Ehitusmasinate eksamikonspekt (0)

1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi ?

Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi.

2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi?

Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks.

3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi?

Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine , raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa.

4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa?

Caterpillar , mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale .

5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi?

Sisepõlemismootori leiutamine. See tõrjus aurujõul töötavad masinad tööturult välja tänu kiirele käivitamisele ning töövalmidusele

6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused.

Aurumasin asendub sisepõlemismootoriga. Täiustatakse masina käiguosa, transmissioone, juhtimissüsteeme, tööorganeid, luuakse abiseadmestik.

7-Nimetage EM peamised arengu tendentsid kaasajal.

Universaalsete masinate tootmise laiendamine; masinate unifitseerituse taseme tõstmine; masina tööea suurendamine ; hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ning juhtimissüsteemides; masina massi vähendamine; kütuse erikulu vähendamine; juhtimissüsteemi automatiseerimine; ergonoomiliste näitajate parandamine; tootlikkuse suurendamine; remondi- ja hoolduskõlbulikkuse suurendamine; monitooring-süsteemi laialdasem kasutamine; pardakompuutrite kasutamine.

8-Milline on universaalne masin?

Masin, mis on kiirelt vahetatavate tööorganitega ning suudab täita mitmeid tehnoloogilisi operatsioone.

9-Milline on unifitseeritud masin?

Masin, mille konstruktiivsed elemendid, detailid on valmistatud täieliku väljavahetatavuse põhimõttel.

10-Mis on masina ressurss?

Normatiivne tööiga enne kapitaalremonti.

11-Millised on masinatele esitatavate ergonoomiliste nõuete komplektid?

• Sanitaar-hügieenlised nõuded – õhu puhtus , müra tase, vibratsiooni tase
  
• Antropomeetrilised nõuded – vastavus inimkeha vormile, mõõtmetele ja raskuse jaotumisele tööasendis
  
• Füsioloogilised ja psühhofüsioloogilised nõuded – vastavus inimese energeetilistele võimetele
  
• Psüholoogilised nõuded – vastuvõetava informatsiooni hulk ja selle töötlemise kiirus inimese poolt
  

12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded?

Töökoha vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ning raskuse jaotumine tööasendis.

13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis?

• Struktuurskeem
  
• Kinemaatika , hüdraulika, pneumaatika , elektriskeemid
  
• Konstruktiivne skeem
  

14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid?

Tasapinnaline skeem, mis on koostatud lihtsustatud plokkskeemina. Siin näidatakse ära üksikelementide vahelised seosed.

15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ?

Kolmemõõtmelised joonestustehnikas. Kasutatakse ka kohtlõikeid ning varjutust. Täpne ülevaade konstruktsioonist.

16-Kuidas on koostatud kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika skeemid?

Tasapinnalise skeemina, kus on kasutatud vastavaid tingmärke. Skeem ei anan tegelikku ülevaadet elementide paigutusest masinal , vaid näitavad elementide vahelisi seoseid ning parameetreid.

19-Mida nimetatakse masina tehniliseks karakteristikuks?

Tehniline karakteristika on masina tehniliste parameetrite kogum. Masina tehnilised parameetrid on informatsioon masina tehniliste näitajate kohta. Parameetrid jaotuvad klassidesse: põhiparameeter, abiparameeter, tehnoloogiline parameeter .

20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks?

Parameeter, mis iseloomustab konkreetse masina tehnoloogilisi omadusi kõige täpsemini. Näiteks kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud.

21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid?

Tehnoloogilised parameetrid iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on abiks teatud tehnoloogiliste tööde projektide koostamisel. Näiteks kaeveraadius, tõsteraadius, kopa tühjendamise kõrgus.

22-Nimetage vastukopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid.

Maksimaalne kaeveraadius
Maksimaalne kaevamissügavus
Maksimaalne kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus

23-Nimetage pärikopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid.

Maksimaalne kaeveraadius
Maksimaalne kaevesügavus
Maksimaalne kopa täitmise ja tühjendamise kõrgus
Tühjendamisraadius maksimaalsel tühjendamiskõrgusel
Maksimaalne kaevekõrgus

24-Nimetage ehituskraanade peamised tehnoloogilised parameetrid.

Tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus

25-Mis on masina manööverdusvõime?

Masina võime töötada kitsastes oludes ning pöörata ringi kohapeal.

26-Mis on masina läbivus?

Masina omadus liikuda teekatteta maastikul ning läbida ettejuhtuvaid takistusi (nõlvasid, auke ).

27-Mis on masina püsivus?

Masina omadus säilitada stabiilne asend, kui masinale mõjuvad välised koormused. Jagunevad pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus ja tööpüsivus.

28-Millised parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet?

Manööverdusvõime sõltub masina gabariitmõõtudest, pöörderaadiusest, masina liikumise koridori gabariitmõõtudest, raami tüübist ning rataste juhitavusest.

29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust?

Käiguosa veojõud
Käiguosa haardejõud toetuspinnaga
Erisurve toetuspinnale
Kliirens – masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast.
Peale- ja mahasõidunurk
Piki- ja põikiläbivusraadius

30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust?

Pikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse tõusunurgaga α
Põikipüsivus, mida hinnatakse maksimaalse kreeniga β

31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks?

Masina poolt tehtava kvaliteetse toodangu maht ajaühikus.

32-Nimetage masinaile määratava tootlikkuse kategooriad?

Teoreetiline tootlikkus – masina tootlikkus maksimaalsete parameetrite alusel ilma ajakadudeta.
Tehniline tootlikkus – masina tootlikkus, mis saavutatakse masina reaalsel kasutamisel ,testimisel (pideval töötamisel).
Ekspluatatsiooniline tootlikkus – masina reaalne tootlikkus töödel, kus on arvestatud kõiki ajakulusid.

33-Nimetage ISO ja SAE poolt soovitatavad tootlikkuse kategooriad. (pole vastust)

34-Millest tingitud ajakadusid tuleks arvestada masina tegeliku tootlikkuse arvutamisel?

Tehnilised-konstruktiivsed ajakaod
Masina tööprotsessi tehnoloogiast tingitud ajakaod
Töö organiseerimatusest tulenevad ajakaod
Meteoroloogilistest tingimustest sõltuvad ajakaod
Ettenägematud ajakaod

35-Milline on maksimaalne üldtunnustatud efektiivne tööaeg tunnis?

Reeglina mitte üle 55 minuti tunnis. Kuid buldooseritel, skreeperitel jms on 50 minutit tunnis.

36-Mis on olemasolevate masinate veoarvutuste eesmärk?

Nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine töötingimustes ja töökiiruse määramine.

37- Esitage masina normaalse liikumise tingimus?

Masina normaalne liikumine on võimalik, kui on täidetud järgmine tingimus:
Fh ≥ Fv ≥ t
(haardejõud toetuspinnaga ≥ veojõud ≥ masinale mõjuv summaarne liikumistakistus)

38- Kumb on arvväärtuselt suurem – veojõud käiguosal või veojõud konksul?

Veojõud konksul

39-Millest tingitud liikumistakistusi arvestatakse summaarse takistuse arvutamisel plussi või miinusega?

Kui masin liigub kaldpinnal .

40-Millist takistust ei arvestata aeglaselt (v ≤ 50 km/h) liikuvate masinate korral? 2

Õhutakistust

41-Kui suurt jõudu on minimaalselt vaja radiaalrehvidega masina liikumapanemiseks betoonkattega horisontaalsel pinnal?

15 kgf 1t kohta

42-Kui suur kaldetakistus tekib masina liikumisel 1% kaldega pinnal?

±10 kgf 1t kohta

43-Mida nimetatakse masina indeksiks?

Masina lühitähistus, millesse on kodeeritud informatsioon selle masina iseloomustamiseks.

44-Millised on üldlevinumad indeksite struktuurid variandid?

Täheline osa – Numbriline osa – Lisatähed

– Numbriline osa – Lisatähed

45-Kuidas moodustub indeksi esimene täheline osa?

Esimese variandi puhul – antud masinatüübi nimetuse algustähtedest või üldnimetuse algustähtedest, milles antakse iseloomulik konstruktsiooni kirjeldus (nt D – digging, E – excavator)
Teise variandi puhul – tähelises osas kasutatakse firma nime või logo .

46-Mida tähistab üldjuhul indeksi numbriline osa?

Antud masina mudeli järjekorranumbrit, mis on tootva firma, vastava tööstusharu või üleriigilises registris. Sageli seostatakse selle numbriga ka masina suurusgruppi ehk mida suurem number, seda võimsam ja tootlikum masin.

47-Mida tähistab indeksi numbrilisele osale intervallita järgnev täht või tähed?

Masina moderniseerimist või mudelit.

48-Mida tähistab indeksi numbrilisele osale intervalliga järgnev täht või tähtede kombinatsioon?

Intervalliga lisatäht sisaldab infot masina konstruktiivsetest iseärasustest. (nt AWD – all wheel drive; AWS – all wheel steer; FT – fast travel )

49-Esitage ehitusmasinate liigitus tööprotsessi iseloomu järgi.

Perioodilise (tsüklilise) tööprotsessiga – ehitusmasina töötamine, mille üksikoperatsioone tehakse kindlas järjekorras ning mille järjekorda muuta ei saa.
(nt kauba transport: laadimine – transport – maha laadimine – tagasi sõit)

Pideva tööprotsessiga - üksikoperatsioonid toimuvad kindlas järjekorras, kuid üheaegselt.
(nt lintkonveier: laadimine – lasti liikumine – mahalaadimine lossimisseadmega – tühjalt tagasijooks)

50-Esitage ehitusmasinate liigitus liikuvuse ja liikumisviisi järgi.

Statsionaarne masin – paigaldatakse kohtvundamendile

Teisaldatav masin – algelise käiguosaga.

Liikuv masin – Jaguneb omakorda haagiseks, poolhaagiseks ning iseliikuvaks

51-Esitage ehitusmasinate liigitus neile paigaldatud jõuallika tüübi järgi.

Sisepõlemismootoriga

Hüdrauliline

Pneumaatiline

Elektriline

Püssirohu toimel

Kombineeritud

52-Esitage ehitusmasinate liigitus käiguosa tüübi järgi.

Rööbastel

Pneumaatiline

Roomik

Sammuv

Tigu

53-Esitage ehitusmasinate liigitus tüüpmõõtmete järgi.

Mikro (väga väiksed)

Makro (väiksed)

Keskmised

Suured

Ülisuured

54-Esitage ehitusmasinate liigitus tehnoloogilise otstarbe järgi.

55-Millised on ehitusmasinais kasutatavad primaarsed jõuallikad?

Primaarsed jõuallikad on need, milles looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks. (nt aurumasin, sisepõlemismootor)

56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad?

Sekundaarsed jõuallikad on need, kus primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehaaniline energia muudetakse mingiks teiseks energia liigiks. Järgnevalt kasutatakse seda taas mehaanilise energia saamiseks. (nt pneumaatilised , hüdraulilised, elektrilised jõuseadmed)

57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi?

Karburaatormootor

Diiselmootor

58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi?

Kolbmootor

Rootormootor

Gaasiturbiinmootor

59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi.

Hamaasratasmootor

Labamootor

Kõrgmomendiline radiaal- plunser või