Kontrolleri väljundplokist väljastatakse informatsioon väljunditele, milleks on täiturid. Nende abil toimub protsessi juhtimine. Tehniliselt koosneb täitur mitmetest seadmetest, nt. ajamitest ning nendele rakendatavatest elementidest. Ajam (ingl. , drive) on töömasina või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb energiaallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisseadmest. Ajamite tüübid: mehaaniline ajam elektriajam (elektrimootor, elektromagnet jne) hüdroajam (silinder, mootor) pneumoajam (silinder, mootor) kombineeritud ajam Alalisvoolumootor https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ejs_Open_Source_Direct_Current_Electrical_Mo tor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_split_ring.gif#/media/File:Ejs_Open_S ource_Direct_Current_Electrical_Motor_Model_Java_Applet_(_DC_Motor_)_80_degree_spl it_ring.gif Joonis. Alalisvoolu mootori juhtimisskeem Pneumaatilisi või hüdraulilisi ajameid juhitakse jaoturite abil. Kõige
Hüdroajam Labortöö nr 1 Tööprotsess: Pumba käivitamisel hakkavad silindrid liikuma välja ja tagasi sisse. Ja kraanidega saab muuta vastavalt seda, millised silindrid töötaksid ja milline mitte. Pump koos käivitusmootoriga Paak Filter Paindus toru Rõhuklapp Silinder Indikaator Kraan
Auto hooldamine Metallik värvide puhul omab tähtsust ka pihustamis viis. Kuival udukihina pihustatud värv muutub toonilt heledamaks ja metallik effekt tuleb rohkem esile. Märgade kihtidena pihustades muutub värvi toon täidetumaks ja tumedamaks. Optimaalne pihustamine jääb nende 2 äärmuse vahepeale. Enne kattevärvi pinnale kandmist tuleb pinnad hoolikalt puhastada lihvimis jääkidest ja seejärel pesta silikooni eemaldajaga. Seejärel katta kinni värvimisele mitte kuuluvad detailid. Ühekihilise pinnavärvi pihustamiseks lisatakse talle kõvendit ja vedeldit, saadud töö segu kantakse pinnale 2 katva kihina, mille kogupaksus on 50-70mikronit. Peale teise kihi haihtumis aega kantakse pinnale veel ka 3mas nn. poolik kiht metallik efekti ühtlustamiseks. Selleks pihustatse kiht veidi kaugemalt, liigutades värvi püstolit kiiremini. Kihi paksus 15-20mikronit. Läbipaistev lakk kantakse baas värvile peale haihtumis aeg...
silindrist. Silindrites paiknebad kolvid. Kui väiksemale kolvil rakendada jõudu, tekib vedelikus rõhk. Hüdrovõimendi on seade, mida kasutatakse hüdroajamites lähte jõu võimendamiseks. Hüdroajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik. Seadme F1 F kasuteguri väärtus sõltub selle ehitusest. 2 Lihtsamatel neist on 0.9 m. Kuna tegu on lihtmehhanismiga, siis niipalju, kui võidame jõus, niipalju kaotaotame teepikkuses. Autode rooli võimenditena kasutatakse hüdrovõimendeid.
Autode pesemine Hooldamisega hoiad auto korras ja väldid roostetamist. Pesemine ja vahatamine kaitsevad autod välismõjude eest. Sagedane pesemine ja vahatamine, kaitsevad värvipinda ja keskkonda kahjustavate tegurite nagu ultravioletne kiirgus temp muutus, sademete aga ka õhus olevate tahma ja väävli ühendite eest. Kasutada autopesuks selleks ette nähtud aineid. Ainult siis võib olla kindel lõpptulemuses. Kasutada ei tohiks kodu ja ega üldpesuaineid. Need vähendavad liigselt veepind pinevust: Vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle. Jäätumisel võib vesi tekitada värvipinnal pragusid. Müüakse väga palju erinevaid autopesu vahendeid. Kasutada tasuks tuntud kaubamärkidega tooteid. Need annavad hea tulemuse. Tänapäeval ei ole põhjust kasutada põlemis vedelikeks mõeldud aineid lahusti pesuks. Seega bensiin, nafta ja petrooleum ei ole auto pesuks sobilikud. Ei ole soovitatav lahustid pääseksid kanalisatsiooni ja pinnavette. Kui pesutulemus...
tulenevalt töö omahinnast. Väikesed teemanditükid on lõiketera materjalis. Viimase koostis oleneb lõigatavast materjalist. Kui ta on liiga pehme, siis kulub kiiresti ja teemanditükid kukuvad välja ammendamata oma lõikeressurssi, liiga kõva materjali puhul vastupidi teemant kulub enne ja abrasiivsed omadused vähenevad. Teemantpuurimine Turul on firmad, mille varustus võimaldab puurida avasid diameetriga vahemikus 6 825 mm. Seadmete ajamiks on kas hüdroajam või elektrimootor. Seadmete tootjaid on palju. Näitena Rothenbergeri teemantpuurisüsteem Rodiacut 131 DWS koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni ja müüritöödel 10...131 mm läbimõõduga aukude tegemiseks. Seda saab kasutada neljal viisil: · Käsitsijuhitav märgpuurimine · Statsionaarne märgpuurimine · Käsitsijuhitav kuivpuurimine · Statsionaarne kuivpuurimine
Freespingid Lembi Palgi 2009/2010 Puidu masintöötlemise tehnoloogia T Freespinkide klassifikatsioon Freespinkides töödeldakse tappe, valtse, sooni ja profiile. Need pingid jagunevad nelja gruppi: 1. Universaalfreespingid käsitsietteandega; 2. Freespingid mehaanilise etteandega; 3. Karussellfreespingid; 4. Kopeerfreespingid. Universaalfree s-pingid Universaalfreespingid võimaldavad teostada profiil-, tasa- ja kopeerfreesimist. Profiil- ja tasafreesimine toimub juhtlati abil, kopeertööde teostamiseks kasutatakse erirakist. Lisalaud võimaldab töödelda tappe. Freespink koosneb järgmistest põhiosadest : kerest, töölauast, spindliplokist, selle ajamist ja häälestusmehhanismist.Sindlibl okk võib olla kallutatav, töölauale paigaldatud lisalaud. Lisalauale on kinnitatud reguleerutav tugilatt ja toorikute kinnitusseade.Lisalaud liigub ümarjuhikutel rullide abil. Universaalfree s-pingid Tööpingi alus on karbikujuline ning on valatud...
Paljukorruseline hüdropress Pressi kasutatakse mööblikilpide pealistamisel spooni, plastiku või laminaadiga. Paljukorruselised pressid võivad olla raam- või sammaskonstruktsiooniga. Mööblitööstuses kasutatavatel pressidel on raamkonstruktsioon. Raami detailid on omavahel ühendatud keevisliitega. Pressiplaadid on valmistatud kuumuskindlast terasest. Nende sees paiknevad aurukanalid. Pressiplaadid surutakse kokku alumise liikuva traaversi abil selle ülesliikumisel. Pressi hüdroajam koosneb madal- ja kõrgsurveosast. Kõrgsurveosa lülitab töösse pärast pressiplaatide kokkuviimist. Pressiplaatide temperatuuri reguleeritakse auru rõhuga. Pressi töösselülitamisel ja pressiplaatide eelsoojendamiseks viiakse plaadid kokku. Paljukorruselised pressid varustatakse ka esi- ja tagatoitelauaga. Nende presside puuduseks on: -pressi täitmise ja väljalaadimise mehhaniseerimise raskus; -ebaühtlane pressimisreziim pressiplaatide kokkuviimisel.
milline on tema tunnuskõver? Asünkroonmootori puudused: pole lihtsat võimalust muuta sujuvalt rootori pöörlemiskiirust. Kiirust saab muuta pooluspaaride arvu muutumise teel. Asünkroonmootori reverseerimine on suhteliselt lihtne. Eelis: võrku ühendamine ja lülimine on lihtne. Töökindlus suurem ja suhteline hind väiksem kui kommutaatmootoritel. Hüdroajami koosseis ja eelised, puudused. Seade mehhanismide ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimis- ja abiseadmetest ning vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks muutvast hüdromootorist või hüdrosilindrist. Eelised: lihtne saada kulgevat ja pöörlevat liikumist; ülekoormusi saab vältida; ühtlane ja täpne liikumine; hea soojusvahetus. Puudused: tuleohtlikus töövedeliku ja tema aurude lekkimisel; suhteliselt madal kasutegur; töövedeliku tundlikus saastumise suhtes.
• planeerimistöödel • laadimistöödel Mootor Mootor on seade, mis muudab kütuse põlemise soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Vastavalt kasutatavale energialiigile võib mootoreid liigitada: • elektrimootorid • sisepõlemismootorid • hüdromootorid • termodünaamiline mootor (kuumusenergia) • Enimlevinud on elektri- ja sisepõlemismootorid. Sisepõlemismootorid jagunevad omakorda diisel- ja bensiinimootoriteks. Hüdrosüsteem, hüdroajam • Hüdroajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik • Hüdroajam võib töötada nii iseseisva ajamina kui ka automaatjuhtimisega seadme osana. • Hüdroajamis kannab energiat vedelik. Ajami lõpplülis muutub vedeliku hüdrauliline energia mehaaniliseks energiaks. Selleks, et ajam normaalselt toimiks, on vaja hulk hüdrosüsteemi elemente, mis tagavad hüdroajami tõrgeteta ja sujuva töö. Hüdroajami elemendid võib jagada:
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
valikuga. Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. 19 20 Joonis 25:Siduriketta ehitus. 1.hõrdkatted. 2.plaatvedrud. 3.veetavketas. 4.needid. 5.hõõrdseibid. 6.veetava ketta rumm. 7.reguleerseibid. 8.vedru. 9.võnkesummuti plaat. Hüdroajam (Joonis 26) koosneb siduripedaalist servovedrust 10 peasilindrist (siduripumbast) 7 ja töösilindrist 3 ning neid ühendavast metalltorust 6 ning voolikust 5 Joonis 26:Siduri hüdroajam. 1.siduri koda. 2.lahutus hark. 3. töösilinder. 4. õhutusnippel. 5.voolik. 6.ühendus toru. 7.peasilinder. 8.tõukur. 9.piiraja. 10.servovedru. 21 Peasilinder Peasilindri ülesanne on tekitada vedeliku survet hüdraulilise sidur lülitamisel. Peasilindris 8 on seesmise ja välimise mansetiga kolb 2. Vedru 10 hoiab kolbi 2 kõige tagumises asendis. Silindrit ja anumat ühendab toru
Ajami valik · Võimsus · Toimekiirus · Mass · Mõõtmed · Juhitavus · Töökindlus · Ökonoomsus · Teenindusmugavus Ajamite tehnilised näitajas · Ajami liik(lahtine,kinnine,ohutu) · Toitesüsteemi parameetrid (mis pinget vajab ) · Mootori toitemuunduri tüüp · Nimireziimi parameetrid · Mehaanilised karakteristikud' · Kasutegur · Müra · Pidevalt lubatud tööaeg · ... Ajami liik · Elektriajam · Hüdroajam (vesi, õli, vedelik) · Pneumoajam (õhk surve) · Kombineeritud ajam (võib olla mitu koos ) Elektriajam On mitmesuguste töömasinate või abimehhanismide käitumiseks ettenähtud elektromehaaniline süsteem, mis koosneb elektrimootorist, jõuülekandest, toitemuundurist ja juhtseadmetest. Ajamis võib olla mitu mootorit ja jõuülekannet ja toitemuundurit. ELVÜRGUST LHED MUUNDURISSE JA JUHTIMIS SÜSTEEMI Elektriajam Juhtimis süsteem
vahendusel lahutusharki (17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6).
maakividega. Puuritav materjal võib olla armeeritud või armeerimata. Kasutades avade tegemiseks teemantpuurimist välditakse puuritavale konstruktsioonile või selle lähedal olevatele detailidele mõjuvaid lööke ja vibratsiooni, mis on oluline tihti just vanade või renoveeritavate objektide puhul. Turul on firmad, mille varustus võimaldab puurida avasid diameetriga vahemikus 6 – 825 mm. Seadmete ajamiks on kas hüdroajam või elektrimootor. Näiteks Rothenbergeri Rodiacut 131 DWS koosneb universaalsetest seadmetest raudbetooni ja müüritöödel 10…131 mm läbimõõduga aukude tegemiseks. Kuivpuurimiskomplekti kuuluvad statiiv, teemant-puurkroon, betoonpinnale kinnitamise detailid ja montaažitööriistad. Tööks vajatakse lisaks imirootorit ja teemantkuivpuurkroone. Statiivi jäik alumiiniumist sammas on varustatud polüamiidist roopaga ja puurimissügavuse skaalaga. Sammas on jalami
TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem.
(17). Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark (17) viimiku (12) vasakule, vajutades sellega tugiseibile (8), mis asetseb lahutuskäppade (7) seesmistel otstel. Mille tulemusel lahutuskäpad (7) pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta (2) tagasi, ületades vedrude (14) survejõu. Kui surveketas (2) liigub tagasi, siis veetav siduriketas (5) vabaneb ja sidur lahutub. Siduri hüdroajam: 1)Siduri koda 2) Lahutus hark 3)Võll 4)Töösilinder 5)Õhutus nippel 6)Voolik 7)Ühendus toru 8)Peasilinder 9)Tõukur 10) Piiraja 11)Servovedru 12)Väljalaske toru Koosneb siduripedaalist servovedrust (11) peasilindrist (siduripumbast) (8) ja töösilindrist (4) ning neid ühendavast metalltorust (7) ning voolikust (6).
Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võime startida suurtel koormustel
mehhaaniliselt, hüdrauliliselt, surveõhuga, kombineeritult. Suuremate traktorite hüdraulilise ajamiga pidurisüsteemi on tööle rakendatud vaakumvõimendi, mille ülesandeks on tekitada õlile lisasurve suhteliselt väikese jõu rakendamisel pedaalile, mis saadakse välisjõu rõhult ja on ligikaudu 0,08 Mpa. Lisaseadmeteks on siin: vaakumpump käivitatakse mootorilt, vaakumkamber, vaakumi torustik, vaakumkraan. 45. Pidurite hüdroajam: ajami põhiosad ja talitlus; hüdroajami efektiivsust suurendavad seadmed: vaakumvõimendi, pidurdusjõu regulaator, kahekontuuriline ajam Hüdraulilise ajamiga pidurisüsteem on sarnane mehhaanilise ajamiga piduritele, ainult et siin asendavad hoovastikku piduri peasilinder, piduritoru, töösilinder ja pidurivedelik, mis täidab süsteemi ja on töötavaks kehaks. 46. Pidurite pneumoajam: pneumoajami toiteharu ja selle seadmed (kompressor, rõhuregulaator, kaitseklapid jt
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
