Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teedeehitus eksam 2 Kursus (0)

1 Hindamata
Punktid
1. Kivimaterjalide kvaliteedinäitajad.
Kvaliteetse killustiku teradpeavad ideaalis olema kuubikujulised. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus ule 4mm teradega fraktsioonidele. Plaatjateks teradeks loetakse teri, mille üks mõõde on teistest vähemalt 3 korda väiksem
2. Iseloomustada kruusa , killustikku, liiva, fillerit.
Kruus- on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erinevate terakoostistega ja erineva mineraalse päritoluga kiviaterjalide segu, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2-64mm.
Killustikk- on looduslike kivimite või tehismateralide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt on 2mm ja mille teradel pole loodusliku pinda
Liiv- on kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% labib sõela avamõõduga 2mm, mille terasuurus on 0,063-2 mm.
Filler - peene kivi materjal
3. Geosünteetide liigitus, nende omaduste iseloomustus.
Geosünteedid jagunevad:
  • Geotekstiilid
  • Geovõrgud
  • Geomembraanid
  • Geosünteetilised savivahekihid
  • geokomposiidid
Geosünteetide funktsioonid, Filtreerimine, Eraldamine, Tugendamine, Tasapinnaline vool, Vedeliku- või gaasitõke.
Geosünteedid võimaldavad vähendada ehituskulusid ja rajada teid nõrkadele pinnastele.
4. Kootud ja mittekootud geotekstiili tootmisprotsessi iseloomustus.
Kootud geotekstiile toodetakse kangastelgedel. nad omavad enamasti sirgjoonelist ühendust. Tootmisel Paigaldatakse lõimerõngad kogu kanga pikkuses kindlae vahedega ning kanga kude lisatakse lõime vahele kindel arv kordi sentimeetri kohta. Erinevaid kanga kudumis mustreid võib eksisteerida lõpmatult palju, see ei avalda mõju kanga tugevusomadustele. Kootud tekstiile toodetakse, kas peenikeseks lõigatud polumeekile ribadest või siis mono - ja multikiudsetest niitidest. Kanga kudumistihedusest sõltuvad niitivaheliste avauste mõõtmed, millest omakorda sõltuvad geotekstiili veejuhtimisvõime ning poorsus .
Mittekootud geotekstilid on üldjuhul paksemad kui kootud geoteksiilid. Geotekstiili valmistamine algab polümeerist kiudude laotamisel ühtlasele liikuvale lindile, moodustades sinna vildi taolise kihi. Tootmislindile laotatakse kiud enamasti suvaliselt või eranduhtudel kindlasuunaliselt ühtlase kihina. Nii moodustub võrgusti, mis seotakse geotekstiiliks. Enamlevinud sidumismeetotiteks on kuum- või nõeltöötlemine. Geotekstiilide tootmisel nõeltöötlemisega surutakse kiududest saadud võrgustikust läbi palu orgalisi nõelu ja selle protsessi tuemusena seotakse kiud omavahel mehaaniliselt mistõttu on tal väga head veejuhtumisomadused. Kuumtöötlemisel kasutatakse kõrgeid temeratuure ja survet, et siduda kiudude matt tekstiiliks.
5. Geovõrgu ja geomembraani tootmise iseloomustus.
Geovõrkude tootmine jaguneb: pressitud, kootud, keevitatud ja komposiitgeovõrkudeks. Põhiliseks Geovõrkude valmistamiselkasutatavateks polumeerideks on polüetüleen ja polüpropüleen . Pressitud geovõrgud toodetakse polümeeri lehest, mis töötlemisel käigus perforeeritakse ja seejärle venitatakse eri suundades, et parandada saadava võrgu füüsilisi omadusi.
6. Geosünteetidest toodetud toodete iseloomustus.
Geosünteetidest toodetud tooted on üldjuhul õhemad kui nõeltöötlemisega toodetud kangad , mistõttu nad on tavaliselt halvemate filtreerimisomadustega, aga suurema tõmbetugevusega.
7. Nõuded geosünteetide paigaldamisele.
Geosünteedi paanid tuleb laotada üle kattega . Normaalsetes pinnasetingimustes on nõutav ülekatte 30 cm, ning nõrkadel aluspindadel 50- 100cm .
Paranduslapp peab ületama katkise koha vähemalt 30cm võrra.
Enne täitepinnasega katmist tuleb materjal üle vaadata pädeva isiku poolt.
8. Risthõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus.
Hõlm on baasmasina suhtes risti ja pole pööratav.
Ehitus: tõuketald, hõlm, hüdrosilinder, tugevdused, silindr kinnitus kronstein, sirm, lõiketerad , kumera profiiliga metall plaat ehk hõlm
9. Pöördhõlmaga buldooseri iseloomustus, ehitus.
Saab hõlma pöörata, kinnitub baas masinale universaalse raamiga . Ehitus: hõlm, lõiketerad, tugevtused, kaares profiiliga maetall leht, kand toed , tõstesilindrid, liigend , tõukuri kinnituskohad , sirm,
10. Teehöövli üldehitus , Koostisosade ülesanded.
Saab planeerida , tasandada , materjali teisaldada üldehitus: liigend mootor, kabiin , tööraam, hudrosüsteem, esisild, tagasild, palansiir vedrustus ,
Raam-hoiab pea raami külge tööseadmeid
Kabiin juhtimiseks
Mootor energia saamiseks
Tagasild annab veojõu
Esisild veojõu
Hõlm materjali teisaldamiseks
Hudrosüsteem tõstmiseks ja langetamiseks
Tandem et mõlemad tagu rattad oleks vastu maad
11.Teehöövli hüdrosüsteem üldiseloomustus, kaitseklapid, nende ülesandedd
2 kontuuriline vasak ja parem pool, avatud tüüpi ehk ühenduses väliskeskonnaga, kautseklapid: külgliikumise kaitseklapp, pöördliikumise kaitseklapp( parem vasak eraldi),
12. Teehöövli käigukasti iseloomustus, töö juhtimine.
Höövlile on paigaldatud käigukast mis on varustatud pöördemomendi hüdritransformaatoriga, mida on võimalike hüdromehaaniliselt blokeerida
13. Teehöövli vedava silla ülesanne, ehitus, hooldamine.
Muudab pöördemomenti vedavaks jõuks, peaülekanne , poolteljed, külgülekanne , hooldus : õlitaseme kontroll/vahetamine,
14. Teehöövli kasutatava sõidupiduri ülesanne, ehitus,hooldamine
Ülesanne: kiiruse vähendamine peatumiseni ehitus: kettaspidurid hooldamine: kuluvate osade vahetamine,
15. Teehöövli seisupiduri iseloomustus, hooldamine.
Kettas seisupidur , rõhu võtab hüdrosüsteemi pealt,
hooldamine kontrollida kas fikseerib masina koha peale
16. Teehöövli rooli üldiseloomustus, hooldamine.
Võtab rõhu hüdrosüsteemist, juhitakse läbi silindrite, hooldamine: rõhu kontrollimine, rooli ratta pööramine, et oleks kerge pöörata, hüdroõli kontrollimine
17. Teehöövli esisilla ehitus, hooldamine.
Pöördesilinder, tala , juhtrattad, rooli käänak
18.Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus,hooldamine
Hüdrosilindrid, vastukaal, pöördering, kopp , koppa vars, juhi kabiin, hüdrosüsteem
Hooldus: õlitaseme kontroll, määrdeniplid, vaatama, et poleks lekkeid ja oleks hermeetiline
19. ekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine.
Vedav tähik, reduktor , juhtratas, tugirullikud, kanderullikud, raam, roomikud, hüdromootorid mis panevad käiguosa tööle,
Hooldamine: tugirullikudte kontroll, roomiku pingsuse kontroll kõva pind 270-290mm pehme pind 360-340mm
20.Täispöördelise ekskavaatori paigaldamine transportimiseks treilerile .
  • Roomiku puhtus
  • Paigaldada rambid (15°)
  • Plokeerida treiler
  • Peale sõitmine
  • Vaatevälja nähtavus
  • Pöördering lukku ja sõidusuunda
  • Kopp maha ja puit alla
  • Masin ja kopp kinnitada treilerile
21.Täispöördelise ekskavaatoriga laadimistööde teostamine .
Kopa paned sinna kuhu sa tahad et autojuht auto pargib, laadida üle tagumise otsa, mitte laadida koppa korraga tühjendades, paakunud materjali kätte saamine koppa liigutades edasi tagasi, alustab laadimist veo sillalt.
22.Ohutusnõuded hüdraulilise rammimisvasaraga töötamisel
  • Ärge töötage selle kolvikäigu lõpuni, jätke umbes 5cm vahet
  • Ärge nihutage rammimisvasarat kivirahnude, betooni, jne vastu.
  • Ärge lööge horisontaalselt või ülespoole.
  • Ärge painutage meislit,et maapinda auku teha.
  • Ärge kõblake meisliga.
  • Ärge tõstke masinat kopasilindrit maksimaalselt pikendades.

23.Hüdraulilise ekskavaatori kasutamine raskuste tõstetöödel.
Peab veenduma, et pinnas on tasane ja ei tohi tõsta raskeid asju nõlval töötades masin peab olema horisontaalselt maapinnaga ja raskus peab olema kopa küljes fikseeritud. Vastukaal peab asuma masina tagaosas ka nii, et roomikud ja kabiin on mõlemad otstes .
*24. Kopp laaduri üldehitus ja kasutamine teedeehitusel?
Baasmasin, tugijalad, kopp,kabiin, rops fops, noole pöördemehhanism , laadur.

25. Kopp-laaduri rattaveo ja juhtimisseadmete valiklüliti kasutaine.
Saab kasutada ainult 4 ratta veoga masinate korral.
Positsioonid
1) Veavad 2 ratast, pidurdamine tagumiste ratastega.
2) Veavad 2 pidurdavad 4, kasutada üldkasuttattavatel teedel.
3) Veavad 4 pidurdavad 4, kasutada rasketes tingimustes.
26. Kopp-laaduri noole- ja noole pööramismehhanismi lukustamine.
Noole ukustamine
  • Juhtida pöördkopp masina taha ning lasta nool alla.
  • Kontrollida, et lukustuseade oleks ülemises asendis vastasel juhul tõsktge lukustuseadme ülemisse asendisse.
  • tõmmake hüdrosilindri kolvi vars täielikult sisse
  • noole lukusti alla laskmisks vabastage juhtkang ja veenduge, et lukusti oleks tüielikult sisenenud noole tugedesse
  • lukustuseadme fikseerimiseks tuleb noolt pisut alla lasta
Noole pöördemehanismi lukustamine
  • pööratakse lukustusava augud kohakutti
  • Pannakse labi lukustusavade vastav lukustussõrm

27.Kopp-laaduri stabiliseerimisjalgade ülesane, liigtus ja töö juhtimine
Kopplaaduri stabiliseerimisjalgade ülesanne on masin horisontaali viia kopa abiga.
Liigitatakse stabiliseerimisjalag: Teleskoop ja külgedelt tulevad stabiliseerimisjalad.

28.Kopp-laaduri laaduriga veokite laadimine
Püüdke olla taganttuule. Nii väldite tolmu sattumist masinasse. Enne kopa tühjaks
kallutamist sõitke veoautole nii lähedale kui võimalik.
Kui veoautokasti pikkus on võrdne kopa laiusega, siis tühjendage kopp alati keskele . Kui kast
on kaks või enam korda pikkem, siis laadige esmalt veoauto esisosa.
Ärge tühjendage koppa ühe järsu liikumise abil. Pöörake koppa järk-järgult ettepoole kuni
see on tühi. Kleepuva materjali korral liigutage koppa edasi-tagasi kuni kopa tühjenemiseni.

29. Kopp-laaduri pigaldamine treilerile transportimiseks
1. Blokeerige treileri rattad ja paigaldage rambid.
2. Paigaldage masin treilerile: 1:Veenduge et rambid oleks õigesti paigaldatud ja
kinnitatud
2: Paigaldage kopplaadur ja pöördkopp transpordiasendisse.
3.Juhtige masin treilerile.
4.Rakendage seisupidur ja lülitage jõuülekanne neutraalsesse asendisse.
5. Kui masin on kindlalt treileril, siis vabastage noole lukustus ning laske kopplaaadur ja
pöördkop alla. Külgalaadimisrežiim omavate masinate korral lukustage stabiliseerimisjalad,
et vältida masina nihkumist transportimisel.

  • 30. Pinnasetöödel kasutatavate teerullide liigitus, liikide iseloomustus
    Põhilised rullid :
    Staatilised - staatilise silevaltsiga rullid kasutatavad pinnasele vertikaalse surve avaldamiseks masina staatilist massi, mille tulemusena pinnaseosakesed surutakse kokku ja väheneb pinnase poorsus.
  • pneumorullid-Pneumorullid sobivad pea kõigi pinnasetüüpide tihendmiseks, lisaks rulli massist saab tõsta rehvi rõhku mida suurem rõhk seda seda suurem on rulii tihendamisvõime
  • tapprullid- Tapprulle on efektiivne kasutada sidusate pinnaste tihendamiseks , kui tapprull on oma tihendamisvõime ammutanud tõuseb rull pinnale.
  • vibrorullid- vibro rulli valts on analoogne staatilise rulliga kuid lisaks staatilisele koormusele tekitab valsi pöörlv eksentriline koormus vibratsiooni,
  • kombineeritud rullid- rullid millega on võimalik tihendata eri rullide omadusi saavutades.
31. Vibrorullide töötamise põhimõte, muudetvad suurused tööprotsessis.
Sees on eksentriline raskus, kui raskus jõuab alla tekib vibro löök, muudetavad suurused on sagedus ja amplituud.
32. Pinnase tihendamine pneumorullidega.
Rulli massi mehhaanilise suurendamisele saab pneumorulli tihendavat
efekti täiendavalt tõsta rehvirõhu tõstmisega - mida suurem on rulli
rehvirõhk, seda suurem on rehvi kontaktsurve pinnasele ja seda suurem
on ka rulli tihendamisvõime.
33. Pinnase tihendamine tapp -rullidega
Tapp-rulle on efektiivne kasutada siduvate pinnaste tihendamiseks. Tapprull tihendab
pinnasekihti selle allosast ülespoole.Tapprull võib tekitada nelja tihendusjõudu: staatiline
koormus, ümberpaigutamine , dünaamiline impulss ja vibratsioon .
34.Pinnase tihendamisvõimalused vibrorulliga
Vibrorull võib olla sile või tappvaltsiga. Silevaltsiga vibrorullid tekitavad kolme tüüpi
tihendatavat jõudu: staatiline koormus, dünaamiline impulss ja vibratsioon. Tappvaltsiga
vibrorullid tekitavad lisaks neile ka ümberpaigutatud jõudu.
35.Kaevikutes pinnaste tihendamine.
  • Puistatakse ja tihendatakse toru alla olev kaitsekiht
  • Paigaldatakse toru
  • Puistatakse pinnas mõlemale poole toru
  • Tihendatakse
  • Puistatakse torule pinnase kaitsekiht
  • Tihendatakse käsitsi võielektrimootori või pneumorulliga
  • Puistatakse ja tihendatakse põhiline osa pinnasest
36. Teedeehituses teostatavad ettevalmistustööd
1) Tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine;
2) Tee trassi väljamärkimine looduses:
3) Side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus;
4) Torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus;
5) Tee trassi puhastamine metsast või võsast ning planeerimine ;
6) Teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm
puhastmine , planeerimine ning ettevalmistamine
7) Ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine.
37. Teetrassi mahamärkimine pinnasetööde teostamiseks.


38. Märketööd pinnasetööde teostamiseks buldooseriga
Kõikidel mulla töödel märgistatakse töökoht eelnevalt spetsiaalsete märkevaiadega pinnase puistekohtadesse lüüakse vaiad, mille kõrgus vastab puistekõrgusele. Kohtadesse kus on tarvis pinnast eemaldada, kaevatakse augud ja lüüakse neisse vaiad.
39. Pinnasetööde mahu, nõlvsuse, teetammi ristlõike arvutamine

Maht arvutauakse valemiga a=b+2mk
Nõlvsus arvutauakse valemiga M=c/h
Teetammi ristlõige arvutatakse valemiga
40. Buldooseriga pinasesse süvistamise teostamise võmalused, nende iseloomustus.
Pinnase süvistamine ja lohistuskuheliku kogumine toimub mitut viisi, sõltuvalt pinnase
liigist, maapinna kaldest ja tasasusest ning muudest ekspluatsioonitingimustest.
1) Tasasel pinnal võib hõlma lasta tarvilikule lõikesügavusele kiiresti ja siis järk-järgult
vähendada lõikesügavust vastavalt lohistuskuheliku suurenemisele hõlma ees.

2) Külalt suure languse korral, kus masina raskus soodustab töötamist, võib pinnase
lõikamine ja kuheliku kogumine toimuda peaaegu ühtlase lõikesügavuse juures.
3) Kuna maapind bulldooseri töökohal on tavaliselt ebatasane ja hõlma juhtimine
ebatäpne traktori vedrustuse omastele elementide tõttu, siis praktiliselt töötatakse
buldooseriga astmelise skeemi järgi, kus lõikesügavust kord suurendatakse, kord
vähendatakse.

41. Pinnase jaotuse ja tasandamise teostamine buldooseriga
Tasandamist tuleb teha suhteliselt tasasel maastikul , kus on tarvis maha lõigata kühmud ja
täita lohud või ebatasasel reljeefil, kus tuleb täita jäärakuid ja maha lõigata künkaid jne.
Väikesed ebatasasused ja vallid sillutatakse buldooseri tagurpidi liikumisel, kusjuures hõlm
on lastud ujuvasendisse. Mõnikord tuleb nõutava tasasuse saamiseks teha töökäigud
ristamisi.
suuri tasndustöid alustatakse kõige madalamate kohtade täitmisega 20 cm paksuste kihtide
kaupa, mis soodustab puiste tihendamist. Pinnast teisaldatakse võimaluse korral allapidi
kaevikmeetodil.
42. Ehituskaevikute rajamine ja täisajamine buldooseriga
Ehituskaevikute rajamine toimub tavaliselt kaevikmeetodil pinnase
teisaldamisega ristipidi.
Pealmine kasvupinnase kiht eemaldatakse juba varem ja lükatakse
puistangu asukoha lähedusse, et hiljem oleks võimalik seda laotada
vallidele.
Kaevikut töödeldakse ristipidi paralleelsete tranšeedena umbes 0,5 m
laiuste vahedega. Kui tranšee on sügav ja vahe vallid ähvardavad sul
variseda korraldatakse koha paralleelselt liikuva buldooseriga. Pinnast
lõigatakse allaliikumisel, üleliikumisel aga ainult teisaldatakse.
Kraavide (kaevikute) täisajamine toimub kahel viisil:
paraleelsete risttöökäikudega või paralleelsete põikitöökäikudega (pool
viltu kraavi suhtes)
Eelistatavam on esimene viis, sest buldooser tõukab siis igal töökäigul
pinnast täies haardelaiuses. Teist viisi kasutatakse siis, kui hõlma
täielikku haardelaiust ei saa rakendada.
Mõlemal juhul soovitatakse töötada ülevalli kui ühe töökäiguga on
pinnast tülikas tõugata. Suure töömahu korral tõugatakse pinnast
põiki-ristamisi töökäikudega.
Põiki asetatud pöördhõlmaga buldooserid liiguvad kraavide täisajamisel
samasuguselt nagu ülal kirjeldatud.
Tranšeede täisajamine põiki asetatud hõlmaga buldooseri
pikitöökäikudega on efektiivne ainult siis, kui kogu pinnase saab kraavi
tõugata 1.2 läbimisega.
43. Astmete rajamine nõlvadele bulldooseriga
Terasside ja astmete rajamine mäenõlvadele toimub peamiselt pöördhõlmaga bulldooseritega.
Terrasside ja astmete ehitamisel poolsüvendisse-poolmuldesse laugjatel nõlvadel
teisaldatakse pinnast puistesse kihiviisi mõlemat tüüpi bulldooserite ristisuunaliste
töökäikudega.
Järskudel nõlvadel rajatakse terasse või astmeid pikitöökäikudega, tõugates pinnast nõlvalt
alla buldooseri pööramisega. Töö alustamisel tuleb kõigepealt lõigata pioneeraste, millel
bulldooser saaks stabiilselt töötada. Seda operatsiooni korrates moodustub väike plats, millest
piisab pikitöökäikude alustamiseks.
Pärast pöördeastme rajamist ehitatakse terass pikitöökäikudega ja masina pööramisega
languse poole, tõukamaks pinnast üle astme serva.
44.Mulde ja süvendi rajamine bulldooseriga
Süvendite kaevamisel teisaldatakse pinnas enamasti pikkisuunas. Kuid kui süvend on küllalt
suur ja suhteliselt laugete nõlvadega, võib teda töödelda ka ristisuunas.
Süvendist kaevatud pinnase võib pikkisuunas teisaldada kas ühe külje või mõlema külje
peale.
Ristisuunas töötamine on ratsionaalne ainult siis, kui valmis süvend peab olema laugjate
nõlvadega.

45. Küvetide ja drenaazi rajamine tee-ehitustöödel?
Rajatakse, et liigne vesi kokku koguda ja mulde juurest ära suunata.
46.pikifiltertorude ja põiktorude kasutamise põhimõtted veeimarite rajamisel.
  • Läbimõõt on 8...10cm
  • Kalle peab olema suurem pikifiltertoru kaldest, kuid vähemalt 4%
  • Vahekaugused pole suuremad kui 200m ja mis asetsevad sõidutee telje suhtes 45o nurga all.

47. Dreenihi paigutusnõuded mulde rajamisel, hooldamine.
vastus:Peab valima kahe variandi vahel kas filterpikitorudeta muldkeha laiune dreenkiht või muldekeha laiune pikifiltertorudega dreenkiht ja hooldust
tehakse nii et lastakse vesi survega läbi
48.1D süsteemi kasutamine ekskavaatoritel.
1d süsteemiks loetakse laserkiire vastuvõtjaid mis käivad ekskavaatori kopavarre külge.
49.2D süsteemi koostisosad ja nende paigutamine ekskavaatorile
1.juhtpult
2.juhtpuldi hoidik
3.vahe karp 3D ekraani jaoks
4. armatuuri kinnitus
5. kinnitusvahendid
6. masti andur
7. kaabel
8.masti andur laservastuvõtjaga
9. kopa andur
10. 14 kaablit
Paigutamine ekskavaatorile
50. GPS põhise süsteemi tööpõhimõte pinnasetöödel
  • GPS lahenduse kasutamiseks on vaja baasjaama GPS signaali tugendamiseks ja vajaliku täpsuse saaavutamiseks
  • GPS baasjaam v]ib olla statsionaarne
  • GPS signaali täpsus läbi baasaama on 2-3cm
  • Võimalik on töötada ka üle GPS baasjaama võrgustiku
51. TPS Põhise süsteemi tööpõhimõte pinnasetöödel.
  • 3D arvuti koos vastaa masina tarkvaraga
  • 360 kraadi prisma
  • Raadio tahhümeetriga ühendamiseks
  • Robot tahhumeeter
Vasakule Paremale
Teedeehitus eksam 2 Kursus #1 Teedeehitus eksam 2 Kursus #2 Teedeehitus eksam 2 Kursus #3 Teedeehitus eksam 2 Kursus #4 Teedeehitus eksam 2 Kursus #5 Teedeehitus eksam 2 Kursus #6 Teedeehitus eksam 2 Kursus #7 Teedeehitus eksam 2 Kursus #8 Teedeehitus eksam 2 Kursus #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor enrikeeslas Õppematerjali autor
Teedeehitus eksam koos vastustega!

Sarnased õppematerjalid

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus
10
docx

Teedeehituse Eksami vastused 3. kursus

TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna suhtes vertikaali paigutamisega ja kabiinis asuvate juhtkangide suunamisega , mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vastavatesse tarvikutesse ning käivitab tarvikute töö. 3. Hüdroekskavaatori

Masinatehnika
Teedemasinate juhtimine ja hooldus
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus
Teedeehituse eksam
7
doc

Teedeehituse eksam

1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14. Pinnase tihendamine vibrorulliga 15. Pinnase tihendamine kaevikutes 16. Pinnase tihendamine eritingimustes 17. Tekkida võivad probleemid tihendamisel 18. Pinnase paigutus muldes. 19. Muldkehas niiskuse muutus aastaringselt 20. Muldkeha aastaringne niiskustsükkel 21. Külmakerke tekkimist mõjutavad tegurid 22. Külmaohtlike pinnaste parendamise võimalused 23. Külmakindluse parandamise

Teedeehitus
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
Ehitusmasinad
11
doc

Ehitusmasinad

AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võim

Ehitusmasinad
Teedeehitus TÖ-le
38
doc

Teedeehitus TÖ-le

Kordamisküsimused teedeehituses 2009 1. Nimeta kõige vanemad seni leitud kattega teed (vähemalt 3) 1) Puupakkudest sillutisega tee Inglismaal (3300 e.m.a.); 2) Telliskivisillutised Indias (3000 e.m.a.); 3) kivist tee Euroopas 2. Millest on tulnud ütlus ,,Kõik teed viivad Rooma" Roomas oli teedesüsteem, mis põhines 29-l Roomast radiaalselt väljuval ja impeeriumi äärealasid ühendavatel peateedel. Teed olid sirged, et saada lühim tee sihtpunktini. 3. McAdam'i tähtsus teedeehituse ajaloos Mõtles välja ökonoomse killustikust teekonstruktsiooni (makadam): 1) looduslik pinnas kannab igat koormust ilma vajumata, kui hoida see kuivana; 2) killustik asetada nii, et oleks ühendatud nurkadega ja moodustaks kompaktse tugeva pinna; 3) aluspinnale anda kumer kuju, et vesi ära voolaks; 4. Maanteamet, tema põhiülesanded ja kohalikud asutused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Põhiülesande

Ökoloogia ja keskkonnakaitse



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun