· võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse
Second level Maardu kaevanduses kaevandati puur Third level lõhketöödega. Fourth level Maardu põhjakarjääris kaevandati nii Fifth level mehhaanilise pärikopp ekskavaatoriga ja ka mitmeastmelise puurlõhketöödega. Maardu põhja ja lõunakarjääris kasutati lihtkaevandamise tehnoloogiat. Fosforiidimaardlad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leiukohad Eestis Kõik need leiualad paiknevad PõhjaEestis (5 leiukohta).
Küsimus tootlike ressursside paigutusest. Kõige lihtsam vastus toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (seadused, tollid), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõte kannaks kahjumit. Turg on ülidemokraatlik koht. Kuidas toota? Küsimus tootmistehnoloogiast ja selle efektiivsusest. Kraavi võib kaevata labidaga või ekskavaatoriga. Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni sõltuvalt oma võimalustest. Kellele toota? Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija, kellele toode on mõeldud. Majandusteaduse haru turundus. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID Tavamajandus Majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele või tavale. Tegeldakse
Küsimus tootlike ressursside paigutusest. Kõige lihtsam vastus – toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (seadused, tollid), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõte kannaks kahjumit. Turg on ülidemokraatlik koht. Kuidas toota? Küsimus tootmistehnoloogiast ja selle efektiivsusest. Kraavi võib kaevata labidaga või ekskavaatoriga. Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni sõltuvalt oma võimalustest. Kellele toota? Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija, kellele toode on mõeldud. Majandusteaduse haru – turundus. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID Tavamajandus Majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele või tavale. Tegeldakse
Kasuliku kihistiku peal asuv katend kooritakse kahes järgus. Esmalt kooritakse buldooseri abil kasvukiht ja ladustatakse aunadesse mäeeraldisel. Teises järgus eemaldatakse moreen ja dolomiidikihindi ülemine, porsunud osa, mis paigutatakse puistangusse, hiljem vajadusel puistangusse väljakaevandatud karjääri põhja. Sõltuvalt katendi paksusest toimub teises järgus õhema katendi eemaldamine buldooseriga või kopplaaduriga, paksema eemaldamine ekskavaatoriga laadimisega kallurautole veoks puistangusse. 3) Kivimi kobestamine Põhiprotsessiks on kihi eelnev kobestamine puur-lõhketööde abil ning kobestatud dolokivi laadimine kalluritele. Puur- lõhketööd toimuvad vastava projekti järgi. Laenguaukude sügavus vastab kaevandatava kihi paksusele, millele lisandub tehnoloogiast lähtuv ülepuure. Lõhkamine toimub lühiviitmeetodil. Sellega tagatakse üheaegselt lõhatava
allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Paljandustööd Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega. Lõhkamine toimub kaeveribade laiuste plokkidena. Selleks puuritakse sadakond puurauku, mis laetakse emulsioonlõhkeainega. Pumbatav lõhkeaine tuuakse
10.2015) 5.3 Masinad Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, 6 traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga. Allmaakaevandamise põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutuses tulptervikutega, puur- ja lõhketöödega kamberkaevandamine, nii konveierveoga kui raudteeveoga. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) 5.4 Ajalugu Eestis alustati kaevandamist põlevkivi avamusaladelt ning kõik kaevandamine toimus käsitsi. Edasi alustati käsiväljamist mitmes avamuskarjääris, jätkates hiljem kaevandustes.
kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3] Lõhketööd Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega. Tehasest toodava lõhkeaine koostisosad segatakse autos, lõplikult valmib aine alles puuraugus. See muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus. [3] Paljandustööd Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 3040 meetri laiuse ribana kattekiht. Kattekihi ülemine osa on ekskavaatoriga lihtsalt eemaldatav, kuid kattekihi alumist osa, mis on paksem ja ka tugevam, on vaja enne eemaldamist lõhata. [3] Koristustööd Põlevkivi koristatakse ehk tuuakse maa alt välja erinevate kihtide kaupa, mida kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga. Vahekihid viiakse puistangusse ehk põlevkivist ülejäävate ainete lasusse. Põlevkivi viiakse aga kalluritega vahelattu. [3] Veekõrvaldus
h) Kontrollige, kas autorongi kogukõrgus vastab eeskirjadele. Vajadusel reguleerige. j) Seisake mootor k) Sulgege kabiin Kinnitage masin treilerile Kinnitage kulgmik (käiguosa) treileri külge kettidega punktides A (mõlemal pool 2 ketti). Veenduge, et ketid oleksid selleks otstarbeks piisavalt tugevad. Kinnitage kopavars treileri külge, kasutades selleks konksu, sääklit või lüli. Töö nr.9 Täispöördelised ekskavaatorid 1. Transportliikumine roomikkäiguosaga ekskavaatoriga (tööseadme asendid) 2. Töötamine nõlvadel täispöördelise ekskavaatoriga. 3. Raskuste tõstmine täispöördelise ekskavaatoriga. 4. Veokite laadimine täispöördelise ekskavaatoriga. 5. Roomikkäiguosaga ekskavaatori paigutamine treilerile. 6. Keelatud töövõtted kaevamisel täispöördelise ekskavaatoriga. Vastused: 1. 2. Nõlvast alla sõites asetage kopp 20-30 cm kõrgusele maapinnast ja sõitke aeglase käiguga. Nurk kopavarre ja noole vahel 90-110°.
Veemajandus Salvkaev ehk šahtkaev on veehaare, mis on maapinda rajatud enamasti kas labidaga kaevates või ekskavaatoriga. Kaevu ehitusmaterjaliks kasutatakse valdavalt tsement- või betoonrõngaid, vähemal määral raudkive või telliseid. Salvkaevu läbimõõt on tavaliselt meeter ning sügavus keskmiselt 5-10 meetrit, ulatudes Lõuna-Eestis kuni mõnekümne meetrini. Kaevu rajamisel tuleks arvestada, et maapinnalähedastesse veekihtidesse rajatud salvkaevud on suhteliselt õhukese pinnakatte tõttu maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata. Lisaks võib sademetevaesel suvel jääda kaev kuivaks.
hüdromootorid mis panevad käiguosa tööle, Hooldamine: tugirullikudte kontroll, roomiku pingsuse kontroll kõva pind 270- 290mm pehme pind 360-340mm 20.Täispöördelise ekskavaatori paigaldamine transportimiseks treilerile. • Roomiku puhtus • Paigaldada rambid (15°) • Plokeerida treiler • Peale sõitmine • Vaatevälja nähtavus • Pöördering lukku ja sõidusuunda • Kopp maha ja puit alla • Masin ja kopp kinnitada treilerile 21.Täispöördelise ekskavaatoriga laadimistööde teostamine. Kopa paned sinna kuhu sa tahad et autojuht auto pargib, laadida üle tagumise otsa, mitte laadida koppa korraga tühjendades, paakunud materjali kätte saamine koppa liigutades edasi tagasi, alustab laadimist veo sillalt. 22.Ohutusnõuded hüdraulilise rammimisvasaraga töötamisel • Ärge töötage selle kolvikäigu lõpuni, jätke umbes 5cm vahet • Ärge nihutage rammimisvasarat kivirahnude, betooni, jne vastu.
9. 3.2. Tööprotsesside kirjeldus 3.2.1. Märketööd Enne pinnase teisaldust märgivad 2 ehitusmeest vastavalt projektile maha teisaldatava pinnase kabariidid, mille järgi ekskavaatori Cat 320D juht orienteeruma hakkab. Süvendi kabariidid märgitakse kas suundnööri või märkevärviga märketaradele. 3.2.2. Kasvupinnase koorimine Eeldatavaks kasvupinnase kihi paksuseks on 0,5 meetrit, mis esimesena eemaldatakse ekskavaatoriga Cat 320D, transporditakse Scania CB8x4EHZ kalluritega ja hoiustatakse mineraalpinnasest eraldi objekti läheduses projektis ettenähtud kohas 200 meetri kaugusel, kui maht on suurem, jäetakse vajalik kogus objekti lähedale, ülejäänud utiliseeritakse. Lisa 2. 3.2.3. Mineraalpinnase eemaldus Käesolevas projektis on mineraalpinnase kihi paksusesks 1 meeter, ning süvendi põhi 1,5 meetrit maapinnast
kasutatav tõsteseade on mobiilkraana, mille otsas kasutatakse erinevad haaratseid erinevate lastide tõstmiseks. Kui kaupa imporditi, siis tuli osa neist ladustada ka sadamaladudesse. Selleks, et nad sadama ladudesse paigutada tuli ta kõigepealt laeva pealt maha võtta tõsteseadmega. Tõsteseadmega pandi ta auto peale ning auto viis ta ladudesse. Olenevalt kaubast oli lao juures teine tõsteseade. Kui tegu oli puistlastiga, siis tuli ta aunastada ekskavaatoriga ühte hunnikusse. Kui oli tegu aga näiteks tselluloosipakkidega, siis oli nende virnastamiseks spetsiaalne tõsteseade, mis tõstis kaks pakki korraga hunnikusse. Kui oli aga tegu vedellastiga, siis selle lasti liikumist ja ladustamist ei olnud üldse näha, kuna vedellast liikus otse laevast mööda torusid kohe tankidesse. Kui laev oli aga lastitud, siis kooskõlastas stividor laeva agendi või kapteni koostatud laeva töötlemiseks kulunud faktilise aja aruande (
kopatäielaadimise aeg 108 ekskavaatori tööaja kasutustegur 0,85 ekskavaatori kopa täitumistegur 1,1 pinnase kobestustegur 1,2 ekskavaatori tootlikkus 261,8 Ekskavaatoriga kaevandatava süvendi maht 1377,4 Ekskavaatori masinvahetuste arv süvendi kaevamisel ja pinnase teisaldamisel muldesse 5,26 pk 26+00 - pk 27+00 jääb pinnast üle 1378,5 pk 27+00 - pk 28+00 on vaja 151,0 alles jääb sellest siis 1227,5
Allmaakaevandamismooduse kaevandamisviis on kamberkaevandamine. Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga. Allmaakaevandamise põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutuses tulptervikutega, puur- ja lõhketöödega kamberkaevandamine, nii konveierveoga kui raudteeveoga. Põlevkivi kaevandamine on Eesti mäenduse lipulaev. 30. Mida kujutab endast allmaakaevandamine? kaevandamismoodus mille korral maavara katvaid kivimeid ei eemaldata vaid hoitakse üleval kas kaevandamise ajal või ka hiljem. Kui lage pärast kaevandamist üleval ei hoita, siis on
190,0 m3 krundi kirde nurka max. 75 m 0,3 m paksuse mullakihi koorimine teede alt ning transport 250,0 m3 krundi kirde nurka max. 75 m 122 Kaeved 1,7 m saviliivmoreeni ning lokaalmoreeni väljakaevamine 845,0 m3 ekskavaatoriga ning laadimine kallurile Lubjakivi kaevamine ekskavaator-roxoniga 560,0 m3 128 Pinnase vedu Saviliiv- ja lokaalmoreeni teisaldamine kalluriga kuni 15 km 845,0 m3 kaugusele Lubjakivi teisaldamine 560,0 m3 14 Hoonevälised ehitised 143 Välistrepid
Selleks kasutatakse bensiinimootori jõul töötavat, 4 rattal enda ees 1ükatavat betoonisaagi. Kui elektrimootoriga saagide töökiirust muuta ei saa, siis gaasihooba kasutades on see võimalik. Betoonpõranda sael kasutatakse teemantlöikekettaid 0 178 mm. Lõikesügavus jääb vahemikku 6 ... 50 mm. Spetsiaalsed kettad on nii kõva, keskmise kui pehme täitematerjali jaoks. 3) Dreenitoru pesemismasin. Kirjeldage selle konstruktsiooni. Läbipesemisel avastatud rikete arv on ükskopp-ekskavaatoriga rajatud drenaazi korral olnud kuni 3 korda suurem kui mitmik-koppekskavaatori kasutamisel, vastavalt 7...8 ja 1...3 riket ha kohta. 4) Ehitustõstukid, nende ehitus ja põhiparameetrid. Tõstukeid kasutatakse koormate (materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste) tõstmiseks ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueerimisel. Tõstukite laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega , samuti on nad tihti sobivamad
Koormuse suurenemisel lülitub sisse keskmine ja siis aeglane käik. Keskmise käigu puhul automaatika juhti ei kontrolli. Aeglasel käigul nõuded puuduvad. Nõlvalt alla sõites seada masin vastavalt joonisele A, asetada kopp 20-30 cm pinnast kõrgemale ja sõita aeglase käiguga. Nõlvast üles sõites seada masin vastavalt joonistele B ja C, millest viimane vastab järsule nõlvale, mõlema puhul hoida koppa 20-30 cm pinnasest kõrgemal. 15. Raskuste tõstmine ekskavaatoriga, ohutusnõuded. Kasutada tõstetavale raskusele ja töötingimustele vastavat tööseadeldist. Raskus ei tohi ületada kopa ega kettide või seekli lubatud töökoormust. Tõsta tuleb abilise märguannete järgi. Jälgida abilist, et oleks ohutu tõsta. Algul sooritada proovitõste 25- 50 mm maast ja liigutada maapinna kohal. Kui pole ohutu või raskus valesti kinnitatud, lõpetada toiming koheselt. Ekskavaatori kraanana kasutamisel tuleb
Tuntumateks kemikaalideks on raudkloriid ja lubi, kuid kaasajal kasutatakse peamiselt orgaanilisi polümeere. Muda saab konditsioneerida ka füüsikalisel teel, külmutades või kuumutades. Neid meetodeid kasutatakse praegu harva. Tahendamine – tõstetakse veelgi muda kuivainesisaldust (20-30%-ni). Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakutel või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Lõppkäitlemine – muda veetakse väetisena kasutamiseks välja. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel Aeroobne protsess. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid täiteainele või tahketele pindadele. Puhastusefekt on seda kõrgem, mida suurem on pindadele moodustunud biokile ja vedeliku vaheline kontaktpind. Levinuimateks biokileprotsesside tehnilisteks vormistusteks on
kaevamisel ja puhastamisel, torude kaevikute kaevamisel. Võrreldes eelmisega nõrgem, väiksema jõudlusega. Koosneb: nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saab seada pöördkopaks. Esitugi vajalik tõstetrossiga. Kopp varrele on kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. 6. Laadurid universaalsed tsükkeltegevusega ja pideva tegevusega. Laaduri ehitus ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub samas suunas. See töötab peamiselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaldumisega. Laadimistöödel võib kasutada ka ühekopalisi ekskavaatoreid, varustades nad spetsiaaltööseadmetega. Kuid
Turba lahtiuhtumine toimus 10…15 atm rõhuga veejoaga. Turba niiskus 93.97,5%. Pulbi transport ja laialilaotamine toimus 25…33 cm kihina. Tekkinud kihist (10… 12 cm) lõigati tükkturvas niiskusel 89…92%, need kuivatati niiskuseni 40…45%. Ning viimase etapina koristati tükid valli. Tehnoloogiast loobuti 50-aastate alguses. Soomes on uuritud meetodi kasutuselevõttu teedeta tootmisaladel seosest saadud massi pressimisega kuivatamisega. Samaaegselt hüdroturbaga arendati edasi ekskavaatoriga kaevandamise tehnoloogiat tükkturbatootmisel. Algus Venemaal 1921.a mitmekopalise ekskavaatoriga. Sobis väikese kännususega (alla 1%) turba korral. Siin tõstis mitmekopaline koparaam turba põiktransportöörile, mis ühe kaldtransportööri abil viis massi pressi. Vormindatud tükkturvas viidi väljakule köiskonveieriga. 1936. a. loodi laotusmasin, mis tõstis kompleksi jõudlust. 1949. a. ehitati mitmekopaline ekskavaator TEMP-2, mis sobis nii
Karstikoopad on teada 29 koobast. TEHNOGEENSED TASANDIKUD 1% Eesti pindalast Tekivad: 1. Pealiskihtide äravõtmisel (turvas,kruus, liiv, savi) 2. Ümberpaigutamisel 3. Pealeladestamisel(paekivid, tuhk) Eesti reljeefi on inimene muutnud just Kirde-Eestis, tehispinnaste muld ja taimkate on kaotatud pikaks ajaks. I Maapõuest maarete avakaevandamisel tekitatud maastikud - Kukersiit, fosforiit Katendi eemaldamine sammuva ekskavaatoriga puistendisse. Puistangualal kõrgenes maapind ligi 1/3 võrra (kohevam kui looduses lasuv). 1980. a. kaevandati sel moel 5,69 milj. t põlevkivi, eemaldati 19,87 milj. m³ katendit ning 13,95 milj. m³ vett pumbati ära. II Maarete kaevandamine, mis avanevad maapinnal (liiv, kruus, turvas). III Freesturbaväljad IV Tuhaplatood 1. SOOME LAHE RANNIKUMADALIK ja Soome lahe saared Hõlmab paekalda jalamil oleva maariba koos selle ees meres asuvate Eesti saartega. Lõunas
tingimustel, mille korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist. Aeroobsel lagunemisel hävivad patogeensed mikroorganismid vähemal määral kui muudel stabiliseerimismeetoditel. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav (kuivainesisaldus umbes 5 %). Seepärast eraldatakse täiendavalt vett. Muda tahendamisel on võimalik kuivainesisaldust tõsta 20-30 %- ni. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudavaljäkuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakud on kruusa (killustik) alusel voi drenaazrennidega asfaltalusel, kus vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Filtreerunud vesi kogutakse dreenidega ja pumbatakse tagasi puhastusele. Praegu kasutatakse seda väikestes puhastusjaamades. Suuremail puhastusseadmeil on kasutusel kaasaja nõuetele vastavad tihendusmehhanismid, milledest peamised on filterpressid ja tsentrifuugid
9 Taimestiku kaitse h 30 1 30 2 2 MULLATÖÖD 10 Geodeetilised tööd ha 0,0640 - - 2 * 11 Kasvupinnase eemaldamine m3 555 0,1 55,5 2 2 12 Süvendi kaevamine ekskavaatoriga m3 1915 0,1 191,5 2 2 13 Pinnase äravedu m3 1500 0,1 150 5 5 14 Käsitsi järelkaevamine m3 25 1,8 45 4 2 15 Kaeviku põhja tasandamine m2 878 0,3 263,4 6 6
korral kergeltlagunev orgaaniline aine laguneb. Protsess oleneb temperatuurist ja külmal aastaajal võib lagunemisaeg olla üsna pikk, ulatudes talvel 1-2 kuuni ning suvel paari nädalani. Stabiliseeritud ja tihendatud muda on veel voolav. Seepärast püütakse enne muda väljavedu temast täiendavalt eraldada vett. Muda tahendamisel on võimalik kuivainesisaldust tõsta 20-30 %-ni. Tahendatud muda on niiske mulla konsistentsiga ja teda saab töödelda labida või ekskavaatoriga. Muda saab tahendada kas mudaväljakuil või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Mudaväljakud on kruusa (killustik) alusel või drenaazrennidega asfaltalusel, kus vesi osaliselt aurub ja osaliselt filtreerub läbi aluskihi. Filtreerunud vesi kogutakse dreenidega ja pumbatakse tagasi puhastusele. Mudaväljak on väga lihtne ja varem laialt kasutatud tahendussüsteem. Praegu kasutatakse seda vaid väikestes puhastusjaamades.
lubjakivi, dolomiiti, fosforiiti, põlevkivi, turvast. Maavarasid kaevandatakse põhimõtteliselt kahel viisil: · avakaevandustes e. pealmaakaevandustes; kasutatakse kui maavara katend on nii õhuke, et selle eemaldamine ei ole kulukas; Eestis kasutatakse või on kasutatud avakaevandamist kõikide maavarade kaevandamisel; meetodi rakendamisel kasutatakse mitmeid tehnoloogiaid: - vaalkaevandamine - katend tõstetakse ekskavaatoriga või lükatakse buldooseriga vaaludena kohtadesse, kust maavara on väljatud; kasutatakse põlevkivi- ja kasutati fosforiidikarjäärides - aukkaevandamine - katend lükatakse või veetakse karjääri kõrvale või sellest eemale ja väljatud maavara kohale jääb auk; kasutatakse näiteks liiva, kruusa või lubjakivi kaevandamisel - väljakkaevandamine - maavara kaevandamine toimub suurel pindalal; kasutatakse
annaabi.ee 
