Seejärel hakati seda sõna kasutama slängis mitmete jõuliste tegevuste kohta, näiteks hoburakendile, mida tõmmati konksuga jää purustamiseks. Hiljem pandi sama nimi roomiktraktorile, mis tõmbas palke või haagist. Sahk e. lükkamise funktsioon lisandus alles aastakümneid hiljem (Mäendusõpik) . 2 BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON 2.1 Ehitus Boldooser koosneb lõiketeraga varustatud 1-hõlmast, 4-tõstesilindrist, 2- tõukeraami taladest ja 3-kaldtugedest. Hõlm kinnitub tõukeraami taladele ja kaldtugedele, mis hoiavad teda kindlas asendis. Tõukeraami talade tagumised otsad kinnituvad traktori pikitaladele. Hõlm on ühendatud masinaga tõukeaisade abil (Borštšov, 1969), mis koos hõlmaga moodustavad jäiga karbikujulise tõukeraami. Hõlma alläärele on kinnitatud kulumiskindlast terasest lõiketerad. Hüdrosilindritega juhitakse hõlmatöid. Hüdrojuhtimise korral hõlm tõuseb ja süvistub kaksiktoime- jõusilindrite abil
• Masina koormatust (sobivust antud tööle) • Kütuse taset paagis ja kütusekulu • Jahutusvedeliku temperatuuri • Masina rikke hoiatusi • Kuu ja aasta aruandeid masina kasutuse kohta Buldooserid Buldooser on liikuv mullatöömasin, mis kujutab endast roomik- või ratasttraktorile, vedukile või mingile teisele liikurmasinale raami või taladega riputatud tööseadet- kõverjoonelise profiiliga hõlma (metallplaati). Hõlm on paigutatud liikurmasina baasist väljapoole. Enamasti paigutatakse hõlm baasmasina ette, kumer külg baasmasina poole, mille gabariitlaiust hõlm täielikult katab. Buldooserit kasutatakse suurte koguste pinnase lükkamiseks. Buldooseri põhi seadmed on hõlm ja masina taha kinnitatav ripper. 1. Buldooser on mullatöö masin, peamine otstarve seisneb pinnase vastava paksusega kihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel
191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad,Juurijad-kogujad 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? Pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele,Platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgumärkide järgi 203-Nimetage autogreideri põhi- ja lisatööorganid. Põhi:Hõlm,Liisatööorganid:Kobesti,Vanade katete lõhkuja,Buldooseri hõlm 209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid. Pneumoratas,Roomik,Sammuvad,Ujuvalusel,Rippseadmena traktori või auto baasil 215-Mida võimaldab kopavarre ristliigendiga kinnitus noole külge? Võimaldab masinaga kaevata vertikaalsete seintega kraave tõkke vahetus läheduses ja suure laiusega kraave masina alusvankrit liigutamata 221-Kuidas liigitatakse tihendusmasinad kasutatava tihendusmeetodi järgi?
aga suurema tõmbetugevusega. 7. Nõuded geosünteetide paigaldamisele. Geosünteedi paanid tuleb laotada üle kattega. Normaalsetes pinnasetingimustes on nõutav ülekatte 30 cm, ning nõrkadel aluspindadel 50-100cm. Paranduslapp peab ületama katkise koha vähemalt 30cm võrra. Enne täitepinnasega katmist tuleb materjal üle vaadata pädeva isiku poolt. 8. Risthõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Hõlm on baasmasina suhtes risti ja pole pööratav. Ehitus: tõuketald, hõlm, hüdrosilinder, tugevdused, silindr kinnitus kronstein, sirm, lõiketerad, kumera profiiliga metall plaat ehk hõlm 9. Pöördhõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus. Saab hõlma pöörata, kinnitub baas masinale universaalse raamiga. Ehitus: hõlm, lõiketerad, tugevtused, kaares profiiliga maetall leht, kand toed, tõstesilindrid, liigend, tõukuri kinnituskohad, sirm, 10. Teehöövli üldehitus, Koostisosade ülesanded.
Kergetel kobestitel on 3 ... 5 kihva, rasketel 1...3. Võimsaimad kobestiga traktoreid Eestis kasutatakse põlevkivikarjäärides asendades sellega aeganõudva ja kuluka lõhkamistöö. Joonis 2. Kolme kihvaga kobesti 5 Kokkuvõte Buldoosereid võib kasutada väga paljudeks pinnaste, ehitus- ja muude materjalide käsitlemisega seotud töödeks. Buldooseri põhitöövahenditeks on hõlm, mis asub buldooseri esiosas ja kobesti, mis asub buldrooseri tagaosas. Hõlma kasutatakse pinnase laiali ajamiseks, tasandamiseks, aukude täitmiseks jne. Kobestit kasutatakse pinnase tükeldamiseks või suurte kivide koristuseks pinnasest. Esineb väga erinevaid hõlmade ja kobestite liike. Buldoosereid toodavad paljud ettevõtted, mistõttu püütakse arendada buldoosereid aina uuemate tehnoloogiatega, mis on inimesele järjest lihtsamad. Suurimad buldooseri tootjad on
a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele; b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. 198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? a) üldotstarbelised hõlmad b) suure jõudlusega hõlmad (vt TV joon 3.5 ja 3.6) ja (joon 5.1 b), c) eriotstarbelised hõlmad 199-Nimetage buldooseri üldotstarbeliste hõlmade tüübid. a) S-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.4) ja (joon 5.1a) kui kõige enamkasutatav; b) A-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.8) peamiselt ainult planeerimistöödeks ; c) FS-tüüpi hõlm peamiselt laotus- ja tagasitäitetöödeks; d) P- või PAT-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.9 ja 3.11) planeerimis- ja tagasitäitetöödeks. 200-Nimetage buldooseri suure jõudlusega hõlmade tüübid: a) SU-tüüpi hõlm (vt TV joon 3.5) ja (joon 5.1b)I ja II kl pinnaste kaevamiseks;
Kui piketaaz erineb uurimistöödest, seotakse see projekti pikiprofiiliga. ·Muldeserva ja telje tähistamine 50-100m tagant. ·Hõlm lastakse kiiresti tarvilikule lõikesügavusele ja siis järk-järgult vähendatakse lõikesügavust vastavalt lohistuskuheliku suurenemisele hõlma ees. ·Teisaldamine on võimalik : 1. Kui on olemas kraavi seinad või vallid, mis takistavad lohistuskuheliku möödaminekut hõlma külgedest, 2. Tasasel ja kõval pinnasel, kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse, 3. Tõusude puudumisel, 4. Ühtlasel koormusel kogu hõlma pikkusel, mis võimaldab liikuda pööreteta. ·Toimub töökäigu lõpul buldooseri liikumisel, enamasti kasutatakse kihilisi puistanguid, mis tasandatakse edasi või tagasi käigul. ·Pinnast teisaldatakse enamasti pikisuunas, kui süvend on küllalt suur ja suhteliselt laugete nõlvadega võib teda töödelda ka ristisuunas. Tasandamine toimub paralleelsete töökäikudega,
suuri kive, mis vaja eemaldada. Juurijate tööorganid on: passiivsed (tööorgan kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami külge); aktiivsed (tööseade koosneb kihvadest, millest vähemalt kaks on varustatud hoovaga, mille ülemise otsa külge kinnitub hüdrosilindri varras). Juurijaid-kogujaid kasut peenema juurestiku välja rehitsemiseks pinnasest või võsalõikajate poolt vaaludesse lükatud ja pinnasega segunenud puidu eraldamiseks mullast. Nende tööorganiks on R- tüüpi hõlm, mis on resti kujuline ja koosneb kihvadest, mis kinnituvad ülemiste otstega tõuketala külge. Tõuketala peale on kinnitatud restikujuline sirm hõlma suurendamiseks. Mõnedes allikates nim selliseid tööorganeid ka „pinnase rehadeks“ 9. Kobestite otstarve, liigitus ja tööorgani tüübid. Kobesteid kasut raskete pinnast (III, IV ja V töödeldavuse klass) kobestamiseks enne kaevamis- või kaevamis-transportmasinate töö algust.
ETTEVALMISTAMIS MASINAD, VÕSASTUNUD 10HA ALA, KIRJELDA MASINAID Võsalõikajad, puudelangetajad, juurijad ja juurijad-kogujad, kivide juurimise ja koristamise masinad Võsalõikajad: kasutatakse ehitusplatsi puhastamiseks puudest(kuni20cm) ja võsast, põõsastest. Masin on varustatud Atähe kujulise tööorganiga, mis on baasmasina külge kinnitatud tõukeraamiga ning on juhitav hüdrosilindritega. Tavaliselt roomiktraktorid. Võsalõ täitur on kahepoolne teradega hõlm, millega masin lõikab taimemassi maha ning lükkab kõrvale. Ette on pandud kiil, mis kaitseb eesmisi lõiketeri ja lõhetab puitu. Hõlm kinnitatakse raami külge kahel vedruamortisaatoril. Maastikul ei tohiks olla suuri kive. Parim on külmunud pinnas. Buldoosrid: laastamiseks kivistel aladel või rohkem võsastunud ja kännud. Parim tulem talvel. Lükatakse laastatud mass valli või hunnikutesse. Aktiivtööorganiga metsalõikur: töötab saagimise põhimõttel
197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele; b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. 198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? a) üldotstarbelised hõlmad b) suure jõudlusega hõlmad c) eriotstarbelised hõlmad (vt joon 3.7). 199-Nimetage buldooseri üldotstarbeliste hõlmade tüübid. a) S-tüüpi hõlm kui kõige enamkasutatav; b) A-tüüpi hõlm peamiselt ainult planeerimistöödeks; c) FS-tüüpi hõlm peamiselt laotus- ja tagasitäitetöödeks; d) P- või PAT-tüüpi hõlm planeerimis- ja tagasitäitetöödeks 200-Nimetage buldooseri suure jõudlusega hõlmade tüübid: a) SU-tüüpi hõlm I ja II kl pinnaste kaevamiseks; b) U-tüüpi hõlm I kl pinnaste kaevamiseks ja teisaldamiseks kuni 300 meetri kaugusele.
2. tross-plokk 4. hüdrauliline 15. Kraana tõstevõime võrdub: 4. lasti, konksutraaversi ja haardeseadme raskuse summaga 16. Millistel tingimustel võib kraana püsivustegur K olla 1,15? Kui võtta arvesse kõiki jõudusid ja tegelikke töötingimusi. 17. Nimetage kobestite tööorgani kinnituse tüübid baasmasina külge Radiaalne, paralleelogramm, seadistatav paralleelogramm. 18. Suurima mahutavuse ja parima eelprisma säilivusega buldooseri hõlm on: 4. U-tüüpi 19. Skreeperi kopa täieliku tühjendamise tagab....... 3. sundtühjendamine 20. Loetlege autagreideri võimalikud tööorganid Hõlm, kobesti, lõhkuja 21. Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite alusvankri tüübid Pneumoratas, roomik, rööbas, sammuv, ripp 22. Tõkete vahetusse lähedusse vertikaalseintega kraavi kaevamiseks sobib kõige paremini..........ekskavaator: 2. duubel-pöördemehhanismiga 23
ainult ühete ma tunnetaks tunnet valge laotuse võlvini: Nüüd ma tunnen ja nüüd sa saad mu päästmatumalt ja päriseks... Nüüd ma tulen... Ja õnn mu kurgus ehmund linnuna väriseks... Ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes: Tule! Tulvil me hõlm on õndsust, mille leiad vaid uppudes! Siis ma tuleks, teokarbid kaelas, sinu sügava süleni kuni vood minu vaate mataks näkijuustega üleni... Luuletuse *** analüüs Luuletus oli tundeline. 3 epiteeti ranna raugetest roogudest ümber õõtsuksid laiad lained vahu valgetes kuppudes 3 metafoori valge laotuse võlvini
otsa langetades. Kaitseklapid (2 tk.) asetsevad tööraamil, ülesanne on kaitsta tööraami konstruktsiooni takistusele sattumisel vigastumise eest. Normaaltingimustes peab klapp hakkama tööle 130 bar´i juures. 20. Teehöövli superujuvasendid, nende kasutamine. Kergujuvreziim töötera rõhumisjõudu teepinnale vähendatakse kunstlikult rõhuakust rõhu lisamisega hõlma tõstesilindri alapoolele. Ujuvreziim tõstesilinder on normaalses ujuvreziimis. Kui hõlm asub transportasendis, siis saab teda selliselt kiiresti langetada. Pressujuvreziim töötera rõhumisjõudu teepinnale suurendatakse kunstlikult rõhuakust rõhu lisamisega hõlma tõstesilindri ülapoolele. 21. Teehöövli superujuvasendite süsteemi koostisosad , nende ülesanded. Kaks klappideplokki(kinnitatud tõstesilindritele), rõhuakud, hüdraulikahoobadele kinnitatud lülituspuldid. Rõhuakude ülesanne on superujuvasendile vajaliku lisarõhu andmine
Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksusega. Litosfääris on hapnikku rohkem kui atmosfääris. Kõige rohkem leidub seal hapnikku, teine oluline komponent on räni. Veel on seal savi, rauda, Ca 3,6 %, Na 2,8 % Mis on biosfäär? Milliseid Maa sfääre ta hõlmab?B. on maa see osa, mida asustavad elusorganismid. B. hõlm atmosfääri alumist osa, litosfääri ülemist osa ja hüdrosfääri ja biomassi. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline keemia, bioanalüütiline keemia, roheline keemia, atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia. Ökotoksikoloogia. Vee keemiline valem ja nimetus oksiidina vee valem: H2O, divesinikmonooksiid. Vee füüsikalised om.-d:tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, kokkusurutavus, elektrijuhtivus Vee keemilised om
Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega. Skreepereid kasutatakse mitmesugustel töödel hüdrotehnilises, transpordi- ja tsiviilehituses. Neid rakendatakse kanalite kaevamisel, tammide ja paisude ehitamisel, mullete rajamisel, süvendite kaevamisel, avamis- ja muudel abitöödel. Liikurteehöövlid on ühemootorilised liikurmasinad. Masina põhiosad on alusraam, veoraam koos temale kinnitatud pöörderingiga, hõlm õhkrehvidel veermik, jõuseade, ülekande- ja juhtimismehhanismid. Buldooserid eriotstarbeline ripptööseadisega traktor või veduk. See on mullatöömasin, mis kujutab liikurmasinale raami ja taladega riputatud tööseadet kõverjoonelise profiiliga hõlma. Hõlm on liikurmasina baasist väljaspool. Põhilised osad on raam ja teraga hõlm. 5. Ükskopp-ekskavaatorite ehitus, töövarustus (kopad, hüdrovasar, käärid ja purustid). Miniekskavaatorid ja nende töövarustus.
autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 200 meetri kaugusele;b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. 198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? a) üldotstarbelised hõlmad b) suure jõudlusega hõlmad c) eriotstarbelised hõlmad (vt joon 3.7). 199-Nimetage buldooseri üldotstarbeliste hõlmade tüübid. a) S-tüüpi hõlm kui kõige enamkasutatav; b) A-tüüpi hõlm peamiselt ainult planeerimistöödeks; c) FS-tüüpi hõlm peamiselt laotus- ja tagasitäitetöödeks; d) P- või PAT- tüüpi hõlm planeerimis- ja tagasitäitetöödeks 200-Nimetage buldooseri suure jõudlusega hõlmade tüübid: a) SU-tüüpi hõlm I ja II kl pinnaste kaevamiseks; b) U-tüüpi hõlm I kl pinnaste kaevamiseks ja teisaldamiseks kuni 300 meetri kaugusele.
Harjuse püük on keelatud igal pool, sest sobivate elupaikade vähesus on tinginud selle liigi hävimist. Atlandi tuur on iidne kala, kes meenutab välimuselt natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Ehkki tuur asustab tervet Atlandi ookeani ning sellega piirnevaid meresid: kogu Euroopa rannikut, Läänemerd, Vahemerd ja Musta merd ning Põhja-Ameerika idarannikut, on ta väga haruldaseks muutunud. Ta on erakliku loomuga, veetes oma elu merevee põhjalähedastes kihtides. Tuura hiilgeajad jäävad kaugesse minevikku ning praeguseks on teda säilinud alla 100 isendi. Arvatakse, et tuur sureb välja siis, kui
· (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel, leht servast ripsmeline, peal küljel mõned üksikud karvad, alt paljad · Mage sõstar · Ribes alpinum 3 või 5 hõlma, madala sisselõikega, laimunaja kujuga, ümardunud alusega. Keskmine hõlm teistest pikem, serv kahelisaagjas. Alt küljelt roodude juurest karvane · Harilik põisenelas · Physocarpus opulifolius Munajas, piklikmunajas Ümara alusega kahelisaagjas serv Paljas · Taraenelas · Spiraea chamaedryfolia Elliptiline või munajas, teravneva tipuga, kiilja alusega. Alt heleroheline, madalate karvadega, pealt tumeroheline, lühike karvane roots · Läikiv tuhkpuu · Cotoneaster lucidus
Hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks näiteks sisepõlemismootorites. Samuti kasutatakse hooratast güroskoop kompassides. Lihtsaim näide hoorattast on laste mänguasi vurr. Joonis 1 1.3 Kolb(pistion) Kolb - on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele. Kolvi põhi osad: kolvi silm , kolvi pea, kolvi hõlm , Kolvi sooned , rõnga lukk 2 Joonis 2 1.4 Keps(connecting rod) Keps - on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Kepsul on kaks pead, millede sees on laagrid, nende kaudu on ta ühendatud kolvi ja väntvõlliga. Kepsu kaudu kandub jõud kolvilt väntvõllile või vastupidi, sõltuvalt mehhanismist. Kepsulaagrid on
Nõlvade kontrollimiseks ja liigse pinnase eemaldamise vältimiseks tuleb süvendi servale paigaldada nõlvalekaal, mis määrab nõlvuse. Mulde asukohat tähistamisekse piki mulde jalami piire vaiadega. Põikprofiili mahamärkimine 25-50m tagant kõigile pikettidele ja lisapunktidele. Mulde jalami joone süvendi ja külgkaevandi välimuse serva tähistamine vaiadega. Telje kõrguse tähised jäetakse teljele. 6)Pinnase süvistamine buldooseriga 1 süvistatakse hõlm pinnasesse 2 kogutakse pinnast hõlma ette (lohistuskuhelik) 3 teisaldatakse pinnase kuhelik teatud kaugusele koos pinnase pideva lõikamisega 4 paidaldatakse pinnas nõutavasse kohta 7)Ilma täiendava lõikamiseta on pinnast võimalik teisalda: - kui on olemas kraavi seinad või vallid mis takistavad lohistuskuhelikust pinnase mööda minekut hõlma külgedest - tasasel kõval pinnasel kus ujuvas asendis hõlm ei lõiku pinnasesse
..7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõstar Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad. Pealt on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad, sügavtäkilise ripsmelise servaga, hambad sügavad. Leht 1,5(3)...4 cm pikk, lehe pikkus sageli suurem kui laius. Physocarpus opulifolius – harilik põisenelas Lehed on 3(5)-hõlmalised, laimunajad, keskmine hõlm tavaliselt teistest pikem, kahelisaagja servaga, alt paljad või alaosas hõrekarvased (karvatutid lehe allkülje roodude nurkades), 5...12 cm pikad. Spiraea chamaedryfolia – taraenelas Lehed on munajad kuni piklikmunajad, ümara või kiilja alusega, jämedalt ja ebaühtlaselt kahelisaagja servaga, paljad, 2...6 cm pikad, 1...3 cm laiad. Cotoneaster lucidus– läikiv tuhkpuu Lehed on elliptilis-munajad, terava tipuga, pealt läikivad, alt helerohelised, madalakarvalised.
valge, punane, sinine ja roheline. Võitja oli see, kes õnnestus esimesena ületada korraldajate loozi kohale tõmmatud valge kriidijoon. Kerged kaarikud paiskusid pöördekohtades pahatihti kummuli, vigastades või isegi surmates ajureid. Ohutuse huvides kandis iga hobusejuht vöö vahel teravat nuga, et õnnetuse puhul läbi lõigata ohjad, mis kiskusid teda rataste alla. Peas oli ajuril nahkmüts ja rõivad olid nahkrihmadega kinni nööritud, et lehviv hõlm ei jääks rataste vahele. Ühes käes hoidis ta ohje, teises piitsa. Võidu puhul ootas ajurit suur rahaline autasu ja ka kuulsus mitte ainult Rooma linnas, vaid ka kogu Itaalias. Nende kuulsusest ihaldasid osa saada isegi keisrid. Keiser Nero võttis isiklikult osa võidusõitudest, kus võit oli talle loomulikult tagatud. Võidusõiduhobuseid pidasid erilised organisatsioonid. Peale sadade hobuste kuulusid sinna veel tallipoisid, sepad, rätsepad ja muidugi ajurid
vigastamise korral ka juurevõsu. Ginnala vaher (Acer ginnala) esineb kõrgema hallikoorelise mitmeharulise püstise põõsana või harva madalama kuni 7 m kõrguse puuna. Looduses on leitud Venemaa Kaug-Idas Mongoolias, Kirde-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis. Võrsed punakad, peened, läikivad, kaetud rohkete koorelõvedega. Võrsed lõpevad 2-3 munaja kuni 0,3 cm pikkuse tipupungaga. Lehed sügavalt kolmehõlmased, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, sügisvärvus karmiinpunane. Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, 20...60 kaupa. Viljad roosad, 2...3 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud. Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses
sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtlasema vao, hõlm pööras künniviilu kummuli. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele.
kuju. Omades seemneid, mis on pruunivärvi ja 2-3 mm pikad. Kasvab liivasel päikeselisel hõerdalt taimestunud pinnasel ja põlluservadel. · Levikult üsna tavaline taim õitsedes juunist augustini. Harilik piimohakas Sonchus oleraceus · Kuulub piimaohaliste perekonda. · Kasvab 30-130 cm pikaks. Õisikud 1-2 cm läbimõõduga ja kahvatukollased. Taimed onsinakasrohelise kirmega. Lehe tipmine hõlm enamasti kolmnurkne, legt alusel vart ümbritsevate kõrvadega. · Õitsedes juulist septembrini põldudel, jäätmaal, teeservadel. Levikult tavaline.
ehitusplatsi puhastamiseks põõsastest, võsast ja kuni 20 cm jämeduste tüvedega puudest. Masin on varustatud A-tähe kujulise tööorganiga (joonis 1), mis kinnitatakse baasmasina külge universaalse tõukeraami abil ning on juhitav (tõstetav ja allalastav) hüdrosilindritega. Töötamiseks on nad agregaaditud tavaliste roomiktraktoritega, soos ja soostunud pinnasel töötavad võsalõikurid sootraktorite baasil. Võsalõikuri täitur-on rõhtsate teradega kahepoolne hõlm, millega masin lõikab võsa ja puud maha ning lükkab kõrvale. Hõlma ette on kinnitatud kiil, mis kaitseb eesmisi lõiketeri ja lõhestab puitu. Hõlmaraami keskosas on pesa tõukeraami keraliigendi kuulpea jaoks. Hõlm kinnitatakse tõukeraamile kahel vedruamortisaatoril. Võsalõikurid töötavad rahuldavalt tasasel külmunud pinnasel, kus lumikatte paksus ei ületa 0,5 m ja kus ei ole kive. Talvel on tüved haprad ja lumega toestatud peenikesed puud ei paindu lõiketera ees
Operatsioonide teepikkuste määramine A s1 s2 L 1) 2) Variant 1: teisaldamiskaugus st (nt 30 m) on pikkus A...L, millel lõikamine ja eelprisma kogumine toimub teepikkusel s1 (nt 5 m) , sealt edasi lõikamist enam ei toimu, toimub eelprisma teisaldamine teepikkusel s2 (nt 30 5 = 25 m) ee lõpuni L. Hõlm tühjendatakse tõstmisega ja toimub tühjalt tagasisõit ee algusesse teepikkusega s3 = st (nt 30 m). Märkus. Lõikamise teepikkuse võib määrata arvutuse teel seosest. s1 = Vpr / b hl , m milles: Vpr valitud masina tabelijärgne eelprisma maht, m3 ; b valitud masina hõlma pikkus, m; hl valemisse (2) valitud lõplik laastu paksus (lõikesügavus), m. Aga võib ka kasutada kogemuste põhjal soovitatavat s1 = 5
HINNAKIRI Masin/seade Mark Kirjeldus Hind laseriga Hind GPS Hind Kogus Buldooser CATERPILLAR D5N LGP 15t 790eek/h 940eek/h 1 760 mm laiused roomikud . 3656 mm laiune hõlm CATERPILLAR D6N LGP 20t 890eek/h 1040eek/h 1 860 mm laiune roomik 4050 mm laiune hõlm RoomikekskavaatorKOBELCO SK210LC 21t 595eek/h 1 Kopaulatus ettepoole: 9750mm Kopaulatus ülespoole: 9600mm
rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 8 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1
Kolb 1. Kolvi ülesandeks on võtta töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga 6 sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm
vastakud kolme iseloomuli liitlehed, kuni 20 hõlmaga, umbes 15 hõlmaga, 6-12 cm hõlmadeta või hõlmaga kud cm pikad. cm läbimõõdus, läbimõõdus, südaja kolme nõrga lihtlehed. tunnused Lehekesi 3-7, südaja alusega, alusega, hõlmaga 5-10 Keskmine hõlm (joonista ebasümmeetrilise jämesaagja jämesaagja x 3-7 cm, pikk, alumised või kleebi) d, ebaühtlaselt servaga. servaga. Pealt südaja hõlmad jämesaagja Erkrohelised, alt erkrohelised, alt alusega, peaaegu risti. 4-8 cm pikad,
poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Suurem sõrmejämedune. OJASILM. Väiksem pliiatsijämedune mageveeline. Klass LUUKALAD Selts tuuralised (luukilbid, 4 poiset) TUUR. Esmapilgul meenutab ta natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Selts lõhilased. LÕHI. (kehal valdavalt ülalpool küljejoont täpid,seljauim tähniteta) Lõhi on suur ja tugev kala. Täiskasvanud lõhede keskmine pikkus on 1 m ja keskmine mass on 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda. 1 MERIFORELL
iseloomule: tekib ka ketta alla õhuke tihenenud mulla kiht. Kuna samal 5. Täpne roolimine - paralleelsõiduseadmed ja 1. Mulla pindmise kihi pööramise ja tihendamise masinad sügavusel on taimede juurte aktiivtsoon, siis lõhuvad automaatroolimisseadmed hõlmkoorlid. Peamiseks tööseadiseks on hõlm, mis segab ja kasvavad taimed töötlemisel tekkinud tihese. Kivises mullas ei Täppisviljeluse kolm positiivset tulemit pöörab mulda. Tihendusseadis parandab oluliselt hõlmkoorli tõsta ketas kive mullast välja, vaid surub mulda. 1. Majanduslik efekt, kas suurema saagi või väiksemate töö kvaliteeti. Kui koorlil puudub rull, tuleb rullida eraldi Vedrupii töötamisel vibreerib nii piki- kui ristisuunas, samal
11 Mõõtmised Silindri läbimõõt: 71,6 mm Kolvikäik: 80,4 mm Silindri maht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) Mootori töömaht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) z- silindrite arv Vändakaela läbimõõt: 40 mm Võllikaela läbimõõt: 46 mm Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline Kolvi hõlm: 72,1 ja 72,0 (mm) Kolvi pea: 71,4 ja 71,5 (mm) Mõõtmistulemused näitavad, et kolb on ovaalne ja kooniline, sest kolb soojusega paisub. Kolb vajab paisumisruumi, vastasel juhul kolb paisuks kinni. 12 Väntmehhanismi detailid Mootori plokk- engine block Plokikaas- cylinder head Karter- oil pan Kolvid- pistons Kepsud- connecting rods Väntvõll- crankshaft Väntvõlli laagrid- crankshaft bearings
Arvestanud mitmete pisiasjadega, mõjus ta oma nauditavates toonides kimonoga kauni, elegantse, hoolitsetud ja peenena. Riietuse juurde kuulus kohustuslikult õige soeng, meik, õiged ehted ning õiged lõhnaained. Kvaliteetne kimono võib vastu pidada aastaid, isegi põlvkondi. Uus pidulik kimono võib maksta kümneid tuhandeid jeene ning need rõivad saavad perekonnapärandiks. Kimono on tehtud standardlõikega ning kehasse sobitumine tehakse riietamise ajal. Rõiva vasak hõlm on alati mässitud üle parema. Vastupidi mässitakse ainult surnuid. Lehvikud Omaette oskus ja kohustuslik osa traditsioonilisest tervikust oli lehviku kasutamine. Seda kasutasid nii mehed kui naised. Naiste käes olid peened lehvikud, mis kaunistatud kaunite maastikupiltide ja sügavmõtteliste kalligraafiliste aforismidega. Lehvikukeelt valdasid eriti hästi aristokraadid. Lehvik nagu ka kõik muud aksessuaarid pidi sobima kimonoga, olema
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
Vahetus väikestesTootlikkus kogustes suureneb Oluline on Turundusel müük Turundusel on toetav on kogu roll ettevõtet hõlm Turunduse kontseptsioonid:vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldettekujutust, arusaama, plaani. Tootmiskontseptsioon lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet. Peaeesmärk on efektiivsemalt toota ja hinda alandada. Eeldatakse, et pakkumine loob ise endale nõudluse. Selle edukaks praktiseerijaks oli Henry Ford, kes võttis esimesena kasutusele autode valmistamise "liikuva töölindi" meetodi, kus konveieri funktsioone täitis odav tööjõud.
vahetatavat tera, mis võimaldavad pinnast lõigata hõlma mitmesugustel põikkalletel. Terade löökservad on pealesulatatud kõvasulamsit. Kinnitus pöörderingi külge tagab veel ka hõlma väljalükkamise hüdrosilindriga vasakule või paremale. Esirattaid on võimalik kallutatada keskasendist mõlemale poole kuni 20 kraadi. Teehöövlit juhitakse esisillaga. Tagasild koosneb peaülekandest ja balanssiiridest kummalgi küljel. Põhielemendid on mootor 1; kabiin, pearaam 11, tööraam 10, hõlm, hõlma pöördemehhanism 9, hõlma tõstesilindrid, hõlma küljele väljaviigu silinder, tagasilla balansiirid 5, ja tagarattad, esisilla rattead. Peale põhitööorgani võib olla autogreider varustatud veel lisatööorganitega: kobesti, vanade katete lõhkuja. Hõlma muutmine: Hõlma asend fikseeritakse liistudega. Greideri konstruktsioon võimaldab hõlma seada kolmel risttasandil. Lõikenurka muudetakse liistude ümberasetamisega,
Vili kaksiktiibvili. Seemne kohalt paksenenud, kerajas, koos tiivaga 6 cm pikk. Valminult roheline. Puit hinnaline, sellest valmistatakse mööblit, parketti, tehakse nikerdusi. Kasutatakse ka haljastuses. Eristamise tunnused: kõrgus, leht 25. Ginnala ja tatari vaher Ginnala vaher: Acer ginnala Pärit Kaug-Idast, Kirde-Hiinast. Eestisse sissetoodud, sage kultuuris. Kõrgus 6m. Niiskuslembeline, talub vähest varju, linnatingimusi, külma ja põuakindel. Lehed kolmehõlmalised, keskmine hõlm teistest pikem, saagjas või kahelisaagjas serv. Õied rohekasvalged, püstjates pööristes. Õitseb juunis. Vili kaksiktiibvili, seemne kohalt paksenenud, koos tiivaga 2-3cm. Puitu kasutatakse muusikariistade ja väiksemate tarbeesemete valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses, lumetõrje- ja vabakujulised hekid. Tatari vaher: Acer tataricum Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast. Eestisse sissetoodud, rohkesti kultuuris. Kõrge põõsas või madal puu. Kõrgus 10m. Põua-
Kõrgetüveline sarapuu (http://dev.plantpost.eu/images/preview3/Ilupoosad/315005.jpg) 94 Joonis 91. Kõrgetüveline sarapuu 95 ILUPUUD Vaher (Acer) Konkreetne liik: Ginnala vaher (Acer ginnala) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-7 m, laius 5-8 m Taime välislaadi kirjeldus: Püstise võraga puu, hiljem laiuv Lehed: Lehed sügavalt kolmehõlmased, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, sügisvärvus karmiinpunane Õied või õisikud: Õied rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, tiibviljad Õitsemine: mai Liigi eritunnused: vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik Kasvukoha nõuded: Talub vähest varju ja on talvele vastupidav, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses
Kui läbi sellisest materjalist elemendi juhtida voolu ja mõjutada seda ristsuunalise magnetväljaga, tekib elemendi (väljajõujoonte ja vooluga rööbitiste) tahkude vahel märgatav potentsiaalide vahe. Halli efekti selgitab joonis 21. Joonis 21.1 Halli efekti selgitav skeem. Magnetvälja mõjul tekkiv pinge on väike ja seda ei saa kasutada juhtploki töö otseseks juhtimiseks. Pinge tõstmiseks on anduri juures vastav integraallülitus. Kui sirmrootori hõlm on magneti ja pooljuhtelemendi vahel, siis anduri väljundis pinget ei teki. Rootori pöördumisel jõuab magneti ja pooljuhtelemendi vahele hõlma väljalõige, magnetväli pääseb pooljuhtelementi mõjutama ning anduri väljundis tekib pinge. Sirmrootoris on sama palju väljalõikeid kui mootoril silindreid. 3) Optilise anduriga transistorsüütesüsteem on ehituselt sarnane vaadeldud transistorsüütesüsteemidega, erineb ainult anduri ehitus ja tööpõhimõte. Selle süsteemi
TE.0272 PÕLLUNDUSMASINAD 3,0 AP Kordamisküsimused 1. Atrade liigitus. Otstarbe järgi eristatakse üld- ja eriatru. Üldader on ühtlasi põlluader, mida kasutatakse kultuuristatud põldude kündmiseks. Eriader (spetsiaalader) on erilaadse kasutusalaga (soo-, metsa-, aia-, istandiku-, võsa-, kraaviadrad jms). Töötamise iseloomu (liikumisviisi) järgi liigituvad adrad ribas- ja süstikkünniatradeks (joonis 1.1). Ribaskünniader on enamlevinud ja seda peetatakse tavaadraks (joonis 1.2). Sellel on üks komplekt paremale pööravaid sahku, mistõttu künda tuleb ribade (künnieede kaupa) või ringi liikudes. Seevastu süstikkünniadrad töötavad põllul edasi-tagasi liikudes, tagades ilma algus- ja lõppvagudeta silekünni. Seepärast nimetatakse neid ka silekünniatradeks. 2. Adraterade liigitus. Adraterad (joonis 1.8) liigitatakse kuju järgi trapets-, põsk-, nokk- ja peitelteradeks, kusjuures igal teral on lõikeserv, nina, kand ja selg. Trapetstera lõikeservapoo...
25. Ginnala (Acer ginnala) ja tatari vaher (Acer tataricum) Acer ginnala - Kaug-Ida, Mongoolia, Mandzuuria. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 m. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. · Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. · Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. · Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Puidu erikaal 0,51...0,53 gr/cm³, kasutatakse
68) ning vihmausside biomassiga (r = 0.45) Protsessid struktuuragregaatide tekkel: 1) koagulatsiooni (tokulatsiooni) tekkel helmestumine, väikeste üksikosakeste tekkimine 2) tsementatsiooni teel väikeste osakeste tsementeerumine Struktuuri hoidmiseks tuleb: - harida siis kui muld on küps harimisküps muld ei kleepu harimisriistade külge. Kui muld, eriti just raske muld, on märg, siis surub traktori raskus või adra hõlm struktuurisõmerad kokku. Kui muld on kuiv, purunevad harimisel sõmerad ja muld võib tolmustuda - mitte tallata mulda liigselt kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja töökultivaator (tugevdatud piidega) Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada: - minimaalse traktorikäikude arvuga mullaharimissüsteeme
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Tooraine vahetus, uue ja odava toorainena hakati kasutama kartulit. Vilja oli võimalik turustada kasulikumalt. Merino lammaste kasvatamine ehk peenlilla lambad, mida kasvatati Kesk-Eesti aladel. Merino lambad olid toidusuhtes mõnevõrra pirtsakamad, nõutsid paremat sööta kui tava loomad, tuli vaja kasvatada mõisatel ristikut söödaks. Üleminek kolmevälja süsteemilt mitmevälja süsteemile. Arengusuunad 19. saj. lõpupoolel: Raud tööriistad levisid 19. saj alguses. Hõlm ader asendas hark-atra, mis võimaldas paremini ja effektiivsemalt tööd teha. 19. saj II poolel hakati kasutama põllutööde masinaid, mida oli võimalik esialgu käsitsi liigutada või hobustega. Uuenduseks olid auru jõul töötavad masinad. Kõige tähtsam oli rehepeksu masin, mida esialgselt kasutati mõisates ning sajandi lõpul masinad jõudsid ka taludesse. 1910. a jõudsid esimesed traktorid Eestisse, neid oli vähe ja nad olid pigem näidistooted kui töövahendid
GINNALA VAHER Kirjeldus Ginnala vaher (Acer ginnala; Acer tataricum, ssp. ginnala) (joonis 20) suurus kuni 12 m. Madal puu või kõrge põõsas. Tüvekoor hallikas, sile või pikuti lõhenev. Võrsed sinakasrohelised või punakad, hiljem pruunid. Pungad väikesed, lehearm kitsas. Ladvapung külgpungadest suurem. Joonis 20. Ginnala vaher. (http://search.shelmerdine.com/Images/Photos/F381-11.jpg) Esinevad vastakud kolme hõlmaga lihtlehed. Keskmine hõlm pikk, alumised hõlmad peaaegu risti. 4-8 cm pikad, kuni 6 cm laiad, ebaühtlaselt saagja servaga, kiilja või südaja alusega. Pealt läikivad, tumerohelised, alt heledamad, sügisel erkpunased. Leheroots 2-4 cm pikk. Õitseb juunis peale lehtimist. Õied on kahesoolised, korrapärased, enamasti viietised (Veski & Niine 1961). Õied rohekasvalged, püstjates pööristes, 20-60 kaupa. Vili on kaksiktiibvili. Seemne kohalt vili paksenenud, kerajas, koos tiivaga 2-3 cm pikkune
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi kompone...
Jaapanis, moodustades võsastikke jõgede orgudes, ojade kaldaaladel ja mäenõlvakutel. Aastakasv kõrgusesse 20...35 cm, laiusesse 25...40 cm. Tsoon IV. 1860. Tunnused: Võrsed: punakad, peened, läikivad, kaetud rohkete koorelõvedega. Võrsed lõpevad 2-3 munaja kuni 0,3 cm pikkuse tipupungaga. Lehed: sügavalt kolmehõlmased, 4...12 x 3...8 cm, veidi südaja kuni laikiilja alusega, kahelisaagja servaga, keskmine hõlm suurem ja pikalt teritunud, pealt paljad, tumerohelised, alt helerohelised, paljad, leheroots 2...5 cm pikk, üksikute pikkade karvadega, sügisvärvus karmiinpunane. Õied: rohekad või kollakad, lõhnavad, püstistes pööristes, 20-60 kaupa, õisikuraod karvased, 3...4 nädalat pärast lehtimist, VI. Viljad: roosad, 2...3 cm pikad, tiivad teravnurga all kokkukasvanud, 1000 seemne kaal kuni 25 gr., X. Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
