Eksami konspekt (8)

1) Nuivibraatorid.

• Allen Engineering Corporation nuivibraatorid
  

Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas . Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist.

• Firma “Tremix” edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ):
  

• täismehhaanilisi – tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan.
  

• tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel
  
• tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20 m kaabli kaudu käivitatakse tööorganis olev ektsentrikvõll (12000 võnget minutis ) selline nuivibraator on inimsõbralik, korraga on võimalik töötada mitme nuiaga ning raske võlli vedamine jääb ära
  

• Mehaanilised AT/AH-tüüpi vibronuiad
  

Kerge ja portatiivne vibronuiakomplekt välksemahulisteks betoonitöödeks.
Komplekti kuuluvad:
* 220 V -1- 50 Hz elektrimootor
* painduvad kõrid pikkusega 2, 3 või 4 m
* vibronuiad läbimõõduga 29, 39, 49 või 59 mm

• Elektritised AQ/UF-tüüpi vibronuiad
  

Suuremahuliste betoonitööde teostamiseks betoonitehastes ja monoliitbetoonikonstruktsioonide valmistamisel. 42 V -3- 200 Hz elektrimootor paikneb koos ekstsentrikelemendiga vibronuia sees. AQ-tiiilpi vibronuiasid valmistatakse nelja läbimõõduga: 40, 47, 55 ja 65 mm. Iga vibronui on varustatud 5 m pikkuse lõdvikuga, niiskuskindla lüliti ja 10 m pikendusjuhtmega. AQ vibronuiadega töötamiseks on vaja UF kõrgsagedusmuundurit, mis muudab tüüpilise 220 V 50 Hz võrguvoolu AQ vibronuiadele vajalikuks 42 V -3-200 Hz vooluks.
NB! Vibraatorid töötavad ainult vertikaalses asendis, muus asendis jääb ta mingi aja pärast seisma

2) Betoonpõrandate lihvimisseadmed .

Vaakumseadmed

Betooni vakumeerimine on paigaldatud ja vibreeritud betoonisegu tihendamise viis, mille puhul õhk ja osa liigset vett kõrvaldatakse vaakumi abil. Vaakumseadmed on ettenähtud monoliitsete õhukeste betoonpõrandate, teekatete rajamiseks.
Värskelt paigaldatud ning vibraatoritega tihendatud betoonisegu pinnale asetatud vaakumkilbiga tekitatakse betoonmassiivis hõrendus kuni 70 kPa, millega eemaldatakse betoonsegust liigne vesi ja õhk. Eemaldatav vee ja õhu segu viib kaasa ka tsemendi osakesi mis täidavad poorid paigaldatava kihi pinnal. See vähendab betoonisegu veesisaldust 20-25%,suurendab betooni lõpptugevust kuni 40%, tugevuse kasvu kiirust kuni 4 korda ja kulimiskindlust 2-5 korda.Väheneb mahu kahanemine kivistumisel, vähendab veeläbilaskvust, suurendab külmakindlust ning võimaldab viimistleda betooni pinda spetsiaalsete lihvimismasinatega praktiliselt kohe peale vaakumiga töötlemist. Vakumeerimine kestab umbes 1,5 min tarindi paksuse 1 cm kohta.
Komplekti kuuluvad vibrolatid (erineva pikkusega: 1,5; 3; 4,5 m) koos juhtrööbastega, vaakumseade koos voolikute, mattide, resiiver, vee-eraldi.
Vaakum - matt on elastne vaip
Tööstuslikult toodetav liikuv vaakumseadega C-348: millega saab vakuumida rõht-, kald- ja püstpindu. Seade võimaldab samaaegselt töödelda 30 m2 pinda ning tagab tiheda ja tugeva ning, samuti vee- ja külmakindla betooni.
Vaakum tekitatakse hõrenduseni 0,07…0,08 MPa. Protsessi kestus sõltub töödeldava kihi paksusest - 1 cm kihi kohta kulutatakse ligikaudu 1…1,5 minutit. Protsess loetakse lõppenuks kui vee liikumine imitorus lakkab ning betoon saavutab tugevuse 0,2..0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30…40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3…4 tunni möödudes (kasutades ketas - või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60…100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks).
Betoonihöörutid
Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi . Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega.
Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
Neljalabalised on töös püsivamad, vibreerivad vähem ning tagavad pinna parema puhtuse . Pöörlemissagedus on kuni 200 p/ min.
Jämepuhastust tehakse madalamatel pööretel, peenlihvimist ja kõvema pinna puhastamist tehakse kõrgematel pööretel.
Ketaslihvimismasin
See koosneb peale kettakujulise tööorgani elektrimootorist, tigureduktorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Käiguosa kasutatakse ainult objektil liikumiseks töö ajal see demonteeritakse. Pöörlemine mootorilt kettale kantakse üle kiilrihma abil läbi tigureduktori ja kaitsesiduri. Sidur hakkab tööle kui moment ületab lubatava kaitstes selliselt töölist. Ketaslihvmasinate jõudlus on väiksem, kuid nad tagavad parema kvaliteedi ja samuti tekkiv vibratsioon on väiksem.
Mosaiiklihvmasinad
Koosneb korpusest, reduktorist, elektrimootorist, juhtimiskäepidemest ja käiguosast. Pinda lihvitakse kuue kolmnurgakujulise abrasiivkiviga mis kinnitatakse vastavatesse hoidjatesse plaanseibile. Viimased ühendatakse amortisaatoritega(mis tagavad abrasiivide ühtlase kulumise ja masina sujuva töö) traaversi külge. Traaversid käitatakse hammasrattaga mis on ühenduses mootoriga. Selline konstruktsioon annab võimaluse kanda üle pöörlemine erinevas suunas ning tagada masina sirgjooneline liikumine. Lihvimise ajal jahutatakse töötsooni veega.
Teemantlihvija
Betoonpõranda teemantlihvijat kasutatakse nii pinna ebatasasuste likvideerimiseks kui ka vana katte (epo, polümeer, värv) eemaldamiseks.
Teemantlihvija on varustatud bensiinimootoriga, lihvimiseks kasutatakse 20 segmendiga lihvkettaid 0 250 mm. Teemantlihvijaga saab teha nii märg- kui kuivlihvimist. Lihvmasin suudab aihe käiguga eemaldada 3 ... 6 mm paksuse kihi.
Käsi-töölatid
Magneesiumsulamist käsitöölatte kasutatakse pinna löplikuks viimistlemiseks, vibrolatiga tehtud töö silumiseks. Allen Engineering Corporation toodab kolme erinevat tüüpi käsi-töölatte, mis annavad betoonpinnale erineva viimistlustaseme.
Lati komplekti kuulub ka reguleeritava pikkusega käepide (suurim pikkus 5,4 m), mis ühendatakse latiga liigendi abil. Käepideme keeramisega saab reguleerida lati kaldenurka. Komplektis on veel ühest otsast lati ja teisest käepidemega ühendatavad tömmitsad ning küIgtoed, mida läheb tarvis töös pikkade lattidega.
Channel Float on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse pärast vibrolatti suuremate ebatasasuste likvideerimiseks.
Bump Cutter on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse enne löppviimistluslatti, kui soovitakse saada körgkvaliteetset pinda.
Chech Rod on profiillöpptasanduslatt, millega antakse pinnale löplik viimistlus .
Betoonisaag
Pärast betooni kivistumist löigatakse pörandasse vuugid. Selleks kasutatakse bensiinimootori jõul töötavat, 4 rattal enda ees 1ükatavat betoonisaagi. Kui elektrimootoriga saagide töökiirust muuta ei saa, siis gaasihooba kasutades on see võimalik. Betoonpõranda sael kasutatakse teemantlöikekettaid 0 178 mm. Lõikesügavus jääb vahemikku 6 ... 50 mm.
Spetsiaalsed kettad on nii kõva, keskmise kui pehme täitematerjali jaoks.

3) Dreenitoru pesemismasin. Kirjeldage selle konstruktsiooni.

Läbipesemisel avastatud rikete arv on ükskopp- ekskavaatoriga rajatud drenaaži korral olnud kuni 3 korda suurem kui mitmik -koppekskavaatori kasutamisel , vastavalt 7…8 ja 1…3 riket ha kohta.

4) Ehitustõstukid, nende ehitus ja põhiparameetrid.

Tõstukeid kasutatakse koormate (materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste) tõstmiseks ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueeri­misel.
Tõstukite laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega , samuti on nad tihti sobivamad. Näiteks on vaja tõsta koorem vahelaele või otse hoone aknast sisse.
Tõstukid jäävad tootlikkuselt alla nool - ja tornkraanadele ega taga üldjuhul koorma ümberpaigutamist rõhtsuunas (masttõstukite puhul). Nende tõstejõud ei ületa 0,5..0,8t. Efektiivne on rakendada ühel objektil nool- või tornkraana ­sid koos tõstukitega.
Tõstukeid on erinevate parameetritega (tõstekõrguse, koorma iseloom, tööpõhimõte jne.). Otstarbe järgi jaotatakse inimeste või kauba tõstmiseks ettenähtud masinateks.

• Masttõstukid: Masttõstuk koosneb rataskäiguosast , elektroreversiiv-vintsist, tõstetrossist, sõrestikkonstruktsiooniga mastist, lastiplatvormist, juhtimispuldist ja alusraamist . Masttõstukite ja ehitusliftide tõstevõime on kuni 1,5 tonni ja tõstekõrgus võid küündida kuni 150 meetrini. Nende mastide kasvatamine toimub 1,5; 2,0 või 3 meetri pikkuste mastisektsioonide abil.
  

TP – 3A
TP-16-1
TP-16-3
TP-12
TP-5-1
TP-17
Tõstevõime, kg
320
320
320
500
500
500
Tõstekõrgus, m (kinnitatud)
9
27
27
50
75
Tõstekõrgus, m (vabalt)
9,0
Masti kõrgus, m
10,2
10,2
29,5
29,5
58,3
79,9
Tõstekiirus, m/s
0,37
0,37
0,37
0,37
0,5
0,5
Platvormi laius, m
0,9
0,9
0,9
0,9
0,7
0,5…1,0
Platvormi pikkus, m
1,5
1,2
1,2
1,5
1,5
1,45
Raami ulatus, m
2,0
2,0
1,3
3,0
3,0
Mootori võimsus, kW
3,7
3,7
3,7
3,7
7,5
8,2
Mass, kg
860
1130
1540
2200
5050
6000

• Šahttõstukid: Šahttõstuk koosneb sõrestikkonstruktsiooniga külgedelt suletud šahtist, mille sees liigub vintsi ja tõstetrossi abil tõstetav ning šahti juhtpindu mööda liikuv lastiplatvorm või kast. Šahti allosas asub laadimiskolu , mille kaudu last suunatakse lastiplatvormile või kasti, ning vastavalt vajalikule lossimiskõrgusele on selles kohas šahti küljelt eemaldatud katteplaat ja asendatud vastuvõtu koluga.
  

Šahttõstukite tõstevõime küündib 3 tonnini ja tõstekõrgus 100 meetrini

• Trosstõstukid: Koostuses on juhttrosside pingutusraskus , vints , lasiplatvorm või korv , mis liigub juhtpindadega mööda juhttrosse , tõstetross, plokiratas , tala ja vasturaskus, mille mass tuleb arvutada vastavalt tala õlapikkustele ja eeldatava tõstetava lasti raskusele.
  

Trosstõstukite tõstevõime on tavaliselt piirides (250…500) kg ning tõstekõrgus (15…40) m

• Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluri­tesse
  

Kopptõstukil on kummutatav kopp . Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil

• Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid.
  

Šarniir-hoob tõstemehhanismiga ja teleskoopnoolega iseliikuvad tõstukid , eriti väiksemad mudelid, on enamasti varustatud väljaulatuvate külgtugedega, mille abil tõstetakse nad üles tööasendisse.
Parallelogramm-tõstemehhanismiga () võimaldavad tõsta ainult vertikaalsuunas, mistõttu nende tõstevõime on märkimisväärselt suurem teiste tõstukite tõstevõimest.
Autotõstukiks on reeglina varustatud 360o pöördeulatusega pöördemehhanismiga, väljaulatuvate külgtugedega ning tihti ka elektrigeneraatoriga ja kompressoriga, mille väljavõtted asuvad hällis ja mis võimaldavad töölisel kasutada vastavaid käsimasinaid ettenähtud tööde sooritamisel. Peale selle on nad reeglina varustatud võimalusega lülituda kaabli või vooliku abil olemasolevasse välisvõrku. Masinate juhtimispuldid on reeglina dubleeritud: üks asub baasmasina kabiinis, teine aga hällis või tööplatvormil. Iseliikuvatel tõstukitel selline dubleeritus puudub, sest selleks pole vajadust.
Parameeter
Autotõstukid
Iseliikuvad tõstukid
max töölava tõstekõrgus, m
20…55
5…35
max töölava ulatus, m
15…25
0…25
max töökoormus, kg
150…400
100…300

5) Elekterkontaktkeevitus (põhimõte ja kasutamine).

Survekeevituse ( kontaktkeevitus ) põhirühm - metallide (plastide) ühendamine toimub kuumutamise ja sellel järgneva survega , mis põhjustab kokkupuutuvates piirkondades tugeva plastilise deformatsiooni. Mõnede metallide puhul pole kuumutamine vajalik. Survega külmkeevitus põhineb metalli kristallide kokkuliitumise võimel suure surve all. Sel meetodil on võimalik keevitada ainult väga plastilisi metalle (vask, alumiinium).
Kontaktkeevitus

• Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool . Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel. Kasutatakse traadi, varraste , torude ja ribametalli ühendamiseks
  
• Punktkeevituse puhul pannakse keevitatavad detailid teineteise peale. Koostatud ja märgitud lehed paigutatakse kahe püstise vaskelektroodi vahele millesse juhitakse vool. Elektroodide vehel metall kuumeneb ja kokkusurumisel keevitub ühes punktis. Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel.
  
• Joonkeevituse puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel.
  

6) Frontaallaaduri ehitus, omadused ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga.

Need masinad on ettenähtud mullatööde, laadimistööde ja ehitus-montaaztööde mehhaniseerimiseks. On ette nähtud töötama masina seisupinnast kõrgemal paikneva materjali tõstmiseks. Kopa maht on 1,5 - 2 korda suurem võrreldes samasuguse otsekoppekskavaatoriga. Tööseadme kinemaatiline skeem tagab kopa lõiketera sirgjoonelise horisontaalse liikumise mitme meetri ulatuses mis võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda.
Toodetakse erineva suuruse ja võimsusega masinaid. Varasematel aastatel olid meil levinud peamiselt suured masinad, kuid nüüd on masinateturule ilmunud ka väikesed näiteks Bobcat masinad.
Käiguosa võib neil olla roomik , ratas. Pööramine toimub kas esiratastega, tagaratastega või keskliigendi abil. Väikesed Bobcat tüüpi masinad pööravad ühepoole rataste pidurdamisega so. Samal põhimõttel kui roomikmasinad.
Tööorgan võib olla kinnitatud ette või taha. Lasti mahalaadimise võimaluste järgi masiand jagunevad: poolpööratavad, kombineeritud , üle korpuse tahalaadivad, frontaalselt töötavad masinad.
Levinuimad on rataskäiguosaga frontaalselt töötavad seadmed . Nende töötsükkel koosneb: laaditava materjali juurde sõitmine ja kopa langetamine, kopa süvistamine masina liikumisjõu arvelt, kopa tõstmine ja transportimine tühjenduskohta.
Varasematel aastatel oli levinud mudelid Valgevenes valmistatud mudelid TO-30, TO-18A ja TO-25. Samuti kasutati Poolas valmistatud masinaid.
Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad , haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub samas suunas (välja arvatud mõnedel roomikkäiguosaga traktoritele paigaldatud seadmed kus on tahakaaduv kopp. See töötab peamiselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaadumisega. Laadur on valmistatud rippriistana standardsele traktorile.
Frontaallaaduri tööseadme saab monteerida ka ratastraktorile. Kuid nende tootlikkus, kasutusmugavus ja stabiilsus jäävad alla selleks otstarbeks projekteeritud spetsiaalmasinale. Laadimistöödel võib kasutada ka ühekopalisi ekskavaatoreid, varustades nad spetsiaaltööseadmetega ( otsekopp jt). Kuid selleks otstarbeks spetsiaalselt konstrueeritud masinate kasutamisel on tööviljakus märgatavalt suurem. Peale selle iseloomustab ekskavaatorit suur kaevejõud, mis teeb ta sobivaks raske pinnase kaevamiseks karjääris. Puistepinnase laadimiseks või suuremõõtmelise pakendatud kauba laadimiseks pole seda vaja. Olulisemaks muutuvad energia ja materjalide kulu ning masina hind. Näiteks IV grupi ekskavaator kaalub 21…25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2…3 tonni.
Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon , hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis purustavad liikumispinda, vedrustus , mis halvendab püsivust jne. Samuti on puudulikum kopavarre ehitus – võib puududa rööpkülikukujuline kopa kinnitus mis tagab kopa asendi muutumatuse noole liigutamisel. Eelised on liikuvus võrreldes roomikutega ekskavaatoriga. Frontaalkopaga on parem pinnast koorida , planeerida ning ühest kohast teise pinnast vedada. Kopp on suurem ja pealelaadimisel ei pea tronsport sõitma kohe selle juurde vaid selle traktor sõidab ise transpordi juurde.
Praegusel ajal pakutakse Eestis erinevate firmade toodangut. Levinumad on Schaeff mudelid SKL kopa mahuga alates 0,65 m3 kuni 3 m3. Samuti Atlas ja Volvo masinate mitmed mudelid.
Tahakaaduva kopaga roomiklaadur töötab peamselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaadumisega. Laadur on valmistatud rippriistana standardsele traktorile. Jäik keevisnool , mis toetub roomikuvankri tappidele, on traktori ümber. Noole tõstmine ja langetamine ning kopa tühjendamine toimub kahe kahepoolse toimega hüdrosilindri abil kopatõmmitsa, käitamishoova ja vahehoova vahendusel. Sõltuvalt laaditava materjali liigist saab seada kopa tühjendusnurka ja tema asendit täitmisel. Selleks tuleb kopatõmmitsa sõrm asetada vahehoova ühest avast teise.

7) Gaaskeevitamise olemus, kasutatava komplekti koosseis ja selle lühikirjeldus.

Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi (atsetüleen, vesinik, propaan jt.) leegiga . Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttöödel
Gaaskeevituse puhul on soojusallikaks keevituspõleti leek mis tekib põlevgaasi ning tehniliselt puhta hapniku segu põlemisel. Tavaliselt kasutatakse keevitustraati, kuid on võimalik keevitada ka ilma selleta. Näiteks saab õmbluse moodustada põhimetalli servade sulatamise teel (põkk-keevituse või ääristatud detailide puhul) .
Komplekti kuuluvad:

• hapniku ja põlevgaasi (atsetüleeni) balloonid koos sulgemisventiilide ja reduktoritega,
  
• gaasivoolikud,
  
• põleti 2 koos suudmikuga 3.
  
• Vajadusel antakse metalli juurde lisatraadi 4 abil.
  

Gaaskeevitaja töökoht koosneb:

• hapnikuballoon koos reduktoriga
  
• atsetüleenigeneraator atsetüleeni saamiseks kaltsiumkarbiidist või atsetüleeniballoon koos reduktoriga
  
• kummivoolikud hapniku ja atsetüleeni juhtimiseks keevitus - või 1õikepõletisse
  
• keevitustraat keevitamiseks ja pealesulatamiseks
  
• lisavahendid keevitamiseks ja lõikamiseks: kaitseprillid, võtmete komplekt, vasar , meisel , terasharjad jne.
  
• Räbustid, kui nad on metalli keevitamiseks tarvilikud
  
• keevituslaud ja koosterakised.
  

KEEVITUSPÕLETID, NENDE OTSTARVE JA EHITUS

K
TIG-keevituse skeem
eevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nimetatakse seadet , mille abil põlevgaas või selle aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Ventiilidega on võimalik reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju.
Põlevgaasi ja hapniku segukambrisse andmise viisi järgi on injektoriga ja injektorita põletid.
Põlevgaasi liigi järgi on atsetüleeni, seda asendavate gaaside ja vesinikupõletid. Põletid võivad olla universaalsed (keevitamiseks, pealesulatamiseks jootmiseks) või üheotstarbelised.
Injektorpõleti on selline põleti, milles düüsist suure kiirusega väljavoolav hapnikujuga imeb põlevgaasi segukambrisse. Injektorpõleti normaalseks tööks on vajalik, et hapniku rõhk oleks 1,5…5 bar, atsetüleenirõhk aga tunduvalt väiksem (0,01…1,2 bar). Kõrvaloleval joonisel on injektorpõleti skeem. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili injektori düüsi. Düüsist suure kiirusega väljudes tekitab ta atsetülenikanalis hõrenduse , mille toimel imetakse atsetüleen läbi nipli, toru ja ventiili segukambrisse . Selles hapnik ja atsetüleen segunevad. Gaasi voolamist põletisse reguleeritakse hapnikuventiiliga ja atsetüleeniventiiliga, vahetatavad otsakud kinnitatakse põleti käepidemele survemutriga. Põleti otsa kuumenemisel väheneb injektori kambris hõrendus ja suureneb leegi oksüdeeriv toime. Selle vältimiseks peab suurendama atsetüleeni ventiili avamisega juurdevoolu. Suudmiku ummistumisel suureneb kambris rõhk ja segu küllastub hapnikuga, mis suurendab jällegi leegi oksüdeerivat toimet.
Injektorpõleti puuduseks on põlevsegu koostise ebastabiilsus , eeliseks aga võime töötada põlevgaasi keskmisel ja madalal rõhul.
Injektorita põletisse juhitakse nii hapnik kui ka põlevgaas peaaegu ühesuguse rõhu all (0,5…1,0 bar). Põletil puudub injektor. Selle osa täidab otsaku torusse keeratud lihtne segudüüs. Põleti skeem on kõrvaloleval joonisel. Hapnik voolab põleti segukambrisse kummivoolikust läbi nipli, reguleerventiili ja doseerimiskanalite. Atsetüleeni teekond on analoogne . Segukambrist voolab põlevsegu edasi mööda otsaku 2 kanalit, väljub suudmikust ja põleb ära, moodustades keevitusleegi. Normaalse keevitusleegi saamiseks peab gaas väljuma suudmikust teatud kindla kiirusega. Suure kiiruse korral leek kustub , väikese kiiruse korral tungib leek suudmikku. Järelikult on injektorita põletid vähem universaalsed: nad töötavad ainult põlevgaasi keskmisel rõhul. Et põletid töötaksid korralikult, peab töökohal olema regulaator , mis hoiab hapniku ja atsetüleeni töörõhu võrdse.

8) Gaaskeevitusseadmetega metalli lõikamine. Loetlege ja kirjeldage lühidalt seadmeid.

Metallide hapniklõikamine põhineb metallide omadusel põleda tehniliselt puhtas hapnikus kusjuures hapnikujuga eemaldab ka põlemisjäägid.
Lõikamisel kuumutatakse kõigepealt metall lõikepõletiga temperatuurini, mille juures metall hapnikujoas süttib. Metalli põlemisel eraldub soojus , mis moodustuva räbu kaudu kandub alumistele kihtidele. Metall põleb kogu 1õigatava lehe paksuse ulatuses ning selle tulemusena moodustub kitsas pilu . Lõikamisel tekkinud oksiidid ning räbu eemaldab hapnikujuga.
Eristatakse pinnalõikamist (1õigatakse maha metalli pealiskiht) tükelduslõikamist (metall 1õigatakse osadeks ) ning piikhapniklõikamist (metalli põletatakse sügav auk).
Kuumutusviisi järgi eristatakse hapnik- plasmahapnik- kaarhapnik- räbustihapnik- jne. lõikamist.
Tükelduslõikamist kasutatakse leht- ja profiilmetalli 1õikamiseks. Nüüdisajal on laialt levinud tükelduslõikamine paiksete või kantavate masinatega. Pinnalõikamist kasutatakse põhiliselt valamisel ning valtsimisel tekkinud praagi parandamiseks. Piik1õikamist kasutatakse mittemetalsete materjalide, näiteks betooni töötlemisel.
LÕIKEPÕLETID KÄSILÕIKAMISEKS
Lõikepõletite ülesanne on segada põlevgaas hapnikuga ja juhtida lõigatava metalli pinnale kuumutusleek ning lõikav hapnikujuga.
Käsilõikamise põleteid liigitatakse järgmiste tunnuste alusel:

• põlevgaasi liigi järgi - atsetüleeni- atsetüleeni asendavate gaaside ja vedelkütuste põletid
  
• põlevgaasi ja hapniku segamise viisi järgi - injektorpõletid ja injektorita põletid
  
• otstarbe järgi universaalsed ja eriotstarbelised lõikepõletid
  
• lõikeviisi järgi tükeldus- pinnalõikamis- räbustihapnik1õikamis- ja piikõikamispõletid.
  

Käesoleval ajal on väga ulatuslikult tarvitusel universaalsed lõikepõletid. Neile esitatakse järgmised põhinõuded:

• võimalus 1õigata 3 ... 300 mm paksust terast mis tahes suunas;
  
• ei tohi esineda kalduvust tagasilõökideks;
  
• põletid peavad olema kerged ja mugavad käsitseda.
  

Lõikepõletitel nagu keevituspõletitelgi on injektorseade mis tagab normaalse töötamise põlevgaasi mis tahes rõhul. Injektorlõikepõleti erineb injektorkeevituspõletist selle poolest, et tal on lisakanal lõikehapniku jaoks ning spetsiaalne 1õikepea mis kujutab endast kaht vahetatavat suudmikku - sisemist ja välimist.
Atsetüleenil ja hapnikul töötav injektorlõikepõleti koosneb kahest põhiosast - käepidemest ja otsakust. Käepideme küljes on niplid ja hapniku- ja atsetüleenivoolikute kinnitamiseks ning kere koos hapnikuventiiliga atsetüleeniventiiliga ja injektoriga . Otsak koosneb segukambrist, torust, lõikehapnikutorust koos ventiiliga ning lõikepeast, milles on kaks suudmikku - sisemine ja välimine. Otsak kinnitatakse kere külge survemutriga.
Hapnik voolab balloonist lõikepõletisse läbi nipli ning jaotub keres kahte kanalisse. Osa gaasi suundub pärast ventiili läbimist injektorisse. Iniektorist suure kiirusega väljuv hapnikujuga tekitab hõrenduse ja imeb kaasa atsetüleeni, millega seguneb kambris. Põlevgaas väljub põletist välimise ja sisemise suudmiku vahelise pilu kaudu ning põleb ära leegiga mida nimetatakse kuumutusleegiks. Teine osa hapnikku läheb läbi ventiili ja toru ning sisemise suudmiku tsentraalkanalist väljumisel moodustab lõikehapnikujoa. Lõikepõleti põhidetail on suudmik mis lõikamisel kiiresti kulub. Kvaliteetse lõike saamiseks on vaja et suudmiku kanalid oleksid puhtad ning õigete mõõtmetega.
Põletiga on võimalik lõigata 3 ... 500 mm paksusi vähelegeeritud ja süsinikteraseid. Lõikepõleti komplekteeritakse sirkli ja ratastoega, mis kergendavad tööd.
Lõikepõletitele saab külge panna suudmikke metalli koorimiseks (vanade keevisõmbluste puhastamine jne).
Tehasetingimustes kasutatakse gaaslõikamist seeriaviisiliselt valmistatavate detailide tegemiseks. Selleks juhitakse mitmeid põleteid arvutiprogrammiga tooriku kohal. Valmistatakse ka ühe põletiga seadmeid välitingimuste jaoks, kus põletivanker liigub piki juhtrelssi.

9) Hüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted.

Hüdromootorite põhiparameetrid: a) tarbitav max rõhk,
b) tarbitav vooluhulk,
c) arendatav võimsus,
d) arendatav pöördemoment,
e) neile vastav väljuva võlli pöörlemissaged.
Hüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks. Hüdromootorid võimaldavad tekitada edasitagasiliikumist (hüdrosilindrid) kui ka pöörlemist ( hammasratas - või kolbaksiaalhüdromootor). Hüdropumbad ja mootorid on samasuguse konstruktsiooniga, see tähendab, et kui veetakse tema võlli ringi välise jõuallika poolt töötab seade pumbana ja kui temasse juhitakse suure rõhu all olevat õli siis töötab ta mootorina. Pumbas muudetakse mehaaniline energia hüdrauliliseks. Põhiliselt kasutakse masinatel hammasratas- ja kolbpumpasid. Vähem on levinud siiber e. labapum­bad.
Tööpõhimõte: Rootorpumbad on pöörlevate tööorganitega mahtpumbad. Imi- ja survepoolt lahutab tööorgan. Et klappe pole ja tööorgan pöörleb, ei ole inertsjõude, ning pöörlemissagedus võib olla suur. Pump ühendatakse otse mootoriga ning võtab vähe ruumi. Töövedelikuks on masinate puhul kas diisel - või industriaalõli.
Pumba põhiparameeetrid: jõudlus Q; arendatav surve p, võim­sus N
Q = silindri töömaht x pöörete arv = V*n;
Kus V - mootori töömaht, n – pöörete arv
Pumba ja mootori pöörete suhe e. hüdroajami ülekandearv on pöörd­võrdeline nende töömahtudega.
Hüdromootori poolt arendatav pöördemoment (Nm) valemiga:
; p - hüdromootoris olev surve, Mpa, V – töömaht liitrites
Mootori ja pumba võlli pöördemomentide suhe on võrdeline nende töömahtude suhtega: siit järeldus- muutes pumba või mootori töömahtu või reguleeri­des pumba konstantse jõudluse korral mootorisse antavat õli hulka saab sujuvalt reguleerida käigu ajal pöördekiirust ja momenti .
Hüdromootori võimsus N = p*Q / 60 kW; p – töösurve, Q - jõudlus l/ min;

10) Kaarkeevitus kaitsegaasis : skeem, põhimõte.

Selle keevitusviisi puhul juhitakse kaare tsooni kaitsegaas , mille juga, voolates ümber kaare ka keevitusvanni, kaitseb sulametalli õhuhapniku ja –lämmastiku eest. Kaitsegaasina on kasutusel heelium , argoon , lämmastik ning süsihappegaas.
Kaitsegaasis keevitatakse käsitsi, poolautomaatselt või automaatselt, sulava või mittesulava elektroodiga. Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarvahemiku lühiaegse lühistamisega. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli – keevitustraati. Keevitada võib nii alalis - kui vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest.
S
MIG-MAG keevituse skeem
eda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud teraste ja värvilisest metallist konstruktsioonide keevitamisel.
Sulava elektroodiga keevitamisel antakse gaas kaare tsooni samuti nagu mittesulava elektroodiga keevitamisel. Kaar põleb elektroodtraadi ja keevitatava detaili vahel. Kaitsegaasina kasutatakse inert - ja aktiivgaase (süsihappegaas) – nimetatakse vastavalt MIG ja MAG keevituseks. Keevitatakse poolautomaatselt või automaatselt.

11) Kirjeldage ehitustööde tehnoloogiat drenaazi ehitamisel ekskavaatoriga.

Näitajad
ETC-202
Kaeviku mõõtmed m, sügavus
laius