olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber) - pöördtelje pikikalle (caster) - pöördtelje külgkalle(KPI) - kokku-või lahkujooks ( toe-in või toe-out) - pöördtelje nihe - pöörderaadius - roolitrapets Rattakalle (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk ja seda mõõdetakse kraadides. Positiivse rattakalde eelised: -tekitab ratastel eelpinge, mis kompenseerib laagrite ja kuulliigendite kulumisest tekivad lõtkud -vähendab tee ebatasasusest tingitud rooli vibratisooni -suurtel koormustel kalle väheneb Negatiivne rattakalle Negatiivse rattakalde eeliseks on: -rehvide parem külgsuunaline haardumine Pöördtelje pikikalle ( Caster )
ajamile. Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter, kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja sektor. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu juhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehhaaniline · Hüdrauliline · Elektriline Mehhaanilises ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoobadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja rööpvarras (paralleelvarras). Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · Ühe roolitrapetsiga · Kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · Eespool juhtsilda · Tagapool juhtsilda
pikaajaliste uurimuste ja katsetuste tulemus, kus katsetajateks on tavaliselt maailma paremad ralli ja võidusõitjad. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 4 Rataste õige suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: rattakalle (camber), pöördteljepikikalle (caster), pöördteljekülgkalle (KPI king pin inclination ), kokku või lahkujooks (toein või toeout), pöördteljenihe pöörderaadius roolitrapets Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 5 Rattakalle on püsttasapinna ja ratta tasapinna vahelinenurk ja seda mõõdetakse kraadides (°). Rattakalle loetakse positiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale ja negatiivseks kui ratta ülaserv on kaldunud autole lähemale. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav, kuid on ka masinaid millel see reguleeritav ei ole. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 6
vahelise kaugust maapinnast. Kui enamikel masinatel on see rattakeskteljest veidi seespool. Ja seda nim. posit. nihkeks. Pöördtelje pikkikalle hoiab rooli kuulliigendit kerge pinge all. Liiga suur pöördtelje nihe muudab roolipööramise raskeks ja rataste ebaühtlase pidurduse korral juhtimise halvemaks. Kui üks ratas on hea haardumis pinnal ja teine jääl, siis auto läheb kergesti külglibisemisele.Selle vältimiseks kasut mõnedel autodel neg. külgnihet. ROOLITRAPETS Rattad peavad pööramisel veerema ilma libisemata,vastasel juhul on pööramine raskendatud ja rehvide kulu suur. Seepärast on vajalik,et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igahetk nullpunktis. Nullpunkt tekib tagasilla telje läbiva sirge ja juhtrataste ristsirgete lõike punktis. Välimine 20 ja sisemine 23°. Kaugust pöörde keskmest juhtsilla keskkohani nim. pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad
Reduktorite tööpaaridest on kõige rohkem levinud tigu ja rull, tigu ja sektor, kruvi ja mutter,kruvi ja mutter koos hammaslati ja sektoriga, koonushammasrattad, hammaslatt ja tigu. Rooliajam tagab erinevad pöördenurgad ratastele. Ajam omakorda kannab jõu jhtratastele või poolraamile. Rooliajam võib olla: · Mehaaniline · Hüdrauliline · elektriline Mehnaanilise ajamiga rooli korral kandub jõud roolihoovalt käändhoovbadele roolitrapetsi kaudu. Roolitrapets on ajami osa, mille moodustavad käändhoovad ja tööpvarras. Trapets tagab juhtrataste pöördenurkade õige vahekorra. Rooliajami skeemid võivad olla erinevad: · ühe roolitrapetsiga · kahe roolitrapetsiga Kahe trapetsiga rooli nimetatakse liigendatud trapetsiga rooliks, ühega aga terviklikuks. Roolitrapets võib asuda: · eespool juhtsilda · tagapool juhtsilda Rooliratta ja mehhanismi paigutuse järgi jagunevad roolid: · ühtse mehhanismiga
roolimehhanismist ja rooliajamist. Roolimehhanism annab rataste pööramiseks vajalikku jõudu. Rooliajam annab edasi vajaliku jõu roolimehhanismilt juhtratastele. Et auto liiguks pöördel ilma rataste külglibisemiseta, peavad kõik rattad veerema mööda kontsentrilisi koori. Pöördekese asub tagarataste telje pikendusel. Seejuures liigub välimine esiratas mööda suurema raadiusega kaart, kui sisemine ratas. Esirataste pööramise erisuguse nurga võrra tagab roolitrapets, mille külgedeks on esisilla tala, käänmikuhoovad ning rööpvarras. Rooli on raske pöörata kui roolireduktoris puudub õli, roolireduktor on reguleeritud liiga pingule, rooliliigendid on määrimata, käänmiku tugilaager on purunenud või käänmikupoldid on kinni kiilutud. Rooliratta vabakäik peab olema N2 ja N3 kategooria autodel 20°. Kui valmistaja on ette näinud väiksemad väärtused, siis peab rooliratta vabakäik vastama valmistaja juhendile. Mõõdetuna roolirattal moodustub
käiguossa. Tagarataste rummud Iga rummu telje otsas on 1 määrdenippel rattalaagrite määrimiseks. Esisillad Esisilla abil toimub höövli juhtimine. Koosneb: 1. Sillatala 2. Käändhoovad 3. Paralleelvarras ehk rööpvarras 4. Hüdraulilised juhtsilindrid 5. Kallutusmehhanismi hüdrosilinder 6. Kallutusmehhanismi hoovastik Käändhoovad + Tala + Paralleelvarras = Roolitrapets (võimaldab ratastel pöörata erinevate nurkade all) Esirataste kokkujooks Esirataste kokkujooksu tuleb kontrollida siis, kui ratastega on põrgatud vastu takistust või kui rattaid on vahetatud. Kui höövli roolile alumises märgatakse mingeid muutusi, tuleb esirataste kokkujooksu ja roolimehhanismi kontrollida vahepeal. Rehvide ebaühtlane kulumine viitab vajadusele kontrollida esirataste kokkujooksu. Töö käik 1
annaabi.ee 
