2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Kodutöö nr 3. Veerelaagri valik ja arvutus SKF radiaalkuullaagri (ingl. Deep groove ball bearings) valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Valida veerelaagrid reduktori väljundvõllile (vt. Joonis 1). Joonis 1. Reduktor ning selle vahe- ja väljundvõll. Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Võlli pöörlemissagedus n = 200 min-1, laagri tööressurss L10h = 20000 tundi. Kaldhammastega hammasratase kaldenurk β = 8 º hambumisnurk α = 20 º. Hammasratta jaotusläbimõõt d2 = 200 mm , tapi läbimõõt dt = 45 mm, m = 250 Nm , ___________________________________________________________________ 2 Harjutustunnid: Assistent, td
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ ka väljundvõll sujuvalt; 2. Täpne sünkroonsus: · ülekandesuhe on igal ajahetkel konstantne; · sisend- ja väljundvõlli vahel puudub faasinihe; · see tagatakse liikuva hambumise õige geomeetrilise kujuga; · enamlevinud on EVOLVENTHAMBUMINE; 3. Suured lubatavad pöörlemiskiirused; 4. Väike mass ja väikesed mõõtmed; 5. Pikk tööiga; 6. Suur kasutegur: · hästi määritud hammasülekande korral: 0,98 ..
154. **Siduri valikul tuleb lähtuda tootja juhenditest 155. 156. Milles seisneb liigendsidurite eripära? 157. Sidurite hargid peavad paiknema sümmeetriliselt. 158. Liigendsidurite üldised omadused: 159. 1. Ühe liigendi korral ei ole siduri poolte pöörlemised sünkroonsed see võib põhjustada väändevõnkumisi ja vibratsiooni; 160. 2. Kahe liigendi korral on siduri poolt pöörlemised sünkroonsed, kui: 161. · sisendvõll ja väljundvõll on paralleelsed; 162. · kõik kolm võlli paiknevad ühes tasapinnas. 163. 3. Kompenseerib suuremat nurkhälvet, kui teised sidurid, kuni (15 30) º;kuni (15 ... 30) ; 164. 4. Tõenäoline tõrkepõhjus on ristmiku ja harkide laagerduste kulumine. 165. Kirjeldada magnet- ja võresidurite tööpõhimõtet. 166. 167. 168. Millal kasutatakse lülitatavaid sidureid ja pidureid? 169. LÜLITATAV SIDUR = seade, mis tagab lülitatava ühenduse KAHE PÖÖRLEVA
Nuki 20 nihkumine vasakule toob kaasa vedru 19 jõul ripatsile 10 kinnitatud rulli 21 liikumise üles. Hoob 24 pöördub koos teljega 22 ja pilu S poldi 26 ja telje 25 vahel väheneb. Pilu kadumisel telg 25 ja hoob 23, pöördudes ümber telje 22 tõukuriga 6 pöörab väljalülitushooba 3 ümber toe 4 vastupäeva ja hoova parempoolne ots tõstab sõrme 5 kaudu üles varda 2 kaudu siibri 1 asetades selle keskmisse asendisse, mille puhul servomootori kolvi liikumine peatub. Regulaatori väljundvõll 7 vänt 8 ja ripats 9 seisavad paigal ja järelikult on kehtestunud antud ülelaadimisõhu rõhule vastav optimaalne kütuse sissepritse. Pk kasvamisel piirang järk-järgult väheneb ja mootori pöörded hakkavad suurenema. Ülelaadimisõhu rõhu väärtused, mille juures piirangud mõjuvad, reguleeritakse vedru 15 pingusega reguleerimiskruviga 14. 4. Regulaatori Woodward PGA elektromagneetiline kaitseseade.
äärmisest asendist teise maksimaalse sisendsignaali mõjul. Pideva kiirusega mootorid nendel mootoritel väljundvarda ümberpaigutuse kiirus jääb konstantseks kui sisendisse antakse mootor mis ületab mittetundlikuse tsooni (delta). Elektrilised täiturmehhanismid. Neid kasutatakse väga laialdaselt, sest elekter on väga lihtne kätte saada. Elektritäiturmehhanismi koosseisu kuuluvad: elektrimootor, reduktor (pöörlemiskiiruse alandamiseks),väljundvõll millega ühendatakse reguleerimisklapp ja lisaseadmed. Lisaseadmed: a) lõpplülitid. Ettenähtud selleks, et katkestada toiteahelad kui väljundvõll saavutab äärmise asendi. B) käsiajam. Selleks on vaja, et saaks väljundvõlli umber paigutada käsitsi kui mootor on välja lülitatud. See annab võimaluse teha katset ja häälestust käsijuhtimisel. C) tagasiside seade. See seade annab signaali väljundvõlli asendi järgi ja sellega võib teostada P reguleerimisseadust
Pideva kiirusega mootorid nendel mootoritel väljundvarda ümberpaigutuse kiirus jääb konstantseks kui sisendisse antakse mootor mis ületab mittetundlikuse tsooni (delta). Elektrilised täiturmehhanismid. Neid kasutatakse väga laialdaselt, sest elekter on väga lihtne kätte saada. Elektritäiturmehhanismi koosseisu kuuluvad: elektrimootor, reduktor (pöörlemiskiiruse alandamiseks),väljundvõll millega ühendatakse reguleerimisklapp ja lisaseadmed. Lisaseadmed: a) lõpplülitid. Ettenähtud selleks, et katkestada toiteahelad kui väljundvõll saavutab äärmise asendi. B) käsiajam. Selleks on vaja, et saaks väljundvõlli umber paigutada käsitsi kui mootor on välja lülitatud. See annab võimaluse teha katset ja häälestust käsijuhtimisel. C) tagasiside seade. See seade annab signaali väljundvõlli asendi järgi ja sellega võib teostada P reguleerimisseadust
• Pöördemomendi hüdrotransformaator koos blokeerimismehhanismiga (lock-up) • Reversseerivad hammasrattad ja lplitussidurid • Kiirustmuutvad hammasrattad ja lülitussidurid Käigukasti õlitussüsteemiga on ühendatud eriline kaksikõlifilter ja õlijahuti. Käigukastile on paigaldatud kaksikhammasrataspumo tööhüdrosüsteemi ja hammasrataspump rooli- ning pidurisüsteemi toitmiseks. Pumpratta (hüdrotransormaatori sisendvõll) ja turbiinratta (hüdrotransformaatori väljundvõll/käigukasti sisendvõll) ühendamine ja lahutamine lock-up'i abil toimub automaatselt. Hüdrotransformaator ilma lock-up'i blokeerimiseta vähendab jõuülekande osade löökkoormusi ja väändevibratsiooni ning parandab rehvide vastupidavust. Samal ajal muutub hüdrotransformaatoris sellisel reziimil töötades osa energiast soojuseks, mis on tingitud pumpratta ja turbiinratta omavahelisest libisemisest. Sellega kaasneb ka mõningane kütusekulu suurenemine.
Et suurveoautode sidurid peavad kandma üle suuri pöördemomente, on nende spiraalvedrudega sidurites suruvedrusid palju (kuni 36), see omakorda teeb siduri lahutamise pelgalt mehaanilisel teel raskeks. Juhi töö hõlbustamiseks kasutatakse õhkvõimendiga siduri vedelikajamit, kus töövedelikuks on pidurivedelik. 128. Kirjelda käigukasti ehitust ja käikude lülitusmehhanismi vedavvõll; peavõll; lülitusvõll; vahevõll; väljundvõll. Kahvel liigutab hammasrattaid mis peavad kokku jooksma vastava vahevõlli hammasratttaga. Käigukastis on ka sünkronisaatorid, need asetsevad käigukastis lülitatavate hammasrataste vahel ja peavad ühtlustama ühendusse viidavate hammasrataste pöörlemissagedusi. Käikude lülitamine toimub kas hammasmuhvidega (veokid, tõöömasinad), sünkronisaatoritega (jõuülekande katkestamisega) (käsilülitus või poolautomaatne lülitus) või lülitussiduritega
annaabi.ee 
