Ehitusmasinad (4)

Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi ? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid – masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga.
2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad
3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine , raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne.
4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk -masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler".
5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Teise etapi lõpetab sisepõlemismootori leiutamine ja kasutuselevõtmine XIX sajandi lõpul, mis tõrjub aurumasina kui jõuallika kiiresti välja tänu kiirele käivitamisele ja töövalmidusele.
6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. aurumasin asendub SPM-iga, täiustatakse masinate käiguosa, transmissioone, juhtimissüsteeme, tööorganeid, luuakse abiseadmestik jne.
7-Nimetage EM peamised arengu tendentsid kaasajal . universaalsete* masinate tootmise laiendamine; masinate unifitseerituse* taseme tõstmine; ressursi* (masinate tööea) suurendamine ; hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides; masinate massi vähendamine; kütuse erikulu vähendamine;juhtimissüsteemide automatiseerimine ; ergonoomiliste* näitajate parandamine; tootlikkuse suurendamine; remondi - ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine; monitooring -süsteemide laialdasem kasutamine; nn "pardakompuutrite" kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel .
8-Milline on universaalne masin? paljude kiireltvahetatavate tööorganitega masin, millega saab sooritada mitmesuguseid erinevaid tehnoloogilisi operatsioone.
9-Milline on unifitseeritud masin? masin, mille konstruktiivsed ühikud (agregaadid, koostud, detailid) on valmistatud täieliku vahetatavuse põhimõttel teatud tüüpmõõtmete ridade piires.
10-Mis on masina ressurss? masina normatiivne tööiga enne kapitaalremonti.
11-Millised on masinatele esitatavate ergonoomiliste nõuete komplektid ? Ergonoomilised näitajad -- masinatele esitatavate nõuete kompleks, mis käsitleb süsteemi "inimene — masin — keskkond". Sisaldab neli põhilist nõuete gruppi: 1. Sanitaar-hügieenilised nõuded (nt: valgustatuse tase, kabiinide õhu koostis ja temperatuur, müra tase kabiinis ja masina ümbruses, vibratsiooni tase jne); 2. Antropomeetrilised nõuded (nt: vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ja raskuse jaotusele tööasendis) 3. Füsioloogilised ja psühho-füsioloogilised nõuded (nt: vastavus inimese energeetilistele võimetele, nägemis- ja kuulmisorganite ning närvisüsteemi psühho-füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne); 4. Psühholoogilised nõuded, mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid harjumusi ning vastuvõetava informatsiooni hulka ja selle ümbertöötlemise kiirust inimese intellekti poolt.
12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded?
13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis? Struktuurskeem , Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika ja elektriskeemid , Konstruktiivne skeem
14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid? määrab agregaatide, mehhanismide, koostude ja detailide arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid . Valmistatakse tasapinnalise lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide vahelised struktuursed seosed.
15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ? annab täpse ülevaate masina konstruktsioonist. Valmistatakse kolmemõõtmelises joonestustehnikas, kasutades kohtlõikeid ja varjutustehnikaid (vt töövihik lk 9 joonis 1 millel on esitatud 4taktilise SPM-i konstruktiivne skeem). Konstruktiivsetes skeemides on üheselt määratus kõikide elementide asend masinal ja ruumis ning kõik elemendid on kujutatud täpses vastavuses nende tegeliku kuju ja väljanägemisega.
16-Kuidas on koostatud kinemaatika skeemid? 17-Kuidas on koostatud hüdraulika skeemid? 18-Kuidas on koostatud pneumaatika skeemid? Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika ja elektriskeemid -masina süsteemide kujutamine vastavate kokkuleppeliste tingmärkidega tasapinnalise joonisena. Nendel näidatakse vastavate süsteemide elementide omavahelised seosed ja elementide peaparameetrid, kuid nad ei näita elementide paigutust masinal ega ruumis. Teades jõuallika parameetreid ja süsteemi üksikelementide parameetreid, võimaldavad nad määrata meid huvitavate parameetrite väärtused skeemide suvaliselt valitud punktis.
19-Mida nimetatakse masina tehniliseks karakteristikuks? Informatsiooni andmiseks masina konstruktiivsete iseärasuste, tehniliste ja tehnoloogiliste võimaluste ning ökonoomiliste näitajate kohta kasutatavaid arvnäitajaid nimetatakse masina tehnilisteks parameetriteks. Tehniliste parameetrite kompleksi -- masina tehniliseks karakteristikuks (iseloomustuseks). Lähtudes masinaga kokkupuutuvate inimeste erinevatest vajadustest informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid
20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne).
21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
22-Nimetage vastukopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid.
23-Nimetage pärikopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid.
24-Nimetage ehituskraanade peamised tehnoloogilised parameetrid.
25-Mis on masina manööverdusvõime? masina omadus töötada kitsastes tingimustes ja ringipöörata kohapeal. Iseloomustatakse gabariitmõõtmetega, sisemise ja välimise pöörderaadiusega, telgede vahega (baasipikkus), masina liikumise gabariitkoridori laiusega. Manööverdusvõime sõltub masina raami tüübist ja rataskäiguosal masinate puhul ka rataste juhtimise võimalikest skeemidest.
26-Mis on masina läbivus? masina omadus liikuda teedeta maastikul ja ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid.
27-Mis on masina püsivus? masina omadus säilitada stabiilne asend ruumis mitmesuguste väliskoormuste mõjumisel. Eristatakse 4 püsivuse kategooriat:pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus, tööpüsivus
28-Milliste parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet?
29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? 1. Veojõud käiguosal: Fv = Mp / rv , milles:Fv - veojõud käiguosal; Mp -pöördemoment vedaval võllil;rv -veereraadius. 2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x φ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; φ -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal ;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens : -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5. Peale- ja mahasõidu nurgad määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma raamiga kinni jääks. 6. Piki- ja põiki läbivusraadiused määravad, milli - sest kühmust võib masin üle sõita, ilma et ta sellele kinni jääks.
30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Transportmasinatel hinnatakse pikipüsivust maksimaalse tõusunurgaga α ja põikipüsivust maksimaalse kreeniga β
31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks? masina kvaliteetse toodangu hulk ajaühikus. Sõltuvalt masina poolt antava toodangu iseloomust väljendatakse tema tootlikkus kas mahulise, kaalulise või tükitootlikkusena. Ajaühikuks on kas minut, tund, vahetus, kuu või aasta.
32-Nimetage masinaile määratava tootlikkuse kategooriad 1. Teoreetiline e arvutuslik e konstruktiivne tootlikkus -- määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika maksimaalsel koormamisel, arvutuslikes töötingimustes, tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ning kiirustega. Arvutatakse a) tsüklilise tööprotsessiga masinatel valemiga: Ta = 60 x V1 x n m3/t, milles: V1 -- ühe tsükliga väljastatava toodangu maht m3; n -- töötsüklite arv minutis -- n = 60 / tts; tts -- ühe töötsükli kestus sec. Töötsükli kestuse määramiseks on kaks võimalust: --arvutus-kogemuslik ja kronometraaž e töötsükli " pildistamine ". b) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna: Ta = 3600 x S x v m3/t; c) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa:Ta = 3600 x V1 x v / s m3/t, milles: S -- materjalivoolu ristlõikepindala m2; v -- materjalivoolu liikumiskiirus m/sec; V1--ühe portsjoni maht m3; s -- portsjonite vahekaugus või samm m. 2. Tehniline tootlikkus -- masina maksimaalselt võimalik tootlikkus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi võtteid ja töö organiseerimist, kõrge kvalifikatsiooniga masinisti, reaalsetes töötingimustes reaalse materjaliga ilma masinale tehnilisi täiustusi tegemata. Arvutatakse lähtudes teoreetilisest tootlikkusest järgmise valemiga: Tt = Ta x KT, milles:Ta -- arvutuslik tootlikkus; KT -- tehnilisele tootlikkusele ülemineku tegur, mis arvestab tegelikke töötingimusi, masinisti kvalifikatsiooni, masina tehnilist täiuslikkust, töödeldava materjali omadusi ja vältimatuid tööseisakuid, mis tingitud masina töö tehnoloogiast , juhtimisvõtetest või töö organiseerimisest. 3. Ekspluatatsiooniline tootlikkus -- masina tegelik tootlikkus, arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel . Arvutatakse lähtudes tehnilisest tootlikkusest järgmise seosega: Te = Tt x Ke , milles:Tt --tehniline tootlikkus; Ke --koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis. Masina tegelikus tööprotsessis esinevad ja tootlikkuse arvutamisel arvestatavad tööaja kaod: 1 --tehnilis- konstruktiivsed; 2 --masina tööprotsessi tehnoloogiast tingitud; 3 --teostatavate tööde organiseerimisest põhjustatud; 4 --meteoroloogilistest tingimustest sõltuvad; 5 --igasugustest ettenägematutest põhjustest tingitud.
Eeltoodud tootlikkuse arvutuse metoodika baseerub GOST-i soovitustel.
33-Nimetage ISO ja SAE poolt soovitatavad tootlikkuse kategooriad. Tsüklilise tööprotsessiga masinate arvutuslik tootlikkus arvutatakse järgmise üldvalemiga: Ta = 60 / t x Te x V x ρ ,milles: t --arvutuslik tsükli aeg sek --(PTA); Te--efektiivne tööaeg tunnis; V --ühe tsükliga väljastatav toodangu maht m3; ρ --materjali tihedus t /m3.
Tehniline tootlikkus -- arvutatakse tegeliku tsükliajaga TTA; Tööprotsessi tootlikkus -- arvutatakse töötamise aja TA alusel;
34-Millest tingitud ajakadusid tuleks arvestada masina tegeliku tootlikkuse arvutamisel? Tegelik tootlikkus -- arvutatakse efektiivse tööaja ETAT alusel.
35-Milline on maksimaalne üldtunnustatud efektiivne tööaeg tunnis? Efektiivne tööaeg tunnis on enamasti määratletud vastavate töökaitse normidega ja on erinevate masinate puhul erinev, kuid reeglina mitte üle 55 minuti tunnis.(nt buldooserid, autogreiderid, skreeperid, ühekopalised ekskavaatorid jne --ETAT = 50 min).
36-Mis on olemasolevate masinate veoarvutuste eesmärk? 1.)masinate projekteerimisel nende energeetiliste vajaduste määramine s.o. --mootori võimsuse arvutamine sõltuvat masina tööprotsessis tekkivatest takistustest;
2.)olemasolevatel masinatel nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine konkreetsetes töötingimustes ja võimalike töökiiruste määramine järgnevaks tootlikkuse arvutamiseks.
37- Esitage masina normaalse liikumise tingimus? Masinate normaalne liikumine on võimalik kui on täidetud järgmine tingimus: Fh ≥ Fv ≥ ΣFt , (1.6.1) milles; Fh – käiguosa haardejõud toetuspinnaga; Fv – veojõud käiguosal; ΣFt – masinale mõjuv summaarne liikumistakistus
38- Kumb on arvväärtuselt suurem – veojõud käiguosal või veojõud konksul?
39-Millest tingitud liikumistakistusi arvestatakse summaarse takistuse arvutamisel plussi või miinusega?
40-Millist takistust ei arvestata aeglaselt (v ≤ 50 km/h) liikuvate masinate korral
41-Kui suurt jõudu on minimaalselt vaja radiaalrehvidega masina liikumapanemiseks betoonkattega horisontaalsel pinnal?
42-Kui suur kaldetakistus tekib masina liikumisel 1% kaldega pinnal? Pikaajaliste kogemuste alusel võib tõdeda, et masina liikumisel 1 %-lise kaldega pinnal suureneb (või väheneb) tema liikumapanemiseks vajalik jõud 10 kgf masina täismassi iga tonni kohta. Sellest lähtuvalt väljendatakse erikaldetakistus: EKT = 10 kgf/t x K %, ning kaldest tingitud takistus(või soodustus ): Fi = EKT x Gm [ kgf ]. Kaldest tingitud takistus ei sõltu käiguosa tüübist.
43-Mida nimetatakse masina indeksiks? Indeksiks nimetatakse iga üksikmasina lühitähistust, millesse on kodeeritud teatud informatsioon selle masina iseloomustamiseks ja on arusaadav kõigile vastava erialase haridusega inimestele. Indeksite kasutuselevõtmise põhjustas masinate tüüpide nimetuste laienemine ning sama tüüpi masinate erinevate mudelite ja modifikatsioonide arvu järsk laienemine II maailmasõja järgsel perioodil. Riikides, kus masinaehitus oli allutatud üldriiklikule kontrollile ning puudus erasektor (nn sotsialismimaad ), töötati välja üldriiklik, vastava majandusharu tehnika indekseerimist korraldav indeksite süsteem. Sellise, kõige täiuslikuma süsteemi näiteks on endises Nõukogude Liidus väljatöötatud ehitus-, teedeehitus- ja kommunaalmajanduse masinate indeksite süsteem, mille koostamisel on lähtutud ka ülemaailmselt erafirmade poolt kasutatavaid põhimõtteid. Selle süsteemi suurimaks puuduseks võib lugeda tõika, et indeksite täheline osa oli koostatud vene tähestiku alusel, samas kui ülemaailmselt on tunnustatud, ka hieroglüüf ja araabia tähestikuga maades, ladina tähestik.
44- Millised on üldlevinumad indeksite struktuurid variandid? Erinevates tööstus- ja majandusharudes tegutsevate erinevate firmade poolt on üldkasutatavamad indeksite põhistruktuuri kaks varianti :
Täheline osa
Numbriline osa
Lisatähed
1
Numbriline osa
Lisatähed
2
45-Kuidas moodustub indeksi esimene täheline osa? Variandi 2 puhul indeksi täheline osa kas puudub üldse, ning indeksi moodustab vaid numbriline osa, millele kas lisandub viimane lisatähtede osa või ei; või kasutatakse esimeses tähelises osas masinat tootva firma nimetust või tema patenteeritud logo . Variandi 1 puhul koosneb täheline osa kas ühest, kahest või kolmest tähest, mis saadakse antud masina tüübi nimetuse algustähtedest (enamasti ingliskeelsetest) või ka tema üldnimetuse algustähtedest, milles antakse iseloomulik konstruktsiooni kirjeldus või kuuluvus teatud tööde sooritamiseks ettenähtud masinate alagruppi.
46-Mida tähistab üldjuhul indeksi numbriline osa? Numbriline osa: üldreeglina tähistab indeksi numbriline osa antud masina mudeli järjekorranumbrit tootva firma, vastava tööstusharu või üleriigilises registris. Sellega seostatakse sageli ka masina pea- või põhiparameeter, mis määratleb antud masina suurusgrupi, st mida suurem on see arv indeksi numbrilises osas, seda suurem, võimsam ja tootlikum on antud masin teiste samasuguste masinate seas.
47-Mida tähistab indeksi numbrilisele osale intervallita järgnev täht või tähed? Lisatähed: Sageli järgneb indeksi numbrilisele osale lisatäht või lisatähtede kombinatsioon, milles üldreeglia antakse infot masina konstruktiivsete iseärasuste kohta. Lisatäht, mis järgneb numbrilisele osale intervallita tähendab üldreeglina antud masina moderniseerimist või ka mudelit (näit A - esimene moderniseerimine või teine mudel; B - teine moderniseerimine või kolmas mudel jne).
48-Mida tähistab indeksi numbrilisele osale intervalliga järgnev täht või tähtede kombinatsioon? Intervalliga järgnev lisatäht või nende kombinatsioon sisaldab infot antud masina konstruktiivsetest iseärasustest. Tähed ja nende kombinatsioonid, mis on üldkasutatavad kõikide firmade poolt:
49-Esitage ehitusmasinate liigitus tööprotsessi iseloomu järgi. Tööprotsessi iseloom: Igasugune tööprotsess koosneb üksikoperatsioonidest, milliseid sooritatakse teatud kindlas järjekorras ja mille järjekorda muuta ei saa. Operatsioonid võivad aga toimuda kas igaüks kindlal ajahetkel, või kõik operatsioonid ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumipunktides. Sellest lähtudes jaotatakse kõik ehitusmasinad kahte suurde alaliiki : a) – perioodilise = tsüklilise tööprotsessiga, b) – pideva tööprotsessiga.
Perioodilise e tsüklilise tööprotsessiga masinate töötamist võime vaadelda kui üksteisele kindlas järjestuses järgnevate üksikoperatsioonide jada, mis korduvad pidevalt, toimuvad erinevatel ajahetkedel ja on rutiinselt samalaadsed. Sellist operatsioonide kompleksi nimetatakse masina töötsükliks.
Näiteks autotranspordi töötamine: 1. operatsioon – laadimine , 2. operatsioon – täislastis sõit mahalaadimiskohta,
3. operatsioon – mahalaadimine = lossimine , 4. operatsioon – tühjalt tagasisõit.
Loetletud operatsioonid moodustavad auto töötsükli e reisi. Järgmine tsükkel e reis koosneb samadest operatsioonidest samas järjekorras. On seletamatagi selge, et operatsioonide järjekorda muuta ei saa, kuna siis muutub tööprotsess mõttetuks. Samuti on selge, et iga operatsioon toimub erineval ajahetkel ja - antud näite korral - ka erinevas ruumi punktis. Pideva tööprotsessiga masinate töötamisel võime vaadelda kõiki neidsamu operatsioone, mis toimuvad samuti kindlas järjekorras, kuid kõik ühel ja samal ajahetkel ehkki erinevais ruumi punktides. Näiteks lintkonveieri töötamine: 1. operatsioon – laadimine, 2. operatsioon – lasti liikumine koos konveieri lindiga ,3. operatsioon – konveieri lossimine lossimisseadmetega , 4. operatsioon – konveierilindi tühjalt tagasijooks. Kui konveier töötab, toimuvad nimetatud operatsioonid kõik ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumi punktides.
50-Esitage ehitusmasinate liigitus liikuvuse ja liikumisviisi järgi. Liikuvus ja liikumise viis:Liikuvuse alusel jaotatakse masinad kolme alaliiki:a) statsionaarsed ,b) teisaldatavad, c) liikuvad.
Statsionaarsed masinad on need, mis paigaldatakse kohtkindlalt vundamentidele ja jäävad sinna kogu oma teenistusaja lõpuni. Teisaldatavad masinad kas ei oma üldse mingisugust käiguosa või omavad väga algelise käiguosa, näit jalased, ning mida on kerge ühest kohast teise ümber paigutada kas inimjõul või teiste liikuvate masinate abil. Liikuvad masinad omavad arenenud käiguosa ja jaotatakse liikumise viisi alusel omakorda kolme alaliiki: a) haagised , b) poolhaagised, c) iseliikuvad. Haagismasinad (haagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse, kuid ei oma jõuallikat ja transmissiooni (ajamit) käiguosa käitamiseks ning nende kogu raskus kantakse toetuspinnale nende oma käiguosa kaudu. Rataskäiguosal haagised võivad olla ühe- või mitmeteljelised. Poolhaagismasinad (poolhaagised) omavad arenenud käiguosa ja vedrustuse, kuid ei oma jõuallikat ja transmissiooni (ajamit) käiguosa käitamiseks. Nende kogu raskus kantakse toetuspinnale nende oma käiguosa ja vedukmasina käiguosa kaudu. Liiguvad ja töötavad need masinad alati koos vedukmasinatega, milleks võivad olla spetsiaalsed veoautod, traktorid või ühe- või mitmeteljelised vedukid. Iseliikuvad masinad omavad arenenud käiguosa, vedrustuse, individuaalse jõuallika ja transmissiooni käiguosa käitamiseks ning nende kogu raskus kantakse toetuspinnale nende oma käiguosa kaudu. Nad omavad arenenud juhtimissüsteeme ja võivad olla baasmasinaiks teistele eelnimetatud masina liikidele.
51-Esitage ehitusmasinate liigitus neile paigaldatud jõuallika tüübi järgi. a) elektriline, b) pneumaatiline (suruõhu), c) hüdrauliline, d) sisepõlemismootoriga,e) püssirohutoimeline, f) kombineeritud .
52-Esitage ehitusmasinate liigitus käiguosa tüübi järgi.a)rööbasteel, b) pneumoratas , c) roomik , d)sammuv, e) tigu .
53-Esitage ehitusmasinate liigitus tüüpmõõtmete järgi-a) väga väikesed e mikro -, b) väikesed e mini-, c) keskmised, d) suured, e) ülisuured.
54-Esitage ehitusmasinate liigitus tehnoloogilise otstarbe järgi. jaotuse aluseks on ehituslike tööde jaotus. Liigituse skeem selle tunnuse alusel on toodud TV-s lk 3.
55-Millised on ehitusmasinais kasutatavad primaarsed jõuallikad? Primaarsed jõuallikad on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks. Selliste jõuallikate esindajad on aurumasin ja sisepõlemismootor.
56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks , mida järgnevalt kasutatakse taas mehhaanilise energia saamiseks. Sellisteks jõuallikateks on elektrilised , pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed.
57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid , b) diiselmootorid
58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid
59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb -tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid)
60-Nimetage pneumosilindrite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolbmootorid, b) rootormootorid ja c) turbiinmootorid
61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Transmissiooniks nimetatakse seadmete kompleksi energia ülekandmiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. Transmissiooni abil on võimalik muuta energiavoolu parameetreid vastavuses energia jäävuse seadusele (tahame võita jõus, kaotame paratamatult kiiruses ja vastupidi), aga ka liikumise suunda (reversseerida) ja liikumisseadusi ( pöörlev liikumine muuta kulgevaks sirg - või kõverjooneliseks liikumiseks mingi kindla, meile vajaliku seaduspärasuse järgi ja vastupidi).
62-Kuidas liigitatakse transmissioonid nende tööpõhimõtte järgi? a) mehhaanilised;b) hüdraulilised; c) elektrilised; d) kombineeritud.
63-Mis ülesanne on mehaanilistes transmissioonides differentsiaalil? Pneumoratastraktorite ja -vedukite diferentsiaalid on varustatud lisaseadmega (diferentsiaali lukk ), mis võimaldab diferentsiaali blokeerida, vältimaks ühe vedava ratta läbilibisemist. Vanematel masinatel on see seade vastava juhtimishoova või -pedaaliga sisse- ja väljalülitatav. Kaasaegsetel masinatel, millel seda peetakse vajalikuks, toimub diferentsiaali blokeerimine automaatselt, sõltuvalt rataste haardetegurist toetuspinnaga.
64-Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi hüdraulilised trandmissioonid? a) mahulisteks e hüdrostaatilisteks ja b) hüdrodünaamilisteks.
65-Nimetage hüdrodünaamiliste transmissioonide tüüpilised kompaktsed koostud? 1 – peasidur , 2 – hüdropump, 3 – süsteemi juhtimisaparatuur , 4 – hüdromootorid, 5 – vedavad rattad
66-Nimetage mõned enamlevinud kombineeritud transmissioonid. Kombineeritud transmissioonid saadakse eelloetletud transmissioonide kombineerimisega omavahel. Näiteks on üks levinumaid iseliikuvatel masinatel kasutatavaid transmissioone hüdro-mehhaaniline transmissioon, mille koostusse kuulub kas hüdrosidur või hüdrotransformaator või kui hüdrostaatilises transmissioonis on näiteks hüdromootori ja käitatava elemendi vahele paigaldatud mehhaaniline reduktor. Statsionaarsetel masinatel on levinumaks elektro -mehhaaniline transmissioon, harvemini kasutatakse elektro-hüdraulilist transmissiooni. Siinkohal peab tutvustama veel üht uuendust, mis on tehtud rasketes tingimustes töötavate roomikmasinate tagasillas: on loobutud masina liikumissuuna muutmiseks kasutatavatest traditsioonilistest külgsiduritest ja planetaarmehhanismidest ning asendatud need juhitava diferentsiaaliga. Nimetatud tehniline lahendus võimaldab roomikmasina pöördumisel vältida ühe roomiku lahtiühendamist mootorist. Pöördumine saavutatakse ühe roomiku liikumiskiiruse vähendamisega ja teise roomiku liikumiskiiruse proportsionaalse suurendamisega nende veojõudu katkestamata, mis suurendab tunduvalt masina läbivusomadusi kõverjoonelisel liikumisel ja parandab selle manööverdusvõimet.teatud kindlat mehhanismi.
67-Kuidas liigitatakse ehitusmasinate juhtimissüsteemid konstruktsiooni ja tööpõhimõtte järgi? a) mehhaanilised, b) pneumaatilised, c) hüdraulilised, d) elektrilised,e) kombineeritud.
68-Nimetage mehaaniliste juhtimissüsteemide tüübid konstruktsiooni järgi. a) šarniir-hoob süsteemid, b) tross ja tross-plokk süsteemid, c) mehhaaniliste ülekannetega süsteemid.
69-Nimetage hüdrauliliste juhtimissüsteemide tüübid tööpõhimõtte järgi. a) pumbata süsteemid ja b) pumbaga süsteemid.
70-Millised on pneumaatiliste juhtimissüsteemide eelised võrreldes hüdrosüsteemidega? Pneumaatiliste juhtimissüsteemide eelised on sujuv lülitus, võimalus energia akumuleerimiseks resiiverisse, madalamad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtsam hooldada , lekkimise korral ei saasta keskkonda. Puudusteks on elementide suured gabariidid, töö ebatäpsus ja reageerimise
Hüdrauliliste juhtimissüsteemide eelisteks on nende suur töökindlus ja pikaealisus, töö täpsus, suured arendatavad juhtimisjõud ja seadmete suhteliselt väikesed mõõtmed. Puudusteks aga elementide valmistamise täpsus, töö jäikus, keerukas hooldamine, kõrgendatud nõuded elementide tugevusele ja tihenditele, keskkonnaohtlikkus võimalike lekete korral.
71-Milleks kasutatakse masinais jälgivat juhtimissüsteemi?
72-Kuidas liigitatakse EM juhtimissüsteemid toime alusel juhitavale elemendile?
73-Millised on ehitusmasinatel kasutatavad raamide tüübid? a) šarniir-liigend raamid ja b) jäigad raamid.
74-Mis on masina “ krabi ”-tüüpi liikumine? masin külg-ees liikumist,mida on hakatud nimetama "krabi-tüüpi" liikumiseks.
75-Mis ülesanne on masina vedrustusel? Vedrustuse ülesandeks on summutada vertikaalsuunalised võnkumised masina liikumisel ebatasasustel ja suurema kiirusega masinate juures säilitada rataste kontakt toetuspinnaga.
76-Nimetage masinate vedrustuses kasutatavad elastsete elementide tüübid. a) mehaanilist, b) pneumaatilist ja c) hüdraulilist vedrustust.
77-Mis on masina käiguosa ülesanne? masina raskuse ülekandmine toetuspinnale ja mootori võlli pöörleva liikumise muutmine masina kulgevaks liikumiseks.
78-Nimetage EM käiguosade tüübid nende toetuselementide järgi. a) rööbas, b) pneumoratas, c) roomik, d) sammuv, e) tigu.
79-Nimetage rööbasteta horisontaal-transpordi masinad.
80-Nimetage pidevtranspordi vahendid. a) konveierid , b) elevaatorid, c) pneumotranspordi vahendid, d) aerotranspordivahendid
81-Nimetage auto kolm põhielementi. 1 mootor, 2 kere , 3 šassii.
82-Loetlege veoautod kere tüübi järgi. a) porte- e madelautod, b) sadul - e vedukautod, c) kallurautod, d) tsistern- e paakautod, e) furgoonauto,
f) eriotstarbeline auto.
83-Millised on kallurite tüübid kasti tühjendamise suuna ja viisi järgi? a) otskallurid, mille kast kallutub tühjendamisel ainult tagasuunas, b) kolmiskallurid, mille kasti saab vastavalt vajadusele kallutada tühjendamisel kolmes suunas.
84-Mille poolest erineb termosauto ja külmikautost. Furgoonautodega on otstarbekas vedada selliseid veoseid , mis on tundlikud ilmasikunähtustele (vihm, lumi, tolm) või välistemperatuurile. Esimesel juhul on furgoonid lihtsad, enamasti kerge lehtmetalliga või tugeva plastikkilega kaetud raamistikud. Teisel juhul on furgooni kere varustatud soojusisolatsiooniga ning vastavat tüüpi kliimaseadmetega, mis säilitavad sisemuses etteantud temperatuuri. Kui masinal kliimaseadmed puuduvad, nimetatakse seda termosautoks, kliimaseadmetega autot aga külmikautoks.
85-Nimetage traktorite tüübid raami konstruktsiooni järgi. a) šarniir-liigend raamiga b) jäiga raamiga , mis omakorda jaotatakse: b1) raamita, b2) poolraamiga ja b3) täisraamiga traktoriteks.
86-Kuidas liigituvad traktorid käiguosa tüübi alusel? a) ratastraktorid b) roomiktraktorid
87-Mille poolest erinevad jäätmetöötluse traktorid teistest mudelitest? täielikult kaetud roomikute pöörlevate elementide (tugi- ja kanderullikud, juht- ja tähtrattad) poolest.
88-Kuidas liigitatakse vedukid käiguosa tüübi alusel? a) pneumoratas vedukid, b) roomikvedukid.
89-Kuidas liigitatakse pneumoratas-vedukid telgede arvu alusel? a) üheteljelised b) mitmeteljelised
90-Millega erinevad vedukid traktoritest? a) suurem paigaldatud võimsus, b) suurem kiiruste diapasoon
91-Nimetage pidevtranspordi vahendite gruppi kuuluvad masinad? Pidevtranspordivahendid võimaldavad määrata ettevõtte efektiivseima tootmisrütmi, tõsta ettevõtte tootlikkus maksimumini ja panevad aluse ettevõtte tööprotsessi täielikuks automatiseerimiseks. Selle masinate grupi moodustavad mitmesugused konveierid, elevaatorid, ripp -trossteed, pneumo - ja aerotranspordi vahendid. Pidevtranspordivahendeid kasutatakse väiksemamõõduliste tükklastide, puiste - ja pulbriliste materjalide horisontaal-, kald- ja vertikaalsuunaliseks transportimiseks mõnekümne meetri kuni mõne kilomeetri kaugusele. Materjalide laadimiseks pidevtranspordivahendite tööorganeile kasutatakse kas lihtsaid laadimiskolusid või spetsiaalseid toiteseadmeid – toitureid. Pidevtranspordivahendite lossimine toimub kas nende lõpus vaba puistega või vastavasse kohta paigaldatud spetsiaalse lossimisseadmega
92-Millised on lintkonveierid lindi kandva haru kuju järgi? a) sirge tasapinnaline b) tasapinnaline künakujuline c) sirge tasapinnaline äärikutega
93-Millised on tigukonveierite korpused põiklõike kuju järgi? Tigukonveiereid (vt TV lk 15 joon.4.1 ja 4.2) kasutatakse kuivade pulbriliste, peeneteraliste ja granuleeritud materjalide ning märgade betooni-, mördi- ja savisegude transportimiseks 30 m...40 m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest 1, teoniidiga varustatud tiguvõllist 2, teovõlli tugedest 3, reduktorist ja sidurist 4, elektrimootorist 5, täiteavadest 6, lossimisavadest 7, mis suletavad vastavalt vajadusele siibrite või sulguritega 8. Tiguvõlli pöörlemisel lükkab teolint materjali edasi mööda korpuse põhja kuni see väljub korpusest avatud siibriga lossimisava kaudu. Võimaldavad materjali transportida horisontaalsuunas ja kaldega kuni 20o. Tigukonveieri teoniidid võivad olla kas täisseinalise keermega (vt joon 4.2), latist keermega, erivormiga või spiraalsete labadega.
94-Nimetage elevaatoreid nende tööorgani tüübi järgi. a) koppelevaatorid, b) korvelevaatorid, c) riiulelevaatorid.
95-Milliseid süsteeme kasutatakse pneumotransport-vahendeis õhu liikumapanemiseks? a) vaakuumsüsteemi, b) surusüsteemi jac) kombineeritud süsteemi.
96-Milles seisneb aerotransportvahendite töö põhimõte? Aerotranspordi vahendeid ei tohi seostada lennundusega ja õhutranspordiga, sest need seadmed on oma olemuselt täiesti maised. Nende nimetus tuleneb pulbriliste materjalide liikuvuse muutmise võttest, mida nimetatakse aereerimiseks. Aereerimise põhimõte seisneb pulbriliste ja väga peeneteraliste puistematerjalide rikastamises õhuga sel määral, et nende osakestevahelised kontaktid kaoksid ning need materjalid muutuksid voolavaiks sarnaselt vedelikega st omandaksid vedelvoolavuse omaduse. Tüüpiliseks aerotranspordi vahendiks on aerorenn (vt TV lk 16 joonised 8.1 ja 8.2), mida kasutatakse pulbriliste materjalide transportimiseks. Aerorenn koosneb renni pealmisest poolest 1, mis varustatud akendega õhu väljapääsuks ja tihedate filtritega 4, vältimaks materjali eraldumist ümbritsevasse keskkonda, alumisest renni poolest 3 ja nende vahele asetatud perforeeritud diafragmast 2. Ventilaatori 6 abil antakse õhk renni alumisse poolde diafragma alla. Läbinud diafragma avad, satub õhk diafragma peal olevasse materjali ja rikastab selle sel määral, et osakeste vahelised kontaktid kaovad, kuid osakesed ei hakka õhuga kaasa liikuma. Tänu sellele kaob materjali osakeste vaheline sisehõõrdumine ja pulbriline materjal muutub voolavaks nagu vedelik. Andes rennile vastava kalde hakkab materjal seda mööda voolama. Vedelvoolavus säilib materjalil seni, kuni õhk ei ole materjalist täielikult väljunud. Nimetatud põhimõtet kasutatakse laialdaselt pulbriliste materjalide transportvahendite lossimis- ja laadimissüsteemides (vt joonised 8.3 ja 8.4) aga ka nende ladustamiseks kasutatavates silodes.
97-Millised masinad kuuluvad tõstemasinate gruppi? Tõstemasinaid kasutatakse mitmesuguste lastide ümberpaigutamiseks ruumis vertikaal - või horisontaal-suunas või mööda ruumilist trajektoori. Nad on peamised masinad abi- ja põhimontaažitöödel tsiviil- ja tööstusehituses, laomajanduses ja paljudes teistes majandusharudes laadimis- lossimistöödel. Enamik tõstemasinaist on tsüklilise tööprotsessiga.
a) lihtsad e abitõsteseadmed; b) ehitustõstukid; c) ehituskraanad.
98-Mis on tõstemasina teenindusväli? Teenindusväli on pind, mille piirides tõstemasin on võimeline lasti ümber paigutama. Igal eeltoodud liigituses mainitud masinate grupi masinal on oma individuaalne teenindusvälja kuju ja mõõtmed.
99-Millise parameetriga hinnatakse tõstemasina püsivust?
100-Millised püsivuse kategooriad määratakse tõstemasinatele?
101-Mis on tõstemasinate peaparameetriks?
102-Loetlege ehituskraanade tehnoloogilised parameetrid.
103-Millised seadmed kuuluvad abitõsteseadmete gruppi? a) tungrauad, b) talid, c) üldotstarbelised vintsid .
104-Kuidas saab laste ümber paigutada tungraudadega? Tungrauad võimaldavad laste ümber paigutada horisontaal-, kald- või vertikaalsuunas mööda sirgjoonelist trajektoori
105- Kuidas liigitatakse tungrauad tööpõhimõtte alusel: a) mehhaanilised, b) hüdraulilised, c) pneumaatilised.
106-Miks pole kruvitungraual vaja pidureid ? Kruvitungraud (vt TV lk 18 joon 1.1) koosneb käepidemest 1, jõukruvist 2, korpusest koos mutriga 3, põrkrattast 4 ja ümberasetatavast põrklingist 5. Käepideme pööramisel ühes suunas hambub põrklink põrkratta hammastega ja keerab jõukruvi käepideme pöördumise suunas. Käepideme pööramisel vastassuunas hüppab põrklink üle põrkratta hammaste ega keera jõukruvi. Põrklingi ümberlülitamisel toimub jõukruvi pööramine vastassuunas.
107-Kuidas liigitatakse hüdrotungrauad konstruktiivse lahenduse alusel? a) ühesilindrilised, b) teleskoopilised, c) membraan -tüüpi, d) ronitungrauad e hüdromehhaanilised.
108-Mis otstarbel kasutatakse hüdrotungraudu veel peale tõste-nihutus operatsioonide?
109- Millisteks operatsioonideks kasutatakse talisid? Talisid kasutatakse peamiselt väiksemate lastide tõstmiseks ja allalaskmiseks või juurde tõmbamiseks, vastavate lisaseadmetega varustatuna aga ka lastide ruumiliseks ümberpaigutamiseks.
110-Kuidas liigitatakse talid käitamise viisilt? a) käsitalid. b) elektritalid e telferid
111-Millised lisaseadmed võimaldavad talidega latse ümber paigutada ruumiliselt? Kett-tõsteelemendiga käsi-tigutali, Käsi-hammasratastali, Elektritalid e elektritelferid
112-Peale lastide ümber paigutamise kasutatakse vintse veel: Iseseisvate mehhanismidena kasutatakse vintse lastide vertikaal-, kald- või horisontaalsuunaliseks ümberpaigutamiseks ja tõstemastide või masttõstukite mastide vantide pingutamiseks. Peale selle kasutatakse neid paljude teiste tõstemasinate tõstemehhanismidena.
113-Kuidas liigitatakse vintsid trumli ja jõuallika sidestuselt? a) elektroreversiiv-vintsid b) friktsioonvintsid
114-Millele ei tohi kinnitada ega toetada abitõsteseadmeid? Mingil juhul ei tohi vintse ankurdada kasvavate puude ega hoonete kandeelementide külge
115-Milleks kasutatakse ehitustõstukeid? Ehitustõstukeid kasutatakse materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste tõstmiseks korrustele santehniliste ja elektrisüsteemide montaaži ja viimistlustööde teostamise ajal ning kõrghoonete (üle 6 korruse) põhimontaaži või müüritööde käigus.
116-Kuidas liigitatakse ehitustõstukid tõstemehhanismi tüübi alusel? a) tross-tõstemehhanismiga, b) hammasratas -hammaslatt, c) hüdraulilised: c1) šarniir-hoob, c2) teleskoop, c3) parallelogramm
117-Kuidas liigitatakse hüdraulilised tõstukid tõstemehhanismi tüübi alusel? a) trosstõstemehhanismiga, b) hammaslatt tõstemehhanismiga
118-Nimetage ehitustõstukite tüübid konstruktsiooni alusel. a) masttõstukid b) šahttõstukid c) trosstõstukid d) kopptõstukid e) iseliikuvad ja autotõstukid
119-Mille vahel mõõdetakse tõstuki töölava max tõstekõrgus? mõõdetakse hälli või töölava põranda pealispinnast masina toetuspinnani;
120-Mis on ehitustõstuki max tööulatus? hälli või töölava põranda tsentri kaugus tööseadme pöördeteljest;
121-Kuidas liigitatakse ehituskraanad konstruktsiooni erisuste alusel? a) kergteisaldatavad kraanad , b) statsionaarsed mast-noolkraanad, c) tornkraanad , d) iseliikuvad noolkraanad, e) pukk - ja sildkraanad. f) kaabelkraanad.
122-Kuidas liigitatakse tornkraanad liikuvuselt? a) statsionaarsed, b) liikuvad: b1) horisontaalselt b2) vertikaalselt e roni - (joon 3.5).
123-Kuidas liigitatakse tornkraanad noole liikuvuselt? a) tõstetava noolega b) konsoolnoolega c) liigendatud noolega
124-Kuidas liigitatakse tornkraanad monteeritavuselt? a) monteeritavad täiendavate tõsteseadmetega; b) isemonteeruvad
125-Kuidas liigitatakse tornkraanad paigaldusviisi alusel?
126-Mis on tornkraanade peaparameeter ja kuidas see saadakse?
127-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad alusvankri tüübi järgi? a) autokraanad b) autotüüpi spetsšassiil kraanad c) normaal - ja lühibaasilised pneumorataskraanad, d) raudteekraanad e) traktorkraanad f) ekskavaatorkraanad, g) ujuvalusel kraanad, h) kopterkraanad.
128-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad noole pikendamise viisi järgi? a) vahesektsioonidega b) teleskoopnooltega
129-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad noole kuju järgi? a) sirge noolega b) sirge noole ja jäiga samateljelise nokaga c) sirge noole ja jäiga kaldnokaga , d) sirge noole ja liikuva nokaga ,e) sirge põhinoole ja tõstetava lisanoolega f) sirge põhinoole ja pika tõstetava lisanoolega
130-Kuidas liigitatakse iseliikuvad noolkraanad noole konstruktsiooni järgi? a) sõrestiknoolega b) karpnoolega
131-Mille poolest erinevad auto- ja autotüüpi spetsšassiil kraanad teistest IL kraanadest? Autokraanadeks nimetatakse ainult neid iseliikuvaid noolkraanasid, mille kraanaseade on monteeritud seeriaviisiliselt toodetavate veoautode šassiidele. Nendega analoogsed masinad on autotüüpi spetsšassiidel kraanad, mille baasiks on spetsiaalselt selle kraana jaoks konstrueeritud ja ehitatud masin. Analoogia seisneb selles, et mõlemad omavad suure transportkiiruse ( kuni 80 km/t), kaks kabiini -- üks juhi kabiin transportolukorras ja teine kraanajuhi kabiin tööolukorras ning mõlemate teenindusvälja ulatus ei ole 360o -- mootori ja juhikabiini kohal lastiga liikumine on ohutusseadmete poolt blokeeritud.
132-Milliste lisaseadmetega on varustatud pneumoratas käiguosal IL kraanad? Kõik pneumoratas käiguosal kraanad omavad lisaseadmetena töötamise ajaks väljatõmmatavad külgtoed, millega masin tõstetakse üles, vabastades tema käiguosa töötamisel tekkivatest koormustest ning suurendades ühtlasi selle toetuskontuuri mõõtmeid e püsivust. Autokraanadel, millel on reeglina olemas vedrustus, kasutatakse ratastelt töötamisel vedrustuse blokeeringut
133-Mis on roomikkraanade eelised pneumoratas kraanadega võrreldes?on varustatud jäiga roomikkäiguosaga, mistõttu puudub vajadus külgtugede kasutamiseks ja nad võivad koos ülestõstetud lastiga ka horisontaalselt liikuda.
134-Milleks kasutatakse raudtee kraanasid? raudteekraanad ( vt lk 22 joon 4.5) on paigaldatud standardsetele raudtee veerev koosseisu kuuluvatele platvorm -tüüpi vagunitele ja kasutatakse peamiselt raudtee või sellega vahetult külgnevate rajatiste ehitamiseks.
135-Mis masinad on ekskavaatorkraanad? Ekskavaatorkraanad on kõik ühekopalised ekskavaatorid. Kaasaegsete hüdrauliliste ekskavaatorite juures mingeid konstruktiivseid muudatusi ei tehta , lihtsalt asendatakse ekskavaatori tööorgan -- kopp kraana konksuga ja masin töötab kraanana või on konks kinnitatud keevisliitega alaliselt kopa tagaseina külge.
136-Millised on levinumad traktor -kraanad? Traktorkraanadena on levinumateks kraanad-torupaigaldaja ( vt lk 23 joon 4.6), mis on seeriaviisiliselt toodetavate roomiktraktorite baasil noole, vintsi ja teiste lisaseadmetega varustatud masinad magistraaltorustike (gaasi-, nafta - ja soojustrassid) paigaldamiseks.
137-Mis otstarve on ujuvkraanadel? Ujuvkraanasid kasutatakse sadamates laadimis-lossimistöödel ja vette rajatavate ehitiste montaaži- ja ehitustöödel. Need masinad on varustatud ujuvalustega, vastavate jõuallikatega ja mehhanismidega nii liikumiseks vees kui tõstetööde teostamiseks.
138-Milleks kasutatakse kopterkraanasid? Kopterkraanad on helikopterite baasil loodud masinad mitmesuguste tõstetööde sooritamiseks õhust erilistes, teistele tõstemasinatele ligipääsmatutes või kättesaamatutes (kõrguse tõttu) tingimustes.
139-Millised on pukk-kraanad portaali kuju järgi? a) konsoolideta, b) ühe konsooliga, c) kahe konsooliga.
140-Milliseid tõstemehhanisme kasutatakse pukk-kraanadel?
141-Kuidas liigitatakse sildkraanad silla toetusviisi alusel? Sildkraanasid kasutatakse laialdaselt ehitustööstuse ettevõtetes tsehhisisesteks tõstetöödeks. Koosnevad nad kas ühe- või kahetalalisest sillast, mis toetud sõiduvankritele ja liigub hoone seinte postidele monteeritud kraanataladele paigutatud relssteel. Sillal , põiki hoone löövi liigub kraana lastivanker koos kraanajuhi kabiiniga ja tõstemehhanismidega või talivankriga varustatud elektritelfer.
142-Milliseid tõstemehhanisme kasutatakse sildkraanadel? Sildkraanade tõstevõime projekteeritakse ja valitakse vastavalt konkreetse tsehhi või laoplatsi vajadusele. Tõstekõrguse määrab vastava tootmishoone kõrgus ja konkreetne vajadus.
143-Kus kasutatakse ehitustööde teostamisel kaabelkraanasid? Kaabelkraanasid kasutatakse ehitustööde teostamiseks tugevasti liigendatu maastikul või ülepääsude rajamisel üle veekogude või kuristike
144-Millised on kaabelkraanade tüübid teenindusvälja kuju järgi? a) sirgjoonelise teenindusväljaga, b) ristkülikulise teenindusväljaga ja c) ringi sektori kujulise teenindusväljaga kaabelkraanasid
145-Mis on kraana tõstevõime? Tõstevõime – kraana poolt vastavates tingimustes tõstetav raskus, mis koosneb: tõstetava lasti raskus + lasti haardeseadmete raskus + kraana konksu ja konksutraaversi raskus. Kraana maksimaalne tõstevõime saavutatakse alati minimaalse konksu väljaulatuvuse e noole väljaulatuse e tõsteraadiuse juures.
146-Kuidas määratakse kraana vajalik tõstevõime? kraana poolt vastavates tingimustes tõstetav raskus, mis koosneb tõstetava lasti raskus + lasti haardeseadmete raskus + kraana konksu ja konksutraaversi raskus. Kraana maksimaalne tõstevõime saavutatakse alati minimaalse konksu väljaulatuvuse e noole väljaulatuse e tõsteraadiuse juures
147-Mille vahel mõõdetakse kraana tõstekõrgust? mõõdetakse kraana konksu tsentrist kraana toetuspinnani ( vt TV lk 22 joonis 3 11 mõõt H või H1).
148-Kuidas määratakse kraana vajalik tõstekõrgus? mõõdetakse kraana konksu tsentrist kraana toetuspinnani ( vt TV lk 22 joonis 3 11 mõõt H või H1).
149-Mille vahel mõõdetakse kraana tõsteraadiust? mõõdetakse kraana pöördeteljest konksu tsentrini ( vt samas mõõt Lmax ja Lmin).
150-Kuidas mõõdetakse noole pikkus? mõõdetakse noole kanna pöördetelje tsentrist noole pea plokirataste pöörlemisteljeni (vt lk 22 joon 4.4 mõõt 10 000).
151-Nimetage laadimis-lossimismasinate otstarve. Laadimis-lossimismasinaid kasutatakse mitmesuguste materjalide, seadmete, detailide jne laadimiseks transportvahenditele ja nende lossimiseks transportvahenditelt, aga ka eelnimetatud objektide ümberpaigutamiseks ruumis vastavalt tehnoloogilisele vajadusele.
152-Milliseid käiguosa tüüpe kasutatakse laadureil? a) rataskäiguosal:a1) täiskummirehvidega, a2) pneumorehvidega, a3) kombineeritud rehvidega, b) roomikkäiguosal.
153-Milliseid raami tüüpe ja juhtimisviise kasutatakse rataslaadureil?
154-Millised on tüüpilisemad tsüklilise tööprotsessiga laadurid tööorgani järgi? a) kopplaadurid (vt TV joon 1.1) ja (joon 2.1b), b) harklaadurid (vt TV joon 1.3 ja 2.1, 2.2) ja (joon 2.1.a,c), c) haarats - või greiferlaadurid (vt TV joon 1.2).
155-Milliseid jõuallikaid kasutatakse laadureil? a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud
156-Kus ei tohi töötada SPM-iga laadurid? Harklaadurid võivad olla varustatud nii sisepõlemismootorite kui ka elektrimootoritega Viimased on peamiselt kasutatavad kinnistes, halvasti ventileeritavates ruumides. Käiguosadena kasutatakse neil kõiki eelmainitud rataskäiguosade tüüpe.
157-Millised võivad olla laadurite tööorgani tõstemehhanismid? a) šarniir-hoob tüüpi b) teleskoopiline c) Z-tüüpi hoovastikuga
158-Milline võib olla rataslaadurite tööseadme kinnitus raami külge? a) frontaalne jäik kinnitus b) pöördemehhanismi kaudu c) külgmine kinnitus
159-Kuidas võib toimuda kopplaaduri kopa täitmine – tühjendamine? a) frontaalse täitmise ja frontaalse tühjendamisega b) frontaalse täitmise ja taha tühjendamisega, c) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega ette ja külgedele, d) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega 180o ulatuses
160-Millised on kopplaadurite standardvarustuse kopad? a) sirge sileda lõikeservaga b) eenduva sileda lõikeservaga c) sirge hammastega lõikeservaga d) eenduva hammastega lõikeservaga
161-Milliseid töid saab sooritada mitmeotstarbelise “6 in 1” kopaga? e. greifer-tüüpi mitme otstarbelist koppa,millega saab sooritada mitmesuguseid erinevaid, üldsegi mitte ainult laadimistöid
162-Millised on minilaadurite tõstemehhanismid? a) kahe tõstehoovaga b) ühe tõstehoovaga.
163-Milleks kasutatakse roomiklaadureid? Roomiklaadurid on peamiselt varustatud kopp-tööorganiga ja ettenähtud peamiselt puistematerjalide laadimiseks transportvahendeile
164-Millised on roomiklaadurid masina üldkoostuselt?
165-Millised on spetsiaalsete roomiklaadurite kujundused?
166-Milleks kasutatakse harklaadureid? Harklaadureid kasutatakse peamiselt tükklastide laadimiseks transportvahendeile, ladustamiseks, laotöödeks ja ka tükklastide lossimiseks transportvahendeilt.
167-Millised on tööpõhimõtte järgi laevade ja vagunite lossimismasinad? a) mehhaanilised b) pneumaatilised
168-Mis otstarve on kaaduritel? Madel - ja furgoonautode lossimise seadet masina kallutamisega tagasuunas nimetatakse autode kaaduriks. Peamiselt kasutatakse neid põllumajanduslikke toormeid ( kartul , suhkru- peet, teravili jne) töötlevates ettevõtetes materjali vastuvõtul.
169-Kuidas liigitatakse autode kaadurid liikuvuse alusel? statsionaarseid, -iseliikuvaid; -poolhaakes teisaldatavaid ja - haagis -kaadureid.
170-Kuidas liigitatakse autode kaadurid auto positsioneerimise võimaluse järgi? ?-umbkaadurid -läbitavad kaadurid
171-Milliste mootoritega on varustatud autode kaadurid? ?-elektrimootoriga (peamiselt stationaarsetel); -sisepõlemismootoriga
172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis -transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) tranšeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed.
173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi.
174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. .a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid
175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti;
176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus;
177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk
178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad -- kobedad mullad , liivad ja peened kruusad;2. Keskmiselt kaevandatavad -- tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased , mis sisaldavad vähem kui 25 % kivimite e kaljupinnase osised ;3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad -- tugevalt tihendatud pinnased kuni 50 % kivimite sisaldusega;4. Raskelt kaevandatavad -- lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75 % kivimite sisaldusega; 5. Väga raskelt kaevandatavad -- liivakivid, karbonaatsed kivimid, põlevkivid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad.
179-Millist pinnase tihedust tähistab lühend BCM (BCY) ?
180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)?
181-Millist pinnase tihedust tähistab lühend CCM (CCY)?
182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust?
183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav
184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk β ? on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk
185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk γ ? lõiketera esinurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori normaali n vahel;
186-Mille vahel mõõdetakse lõiketera lõikenurk δ ? lõiketera lõikenurk, mida mõõdetakse lõiketera esitahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja Tp vahel.
187-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina passiivne tööorgan? masin sooritab põhilise tööoperatsiooni tema poolt arendatava veojõu arvel.
188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks.
189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks.
190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. Võsalõikajad ja puude langetajad
191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad ja juurijad-kogujad
192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid
193-Millised on võsalõikajate passiivsed tööorganid? Peenema võsa lõikamiseks on loodud ka aktiivse tööorganiga nn võsaniidukid, mille tööprotsess sarnaneb tavalise heinaniiduki tööga.
194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? TV lk 24 joonisel 2.5 on esitatud passiivse tööorganiga juurija. mille tööorgan 2 kinnitatakse jäigalt universaalse tõukeraami 1 külge ja mille näide on joonisel 2.8. Sellise juurija tööorgan koosneb massiivsest teraskilbist 1, mille alumisse äärde on kinnitatus kihvad 3 ja ülemise ääre keskele massiivne sirm 2. Kilbi pikkus ei ületa tavaliselt 1,5 meetrit ja kihvade arv on kuni 5. Need näitajad sõltuvad otseselt baasmasina veojõuklassist
195-Millised on kobestite tüübid tööorgani kinnituselt baasmasinale? a) radiaalset kinnitus b) parallelogramm-kinnitust c) seadistatavat parallelogramm- kinnitust (vt joon 2.11).
196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid, b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider -elevaatorid
197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 200 meetri kaugusele;b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi.
198-Millised on buldooseri hõlmad tüübi ja otstarbe järgi? a) üldotstarbelised hõlmad b) suure jõudlusega hõlmad c) eriotstarbelised hõlmad (vt joon 3.7).
199-Nimetage buldooseri üldotstarbeliste hõlmade tüübid. a) S-tüüpi hõlm kui kõige enamkasutatav; b) A-tüüpi hõlm peamiselt ainult planeerimistöödeks; c) FS-tüüpi hõlm peamiselt laotus - ja tagasitäitetöödeks; d) P- või PAT-tüüpi hõlm planeerimis- ja tagasitäitetöödeks
200-Nimetage buldooseri suure jõudlusega hõlmade tüübid: a) SU-tüüpi hõlm I ja II kl pinnaste kaevamiseks; b) U-tüüpi hõlm I kl pinnaste kaevamiseks ja teisaldamiseks kuni 300 meetri kaugusele.
201-Millist automatiseeritud juhtimissüsteemi kasutatakse Caterpillari firma mullatöödemasinail?
202-Mis on greiderite ja autogreiderite põhiline otstarve? Greiderid ja autogreiderid on peamiselt teedeehituslikeks mullatöödeks kasutatavad masinad, mille põhiotstarve on profileerimistööd, kuid kasutatakse ka mitmesugusteks muudeks töödeks nagu heakorrastatud teede korrashoiuks, talviseks lume ja jää eemaldamiseks tänavatelt, platside ja väljakute planeerimiseks jpm.
203-Nimetage autogreideri põhi- ja lisatööorganid. Autogreideri (vt TV lk 25 joon 3.18) põhielemendid on: mootor 3, kabiin 4, pearaam 8, tööraam 7, põhiline tööorgan e hõlm 13, hõlma pöördemehhanism 12, hõlma tõstesilindrid 6, hõlma küljele väljaviigu silinder 5, tagasilla balansiirid 15 ja tagarattad 16, esisilla rattad 11. Peale põhitööorgani võib autogreider olla varustatud lisa tööorganitega: kobestiga 1,2; vanade katete lõhkujaga 9,10 mis paigutatakse kas esisillast ette või taha poole; buldooseri hõlm, mis kinnitatakse reeglina esisilla ette.
204-Millised on autogreiderite raamid? a) jäiga raamiga b) šarniir-liigendraamiga
205-Milliseid masina omadusi iseloomustab autogreideri telgede valem?
206-Millisteks mullatöödeks on ettenähtud skreeperid? Skreepereid kasutatakse pinnaste kihiliseks lõikamiseks, transportimiseks mõnest sajast meetrist mõnekilomeetri kaugusele ja kihiliseks laotamiseks
207-Nimetage skreeperite tüübid kopa täitmise viisi järgi. a) lõikejõududega täitmine, b) elevaator-täitmine, c) tigu-täitmine
208-Kuidas liigitatakse ekskavaatorid tööprotsessi iseloomu ja tööorganite arvu alusel? a) ühekopalised; b) mitmekopalised
209-Nimetage ekskavaatorite käiguosade tüübid. a) pneumoratas (vt TV lk 26 joon 4.2); b) roomik (vt TV lk 26 joon 4.1); c) sammuvad; d) ujuvalustel; e) rippseadmena traktori või auto baasil
210-Millised on ekskavaatorid pöörduvuselt? a) mittepöörduvad (vt TV lk 28 joon 4.26…4.28); b) pöörduvad: b1:mittetäispöördelised b2: täispöördelised
211-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite tüübid pöördemehhanismide arvu järgi. a) ühe pöördemehhanismiga, b) dubleeritud pöördemehhanismiga
212-Nimetage ühekopalise ekskavaatori tööseadmestiku elemendid.
213-Nimetage ühekopalise ekskavaatori põhilised koppade tüübid. a) mikro- (Vk = 12…25 liitrit); b) mini- (Vk = 25…150 liitrit); c) väike- (Vk = 0,2…0,5 m3); d) keskmised (Vk = 0,6…2,5 m3); e) suured (Vk = 3,0…6 m3); f) ülisuured (Vk = 6…15 m3).
214-Mida võimaldab vertikaalšarniiriga kaheosaline nool ?
215-Mida võimaldab kopavarre ristliigendiga kinnitus noole külge?
216-Mida võimaldab rippekskavaatori tööseadme põikinihutus?
217-Nimetage ühekopaliste ekskavaatorite võimalikud lisatööorganid peale koppade. a) hüdrauliline piikvasar b) kraana konks c) võsalõikaja d) lammutustangid e) vibrosüvistaja või vibroramm f) vaiade ja sulundseinte elementide väljatõmbaja jne. Samuti võivad nad olla baasmasinaiks: a) vaiatööde masinaile , b) kohtvaiade puurmasinaile , c) hüdromehhaniseerimis vahendeile
218-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid tööseadme tüübi järgi? a) kettekskavaatorid (vt TV lk 28 joon 4.26 ja 4.27); b) rootorekskavaatorid
219-Kuidas liigitatakse mitmekopalised ekskavaatorid kaevamisviisilt? a) pikikaevamisega (vt joon 4.27); b) põikikaevamisega
220-Milliseid meetodeid kasutatakse pinnaste tihendamiseks ? Igasuguste materjalide, kaasaarvatud pinnased, tihendamisel toimub nende materjalide tihedate agregaatosakeste pakkimine ruumala ühikus optimaalseimasse asendisse selliselt , et nende vahelised tühikud oleksid minimaalse mahuga. Sellise olukorra saavutamiseks tuleb tihendatava materjali osakesed panna üksteise suhtes liikuma ning mõjutada välisjõuga, sundides neid liikuma vajalikus suunas nii et nad võtaksid üksteise suhtes optimaalsed asendid.
221-Kuidas liigitatakse tihendusmasinad kasutatava tihendusmeetodi järgi? a) staatilise survega tihendamine (vt TV lk29 joon 5.1), b) lööktoimeline tihendamine ( vt TV lk 29 joon 5.2); c) vibrotihendamine ( vt joon 5.3); d) kombineeritud toimega tihendamine (vt joon 5.4).
222-Nimetage teerullid nende tööorganite tüübi järgi. a) pneumoratas rullid ( vt TV lk 29 joon 5.18); b) terasvaltsidega rullid: b1) siledavaltsilised (vt TV lk 29 joon 5.15 ja 5.16); b2) nukkvaltsidega (vt TV lk 29 joon 5.13 ja 5.19); b3) restvaltsidega.
223-Nimetage lööktoimelised pinnaste tihendamise masinad. Lööktoimeliste masinate peamisteks esindajateks on mitmesugused löögijõu, massi ja käsitsemisviisi poolest erinevad tambitsad või tampimismasinad. Käsitambitsaid (vt joon 5.22) vaadeldakse lähemalt peatükis "Käsimasinad". Kuna spetsiaalseid tampimismasinaid toodetakse maalimaturul vähe, siis puuduvad nad töövihikus ja ka siin kohal tasub meelde jätta vaid seda, et nad on peamiselt roomiktraktorite baasil masinad, mis omavad langevad rasked tampimisplaadid. Tampplaatide tõstmine ja langetamine toimub enamasti trosside süsteemi abil.
224-Nimetage vibrotoimelised pinnaste tihendamise seadmed. a) vibroplaadid b) vibrorullid
225-Milline peab olema tihendusmasina kontaktsurve materjalile, et toimuks tihendamine? Üldreeglina tuleb juhinduda põhimõttest, et tihendamine saab toimuda vaid siis, kui kontaktsurve ei ületa survetugevust so: σk ≤ (0,9…1,0) σs .
226-Mis otstarbel kasutatakse hüdromehhaniseerimise vahendeid? Hüdromehhaniseerimisvahendeid kasutatakse pinnaste eraldamiseks looduslikust ladestusest, transportimiseks hüdrotranspordi meetoditega ja teatud tingimustes ka töödeldavatest pinnastest mitmesuguste mullete rajamiseks. Käesolevas peatükis vaadeldakse ainult pinnaste looduslikust ladestusest eraldamiseks kasutatavaid seadmeid.
227-Kuidas nimetatakse pinnase pumba töötamisel tekkivat vee ja pinnase segu? Hüdromonitoridega töötlemisel toimub pinnase eraldamine massiivist suure kiirusega liikuva veejoa löögijõu ja materjali pooridesse tungiva vee surve arvel. Eraldatud pinnas seguneb veega, moodustub nn "pulp", mida transporditakse mööda pulbitorusid pinnasepumpadega ladustus- või mahapaneku kohta kus vesi pinnasest välja valgub.
228-Nimetage tranšeedeta läbindamise meetodid? a) horisontaalne puurimine ; b) läbi löömine; c) läbi surumine; d) kilpläbindus.
229-Kuidas nimetatakse läbi löömiseks kasutatavaid seadmeid? Läbi löömisel toimub pinnase radiaalne tihendamine ilma selle eemaldamiseta moodustatavast avast peamiselt kahel viisil: a) mehhaaniliselt b) vibrotoimeliselt Mehhaaniline läbilöömine toimub kas paigaldatavale torule ainult edasiliikumiseks vajaliku jõu rakendamisega või talle samaaegse pöördliikumise andmisega . Selleks kinnitatakse toru otsa kooniline otsik, mille aluse diameeter on (20…30) mm suurem toru välisdiameetrist. Kaablite paigaldamiseks (для прокладки кабелей) kasutatakse spetsiaalseid "mehhaanilisi mutte", mille näited on esitatud TV lk 28 joon 4.30. Vibrotoimeline läbilöömine toimub toru otsa kinnitatud läbindusotsikule vibratsiooni rakendamisega või spetsiaalsete vibrotoimeliste läbindajatega , mida samuti "mehhaanilisteks muttideks" kutsutakse ja mille kaasaegsed näited on toodud TV lk 28 joonisel 4.29.
230-Milliseid puurimismeetodeid kasutatakse puurimismasinais? a) kommunikatsioon-õhuliinide postide paigaldamiseks; b) lõhkelaengute paigaldamiseks lõhkamistöödel; c) kohtvaiade rajamiseks; d) veevarustuse puurkaevude rajamiseks; e) geoloogilisteks uuringuteks; f) maavarade ( nafta , gaas) ammutamiseks.
Eelnimetatud otstarbega puurimismasinais kasutatakse alljärgnevaid puurimismeetodeid: a) löökpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.1); b) pöördtoimeline puurimine (vt TV lk 31 joon 7.2); c) löök-pöördtoimeline puurimine (vt TV lk 31 joon 7.3); d) leekpuurimine (vt TV lk 31 joon 7.4).
231-Milliseid meetodeid kasutatakse vaiade süvistamiseks? a) rammimine; b) vibrosüvistamine; c) sissesurumine; d) sissekeeramine
232-Millise rammiga on võimalik rammida nii vertikaal-, kald- kui ka horisontaalvaiu?
233-Millise rammiga on lubatud teha vaiatöid veekogudel ja vee all? Kaksiktoimeliste auru-suruõhurammide peamiseks eeliseks on nende suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks.
234-Nimetage masinad ja seadmed kivimaterjalidest täitematerjalide tootmiseks. a) kivipurustid killustike tootmiseksb) veskid mineraalse pulbri tootmiseks
235-Mida nimetatakse purustusastmeks?
236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega
237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga?
238-Nimetage purustite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. a) lõugpurustid (vt TV lk 33 joon 2.1); b) koonuspurustid (vt TV lk 33 joon 2.2); c) valtspurustid (vt TV lk 33 joon 2.3); d) vasarpurustid (vt TV lk 33 joon 2.4); e) rootorpurustid
239-Nimetage lõugpurustite tüübid liikuva lõua liikumise iseloomu järgi. lihtliikumisega (vt TV lk 33 joon 3.1, 3.2, 3.4) ja liitliikumisega
240-Nimetage koonuspurustite tüübid liikuva koonuse tipunurga järgi. järskkoonuselised , nurk 45o
241-Nimetage valtspurustite tüübid valtside arvu järgi. ühevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.1); kahevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.2); mitmevaltsilised (vt TV lk 34 joon 5.3) differentsiaalvaltsidega
242-Milline peab olema lõug-, koonus - ja valtspurustites purustuspindade vaheline haardenurk , et toimuks purustamine? Lõug-, koonus- ja valtspurustite töötamise võimalikkuse tingimus Kõikide eelnimetatud purustite töötamise eeltingimuseks on purustatava materjali ja terase, kuna purustite tööorganid on valmistatud terasest, vahelise hõõrdeteguri = hõõrdenurga ja purustite tööpindade vahelise haardenurga
omavaheline seos. Kõikides eelnimetatud purustites saab purustamine toimuda ainult siis kui on täidetud tingimus : φ α2 ≤, milles α – purusti tööpindade vaheline haardenurk φ – purustatava materjali ja terase vaheline hõõrdenurk Kui see tingimus ei ole täidetud, siis purustis purustamist ei toimu, vaid purustatav materjal paisatakse tagasi purustuskambrist välja
243-Nimetage vasarpurustite tüübid võllide arvu alusel. - ühevõllilised - kahevõllilised 244-Nimetage rootorpurustite tüübid rootori võlli asetuse järgi. a.)– horisontaalvõlliga; b) – horisontaalvõlliga purusti tööprotsess; c) – verti -kaalvõlliga üheastmelise purustusprotsessiga; d) – vertikaalvõlliga kaheastmelise purustusprotsessiga 245-Nimetage tsüklilise tööprotsessiga purustid. Lõugpurustid, lõugpurusti
246-Nimetage pideva tööprotsessiga purustid. Vasarpurusteid , Rootorpurusteid, Veskid, Valtspurustid, Koonuspurustid
247-Nimetage veskite tüübid konstruktiivse lahenduse alusel. b) rullveskid c) sõrm- ja korvveskid e desintegraatorid d) vibroveskid
248-Nimetage veskite tüübid tööprotsessi iseloomu alusel. a) perioodilise b) pideva
249-Millise kujuga on trummelveskite trumlid? a) silindriliste trumlitega ja b) kooniliste trumlitega
250-Nimetage täitematerjalide sorteerimise meetodid. . 1. mehhaaniline sorteerimine e sõelumine 2. hüdrauliline klassifitseerimine 3. õhksepareerimine
251- Millistel eesmärkidel teostatakse purustusprodukti sõelumist?
252-Milline võib olla fraktsioonide eraldamise järjekord sõelseadmes?
253-Millise ava kujuga peavad olema laboratoorsed kontrollsõelad ISO nõuete kohaselt? Laboratoorsed kontrollsõelad on ettenähtud tööstuslikult lahti sõelutud fraktsioonide terastikulise koostise e granulomeetria määramiseks sõelanalüüsi teel Sõelad võivad olla ümar- või ruutraamistusega Tööpinnad on tasapinnalised perforeeritud terasplaadist või põimitud traatvõrgust sõltuvalt ava mõõdust. Avade kuju on ruut eurostandardi järgselt või ümar– vene standardi kohaselt Laboratoorsete kontrollsõelte konstruktsioon ja kõik parameetrid on määratud standarditega ISO 3310-1 ja ISO 3310-2.
254-Millise tööpinnaga võivad olla tööstuslikud sõelad? - kumminööridest moodustatud tööpinnaga keelsõelad , mis pidavat olema suure töökindlusega ja mitteummistuvad -üksteise suhtes kaldu asetsevatest paralleelsetest terastraatidest tööpinnaga kannelsõelad,mis samuti pidavat olema mittummistuvad -kummiplaatidest moodulelementidega isepuhastuva tööpinnaga plaatsõelad.
255-Nimetage peamised täitematerjalide rikastamise meetodid. 1.mehaaniline klassifitseerimine 2. õhk-klassifitseerimine 3. hüdrauliline rikastamine e pesemine 4. magnetsepareerimine
256-Nimetage betoonitööde masinad ja seadmed tehnoloogilise otstarbe järgi. 1. betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed 2. betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed3. betoonisegude tihendamise masinad 4. raudbetoontoodete tehaste tehnoloogilised seadmed 257-Nimetage betoonitööde masinad tööprotsessi iseloomu järgi. 1. tsüklilise tööprotsessiga 2. pideva tööprotsessiga
258-Nimetage betoonitehaste tüübid seadmete paigutuse järgi. Parter-tüüpi tehastes on segukomponendid ladustatud maapinnale ja antakse sealt dosaatoritesse konveieritega – st on vaja nimetamisväärse suurusega pinda millele seadmed ja materjalid paigutada. Torn-tüüpi tehastes (vt joon 8.1.1 b ja c)on kõik seadmed paigutatud vertikaalselt üksteise peale . Segukomponendid tõstetakse üles kulupunkritesse või silodesse koppelevaatoritega , kust nad laskuvad alla vabavoolamisega dosaatoritesse ja sealt segistitesse. Tänu sellele mahub selline kompleks võrdlemisi väiksele pinnale.
259-Nimetage betoonitööde seadmete tüübid liikuvuse aluselt.
260-Nimetage peamised ehituslike segude tüübid. a) betooni segistid (vt TV lk 36 ja 37 joon 2…4) b) mördi segistid (vt TV lk38 ja 39 joon 5.1…5.7) c) viimistlussegude segistid
261-Kuidas nimetatakse ehituslike segude valmistamise masinaid?
262-Nimetage betoonisegistid segu komponentide segamise viisi järgi. a) gravitatsioon - e. vabalangemisega segistid(vt TV lk 36 joon 2.1 ja 3.1); b) sundtoimelised
263-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad vabalangemisega segistid?
264-Milliste betoonide segamiseks on sobivamad sundsegamisega segistid?
265-Nimetage vabalangemisega segistite tüübid trumli kuju järgi.
266-Kuidas võib toimuda vabalangemisega segisti tühjendamine valmissegust?
267-Nimetage autobetoonisegisti trumli võimalikud pöörlemissagedused?
268-Kuidas liigitatakse sundsegamisega segistid trumli telje asetuse järgi? a) vertikaalsed e taldrik-tüüpi b) horisontaalsed e künakujulised
269-Millised on sundsegamisega segistite tüübid tööseadme elementide liikuvuse järgi? a) seisva trumli ja liikuvate labadega (vt TV joon 2.2), b) pöörleva trumli ja selles liikuvate labadega
270-Millised on sundsegamisega segistite tüübid segamislabade liikumiskiiruse järgi? a) aeglasekäigulised – 30…36 p/min, b) kiirekäigulised e turbulentsed – 500…650 p/min.
271-Kuidas liiguvad tööseadme elemendid pärivoolu segisteis? kui labade ja trumli liikumine on samasuunaline
272-Kuidas liiguvad vastuvoolu segisti tööseadme elemendid? kui labade ja trumli liikumine on vastassuunaline
273-Kuidas liigitatakse seisva trumli ja liikuvate labadega segisteid? – tsentraalse pöörleva rootoriga – tsentraalselt pöörleva traaversiga (planetaarsed)
274-Millise segamisviisiga on mördisegistid? Mördisegistid on reeglina sundtoimelised segistid , sest mördi komponentide hulka võib kuuluda ka pastataoliseid materjale , mille ühtlaseks jaotamiseks üle segu massi tuleb neid segamise protsessis hõõrutada.
275-Kuidas liigitatakse mördisegistid segamisvõlli asendi järgi? a) horisontaalvõlliga (vt TV lk 38,39 joon 5.1, 5.2, 5.3, 5.7) ja (vt joon 8.2.5) b) vertikaalvõlliga e mikser -tüüpi ( vt TV lk 39 joon 5.6) ja (vt joon 8.2.6);
276-Millised on mördisegistite tüübid segamisvõlli kiiruse järgi? a) aeglasekäigulised (25…35 p/min), b) kiirekäigulised (500…600 p/min).
277-Millise tööorganiga on varustatud mikser-tüüpi segistid?
278-Nimetage betoonisegude transportmasinad otstarbe järgi. 1. betooni transportimise masinad suuremate vahemaade taha 2. betooni transportimise masinad ehitusobjekti piires
279-Nimetage mördi transportmasinad tööpõhimõtte järgi. a) mehhaanilised b) pneumaatilised
280-Milliste lisaseadmetega võivad olla varustatud autobetoonisegistid? a) – betoonipumbaga, b) – väljasirutatava lintkonveieriga
281-Nimetage betoonipumpade tüübid konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi e kolbpumbad (vt TV lk 37 joon 4.7) ja (vt joon 8.3.4 a, b), b) rootor -tüüpi e rootorpumbad
282-Nimetage mördipumpade tüübid konstruktsiooni järgi: kasikkolbpump, segisti pumbaga:
283-Millistest agregaatidest koosneb pneumaatiline mördi transportimise seade? Sellesse komplekti kuuluvad kompressorjaam 1, 2, 3, 16, valmis mördisegu silo 17 koos etteandeseadmetega 4, 5, 6, 7, transportiv torustik 8 ja vastuvõtuanum 9, mis varustatud väljundiga mördipritsi ühendamiseks. 284-Nimetage seadmed betoonisegude tihendamiseks. a) vibrolatid ( vt TV joon 10.5, 10.6 ja 10.7) ja (vt joon 8.4.1 b,c), b) vibroplaadid , c) vibronuiad (vt TV joon 10.8) või vibrovaltsid, kui nad on veeretatavad, d) erineva diameetriga süvisvibraatorid
285-Milleks kasutatakse betoonitöödel “helikoptereid” ? Meetod võimaldab väga kiiresti teha tardumata betooni pinna viimistlemist nn „helikopteritega“silumise teel
286-Milliseid tehnoloogilisi skeeme kasutatakse r/b toodete valmistamiseks? - voolumeetodil - stendimeetodil
287-Loetlege r/b toote valmistamise tehnoloogilised protsessid. -toormaterjalide vastuvõtmine ja ladustamine -sarruse = armatuuri valmistamine -betooni valmistamine -toote vormimine -toote kivistamine -toote vabastamine vormist ja viimistlemine -vormide puhastamine ja hooldus -valmistoodete ladustamine
288-Loetlege r/b tehase armatuurijaoskonnas teostatavad operatsioonid. -sirgestamine ja lõikamine -profileerimine ja lõikamine -painutamine -armatuurvõrkude keevitamine -armatuurvarraste keevitamine
289-Loetlege r/b tehase vormimisjaoskonna seadmed.
290-Milliseid meetodeid kasutatakse r/b toodete pingevarraste eelpingestamiseks? -mehhaniline -termiline
291-Loetlege ekstruuder-tehnoloogiaga paneelide valmistamise tehnoloogilised seadmed.
292-Millist masinat nimetatakse käsimasinaks? Käsimasinaks nimetatakse sellist masinat, milles tööoperatsiooni põhiliikumine sooritatakse mootoi jõul, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas osaliselt või täielikult langeb töölise kätele.
293-Loetlege käsimasinatele esitatavad peamised nõuded. -väike mass ja portatiivsus -töökindlad, vastupidavad ja ohutud -madal müra- ja vibratsiooni tase
-peavad omama mugavad käepidemed ja sisse-välja lülitamise seadmed -peavad olema meeldiva välimusega
294-Nimetage käsimasinate tüübid kasutatava energia liigi järgi. -elektrilised (tv lk44 joon 2.1...2.10); -pneumaatilised (tv lk44-45 joon 3.1...3.15); -hüdraulilised (tv lk45-46 joon 4.1...4.6); -motoriseeritud (tv lk46 joon 5.1...5.5); -püssirohu toimelised
295-Loetlege käsimasinate tüübid konstruktiivse lahenduse järgi. otse-masinad nurgi-masinad
296-Nimetage käsimasinate tüübid energia muundurmehhanismi järgi. -mehhaaniline muundur (tv lk44 joon 1.2...1.5); -vedru-muundur (tv lk44 joon 1.6); - kompressioon -vaakum muundur
297-Nimetage viimistlustööde masinad töö liigi järgi. -krohvitööde masinad ja seadmed -maalritööde masinad ja seadmed -põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed -plaatijate tööriistad
298-Kuidas liigitatakse elektrilised käsimasinad kasutatava voolu liigi järgi? - alalisvool (vt tv lk 44 joon 2.6); -normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz) (vt tv lk 44 joon 2.4); -kõrgsagedusega vahelduvvool (≥200 Hz).
299-Millised on elektrilistes käsimasinais kasutatavad vahelduvvoolu mootorid?
300-Millise märgiga on tähistatud topeltisolatsiooniga käsimasinad?
301-Mis on kõrgsagedusega vahelduvvoolu masinate peamised eelised?
302-Mitmesoonelist kaablit kasutatakse ühefaasiliste masinate toiteks?
303-Mitmesse elektriohutuse klassi jaotatakse vahelduvvoolu käsimasinad?
304-Nimetage käsimasinais kasutatavate pneumomootorite tüübid?
305-Millega toodetakse suruõhku pneumoinstrumentide käitamiseks?
306-Millistest allikatest toidetakse hüdraulilisi käsimasinaid?
307-Nimetage hüdrauliliste käsimasinate peamised puudused.
308-Millise jõuallikaga on varustatud motoriseeritud käsimasinad?
309-Nimetage motoriseeritud käsimasinate peamised puudused.
310-Kirjeldage püssirohuga töötava seadme tööpõhimõtet.
311-Millisteks töödeks saab kasutada mehhaanilisi otsevooluga krohvipritse?
312-Milliste tööorganitega on varustatud värske krohvi hõõrutid?
313-Millise toitega värvipüstoleid kasutatakse kiireltkuivavate värvide pealekandmiseks?
314-Milliseid seadmeid kasutatakse ruloonpõrandakatte paigaldamisel?
315-Milliseid seadmeid kasutatakse mosaiikpõrandate viimistlemisel?
316-Millistesse klassidesse jaotatakse üldistatult masinate töötamise tingimused?
317-Mis on masinate tehnohoolduste eesmärk?Masinate töövõime säilitamiseks ja võimalike tõrgete vältimiseks normatiivse tööea vältel kehtestavad tootjad meetmete kompleksid, mida tuleb kindlate töötundide järel sooritada. Selliseid komplekse nimetatakse tehnohooldusteks
318-Nimetage üldistatud tehnohoolduste liigid.
a) igavahetuseline TH; b) sesoonne TH; c) perioodilised TH-d.
319-Nimetage kaasaegsete masinate tootjate poolt kehtestatud tehnohoolduste perioodilisus. 10 töötundi — päevane e. vahetuseline; 50 töötundi — nädalane;250 töötundi — igakuine; 500 töötundi — iga kvartaliline; 1000 töötundi — pool-aastane; 2000 töötundi — aastane; 3000 töötundi —kahe aastane.
320-Mis on masinate remondi eesmärk? Operatsioone, mille käigus taastatakse masina või tema üksikute agregaatide töövõime nende asendamise teel uutega, nimetatakse remondiks.
321-Millised on kaasaegsete masinate remondi liigid? a) jooksev remont ; b) avariiremont e. ettenägematu remont; c) kapitaalremont.