6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi
600 Igale mustale altituudile arvutatan kaldele vastava punase altituud. Projektjoone kõrgused e. punased altituudid leian järgmise valemi abil: Näiteks joonisel 1.1 pk 1 projektkõrguse saab järgmiselt: -5 , 0 1 x 10 0 H1 = 63,721 + = 63,22 1000 Järgmisena leian töökõrgused järgmise valemi abil: HP- punane altituud, HM- must altituud. Lõpuks leian mullatööde nullpunktide asendid pikettide suhtes. Mullatööde nullpunktis projektjoon lõikub olemasoleva maapinnaga (joonis 1.1). Selleks et leida projektjoone lõikepunkti maapinnaga, tuleb arvutada tema kaugus (x) eelmisest ja (y) järgmisest piketist. Näiteks pikiprofiili üks nullpunktidest on pikettide 1 ja 2 0 , 3 3 2 x 10 0 0,096 x100 vahel. x= = 77,57 m; y= = 22,42 m.
3) mineraalpinnase eemaldus; 4) killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla; 5) geodeetilised märgid taldmiku plokkidele; 6) vundamendi taldmikuplokkide paigaldus; 7) vundamendi seina plokkide paigaldus; 8) monoliitse betoonvöö ehitus vundamendi plokkidele (betoonvöö vajadus sõltub projektist); 9) süvendi tagasitäide; 10) haljastuskihi rajamine 2.2. Tööprotsesside kirjeldus 2.2.1. Krundi märketööd Ennem mullatööde alustamist tuleb geodeetiliste tööriistate abil maha märkida ehitis ning seejärel määratakse vundamendisüvendi mõõtmed. Tööd alustatakse telgede mahamärkimisest, mis tuvastatakse ümbritsevatest hoonetest ning punase joone abil. [4] 2.2.2. Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine Kasvupinnase eemaldamiseks on vajalik ekskavaator, mis tõstab kaevatud pinnase kallurautole. Kallur transpordib selle 0,2 km kaugusele, et hiljem kasutada tagasitäitena. [4]
Hoone teljed märgitakse märktarale, mis tuleb rajada kindlalt, et ära hoida telgede nihkumist ehitustööde käigus. Rajatavad märktarad peaksid olema vähemalt 1-1,5 m kõrged puidust postidest ja laudadest kindlustused ning paistma silma, Üsna tihti juhtub, et ehitusplatsidel, kus liigub palju inimesi ja tehnikat, saavad istrumendid ja kindlustatud punktid kannatada. Seetõttu peab silmas pidama nii tööliste kui ka märgitavate punktide ohutust. Märktarad tuleks rajada mullatööde tsoonist nii palju eemale, et tööde käigus võimalikud ohud oleksid viidud miinimumi. Hoonete baasteljed märgitakse märktarale tugivõrgu punktidelt. Tänapäeval kasutatakse kindlepunktide loomiseks väga palju GNSS tehnoloogiat, mis võimaldab kiiresti ja küllaldaselt suure täpsusega luua märkimiseks vajalikud punktid. Hoone telgede nagu ka muude märkimistööde puhul on soovituslik kasutada elektrontahhümeetri
Kodune töö nr 5. Nulltsükli tööd ja vundamendikaeviku märkimine Nulltsükli tööde hulka kuuluvad hoone kaeviku rajamine, vaiatööd ja vundamentide ning keldri- või soklikorruse rajamine. Geodeedi ülesandeks nulltsükli tööde juures on loodusesse vajalike punktide märkimine vastavalt ette antud projektile. Tänapäeval võimaldavad digitaalsed joonised sellised märkimistööd teha suhteliselt lihtsaks. Loomulikult on lihtsus suhteline ning oleneb tööde teostaja teadmistest ning praktilistest kogemustest. Nulltsükli faasis peaks rajama kavandatavale ehitusobjektile mõõdistamisvõrgu. Tänapäeval kasutatakse selleks väga palju GNSS rakendust. Märgitakse ja kindlustatakse geodeedile teada olevad punktid ning määratakse neile koordinaadid, mida hiljem märkimistöödel või teostusmõõdistamisel kasutatakse. Hea on kui teostusmõõdistamisel kasutatakse samu punkte, millelt märkimine toimus. Samuti parandab täpsust ka asjaolu kui instrument asetseks enam-vä...
Kuna tootlikkused on masinatel lähedased, tuleks nüüd enne lõpliku otsuse tegemist reaalsetes oludes vaadata nende masinate renditunni hinda ja tingimusi, kui masinad on renditavad erinevatest firmadest, eriti arvestades asjaolu, et masinad on suhteliselt võrdse võimsusega. Antud olukorras tuleb lugeda määravaks tööorgani agressiivsus pole mõtet rentida masinat, mis ei suuda efektiivselt pinnast lõigata. Lõppotsus: Lähteülesandega antud tingimustes ja mahuga mullatööde teostamiseks etteantud ajaga rendime 2 buldooserit, (Eelistada võib Komatsu D575 A SU tüüpi hõlmaga buldooserit, kuna too masin on natuke võimsam, kuid põhimõtteliselt pole vahet, võib ka rentida Caterpilleri D11R CD U tüüpi buldooseri, kuna mõlema masina tootlikus ja agressiivsus on võrdsel tasemel). Määravaks peaks siin saama rendifirmade renditunni hind.
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14
masinaga teha? Kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas. Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse tõstepoomi,mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid. 17. Mis on buldooser, mis on ekskavaator, kus masinaid kasutada? Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Laadurekskavaatorid on samuti sobilikud mullatööde läbi viimiseks. 18. Nimetage masinaid betooni- ja raudbetoonitoodel. Kirjeldage kasutamist. Betooni transport toimub segurautodega (ehk mikseritega). Betoonisegurautod on mahtuvusega kuni 7m3, kolme või neljateljelised ning võivad olla varustatud kas hüdrorenni või linttransportööriga.
praktiliselt säilinud. 3 Mõisa ajalugu ja arhitektuur Varaseimaid teated Riisipere mõisast (saksa k algselt Riesenberg) pärinevad 1394. aastast. Kuni 19. sajandi alguseni asus mõisakeskus hilisemas Vana-Riisipere mõisas. 19. sajandi algul viis mõisa tollane omanik Peter Gustav von Stackelberg mõisakeskuse uude paika, mida hakati kutsuma Uue-Riisipereks (saksa k Neu-Riesenberg). 20. Suurte mullatööde tulemusena kujundati sinna esmalt paistiik, mille kaldale hakati ehitama esinduslikku peahoonet, osalt kahekorruselist, osalt koguni kolmekorruselist. (mõisa peahoone) (Peter Gustav von Stackelberg) 4 Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski
masinaks buldooser, mis võib pinnase kraavi lükata selle teljega umbes 60° nurga all või põiki kraavi. Buldooseri kasutamine toestatud püstseintega kraavide kinniajamisel pole soovitatav, sest sel juhul tuleks toestus täielikult eemaldada, mis võib põhjustada kraaviseinte varisemise. Seepärast kasutatakse toestusega kraavide täisajamiseks spetsiaalseid masinaid, nn. kraavitäitureid, mis kas tõmbavad või lükkavad pinnast. 3.2 Pinnase lõikamine Tähtsateks mullatööde operatsioonideks on pinnase lõikamine ja kogumine. Horisontaalsel väljal töötamisel püütakse võtta pinnase lõikamisel võimalikult paksem kiht. Pinnast lõigatakse traktori esimesel käigul ja otseliikumisega. Algul lastakse hõlma nuga sügavale (15-20 cm) pinnasesse, hiljem, kui mootor hakkab töötama juba ülekoormusega, tõstetakse nuga mõnevõrra kõrgemale ja seejärel, sõltuvalt mootori koormusest, lastakse jälle esialgsele sügavusele. Tavaliselt kaevamiskäigu alguses
lüüakse maapinnaga tasa. Maavaia keskele lüüakse nael, mis tähistab punkti tsentrit. Maavaia kõrvale lüüakse numbrivai, millele märgitakse piketi number. Numbrivai peaks jääma vähemalt poole meetri ulatuses maa peale. Peale trassi põhipunktide märkimist rajatakse nende põhjal teodoliitkäigud ning nivelleeritakse need. Piki trassi oleks soovitatav paari kilomeetri järel paigaldada ajutised reeperid, mis peavad asuma väljaspool tee ehitusega kaasnevate mullatööde tsooni. Iga paigaldatud ja kindlustatud reeperi kohta koostada abriss, millel näidata reeperi asukoht piketaaži ja lähedal olevate objektide suhtes. Ajutiste reeperitena võib kasutada kohalikke objekte või maavaiu. 4. Teede teostusmõõdistamine ja selle põhjal koostatav dokumentatsioon. Teostusmõõdistamise eesmärgiks on valminud ehitise karakteristikute fikseerimine. Eelkõige on oluline asendi ja kõrguste projektile vastavuse kontrollimine.
SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2 1. HOONE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................................... 3 2. EHITUSTÖÖDE KIRJELDUS .......................................................................................... 4 2.1. Mullatööde kirjeldus .................................................................................................... 4 2.2. Hüdroisolatsiooni kirjeldus.......................................................................................... 4 2.3. Vundamentide rajamise kirjeldus ................................................................................ 4 2.4. Raudbetoon karkassi kirjeldus ..................................................................................
tõstemasinatele spetsiaalne inimeste tõstevahend ehk tõstekorv. Lisaks on ehitusel kasutusel spetsiaalsed tõstukid inimeste ja väiksemate materjalide ja tööriistade transpordiks. Levinumad tõstukid on käärtõstukid ja teleskooptõstukid. Käärtõstukid ja teleskooptõstukid võivad olla nii vedavate kui mittevedavate ratastega. Vedavad rattad on vajalikud halvemate pinnakatetega ehitusplatsidel. Mullatöömasinad on peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Suurte mahtude juures on põhjendatud skreeperi kasutamine. Masin on efektiivne kuni 5 kilomeetri kaugusele materjali teisaldamisel, kuna masinal on suhteliselt väike liikumiskiirus. Masinas on ühendatud laadimis- ning tasandusmasin ja materjali veduk. Vaiatöömasinad ja seadmed. Vaiatöödel on kasutusel teenindustranspordina eelnevates peatükkides vaadeldud poolhaakes liikuvad treilerid ning erinevad veokid, nii kallurid kui madelautod
3. Baasmasinad: traktorid, vedukid, üldotstarbelised transpordimasinad. Haagised, treilerid. Iseloomustada turul olevate traktorite, autode parameetreid. Traktoreid iseloomustavad põhiparameetrid on: mootori võimsus, veojõud, mass, liikumiskiirus, kütusekulu, mõõtmed jne. Autode parameetrid: kandevõime, tühimass, pöörderaadius, kasti maht, kiirus, võimsus, mõõtmed (pikkus, laius, kõrgus), baas, kliirens. 4. Mullatööde transpordimasinad: skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid. Külmunud pinnaste töötlemiseks kobestid. Skreeperid, liikurteehöövlid, buldooserid joonestage skeemid ja kirjeldage parameetreid. Skreeper töötleb pinnast järjestikku kaevates, teisaldades ja laotades. Laotamisel ja tasandamisel skreeperi rattad ja veduki käitur tihendavad pinnast. Mullatööde kogu tsükkel on skreeperiga tehes majanduslikum ja efektiivsem kui teiste masinatega.
I rida 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. 1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbon...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Kursuse projekti eesmärgiks oli tutvustada tudengitele mullatöödega kaasnevaid põhimõtteid ja erinevaid töökäike alates 0- tsükli töödest. Projekt on koostatud õppeaine ,,hoone osad" jooniste järgi, mille kohta joonised ja mahuarvutused on autor ise koostanud ja vajalikud arvutused välja arvutanud. Töö on koostatud lektor Ramjala kursusetöö näidise järgi ning vastavasse vormistusesse viidud Tallinna Tehnikakõrgkooli kirjalike tööde vormistamise juhendi abil. Lisades on välja toodud AutCAD 2007'ga tehtud joonised väljakaeve mahu, vundamendi sügavuse, kaevamis skeem, taldmike- ja vundamendiplokkide paigaldus skeemi, objektil materjalide ladustamise ning objektil transpordimasinate liikumis skeem. 2. HOONE OSADES HARJUTUSTÖÖ LÜHIKIRJELDUS Õppeaines Hoone osad oli ülesandeks joonestada lähteülesande põhjal 11 joonist (konstruktiivne skeem, I korruse plaan, vundamendi lõiked ja plokkide laotused, seinade lõiked, ...
tõstemasinatele spetsiaalne inimeste tõstevahend ehk tõstekorv. Lisaks on ehitusel kasutusel spetsiaalsed tõstukid inimeste ja väiksemate materjalide ja tööriistade transpordiks. Levinumad tõstukid on käärtõstukid ja teleskooptõstukid. Käärtõstukid ja teleskooptõstukid võivad olla nii vedavate kui mittevedavate ratastega. Vedavad rattad on vajalikud halvemate pinnakatetega ehitusplatsidel. Mullatöömasinad: Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Suurte mahtude juures on põhjendatud skreeperi kasutamine. Masin on efektiivne kuni 5 kilomeetri kaugusele materjali teisaldamisel, kuna masinal on suhteliselt väike liikumiskiirus. Masinas on ühendatud laadimis- ning tasandusmasin ja materjali veduk. Vaiatöömasinad ja seadmed: Vaiatöödel on kasutusel teenindustranspordina eelnevates peatükkides vaadeldud poolhaakes liikuvad treilerid ning erinevad veokid, nii kallurid kui madelautod
5 Ehitusplatsi (üldkulud) lisatööd 33. Kuidas jaotatakse mahuarvutusjuhendi alusel mullatöid (Osa mahuarvutusreegleid laienevad mitmetele töödele ja konstruktiivelemendile, nt TALO-80 mahuarvutusjuhendis avade ja õõnsuste arvestamise kohta: alla 1m2 suurusi avasid ja alla 0,2 m3 õõnsusi mahtudest maha ei arvestata. Enamus reeglitest seotud konkreetse tööliigi või konstruktiivelemendiga.) Nt.TALO-80 mullatööde osas: Mulla- ja lõhketööd liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhjapindala alusel. Kaevesügavuse alusel: Pinnakaeve alla 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m2) Süvakaeve üle 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m3) Kaeve põhjapindala alusel: Süvendi kaeve Kanali (kraavkaeviku) kaeve Nõlvakalded ja kaevevarud vastavalt mahuarvutusjuhendile (vt.skeem)
...........................................................29 5.2.1 Töötamine ehitusmehhanismidega.................................................................................... 29 1 5.2.2 Tööuhutus mullatöödel......................................................................................................29 Enne mullatööde algust tähistatakse töötlemisele kuuluval alal seal paiknevad allmaakommunikatsioonid. Kaevamistöödeks neis kohtades on vaja vastavate organisatsioonide kirjalikke lubasid ja nende esindajate juuresolek.......................................29 5.2.3 Tõstetööd........................................................................................................................... 30 5.2.4 Montaazitööd ja töötamine kõrgustel........................................
Tehnovõrgud VESI Oluliseks oli Härjapea oja 14 saj. Annab ülemiste järv Tallinnale vett. 1867 alustati rekonst. Puittorud vahetati malmtorudeks. 1881-1883 laiendati ja ehitati Marina tänava pumpla ja Tõnismäele veetorn 1922 rajatakse 10,5 km pikkune kanal pirita jõe vee juhtimiseks Ülemistesse 1927 ehitatakse järve kaldale veepuhastusjaam 24000m3/d 1941 sügisel õhitakse venelaste poolt 1951 Taasatatakse ja jõudlus 36000m3/d, ja puhastati klooriga 1986 rekonst. Ja jõudlus 180000m3/d KANAL Vanim kanal 1422 Tallinn-Nunnakloostri vahel 19 saj. Alguses lubati tasu eest ka reovesi kanalisse.Ennem valati tänavale. Võis saada travi 1843 malm torud 1878 tehakse kanalit ka keraamisistest torudest 1882 alustati Toompea kanali ehitamist 1950 oli sada väljalaset ja 1960 keskpaiku hakkas ümbrus haisema 1968 alustati ja 1981 läks käiku puhastusseadmete 1etapp 1998 avati 2 etapp bioloogilised puhastusseadmed Muhv-toru,trossi või muu kahe detaili ühen...
c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmiselt kaevandatavad 3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad 4. Raskelt kaevandatavad 5. Väga raskelt kaevandatavad 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk, tänu millele paljude mullatööde masinate tööorganite lõiketerade lõikenurk on reguleeritav. Lõikamisel tekkivate takistuste väärtus sõltub suuresti lõiketera geomeetrilistest parameetritest, milleks on (vt joon 3.2): lõiketera taganurk, mida mõõdetakse lõiketera tagatahu ja lõikeserva liikumistrajektoori puutuja vahel; 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? lõiketera teritusnurk, mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk
pindmine soostumine, savikad pinnased; 3) liigniiske pinnavete äravool raskendatud, pinnasvesi maapinna lähedane. Savikad pinnased; 27. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised. 28. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 29. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 30. Mis on kate
3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Sisepõlemismootori leiutamine. See tõrjus aurujõul töötavad masinad tööturult välja tänu kiirele käivitamisele ning töövalmidusele 6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. Aurumasin asendub sisepõlemismootoriga. Täiustatakse masina
Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Vaata kuidas on jäätmed defineeritudjäätmeseaduses Prügi on kasutuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis enamasti veetakse prügilasse Praht on see, mis on maha pillutud, kuigi öeldakse ka ehituspraht, lammutuspraht. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aer...
Lääne-Eestis pole künkaid, kasutati ehitamise juures paekivi, sellest laoti vallid tasasele pinnale, mingit mörti vahele ei pandud. 5 kohta, kus asusid muinasaegsed linnused: Lõhavere (seos Lembituga), Otepää, Lihula, Soontagana, Varbola Keskmisest rauaajast pärineb ka aardeleide, peitleide. Väärtuseid tuli peita, see tunnuseks rahututele aegadele. Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud. Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast. Noorem rauaaeg 800-1200, 1050-1200 muinasaja lõpusajandid (noorema rauaaja teine pool, Eesti 11.-12.saj). Elanikuarvuks on pakutud 150 000. Vähem viljakamad, soised alad olid
plaadi pealispinnast järgmise aluspinnani. - talade otsaks loetakse tema liitumisjoont püstkonstruktsiooniga. - eraldi seisvate talade m2-mahu hulka mõõdetakse tala küljed ja alus plaat talal mõõdetakse horisontaalsed pinnad plaadi m2-mahtu ja küljed tala raketise m2 kohta. - akna pilastril mõõdetakse seinasuunalised pinnad ja seina vastu suunatud sirgpinnad läbi seina. - raketisetööde mahtudes ei arvestata mullatööde varu mõõtmete täiendust raketisetöödele. Jäetakse omaette ruum kulupositsioonina raketisetööde lõpus. Lk 20 teine pool - brigaadi poolt paigaldatud tarvikud ja raketisena töötavaid profiilplekk-plaate ja koorikplaate mõõdetakse asjaomaste tööliigipositsioonide mõõtmisreeglid järgedes. Sarrusetööd: - mõõdetakse kg-s - teoreetilise sarruse mahu hulka mõõdet konstruktsiooni töötavad terasid sarruse jäikuste
maht ja eelarve eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Tellijaga tasub kokkulepitud transpordi, käsitus- ja ladestuskulud jms. vastavalt esitatud dokumentatsioonile. 10 2.1.3 Üldine ettevalmistus ja kommunikatsioon Ettevalmistustööd algavad krundi mahamärkimisega loodusesse. Seejärel hoone mahamärkimine krundile. Enne mullatööde algust märgitakse geodeetiliste tööriistade (teodoliidi, nivelliiri, ekkeri jt.) abil ehitis maha ja määratakse vundamendisüvendi mõõtmed. Mahamärkimist alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja punase joone s.o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes.Pärast iga hoone asendi määramist looduses märgitakse maha (tikutatakse) vundamentide teljed, mis tähistatakse
nõlvustegur. Nõlvustegurile avaldab mõju ka kraavi sügavus, kraavide äärde rajatud teed ja liigeldavad mullavallid. Kui tegemist on vähem lagunenud turbaga, võib nõlvus olla väiksem, kui aga hästi lagunenud madalsooturbaga, siis peab ta olema suurem. Sügavama kraavi korral valitakse ka suurem nõlvus. Nõlvusteguri valikul tuleb arvestada, et lamedam nõlv on varisemise vastu püsivam. See aga suurendab mullatööde mahtu. Nõlvus oleneb ka kraavi kaevamisel kasutatavast mehhanismist. Kraavi põhja laius Kui kogujakraavi vesikond on alla 200 ha, võetakse tema põhja laiuseks 0,3 ...0,4 m. Kui vesikond on suurem, leitakse põhja laius hüdraulilise arvutuse teel. Kuivenduskraavide põhja laiuseks käsitsi kaevamisel 0,3 m. Väiksema veevooluga kraavidele on nende korrashoiu seisukohalt soovitavam väiksem põhjalaius. Kraavi põhja langus
peet, teravili jne) töötlevates ettevõtetes materjali vastuvõtul. 169-Kuidas liigitatakse autode kaadurid liikuvuse alusel? statsionaarseid, -iseliikuvaid; -poolhaakes teisaldatavaid ja -haagis-kaadureid. 170-Kuidas liigitatakse autode kaadurid auto positsioneerimise võimaluse järgi? ?-umbkaadurid -läbitavad kaadurid 171-Milliste mootoritega on varustatud autode kaadurid? ?-elektrimootoriga (peamiselt stationaarsetel); -sisepõlemismootoriga 172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis- transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed. 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod.
ning eraldatud pinnasemassi ümber paigutamise ruumis. Pinnase kihi eraldamiseks massiivist kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod ehk lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid • Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsessi ehituslike mullatööde teostamisel on: a) pinnase kaevamina ja teisaldamine maksimaalselt 200 (300)m kaugusele b) platside ja väljakute planeerimine ettemärgitud kõrgusmärkide järgi. Buldooseri tööorganid Buldooseril on kolm põhi hõlma põhitüüpi: 1. U-kujuline hõlm (U- blade), mis on mõeldud materjali lükkamiseks ja kandmiseks pika vahemaaga. 2. Sirge hõlm (straight blade), mis on mõeldud silumiseks, süvendamiseks ja tasandamiseks. 3
kruusad, kruusaliivad). Soodes, kus põhja põikkalle on üle 1:10 tuleb muldkehaalune soopõhi eelnevalt tasandada, astmestada või kobestada. Soodes, kus põhjakalle on üle 1:10 eemaldatakse mulde pikilibesemise ja tee-ehitiste hilisemate deformatsioonide vältimiseks turvas terves ulatuses. Sildade ehitusel tekkinud silla alused süvendid täidetakse kuni soo pinnani uhtekindlate pinnastega. V klassi teedel võib muldkeha rajada alljäävale palklaotisele. 172. Muldkeha ehitus talvel: mullatööde tegemisel talveveperioodil tuleb tagada muldkeha ehitamise ja tihendamise üldnõuded, kuid samal ajal täita kõik täiendavad nõudmised, mida tööde tegemine talveperioodil kaasa toob.: ettevalmistamine, mille peab olema enne muldtööde alustamist puhastatud lumest ja jääst. Mittekülmunud pinnaste paigaldamisel muldkehasse peab pinnase läbikülmumise vältimiseks tagama, et peale kaevandust hiljemalt 2-3 tunni jooksul saaksid pinnase tihendatud
vedelad turbad; 172. Muldkeha rajamine soodesse Püsikatetega teedel eemaldada mulde alt turvas. Lihtkatetega teedel pole turvast vaja eemaldada. Muldkehad kruusastest, liivsetest, saviliivsetest pinnastest. Põikvoolu puhul tuleb muldkehase rajada vett läbilaskvad ehitised. 173. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 174. Mis on tihendamine Pinnase pooride osakaalu vähendamine mehhaaniliselt pinnase konstantse niiskusesisalduse juures. 175. Mis on tihendamise põhieesmärkideks (3)
# ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008 Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu. Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad ja nende kat...
Suuremate koormuste korral võib kasutada ka kahte või enamat vaia. Olenevalt pinnasest ja vaia pikkusest on kiilvaia kandevõime enamasti piires 150 kuni 400 kN. Kasutatud on kiilvaiu kandvate seintega ehitiste puhul (joonis 5. 14). Kiilvaiad 45 võimaldavad võrreldes tavalise üksikvundamendiga vastu võtta sama betooni mahu juures suuremat koormust. Tunduvalt väheneb mullatööde maht. 48. Toruvaiad Terasvaiadeks kasutatakse enamasti torusid või paksuseinalisi valts- ja liitprofiile. Kasutatud on ka raudteeroopaid. Terasest suure läbi mõõduga (600 1600 mm) toruvaiu on sageli kasutatud sadamakaide ehitamisel(joonised 5.14 ja 5.15). Kaide puhul on sageli vajalik kasutada suhteliselt pikki suure paindemomendiga koormatud vaiu. Raudbetoonvaiade, ka toruvaiade, kaal kujuneb sellisel juhul liialt suureks. Torud süvistatakse kas lahtise või kinnise otsaga
Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel. 6) Frontaallaaduri ehitus, omadused ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga. Need masinad on ettenähtud mullatööde, laadimistööde ja ehitus-montaaztööde mehhaniseerimiseks. On ette nähtud töötama masina seisupinnast kõrgemal paikneva materjali tõstmiseks. Kopa maht on 1,5 - 2 korda suurem võrreldes samasuguse otsekoppekskavaatoriga. Tööseadme kinemaatiline skeem tagab kopa lõiketera sirgjoonelise horisontaalse liikumise mitme meetri ulatuses mis võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Toodetakse erineva suuruse ja võimsusega masinaid. Varasematel aastatel olid meil
Kaartide koostamiseks on suur hulk kujundeid, mis võimaldab koostada liiklusskeeme, objekti üldskeeme ning korruste plaane. (Microsoft. Visio Standard ja Visio Professional võrdlus. 16.03.14) AutoCAD Civil 3D on töövahend inseneridele teede, detailplaneeringute, geodeesia, keskkonnarajatiste jms projekteerimiseks. Võimaluste hulka kuuluvad mitmed maastiku ja rajatiste modelleerimisvahendid, georuumilised ja sadevete analüüsid, mahtude arvestus, dünaamilised mullatööde kalkulatsioonid, 3D visualiseerimine jpm. (Autodesk. AutoCAD Civil 3D. 16.03.14) Selleks, et selgitada, kui palju lauaarvuteid on päästekomandodes autor pöördus Päästeameti haldusosakonna peaspetsialisti poole. Selgus, et Päästeametis seisuga 10.03.2014 on kasutusel päästekomandodes 476 lauaarvutit. Päästeameti arvutite riistvara tarnepartner saaks pakkuda võimalikku tarkvara paketti arvutitele soodushinnaga. Autor pöördus Siseministeeriumi
harvem 1:50. Profiilialune tabel koosneb ainult kahest reast punktide kõrgused ja kaugused. Trassil asub pikett või plusspunkt, mille kohal ristprofiil mõõdistati, tähistatakse kauguste rea keskel vertikaaljoonega. Profiili tabeli ridade täitmine ja profiili koostamine on analoogilised pikiprofiiliga. Tinghorisondi kõrgus võib jääda samaks. Ristprofiilid koostatakse üldjuhul eraldi lehel (lehtedel) ja neid kasutatakse ristlõikepindade määramisel mullatööde mahtude arvutamisel. KUI KEEGI TEAB, ET PÕIKPROFIIL EI OLE SAMA, MIS RISTPROFIIL, SIIS KARJU KOMMUUNIS. JUHENDIS JA ÕPIKUS ON RISTPROFIILID, MITTE PÕIKPROFIILID, SEEGA EHK ON NEED SAMAD ASJAD. 74. Kõverate detailne märkimine (3 meetodit) Kõveraid märgitakse üles kas ristkoordinaatide meetodil, polaarkoordinaatide meetodil või pikendatud kõõlude viisil. Kuna siin teemas on mitmeid jooniseid ja valemeid ning ilmselt kõigil ei ole seda raamatut ("Geodeesia
Vaia laius on 300 mm, põhja ristlõige 80x300 mm ja külgpindade kalle ligikaudu 1:7,7. Suuremate koormuste korral võib kasutada ka kahte või enamat vaia. Olenevalt pinnasest ja vaia pikkusest on kiilvaia kandevõime enamasti piires 150 kuni 400 kN. Kasutatud on kiilvaiu kandvate seintega ehitiste puhul. Kiilvaiad võimaldavad võrreldes tavalise üksikvundamendiga vastu võtta sama betooni mahu juures suuremat koormust. Tunduvalt väheneb mullatööde maht. Eelkõige kasutati kiilvaiu lautade, kuivatite, teravilja- ja kartulihoidlate ja teiste põllumajandusehitiste, aga ka ühiskondlike hoonete (haldus-, klubi- ja spordihooned) ning elamute vundeerimisel. 35. Iseloomustage Teras ja Franki vaiade rajamistehnoloogiat ja kasutuskohti. Terasvaiad Terasvaiadeks kasutatakse enamasti torusid või paksuseinalisi valts- ja liitprofiile. Kasutatud on ka raudteeroopaid
jahimehe käes. Leitud on arvukalt relvi ja tööriistu, mis on olnud täiuslikumad varasematest. Olid kütid ja korilased, kelle elu oli üsna raske, mistõttu elasid nad harva 40 aastaseks. Kaks viiest neandertallasest kannatasid kehvast toidust põhjustatud haiguste käes. Matsid oma surnuid ning ilmselt olid neil oma uskumuslikud arusaamad. Nende vanimad matmispaigad on 100 000 a vanad, leitakse neid kogu Euroopast ja Lähis-Idast. Esimene neandertallase leid saadi juhuslikult mullatööde käigus 1856. a Neanderi orust Saksamaal. Leid põhjustas suure poleemika ei tahetud uskuda, et tegu võiks olla varase inimtüübi esindajaga. Järgnevalt saadi samasuguseid leide Belgiast, kus need olid koos kivist tööriistadega ja mammutiluudega. Järgneva 100 aasta jooksul on neandertallase luid leitud mitmelt poolt Euroopast, Lähis-Idast, Aafrikast ja Aasiast. Tuntud luuleiud on saadud Shanidari koopast Põhja-Iraagist. Sealt leiti aastail 1953 1960 9 neandertallase luustikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
