Teedeehituse Eksami vastused 3. kursus (1)

Kutsekool - Masinaehitus - Masinatehnika

5 VÄGA HEA

TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED

Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus.
Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp , hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö.

Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus.
Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna suhtes vertikaali paigutamisega ja kabiinis asuvate juhtkangide suunamisega , mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vastavatesse tarvikutesse ning käivitab tarvikute töö.

Hüdroekskavaatori hüdrosüsteemi iseloomustus, töötamine.
Koosneb hüdromootoritest, hüdrosiibritest, hüdrojaoturitest, kaksikpumbast , hüdrosilindritest ja hüdrotorudest ning -voolikutest. Pumba abil survestatakse süsteem ja hüdrovedeliku reservuaarist juhitakse see jaoturitesse, millest omakorda suunatakse see erinevatesse tarvikutesse, kust see töötsükli lõpus tagasi reservuaari suunatakse.

Aksiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte.
Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks.
Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb , tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken.
Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku. Kui antakse õli surve all läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid, ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvõlli, töötab süsteem hüdromootorina. Töövedeliku kineetiline energia muudetakse väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks.

Radiaal - kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte.
Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks.
Staator , rootor, kanalid, staatori telg , rootori telg, ekstsentrilisus.
Silindrid on tehtud rootorisse. Rootori pöörlemisel telje O2 ümber pöörleb kolb koos silindriga ja ühtlasi liigub edasi-tagasi ka rootori suhtes. Vedelik juhitakse kolvi alla 2. kanali kaudu. Vedelik surutakse välja kolvi pöörlemisel punktist A punkti C ja tema nihkumisel tsentri O2 poole. Töötamise ajal on vaja, et kolvid oleks surutud vastu staatorit. Kasutatakse kuni rõhkudeni 25 MPa ja tootlikkusega 5-500 liitrit minutis.

Aksiaalhüdromootori ülesanne, töö põhimõte.
Töövedeliku kineetilise energia muudetakse väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. Õli, surve all, antakse läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvölli.

Radiaalhüdromootori ülesanne, töö põhimõte.
Surve all töövedelik tuleb jaoturisse, mis on ühenduses hüdromootori korpusega. Sõltuvalt jaoturi surveavade asukohast korpuse avade suhtes juhitakse töövedelik 2. või 3. Hüdromootori silindrisse. Kolvid hakkavad liikuma silindrites pannes kepsude abil pöörlema võlli. Töötamise ajal osa kolvidest eemalduvad tsentrist ja suruvad silindrite avade kaudu töövedeliku äravoolumagistraali. Ülesandeks on muuta töövedeliku kineetiline energia väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks.

Hüdroekskavaatori roomikkäiguosa ehitus, hooldamine.
Käiguosa koosneb – hüdromootor, reduktor , vedav ratas, juht ehk pingutusratas, tugirullikud, kanderullid, roomik. Roomiku pingsuse kontroll, vajadusel pingutamine , roomiku mutrite ja lülide kontroll, õlilekete kontroll, ülekande õlitaseme kontroll, vajadusel õli lisamine.

Hüdroekskavaatori rataskäiguosa ehitus, töö põhimõte.
Esisild , vahendvõllid, hammasmuhvid, käigukast, tagasild. Käiguosa vedavale sillale antakse ülekanne väikese momendiga aksiaalkolbhüdromootorilt kaheastmelise käigukasti ja hammasmuhvide abil.

Kopp- laaduri juhtimissüsteemi valiku põhimõtted.
2-ratta roolimissüsteem – rooliga pööratakse vaid esimesi rattaid ,tuleb kasutada üldkasutatavatel teedel. 4-ratta roolimissüsteem – pööratakse esirattaid ühes suunas ja tagarattaid teises suunas, tagab minimaalse pöörderaadiuse. Külgroolimissüsteem – pöörab nii esi- kui tagarattaid ühes suunas, suurendab masina manööverdamisvõimet ruumiliselt piiratud töökohas.

Kopp- laaduri rattaveo valiklüliti kasutamise põhimõtted.
3-positsiooniline pöördlüliti võimaldab valida süsteemi vedru pidurdamise olekut (üldkasutatavad teed).
Kolm režiimi:

Veavad 2 , pidurdavad tagumised (kõval pinnal laadimine ja mahalaadimine).

Veavad 2 ratast, pidurdavad kõik.

Veavad 4 ratast, pidurdavad kõik (rasked-, ebatasased pinnased).

Kopp- laaduri ekskavaatori noole ja noolepööramismehhanismi lukustamine, ohutusnõuded.
Enne üldkasutataval autoteel sõitmise alustamist tuleb nool ja noole pöördemehhanism lukustada lukustusseadme abil. Juhtkange tohib liigutada vaid kabiinist. Kui protseduuri viivad läbi 2 inimest, peab operaator olema kogenud. Enne noole lukustamist peab olema lukustatud noole pöördemehhanism.
Noole pöördemehhanismi lukustamine:
1)Pöörake pöördkopp nõutavasse asendisse, et avad ühtiksid. Ärge üritage kabiinis istmel istudes paigaldada või eemaldada pöördmehhanismi lukustussõrme (kummardades võib kogemata juhtkangide vastu minna ja lähedal olevaid inimesi vigastada).
2)Võta lukustussõrm hoideavast välja ning asetage omavahel tsentreeritud avadesse. Vabastamisel lülitada mootor välja ja eemaldada sõrm tsentreeritud avadest ja asetada hoideavadesse.
Noole lukustusseadet ja selle töökindlust tuleb iga päev kontrollida, kui ei taga täielikku lukustust, tuleb reguleerida.
Lukustusseadme rakendamine:

Juhtida pöörkopp otse masina taha ja lasta nool alla.

Kontrollida, et lukustusseade oleks ülemises asendis. Vastasel juhul tõsta juhtkang lukustusseadme ülemisse asendisse tõstmiseks.

Tõmmata hüdrosilindri kolvivars täiesti sisse.

Noole lukusti allalaskmiseks vabastada juhtkang ja veenduda, et lukusti oleks täielikult sisenenud noole tugedesse.

Lukustusseadme täielikuks fikseerimiseks tuleb noolt pisut alla lasta.

Ekskavaatori käivitamine abiakuga, ohutusnõuded.

Lülitage kõik lülitid välja.

Ühendage käivituskaablid.

Viige läbi käivituseelne ülevaatus.

Käivitage mootor.

Võtke käivituskaablid lahti.
Mitte laadida külmunud akut. Mitte läheneda lahtise tulega laetavale akule. Krokodillidega käivitamisel hoida massid lahku. Abiakust ei tohi ühendada otse starteriga. Kaablid peavad olema korras ja isoleeritud. Hoida metallist esemed klemmidest eemal. Kontrolli ühendusi.

Roomikekskavaatori sõidurežiimid, valiku põhimõtted, ohutusnõuded nõlvadel sõitmisel.
Sõidurežiimid – kiire käik (jänes), keskmine käik, aeglane käik ( kilpkonn ). Kiire käik on ette nähtud tasasel pinnal sõitmiseks. Elektroonika on seatud juhti teavitama. Koormuse suurenemisel lülitub sisse keskmine ja siis aeglane käik. Keskmise käigu puhul automaatika juhti ei kontrolli. Aeglasel käigul nõuded puuduvad.
Nõlvalt alla sõites seada masin vastavalt joonisele A, asetada kopp 20-30 cm pinnast kõrgemale ja sõita aeglase käiguga. Nõlvast üles sõites seada masin vastavalt joonistele B ja C, millest viimane vastab järsule nõlvale, mõlema puhul hoida koppa 20-30 cm pinnasest kõrgemal.

Raskuste tõstmine ekskavaatoriga , ohutusnõuded.
Kasutada tõstetavale raskusele ja töötingimustele vastavat tööseadeldist. Raskus ei tohi ületada kopa ega kettide või seekli lubatud töökoormust. Tõsta tuleb abilise märguannete järgi. Jälgida abilist, et oleks ohutu tõsta. Algul sooritada proovitõste 25-50 mm maast ja liigutada maapinna kohal. Kui pole ohutu või raskus valesti kinnitatud, lõpetada toiming koheselt. Ekskavaatori kraanana kasutamisel tuleb kasutada tõsteseeklit või konksu. Kopa hüdrosilinder peab olema lõpuni pikendatud asendis. Kui liigutada kopavart tõstmise eesmärgil peab see alati liikuma masinast eemale, sest vooliku purunemisel kaitseklapid asuvad ainult kopavarre sisemisel poolel.

Teehöövli üldehitus, kasutamine teedeehituses.
Põhiraam, mootor, tagasild koos balanssiiride ja vedavate ratastega, käigukast, kardaanülekanne, tööhõlm koos tööraamiga, hüdrosüsteem, lisaseadmed , juhtimisseadmed , pidurid, elektrisüsteem, hüdrosüsteem.
Kasutatakse teedeehituses pealispinna profileerimiseks, madalate mullete rajamiseks, pinnase ja teedeehitusmaterjalide teisaldamiseks, nõlvade, süvendite tasandamiseks , teekraavide ehitamiseks, pinnase kruusa - ja asfaltkatete ehitamisel , remondil ja korrashoidmisel ja talihooldusel.

Teehöövli CG-18 hüdrosüsteemi üldiseloomustus, hüdrosüsteemilt käitatavad süsteemid.
Kahekontuuriline, avatud tüüpi, põhijagajate juhtimine toimub pilootjagajate abil. Kaksikpumba poolt arendatav töörõhk on piiratud 10,0 MPa-ni (100,0 bar’ni). Lisaseadmete ühendamiseks teehöövli hüdrosüsteemiga kasutatakse lisaseadmete klapiplokki. Hüdrosüsteemilt rakendatavad süsteemid on sõidupidurid, seisupidurid, diferentsiaallukk.

Teehöövlitel kasutatavad lisaseadmed, nende kasutamine teehooldustöödel.
Tasandushõlm – kruusateede profileerimiseks, esimene buldooser – materjalid lõikamiseks, kogumiseks, kraavilõikur – kraavide lõikamiseks, lumestopp – ristmikul lund lükates kõrvaltee otsale lumevalli ei jää, lörtsihõlm – kummist tera lörtsi eemaldamiseks teelt, kobestaja – tugeva pinnase lahti lõikamiseks.

Teehöövli käigupiiramisklapi ja tööhõlma pöördliikumise kaitseklapi ülesanded, rakendumine .
Käigupiiramisklapp kaitseb tööraami küljelenihutussilindrit ja hõlma vasakpoolset tõstesilindrit vigastuste eest. Käigupiiramisklapp asub põhjaraami küljes paremal pool. Kui tööraami küljelenihutussilinder puutub vastu piirdehooba, siis annab hoob liikumise edasi käigupiiramisklapile, mis kõrvaldab juhthüdrosüsteemis vastavatelt pilootjagajatelt rõhu. Selle tulemusena suletakse põhijagajas õli läbivool ja vastavate silindrite liikumised seiskuvad. Süsteem saadakse jälle toimima hõlma vasakpoolset otsa langetades.
Kaitseklapid (2 tk.) asetsevad tööraamil, ülesanne on kaitsta tööraami konstruktsiooni takistusele sattumisel vigastumise eest. Normaaltingimustes peab klapp hakkama tööle 130 bar´i juures.

Teehöövli superujuvasendid, nende kasutamine.
Kergujuvrežiim – töötera rõhumisjõudu teepinnale vähendatakse kunstlikult rõhuakust rõhu lisamisega hõlma tõstesilindri alapoolele. Ujuvrežiim – tõstesilinder on normaalses ujuvrežiimis. Kui hõlm asub transportasendis, siis saab teda selliselt kiiresti langetada. Pressujuvrežiim – töötera rõhumisjõudu teepinnale suurendatakse kunstlikult rõhuakust rõhu lisamisega hõlma tõstesilindri ülapoolele.

Teehöövli superujuvasendite süsteemi koostisosad , nende ülesanded.
Kaks klappideplokki(kinnitatud tõstesilindritele), rõhuakud, hüdraulikahoobadele kinnitatud lülituspuldid. Rõhuakude ülesanne on superujuvasendile vajaliku lisarõhu andmine. Klapiplokkide abil lülitatakse valitud lisaseadme tõstmis- ja langetamissilinder ujuvasendisse. Lülituspultide abil saab juht juhtida superujuvasendite tööd.

Teehöövli jõuülekande ülesanne, koostisosad, nende ülesanded.
Hüdrotrafo – võimaldab automaatselt muuta suures piiris pöördemomenti vedavatel ratastel ja kiirust sõltuvalt takistustest. Käigukast – pöördemomendi muutmine, liikumiskiiruse ja liikumissuuna muutmine. Peaülekanne – annab pöördemomendi üle kardaanülekandelt edasi külgreduktorile ja muudab pöördemomenti. Kardaan - pöördemomendi muutmine ja jõu ülekandmine jõuvõtuvõllilt peaülekandesse. Balanssiirid koos külgülekandega- balanssiirid tagavad pideva ühenduse maapinnaga, külgülekanne pöördemomendi muutmiseks. Seega jõuülekande ülesandeks on mehaanilise energia kandmine ratastesse.

Teehöövli hüdromehhaanilise käigukasti ülesanne, ehitus, nõutav töötemperatuur ja töörõhk.
Töörõhk on 16-18 bar’i, töötemperatuur on 80-95o C. Koosneb pöördemomendi hüdrotrafost koos lock-up – ga, reversseeritavatest hammasratastest ja lülitussiduritest, kiirust muutvatest hammasratastest ja lülitussiduritest ning käiguvähendajast. Teehöövli hüdromehhaanilise käigukasti hüdrosüsteemi ülesanne on käikude sisse-välja lülitamine ja hüdrotrafo töö juhtimine.

Hüdrotrafo ülesanne, ehitus. Ülevooluklapi ja juhtimisventiili ülesanded.
Võimaldab automaatselt muuta suures piiris pöördemomenti vedavatel ratastel ja kiirust sõltuvalt takistustest. Koosneb pumbarattast, mis on ühendatud mootoriga, turbiinirattast, mis on ühendatud jõuülekandega ja reaktorist, mis on paigutatud ühtsesse korpusesse, mis on täidetud õliga.
Ülevooluklapp kaitseb hüdrotrafot ülerõhu eest, avanemissurve on 8,5-9 bar’i. Kavitatsiooni vältimiseks hüdrotrafos peab ta olema pidevalt täidetud õliga, see tagatakse juhtimisventiiliga, avanemissurve on 5 bar’i.

Kardaanülekande ülesanne, ehitus, hooldus .
Võimaldab pöördemomendi ülekandmist muutuva nurga all ja erineva vahekauguse all. Hoolduse alla läheb lõtkude kontroll, vajadusel reguleerimine ning liigendite ja ühenduskohtade määrimine. Ehitusse kuulub liigend jne.

Teehöövli DZ-122 vedava silla ülesanne, ehitus, hooldus.
Vedavad rattad (kaks tagumist paari ) või võivad ka kõik rattad vedada. Koosneb peaülekandest, mis muudab pöördemomendi suurust ja suunda, külgreduktoritest koos balansiiridega, mis annavad liikumise ratastele ja tagavad pideva ühenduse maapinnaga ja rattarummudest, milledele kinnituvad rehvid ja annavad rehvidele edasi liikumise. Hoolduse alla läheb õlitaseme kontroll nii peaülekande korpusest kui veosilla korpuse kontrollkorgi kaudu ja vedava silla osade määriminr ning puhastamine.

Teehöövli CG-18 vedava silla ülesanne, ehitus, koostisosade ülesanded.
Põhimötteliselt sama mis eelmise küsimuse vastus!

Teehöövli külgreduktorite ülesanne, ehitus, hooldus.
Vedav hammasratas, kaks vahehammasratast, kaks veetavat hammasratast koos ühendusvõlliga, millele kinnitub rattarumm. Ülesandeks on pöördemomendi muutmine ratastele. Hooldusesse kuulub õlitaseme kontroll.

Teehöövli balansiirvedrustuse ülesanne, ehitus.
Balanssiirid võimaldavad tänu oma liikumisele üles-alla vedavatel ratastel tagada pideva ühenduse maapinnaga. Nad koosnevad korpusest, milles paiknevad küldreduktorid ja kinnituvad rattarummud. Balanssiiri korpus on varustatud õli kontrollkorgi ja õli väljalaskeavaga ja ka sissevalamisavaga.

Rataskäiguosaga täispöördelise hüdroekskavaatori rooli ehitus, töötamine.
Roolimehhanism, rooliliigend, roolihoob, jaotur , hüdropump, õlipaak, rõhuregulaator, kaksiksilinder, juhtklapid, keskkollektor, rataste pööramise hüdrosilinder. Rooliratast pöörates antakse rooliratta juhtimisvõllilt signaal edasi hüdrosüsteemile. Kaksiksilinder võtab vastu tagasiside signaali rataste pööramise hüdrosilindrilt ja annab selle edasi jaoturikorpusele. Jaotur jagab surve all olevat õli vastavalt rooliratta pööramisele, see aga juhib pööramise hüdrosilindrilt ja esirattad pöörduvad vastavalt sellele.

Teehöövli CG-18 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll.
Kuul, veosilla korpus, pooltelg, vaheketas, lülituskiil, kokkusuruja, töösilinder, lamellkeras ehk hõõrdeketas, metallketas, sisemine vaherõngas.
Sõidupidurid töötavad hüdrauliliselt. Tagasilla mõlemal poolteljel asuvad kahekontuurilised, õlivanniga, mitmekettalised piduripaketid. Välimised piduripaketid on ühendatud esimese pidurikontuuri, sisemised teise. Pidurisüsteemi hüdrorõhk akumuleeritakse rõhuakudesse. Pidurdamisel juhitakse hüdrorõhk rõhuakudest pedaaliga juhitava ventiili abil pidurisilindritesse. Mootori seiskamisel piisab rõhuakude rõhuvarust vähemalt kuueks täispidurduseks.
Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema, kontrollitakse ketaste kulumust silindri kontrollava sulgurpoldi avamisel, silindri kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21 mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. Ülesandeks on masina liikumiskiiruse aeglustamine ja peatamine.

Teehöövli CG-18 seisupidurite ülesanne, ehitus, kontroll.
Seisupidur on vedru jõul töötav trummelpidur, mis asub käigukasti väljundvõllil. Seisupidur vabastatakse hüdrauliliselt. Kui hüdrorõhk puudub, s.t. mootor seisab, saab seisupidurit vabastada talrepi pikkuse reguleerimise teel. Ülesandeks on teehöövli iseenesliku liikumise vältimine. Kui seisupiduri toimimine nõrgeneb, siis tuleb reguleerida spiraalvedru pikkust talrepi abil. Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200 mm.

Teehöövli DZ-122 sõidupidurite ülesanne, ehitus, kontroll.
Piduripedaal , hoovastik, pidurivõimendi, piduri peasilinder, õlireservuaar, 4 pidurimehhanismide töösilindrit, torud ja voolikud .
Töösilindri käik on iseseaduv. Niipea kui pidurite mõju hakkab nõrgenema, kontrollitakse ketaste kulumust silindri kontrollava sulgurpoldi avamisel, silindri kolvivarre asendi mõõtmisega. Kui kolvi otspinna kaugus silindri välispinnast on 21 mm või rohkem, siis tuleb piduri lamellkettad vahetada. Ülesandeks on masina sõidukiiruse aeglustamine ja peatamine.

Teehöövli sõidupidurite pneumoajami ehitus, koostisosade ülesanded töötamisel.
Rattapiduri kamber, pidurikraan, õhuballooni regulaator , õhuballoon, kompressori rõhuregulaator, kompressor , õhufilter.
Õhufiltri ülesandeks on puhastada süsteemi minev õhk. Kompressori ülesandeks on anda süsteemi õhk ja sellele rõhk. Kompressori rõhuregulaator hoiab süsteemis automaatselt vajalikku rõhku ja katkestab õhu andmise rõhul 0,7 - 0,75 MPa ning kui rõhk langeb 0,5 – 0,6 MPa, siis rõhuregulaator taastab rõhu paakides. Õhuballoonid hoiavad vajalikku õhutagavara. Õhuballooni regulaator hoiab balloonis automaatselt vajalikku rõhku ja on reguleeritud ~ 0,8 MPa peale. Pidurikraani ülesandeks on süsteemi töö juhtimine. Rattapiduri kambrid rakendavad tööle rattapiduri mehhanismid.

Teehöövli CG-18 roolisüsteemi ülesanne, ehitus, töötamine.
Ülesandeks on teehöövli juhtimine. Kasutatakse esijuhtrattaid, mille tööd juhitakse rooliratta abil. Juhtrattaid pööratakse ümber käändtelje rooli trapetsi abil. Kasutatakse hüüdrostaatilist rooli, mis koosneb roolirattast, dosaatorpumbast ja hüdrosilindritest. Rooli neutraalasendis liigub õli läbi dosaatorpumba tagasi paaki, mõlemad esirataste hüdrosilindrid on lukustatud. Rooliratta pööramisel liigub töövedelik läbi dosaatorpumba vastavasse hüdrosilindri poole, teine hüdrosilndri pool ühendatatakse äravooluga.

Teehöövli raamiga juhtimise ülesanne, ehitus, kasutamine, hooldus.
Šarniirne kinnitus , hüdrosilindrid, põhiraam. Hooldus: šarniirsete ühenduste määrimine ja kontroll, hüdrosilindrite hooldus, ühenduskohtade määrimine, kontroll. Kasutatakse masina pöörderaadiuse vähendamiseks.

Teehöövli tööseadmestiku ülesanne, koostisosad.
Põhitööseadmestik – tööraam, pöördering, hõlm. Lisaseadmed – tasandushõlm, esimene buldooser, kraavilõikur, lumestopp, lumetiib, lörtsihõlm, kobestaja. Ülesandeks on teehöövli tööfunktsioonide täitmine

Tööhõlma ülesanne, ehitus, hooldus.
Kinnitub pöörderingile spetsiaalsete kronsteinide abil, kasutatakse šarniirset ühendust (lõikenurga muutus), valmistatakse paksust kumerusega metall -lehest, tagantküljest tugevdatud. Alla kinnituvad vahetatavad lõiketerad (poltide või kiiludega). Võidakse kasutada ka lõiketerasid. Külgsuunas hõlma nihutamiseks on tagaküljel spetsiaalsed juhtpinnad . Ülesandeks on teehöövli tööfunktsioonide täitmine. Määritakse hõlma nihutussilindrite liigendeid, hõlma juhtpindasid ning lõikenurga seadelaagreid ja seadesilindreid ning kinnituskohti ja ka tööhõlma tõstesilindreid. Vajadusel vahetatakse ka lõiketerasid ning polte.

Teehöövli DZ-122 tööhõlma pöördemehhanismi ülesanne, ehitus, hooldus.
Ülesandeks on tööhõlma pööramine horisontaaltasapinnas. Juhitakse pöördereduktori abil. Ajamireduktor koosneb hüdromootorist, tigureduktorist ja reguleerpoldist. Hooldusesse kuulub õli vahetus kindla aja tagant, õlitaseme kontroll, rõhutasandi puhtuse ja töötamise kontroll.

Teehöövli CG-18 pöörderingi ülesanne, ehitus, reguleerimine.
Selle abil toimub tööhõlma pööramine horisontaaltasapinnas. Pöörderingi juhitakse hüdrosilindrite ja pöördesektori abil.
Vertikaalsuunalist pilu reguleeritakse reguleerplaadiga, mida saab eemaldada vastavalt kulumisele. Horisontaalsuunas reguleeritakse sektoreid poltidega, mis fikseeritakse mutritega. Reguleerimise lõppedes kinnituspoldid pingutatakse ja fikseeritakse topeltmutritega.

Teehöövli tööhõlma seadenurgad , nende mõju tootlikkusele.
Hõlma pöördenurk, lõikenurk ning kaldenurk. Pöördenurga muutmisega saab käänakuteslt teisaldada teemassi ning vältida järskude konaruste teket teekatte vahetumisel. Kaldenurga muutmisel saab anda teele vajalik põikkalle. Lõikenurga muutmisel saab valida vajalikku kogust, mida eemaldada töödeldavast pinnast.

Tööraami ülesanne, kinnitus, ehitus, hooldus.
Tööraami abil antakse tööhõlmale üle jõud, mis on vajalik pinnase lõikamiseks ja töötlemiseks. Koosneb kahest talast, mis eesosas kinnituvad šarniirselt esisilla külge. Tagaotsad kinnituvad põiktalale, mis annab tööraamile jäikuse ja võimaldab tööraamile kinnitada pöörderingi. Tööraami tagumised otsad kinnituvad hüdrosilindrite külge. Määritakse eest šarniirse ühenduse juurest ja hüdrosilindrite juurest.

Teehöövli CG-18 esisilla ehitus, kokkujooksu ülesanne, reguleerimine.
Koosneb sillatalast, käändhoobadest, käändhoova telgedest, rööp ehk paralleelvardast, esiratste pöördesilindritest, kallutusmehhanismi põikvardast ja kallutusmehhanismi hüdrosilindrist. Kokkujooksu ülesandeks on rehvide ühtlane kulumine, masina sirgjoonelise liikumise tagamine ja juhitavuse kergendamine. Reguleerimine: sõita tasasel pinnal otse edasi ning pöörata rattad otseks ning peatuda. Teha selge märk kummagi rattakilbi ettepoole jäävale siseküljele rattatelje kõrgusele ning mõõta mõõtevarda abil märkidevaheline kaugus. Sõita höövliga nii palju edasi, et rattad pöörduksid 180 kraadi st. Märgid kilpidel jääksid tahapoole rattatelgede kõrgustele ja mõõta mõõtevardaga märkidevaheline kaugus. Kui mõõdud vastavad, siis kokkujooks on õige, kui mõõtudevahe erineb, siis reguleeritakse rööpvarda pikkust. Selleks lõdvendatakse fikseerimispolte, mis asuvad rööpvarda otstes . Peale reguleerimist pingutatakse fikseerimispolte.

Tasandushõlma kasutamine teedeehituses, ehitus.
Suurendab teehöövli jõudlust kruusakattega teede hööveldamisel ja sügavtöötlemisel ning ka kraavist väljatõstetud pinnase töötlemisel. Tasandushõlm kinnitub höövli tagaosa külge kahe fikseerimiskonksu ja kahe klambi abil. Rattad (3), parem- ja vasakpoolne tiib , keskosa, hüdrosilindrid, ohutusmärgised.

Lock- up süsteemi ülesanne, rakendumine.
Pumbaratta ja turbiiniratta ühendamine ja lahutamine. Rakendub automaatselt, kui käigukasti sisendvõlli pöörded on 1449 p/min ja mootori pöörded alla 1800 p/min. Lahutub automaatselt pöörete langemisel alla 1200 p/min või käigu vahetamisel.

Risthõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale.
Hülm koos sirmiga, tõuketalad, risttala, hüdrosilinder koos kinnituskronsteiniga. Hõlm paikneb baasmasin pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav (kergetel ja väikestel).

Pöördhõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale.
Universaalraam, hõlm, tõste hüdrosilindrid, tõukurid koos kaldtugedega. Saab hõlma horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest või sellega risti.

Pöördhõlmaga buldooseri hõlma seadenurkade reguleerimine.
Pöördenurka on võimalik muuta kas kaldtugede kinnituskohtade muutmisega universaalraamil või hüdrauliliselt pöörates hõlma universaalraami suhtes. Hõlma lõiknurka ja põikkallet saab muuta kaldtugede pikkuse muutmisega kas ühes või erinevas suunas.

Staatiliste teerullide ehitus, tihendamisvõimet iseloomustavad näitajad.
Koosneb kahest valtsist, nendevahelisest baasmasinast, lisakoormustest, elektrisüsteemist, niisutussüsteemist, veepaagist, mootorist koos toitesüsteemiga, kabiinist, juhtimissüsteemist. Mida suurem on rulli joonkoormus , seda suurem on ka rulli tihendamisvõime.

Pneumorullide ehitus, tihendamisvõime reguleerimisvõimalused.
Kujutab endast kahe telje vahele asetatud nn. konteinerit või platvormi. Tagateljel on tavaliselt 3-5 ratast, esiteljel vastavalt 2-4 ratast. Rattad on nihutatud nii, et esiratta jälg satuks tagarataste vahele.
Tihendavat effekti saab tõsta rehvi rõhu tõstmisega- mida suurem rehvirõhk, seda suurem on kontaktsurve pinnasele ja seda suurem tihendamisvõime.

Tapp - rullide ehitus, töötsükli iseloomustus.
1 tappidega valts ees, kummiratastega baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin , juhtimissüsteem. Tapprull tihendab pinnasekihti allosast ülespoole. Max tihendatav kihi paksus tihedas olekus on 15 cm. Peale seda kui tapprull on oma tihendamisvõime ammendanud ei tungi rulli tapid enam tihendatavasse pinnasekihti rohkem kui 3-5 cm ehk rull tõuseb tihendatava rulli pinnasele. Pärast rulli 2,3 esimest läbikut võiks pinnast veidike kobestada ja lisada rullile täiendavat koormust. Sama rulli läbikute arvu juures tiheneb õhem kiht rohkem kui paksem .

Vibrorullide ehitus, töötsükli iseloomustus, optimaalsed kihtide paksused.
1-2 valtsrulli, millesse on paigutatud ekstsentriline koormus, baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Kihipaksus sõltub vibrorulli massist, kuid üldjuhul ei tohi tihendavatava kihi paksus ületada 60 cm. Soovitatav töötsükkel on 1 võnge rulli liikumisteekonna 2,5 cm kohta sagedusel 2200 – 2400 tsüklit minutis.

Vibrorullide tihendamisvõime näitajad, nende iseloomustus.
Amplituut, sagedus ja rulli liikumiskiirus . Amplituut iseloomustab vibreeriva valtsi maksimaalset vertikaalset liikumist 1 töötsükli jooksul ning suurendab tihendusenergiat, sagedus näitab pöörete arvu ümber pöörlemistelje teatud ajaühiku jooksul ning parandab tihendusvõimet ja liikumiskiirus tagab parima tihendamistulemuse 3 – 6km/h juures.

Laoturite kasutamine teedeehituses, liigitus, üldehitus.
Võimaldab laotada materjali segusid, voolavat või lahja betooni segu, raudteealust ballastkihti ja teekatte alusele sideaineta täitematejale. Paigaldab teatud paksusega asfaltkihi. Annab kattele ettenähtud põikprofiili ja esialgse tihedusastme ja ka esialgse siledusastme.
roomikvankri ajamid , veoajam, hüdrosüsteem, roolimissüsteem ja juhtplatvorm, puhverrullide põiktalad, materjalipunker ( hopper ), konveier , tigutransportöör, nivelleerimis- ja kalde juhtimissüsteem, silumisplaadi tõsteseadis, silumisplaadi automaatseiskamissüsteem ja koormamisleevendusseadis, silumisplaat.
Asfaldi -, killustiku-, betooni- laoturid jne.

Laoturi punkri ja konveieri ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis,reguleeringud.
Punker on materjali vastuvõtuks ja mahutamiseks. Konveier teisaldab materjali laotustihudele, küljed varustatakse hüdraulilise kallutussüsteemiga. Konveier koosneb 2. paralleelsest eraldi käitavatest pooltest, mille kiirused on täisautomaatselt reguleeritavad sõltuvalt laotamise täitekõrgusest, mille suurus leitakse maapinna skaneerimise järgi. Punker koosneb külgedel hüdrauliliselt varustatud kallutussüsteemis ja põhjas olevast konveierist.

Laoturi tigutransportööri ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis, reguleerimine.
Suunab materjali keskelt külgede poole ja vastupidi. Koosneb vasakust ja parempoolsest teost. Tigude kiirused on sõltumatud ning astmeteta täisautomaatselt reguleeritavad materjali voogu jälgivate andurite abil. Reguleeritakse tigutransporttööri kõrgust (peab olema laotatavast materjalist 50 mm kõrgusel). Teo tööd juhitakse juhtpaneelist juhtplatvormil.

Laoturi silumisplaadi ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis.
Ülesandeks on kihitiheduse ja struktuuri parandamine. Ehituslikult koosneb tambilattidest, küljeplaatidest, ülestõstetavatest käiguteedest ja gaasikuumutist. Töö juhtimine töötsüklis toimub kas laoturi juhtpaneelist või laoturi külgedel asuvatest juhtpultidest.

Laoturi silumisplaadi gaasikuumuti ülesanne, ehitus, töö juhtimine töötsüklis.
On automaatselt toimiv ribatüüpi propaangaasi kuumuti. Juhitakse elektroonilise temperatuuri ja leegijälgimissüsteemi abil. Süüteküünal töötab ka leegijälgijana. Elektroonikasüsteem jälgib gaasikuumuti tööd temperatuuri ja leegijälgimissüsteemi kaudu. Kui teatud sekundite möödumisel peale kuumuti sisselülitamist põleti leek puudub, siis annab süsteem veateate, mis sulgeb gaasi. Kui silumisplaat on piisavalt kuum, siis lülitub kuumuti temperatuuri anduritelt saadud signaali mõjul välja.

Ettevalmistustööd enne laotamise alustamist.

Katta laoturipinnad, mis võivad asfaldiga kokku puutuda separeerimisainega.

Lülitada silumisplaadi kuumutusseade sisse umbes 15-30 minutit enne laotamise alustamist.

Suunamärgid, et laotamine toimuks sirgjooneliselt tuleb kasutada olemasolevaid suunatähiseid või luua vajaminev suunamärgistus.

Materjali laadimine ja jaotamine. Avada punker, juhendada autojuhti materjali kallutamisel, täita laotur , lülitada sisse konveier. Peale liikumise alustamist jälgida:

materjali laotumist, vajadusel reguleerida piirlüliteid

tihendamissüsteeme

kontrollida iga 5-6 m järel kihipaksust.

Toimingud peale laotamise lõpetamist.

Tühjendada laotur

Tõsta silumisplaat üles

Silumisplaadi pikendid laoturi laiuskabariiti

Tõsta tigutransportöör ülesse

Rakendada silumisplaadi transportlukustid

Puhastada tambid, lasta töötada madalal kiirusel

Lülitada silumisplaadi kuumutussüsteem välja, sulgeda küttesüsteemi ja gaasiballoonide ventiilid

Eemaldada nivelleerimisseadmed.

Gudronaatori kasutamine teedeehituses, üldehitus.
Sideaine teepinnale kandmine reguleeritava laiuse juures, sideaine kuumutamine ning sideainega mahuti täitmine ja tühjendamine.
Sideainemahuti, jõuallikas(mootor), pihustusagregaat, lülituskraanid, kütteseade, pihustipruss.

Iseloomustada gudronaatori sideainemahutit, pihustusagregaati.
Bituumeni/sideainemahuti on survevaba metallmahuti sisemiste vaheseintega küljel asuva nivoonäituriga, isoleeritud luugiga sissekeevitatud kuumutustorustikuga. Mahuti eesotsas on tehnoloogiline ruum, kus asuvad gudronaatori mootor ja seadmete ajamid. Mahuti tagaosas on samasugune tehnoloogiline ruum, mille ülaosas on pihustusagregaadi seadmed , allosas täisautomaatne kütteseade. Isolatsiooniks kasutatakse klaasvillamatti, mis on kaetud alumiiniumplekiga.
Pihustusagregaat koosneb bituumeni hammasrataspumbast, ohutus – ja doseerimisventiilidest ja deflontihendiga täppislülituskraanidest. Pihustusagregaat on varustatud ka puhastussüsteemiga, mis koosneb suruõhuga läbipuhumissüsteemist ja pesuvedeliku mahutist.

Iseloomustada trummelsegisti ehitust, nimetada eelised.
Külmad toitepunktid, külmkonveier, automaatne kaalumissüsteem, bituumeni tank , bituumenipump, trummelsegisti, tolmupüüdur, kuumkonveier, segu kogumispunker, operaatori kabiin. Eeliseks on suur tootlikkus (tavaliselt kuni 400 t/h, mõnedel kuni 680 t/h), ökonoomsus.

Iseloomustada portsjonsegisti ehitust, nimetada eelised.
Külmpunkrid, külmtoitelint, külmelevaator, kuivatustrummel, tolmupüüdur, puhastatud õhk väljub, kuumelevaator, sõelumissõlm, kuumpunkrid, kaal, segur , fillerisilo, kuuma bituumeni tank, asfaltsegu kaalupunker.
Eelisteks on eriti nõudlike segutüüpide terakoostise täpsem kokkupanek, seguretseptide operatiivne vahetamine ilma lähtematerjali märkimisväärse raiskamiseta, väikeste segukoguste tootmine.

Asfaltsegude valmistamine portsjonsegistis.
Segistite laboritöödes olevate skeemide iseloomustus !

Asfaltsegude valmistamine trummelsegistis.
Segistite laboritöödes olevate skeemide iseloomustus !

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 107 allalaadimist

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #1

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #2

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #3

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #4

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #5

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #6

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #7

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #8

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #9

Teedeehituse Eksami vastused 3-kursus #10

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mairoldd Õppematerjali autor

hõlm teehöövli käigu hõlma rull hüdrosilindri kolvi nool ekskavaatori töötsükli töövedelik

Sarnased õppematerjalid

docx

Teedeehitus eksam 2 Kursus

1. Kivimaterjalide kvaliteedinäitajad. Kvaliteetse killustiku teradpeavad ideaalis olema kuubikujulised. Killustiku kvaliteedi hindamisel määratakse plaatjate terade sisaldus ule 4mm teradega fraktsioonidele. Plaatjateks teradeks loetakse teri, mille üks mõõde on teistest vähemalt 3 korda väiksem 2. Iseloomustada kruusa, killustikku, liiva, fillerit. Kruus- on looduses toimunud protsesside tulemusena tekkinud erinevate terakoostistega ja erineva mineraalse päritoluga kiviaterjalide segu, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2-64mm. Killustikk- on looduslike kivimite või tehismateralide purustusprodukt, mille väiksem teramõõt on 2mm ja mille teradel pole loodusliku pinda Liiv- on kivimaterjali liik, mille massist vähemalt 90% labib sõela avamõõduga 2mm, mille terasuurus on 0,063-2 mm. Filler- peene kivi materjal 3. Geosünteetide liigitus, nende omaduste iseloomustus. Geosünteedid jagunevad: • Geotekstiilid • Geovõrgud • Geomembraanid • Geo

Teedeehitus

odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised

Teedeehitus

doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad

doc

Ehitusmasinad

AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikumine, võim

Ehitusmasinad

odt

Traktorid ja liikurmasinad

Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülek

Traktorid ja liikurmasinad

doc

Autod - Traktorid 1 eksamiküsimused koos vastustega

Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler

Autod-traktorid i

pdf

Ehitusmasinate üldelemendid

Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitatakse 1.Kasutatav kütuse l

Ehitusmasinad

docx

Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

Autod-traktorid i

Rohkem sarnaseid