pöörleb püsiva nurkkiirusega siis annab liigend sidur pöörlemise veetavale võllile edasi pöördevältel muutuva nurkkiirusega. Elastne sõrmpuks sidur On tavaliselt elastsed kummielemendid, hea summutus võimega. Kaks äärik siduri poolt mis pressitatakse ühendatavate võllide otstele. Puksid koos sõrmedega käivad vastavatesse
1 pöördemoment 2 õli 3kardaan 4elektromagnet klapp 5hüdrosilinder 6pöördenurga andur 7vasak taguratas 8parem esiratas 9hammaslatt 10elektrimootor 11kolb 12juhtklapp Pöörates esiratast liigutame tiguratast, mis paneb liikuma hammaslati. 2 sekts pumbast õli juhitakse läbi juhtpea silindrisse. Sellega kergeneb rooliratta pööramine, õlipumba 2. sekts. läheb tagarataste juhtmehanismile õli. Hammaslatile on lisatud kardaanvõll- Kardaan on ühenduses hammasrattaga,mille abil kantakse esirataste pöördenurk tagarataste juhtmehanismile. Tagarataste mehaaniline on hüdrosilinder,milles kolb pöörab juhtvardaid. Juhtvarraste abil 7 ja 8t. Juhtklappi juhitakse sõltuvalt auto sõidukiirusest. Juhtplokk kontr. süsteemitööd ja korrasolekut. Rikke korral juhtplokk lülitab süsteemi välja. Kelladeplokis süttib punane tuli. 4x4, 4 ratta pööramine, Mitsubishi 1rooliratas 2esirataste hüdrosilinder
Ekskavaatori kraanana kasutamisel tuleb kasutada tõsteseeklit või konksu. Kopa hüdrosilinder peab olema lõpuni pikendatud asendis. Kui liigutada kopavart tõstmise eesmärgil peab see alati liikuma masinast eemale, sest vooliku purunemisel kaitseklapid asuvad ainult kopavarre sisemisel poolel. 16. Teehöövli üldehitus, kasutamine teedeehituses. Põhiraam, mootor, tagasild koos balanssiiride ja vedavate ratastega, käigukast, kardaanülekanne, tööhõlm koos tööraamiga, hüdrosüsteem, lisaseadmed, juhtimisseadmed, pidurid, elektrisüsteem, hüdrosüsteem. Kasutatakse teedeehituses pealispinna profileerimiseks, madalate mullete rajamiseks, pinnase ja teedeehitusmaterjalide teisaldamiseks, nõlvade, süvendite tasandamiseks, teekraavide ehitamiseks, pinnase kruusa- ja asfaltkatete ehitamisel, remondil ja korrashoidmisel ja talihooldusel. 17
Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed 26 Käigukastide põhidetailid ja elemendid 30 Kordisti 35 Jaotuskastid. 37 Kardaanülekanded. 39 Autode veosillad 45 Üldandmed 45 Peaülekanne 46 Diferentsiaal ja rattavõllid 48 Diferentsiaal 48 Rattavõllid 53
• talvine ja suvine maanteehooldus. • Asfaldi aluskihtide ja pindade puhastamine • pinnastetööd, pinnase planeerimine ja viimistlemine tee-ehitus- ja haljastustöödel. Mootori järgi liigitatakse mootorid kolmeks: • kerged (-44kW) • keskmised (-99kW) • rasked (suurem / võrdne 100kw) tööseadmestik – tööorgan, pöördering, tööhõlm jõuülekanne (transmission) – käigukast koos hüdrotrahvoga, kardaan, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne. Hüdrosüsteem Õlitaseme kontroll 1. Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal 2. Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas 3. Kui õli vaja lisada, tehakse seda tutsi kaudu või lukustavast täiteavast Õlivahetus 1. Tõsta tööraam ülaasendisse ning tõmba lõikenurga seadesilindri kolvivars sisse 2. Seiska mootor 3. Ava kork 4. Lase õlil välja valguda ning puhasta kork ja tihend
Joonis. 4. Hardi Twin poomi asend sõltuvalt tuule suunast MUDEL NV Standardvarustus * Membraanpump 1203 või 1303 * 600 või 800 liitrine paak * 10 või 12 meetrine MB tüüpi poom * Rõhu ühtlustusseadmega BK-180 juht- pult * Kontrollseade HARDI-MATIC * Poomi sektsioonide jaotusklapid * Seade lahuse segamiseks paagis, ka töö ajal * Kolmekordne filtreerimine, imi-, surve- ja pihustifiltrid * Tilkumisvastaste klappidega SNAP-FIT pihustisadulad * ISO F110 seeria pilupihustid * Kardaan * Puhtaveepaak 15 L NV mudelid on varustatud tugeva ja tunnustatud MB poomiga. MB poomi iseloomustab: tarpetsikujuline riputusseade, mis hoiab poomi töös stabiilsena ja tagab selle pikka tööea. Kõikide HARDI taimeklaitsepritside paagid on valmistatud ultraviolettkiirguse vastu stabiliseeritud materjalist. Paagi täiteavas asub sõel. NV mudelite tehnilised andmed:
Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile. 5. Diferentsiaal jaotab temale antud pöördemomendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. 6. Peaülekanne tagab ülekandearvu suurendamise ja pöörlemise kandmise võllidele, mis paiknevad masina pikiteljega risti. 7. Lõppülekanded (külgülekanded) tagavad pöördemomendi täiendava suurendamise ja kiiruse vähendamise. 8
agressiivsetele põlemisgaasidele. Peavad omama head soojusjuhtivust. Isolaatori alumise osa temperatuur peaks olema vähemalt isepuhastumistemperatuur 500-900 kraadi. Mootorile tuleb valida sobiv küünal, sobiva soojuse absorbeerimisvõimega. Viimast iseloomustab küünla hõõgarv. 65. Pöördemomendi ülekanne ratastele Jõuülekanne edastab väntvõlli pöördemomendi veoratastele ja võimaldab seda muuta. Jõuülekandesse kuuluvad sidur, käigukast, kardaanülekanne, peaülekanne, diferentsiaal ja rattavõllid. 66. Hüdrosiduri tööprintsiip Hüdrosidur töötab kui automaatne sidur mootori ja käigukasti vahel. Sellises siduris antakse pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud
sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas- rattapaäridest koosnev mehhanism, mis võimaldab sõltu- valt liikumistakistusest astmeliselt muuta veorattale üle- kantavat pöördemomenti. Käiguvahetus toimub mootor- ratta vasakul küljel paikneva käigupedaali abil. Viimaseks lüliks jõuülekandes on peaülekanne (kardaanülekanne koos reduktoriga või kettülekanne), mille kaudu pöörde- moment kantakse käigukastist veorattale. Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13 juhtimiseks. Pidurdamine toimub roolikangil paikneva lingi ja raami küljes oleva pedaali abil.
annaabi.ee 
