Ehitusmasinad (4)

Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi ? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid – masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga.
2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad
3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine , raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne.
4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk -masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler".
5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Teise etapi lõpetab sisepõlemismootori leiutamine ja kasutuselevõtmine XIX sajandi lõpul, mis tõrjub aurumasina kui jõuallika kiiresti välja tänu kiirele käivitamisele ja töövalmidusele.
6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. aurumasin asendub SPM-iga, täiustatakse masinate käiguosa, transmissioone, juhtimissüsteeme, tööorganeid, luuakse abiseadmestik jne.
7-Nimetage EM peamised arengu tendentsid kaasajal . universaalsete* masinate tootmise laiendamine; masinate unifitseerituse* taseme tõstmine; ressursi* (masinate tööea) suurendamine ; hüdraulika laialdasem kasutamine transmissioonides ja juhtimissüsteemides; masinate massi vähendamine; kütuse erikulu vähendamine;juhtimissüsteemide automatiseerimine ; ergonoomiliste* näitajate parandamine; tootlikkuse suurendamine; remondi - ja hoolduskõlbulikkuse tõstmine; monitooring -süsteemide laialdasem kasutamine; nn "pardakompuutrite" kasutamine keerulisemate tööoperatsioonidega masinatel .
8-Milline on universaalne masin? paljude kiireltvahetatavate tööorganitega masin, millega saab sooritada mitmesuguseid erinevaid tehnoloogilisi operatsioone.
9-Milline on unifitseeritud masin? masin, mille konstruktiivsed ühikud (agregaadid, koostud, detailid) on valmistatud täieliku vahetatavuse põhimõttel teatud tüüpmõõtmete ridade piires.
10-Mis on masina ressurss? masina normatiivne tööiga enne kapitaalremonti.
11-Millised on masinatele esitatavate ergonoomiliste nõuete komplektid ? Ergonoomilised näitajad -- masinatele esitatavate nõuete kompleks, mis käsitleb süsteemi "inimene — masin — keskkond". Sisaldab neli põhilist nõuete gruppi: 1. Sanitaar-hügieenilised nõuded (nt: valgustatuse tase, kabiinide õhu koostis ja temperatuur, müra tase kabiinis ja masina ümbruses, vibratsiooni tase jne); 2. Antropomeetrilised nõuded (nt: vastavus inimkeha vormile, inimkeha mõõtmetele ja raskuse jaotusele tööasendis) 3. Füsioloogilised ja psühho-füsioloogilised nõuded (nt: vastavus inimese energeetilistele võimetele, nägemis- ja kuulmisorganite ning närvisüsteemi psühho-füsioloogilistele omadustele, meeldivus- ja maitseomadustele jne); 4. Psühholoogilised nõuded, mis puudutavad inimese psüühikas kinnistunud ja arendatavaid harjumusi ning vastuvõetava informatsiooni hulka ja selle ümbertöötlemise kiirust inimese intellekti poolt.
12-Mida käsitlevad masinatele esitatavad antropomeetrilised nõuded?
13-Milliseid skeeme kasutatakse EM iseloomustamiseks tehnilises dokumentatsioonis? Struktuurskeem , Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika ja elektriskeemid , Konstruktiivne skeem
14-Kuidas on valmistatud struktuurskeemid? määrab agregaatide, mehhanismide, koostude ja detailide arvu masinas ja näitab nende omavahelisi struktuurseid seoseid . Valmistatakse tasapinnalise lihtsustatud plokkskeemina, milles näidatakse ära üksikelementide vahelised struktuursed seosed.
15-Millises joonestustehnikas on valmistatud konstruktiivsed skeemid ? annab täpse ülevaate masina konstruktsioonist. Valmistatakse kolmemõõtmelises joonestustehnikas, kasutades kohtlõikeid ja varjutustehnikaid (vt töövihik lk 9 joonis 1 millel on esitatud 4taktilise SPM-i konstruktiivne skeem). Konstruktiivsetes skeemides on üheselt määratus kõikide elementide asend masinal ja ruumis ning kõik elemendid on kujutatud täpses vastavuses nende tegeliku kuju ja väljanägemisega.
16-Kuidas on koostatud kinemaatika skeemid? 17-Kuidas on koostatud hüdraulika skeemid? 18-Kuidas on koostatud pneumaatika skeemid? Kinemaatika, hüdraulika, pneumaatika ja elektriskeemid -masina süsteemide kujutamine vastavate kokkuleppeliste tingmärkidega tasapinnalise joonisena. Nendel näidatakse vastavate süsteemide elementide omavahelised seosed ja elementide peaparameetrid, kuid nad ei näita elementide paigutust masinal ega ruumis. Teades jõuallika parameetreid ja süsteemi üksikelementide parameetreid, võimaldavad nad määrata meid huvitavate parameetrite väärtused skeemide suvaliselt valitud punktis.
19-Mida nimetatakse masina tehniliseks karakteristikuks? Informatsiooni andmiseks masina konstruktiivsete iseärasuste, tehniliste ja tehnoloogiliste võimaluste ning ökonoomiliste näitajate kohta kasutatavaid arvnäitajaid nimetatakse masina tehnilisteks parameetriteks. Tehniliste parameetrite kompleksi -- masina tehniliseks karakteristikuks (iseloomustuseks). Lähtudes masinaga kokkupuutuvate inimeste erinevatest vajadustest informatsiooni mahu järele, jaotatakse tehnilistes karakteristikuis esitatavad parameetrid järgmistesse gruppidesse: 1. Põhiparameetrid 2. Abiparameetrid 3. Tehnoloogilised parameetrid
20-Millist parameetrit loetakse masina peaparameetriks? peaparameetriks -mis reeglina on üks põhiparameetreist, mis kõige täpsemini iseloomustab antud masina tehnilisi ja tehnoloogilisi võimalusi ning on kõige stabiilsem antud masinatüübi jaoks (nt: kandevõime, tõstevõime, kopa maht, veojõud, täitemaht, lastimoment jne).
21-Millised on masina tehnoloogilised parameetrid? iseloomustavad keerukamate masinate tehnoloogilisi võimalusi ja on oluliseks teabeallikaks tehnoloogidele teatud tööde teostamise tehnoloogiliste projektide koostamisel (nt: ühekopalistel ekskavaatoritel - kaeveraadius, kaevesügavus, kopa tühjendamiskõrgus jne; tõstevõime, tõsteraadius, tõstekõrgus ehituskraanadel; jne ).
22-Nimetage vastukopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid.
23-Nimetage pärikopp-tööorganiga varustatud ühekopalise ekskavaatori tehnoloogilised parameetrid.
24-Nimetage ehituskraanade peamised tehnoloogilised parameetrid.
25-Mis on masina manööverdusvõime? masina omadus töötada kitsastes tingimustes ja ringipöörata kohapeal. Iseloomustatakse gabariitmõõtmetega, sisemise ja välimise pöörderaadiusega, telgede vahega (baasipikkus), masina liikumise gabariitkoridori laiusega. Manööverdusvõime sõltub masina raami tüübist ja rataskäiguosal masinate puhul ka rataste juhtimise võimalikest skeemidest.
26-Mis on masina läbivus? masina omadus liikuda teedeta maastikul ja ületada mitmesuguseid takistusi ja tõkkeid.
27-Mis on masina püsivus? masina omadus säilitada stabiilne asend ruumis mitmesuguste väliskoormuste mõjumisel. Eristatakse 4 püsivuse kategooriat:pikipüsivus, põikipüsivus, omapüsivus, tööpüsivus
28-Milliste parameetrid iseloomustavad masina manööverdusvõimet?
29-Millised parameetrid iseloomustavad masina läbivust? 1. Veojõud käiguosal: Fv = Mp / rv , milles:Fv - veojõud käiguosal; Mp -pöördemoment vedaval võllil;rv -veereraadius. 2. Käiguosa haardejõud toetuspinnaga:Fh = Gh x φ,milles Fh -haardejõud; Gh -masina haardekaal; φ -haardetegur. 3. Erisurve toetuspinnale: pneumoratastel:pk = k x ps , milles:pk - keskmine erisurve toetuspinnale: ps - kummi siserõhk; k - kummi jäikustegur. roomikutel: pk = Gm / n x Sr , milles: Gm -masina kogukaal ;Sr -roomiku toetuspinna pindala;n -roomikute arv. 4. Kliirens : -masina madalaima konstruktiivse punkti kõrgus käiguosa toetuspinnast Iseloomustab rataste või roomikute vahele sattuva takistuse max kõrgust millest masin võib sellele kinnijäämata üle sõita. 5. Peale- ja mahasõidu nurgad määravad, millise kaldega kaldpinnale võib masin horisontaalselt pinnalt peale sõita või maha sõita horisontaalsele pinnale, ilma et ta kaldpinnale oma raamiga kinni jääks. 6. Piki- ja põiki läbivusraadiused määravad, milli - sest kühmust võib masin üle sõita, ilma et ta sellele kinni jääks.
30-Millised parameetrid iseloomustavad transportmasina püsivust? Transportmasinatel hinnatakse pikipüsivust maksimaalse tõusunurgaga α ja põikipüsivust maksimaalse kreeniga β
31-Mida nimetatakse masina tootlikkuseks? masina kvaliteetse toodangu hulk ajaühikus. Sõltuvalt masina poolt antava toodangu iseloomust väljendatakse tema tootlikkus kas mahulise, kaalulise või tükitootlikkusena. Ajaühikuks on kas minut, tund, vahetus, kuu või aasta.
32-Nimetage masinaile määratava tootlikkuse kategooriad 1. Teoreetiline e arvutuslik e konstruktiivne tootlikkus -- määratakse minuti või tunnitootlikkusena masina pideval töötamisel, jõuallika maksimaalsel koormamisel, arvutuslikes töötingimustes, tingmaterjaliga ja tehnilise passi järgsete mahtude ning kiirustega. Arvutatakse a) tsüklilise tööprotsessiga masinatel valemiga: Ta = 60 x V1 x n m3/t, milles: V1 -- ühe tsükliga väljastatava toodangu maht m3; n -- töötsüklite arv minutis -- n = 60 / tts; tts -- ühe töötsükli kestus sec. Töötsükli kestuse määramiseks on kaks võimalust: --arvutus-kogemuslik ja kronometraaž e töötsükli " pildistamine ". b) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna: Ta = 3600 x S x v m3/t; c) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa:Ta = 3600 x V1 x v / s m3/t, milles: S -- materjalivoolu ristlõikepindala m2; v -- materjalivoolu liikumiskiirus m/sec; V1--ühe portsjoni maht m3; s -- portsjonite vahekaugus või samm m. 2. Tehniline tootlikkus -- masina maksimaalselt võimalik tootlikkus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi võtteid ja töö organiseerimist, kõrge kvalifikatsiooniga masinisti, reaalsetes töötingimustes reaalse materjaliga ilma masinale tehnilisi täiustusi tegemata. Arvutatakse lähtudes teoreetilisest tootlikkusest järgmise valemiga: Tt = Ta x KT, milles:Ta -- arvutuslik tootlikkus; KT -- tehnilisele tootlikkusele ülemineku tegur, mis arvestab tegelikke töötingimusi, masinisti kvalifikatsiooni, masina tehnilist täiuslikkust, töödeldava materjali omadusi ja vältimatuid tööseisakuid, mis tingitud masina töö tehnoloogiast , juhtimisvõtetest või töö organiseerimisest. 3. Ekspluatatsiooniline tootlikkus -- masina tegelik tootlikkus, arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel . Arvutatakse lähtudes tehnilisest tootlikkusest järgmise seosega: Te = Tt x Ke , milles:Tt --tehniline tootlikkus; Ke --koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis. Masina tegelikus tööprotsessis esinevad ja tootlikkuse arvutamisel arvestatavad tööaja kaod: 1 --tehnilis- konstruktiivsed; 2 --masina tööprotsessi tehnoloogiast tingitud; 3 --teostatavate tööde organiseerimisest põhjustatud; 4 --meteoroloogilistest tingimustest sõltuvad; 5 --igasugustest ettenägematutest põhjustest tingitud.
Eeltoodud tootlikkuse arvutuse metoodika baseerub GOST-i soovitustel.
33-Nimetage ISO ja SAE poolt soovitatavad tootlikkuse kategooriad. Tsüklilise tööprotsessiga masinate arvutuslik tootlikkus arvutatakse järgmise üldvalemiga: Ta = 60 / t x Te x V x ρ ,milles: t --arvutuslik tsükli aeg sek --(PTA); Te--efektiivne tööaeg tunnis; V --ühe tsükliga väljastatav toodangu maht m3; ρ --materjali tihedus t /m3.
Tehniline tootlikkus -- arvutatakse tegeliku tsükliajaga TTA; Tööprotsessi tootlikkus -- arvutatakse töötamise aja TA alusel;
34-Millest tingitud ajakadusid tuleks arvestada masina tegeliku tootlikkuse arvutamisel? Tegelik tootlikkus -- arvutatakse efektiivse tööaja ETAT alusel.
35-Milline on maksimaalne üldtunnustatud efektiivne tööaeg tunnis? Efektiivne tööaeg tunnis on enamasti määratletud vastavate töökaitse normidega ja on erinevate masinate puhul erinev, kuid reeglina mitte üle 55 minuti tunnis.(nt buldooserid, autogreiderid, skreeperid, ühekopalised ekskavaatorid jne --ETAT = 50 min).
36-Mis on olemasolevate masinate veoarvutuste eesmärk? 1.)masinate projekteerimisel nende energeetiliste vajaduste määramine s.o. --mootori võimsuse arvutamine sõltuvat masina tööprotsessis tekkivatest takistustest;
2.)olemasolevatel masinatel nende liikumise ja töötamise võimalikkuse hindamine konkreetsetes töötingimustes ja võimalike töökiiruste määramine järgnevaks tootlikkuse arvutamiseks.
37- Esitage masina normaalse liikumise tingimus? Masinate normaalne liikumine on võimalik kui on täidetud järgmine tingimus: Fh ≥ Fv ≥ ΣFt , (1.6.1) milles; Fh – käiguosa haardejõud toetuspinnaga; Fv – veojõud käiguosal; ΣFt – masinale mõjuv summaarne liikumistakistus
38- Kumb on arvväärtuselt suurem – veojõud käiguosal või veojõud konksul?
39-Millest tingitud liikumistakistusi arvestatakse summaarse takistuse arvutamisel plussi või miinusega?
40-Millist takistust ei arvestata aeglaselt (v ≤ 50 km/h) liikuvate masinate korral
41-Kui suurt jõudu on minimaalselt vaja radiaalrehvidega masina liikumapanemiseks betoonkattega horisontaalsel pinnal?
42-Kui suur kaldetakistus tekib masina liikumisel 1% kaldega pinnal? Pikaajaliste kogemuste alusel võib tõdeda, et masina liikumisel 1 %-lise kaldega pinnal suureneb (või väheneb) tema liikumapanemiseks vajalik jõud 10 kgf masina täismassi iga tonni kohta. Sellest lähtuvalt väljendatakse erikaldetakistus: EKT = 10 kgf/t x K %, ning kaldest tingitud takistus(või soodustus ): Fi = EKT x Gm [ kgf ]. Kaldest tingitud takistus ei sõltu käiguosa tüübist.
43-Mida nimetatakse masina indeksiks? Indeksiks nimetatakse iga üksikmasina lühitähistust, millesse on kodeeritud teatud informatsioon selle masina iseloomustamiseks ja on arusaadav kõigile vastava erialase haridusega inimestele. Indeksite kasutuselevõtmise põhjustas masinate tüüpide nimetuste laienemine ning sama tüüpi masinate erinevate mudelite ja modifikatsioonide arvu järsk laienemine II maailmasõja järgsel perioodil. Riikides, kus masinaehitus oli allutatud üldriiklikule kontrollile ning puudus erasektor (nn sotsialismimaad ), töötati välja üldriiklik, vastava majandusharu tehnika indekseerimist korraldav indeksite süsteem. Sellise, kõige täiuslikuma süsteemi näiteks on endises Nõukogude Liidus väljatöötatud ehitus-, teedeehitus- ja kommunaalmajanduse masinate indeksite süsteem, mille koostamisel on lähtutud ka ülemaailmselt erafirmade poolt kasutatavaid põhimõtteid. Selle süsteemi suurimaks puuduseks võib lugeda tõika, et indeksite täheline osa oli koostatud vene tähestiku alusel, samas kui ülemaailmselt on tunnustatud, ka hieroglüüf ja araabia tähestikuga maades, ladina tähestik.
44- Millised on üldlevinumad indeksite struktuurid variandid? Erinevates tööstus- ja majandusharudes tegutsevate erinevate firmade poolt on üldkasutatavamad indeksite põhistruktuuri kaks varianti :
Täheline osa
Numbriline osa
Lisatähed
1
Numbriline osa
Lisatähed
2
45-Kuidas moodustub indeksi esimene täheline osa? Variandi 2 puhul indeksi täheline osa kas puudub üldse, ning indeksi moodustab vaid numbriline osa, millele kas lisandub viimane lisatähtede osa või ei; või kasutatakse esimeses tähelises osas masinat tootva firma nimetust või tema patenteeritud logo