pulbriliste materjalide transpordiks e) furgoonauto – veosed, mis on tundlikud ilmastikunähtustele või välistemp-ile f) eriotstarbeline auto – varustatud spetsiaalsete tööorganitega, mis määravad selle masina täpse otstarbe. Läbivusomaduste alusel jaotatakse autod: a) normaalse läbivusega, rataste valemiga 4x2 b) suurendatud läbivusega, rataste valemiga 4x4 c) suure läbivusega, rataste valemiga 6x4 või 6x6 d) ülisuure läbivusega, mille vedav sild võib olla varustatud roomikkäiguosaga. 3. Traktorite kasutusala ja liigitus. Iseliikuvad masinad põllumajanduslikeks ja transporttöödeks ning baasmasinaiks väga paljudele ehitusmasinatele. Liigitatakse: 1. Käiguosa tüübi alusel a) ratastraktorid b) roomiktraktorid 2. Otstarbe ja kasutusvaldkonna alusel a) põllumajanduslikud b) tööstusliku c) transportveotraktorid d) metsaveotraktorid e) jäätmetöötluseks 3. Raami konstruktsiooni alusel a) šarniir-liigend raamiga b) jäiga raamiga
Mittetäispöördelise ekskavaatori üldehitus Baasmasina külge monteeritud nool, kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa. Täispöördelise ekskavaatori üldehitus Nool, kopavars, kopp. Hüdrosilindrid, ühendustorustik ja voolikud, käiguosa ja pöördemehhanism. Kopplaadureid saab kasutada: • laadimistöödel • kaevamistöödel • pinnase koorimistöödel • lammutustöödel • planeerimistöödel • lumekoristustöödel Roomikkäiguosaga täispöördelisi ekskavaatoreid saab kasutada • kaevamistöödel • pinnase koorimistöödel • lammutustöödel • planeerimistöödel • laadimistöödel Mootor Mootor on seade, mis muudab kütuse põlemise soojusenergiat mehaaniliseks tööks. Vastavalt kasutatavale energialiigile võib mootoreid liigitada: • elektrimootorid • sisepõlemismootorid • hüdromootorid • termodünaamiline mootor (kuumusenergia)
potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Sisepõlemismootori leiutamine. See tõrjus aurujõul töötavad masinad tööturult välja tänu kiirele käivitamisele ning töövalmidusele 6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. Aurumasin asendub sisepõlemismootoriga. Täiustatakse masina
Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II etapi? Teise etapi lõpetab sisepõlemismootori leiutamine ja kasutuselevõtmine XIX sajandi lõpul, mis tõrjub aurumasina kui jõuallika kiiresti välja tänu kiirele käivitamisele ja töövalmidusele. 6-Nimetage EM ajaloolise arengu III etapi põhilised iseloomulikud saavutused. aurumasin asendub SPM-iga,
masina liikumisjõu arvelt, kopa tõstmine ja transportimine tühjenduskohta. Varasematel aastatel oli levinud mudelid Valgevenes valmistatud mudelid TO-30, TO- 18A ja TO-25. Samuti kasutati Poolas valmistatud masinaid. Laaduri tööorganiks on mitmesugused vahetatavad kopad, haaratsid jne. Baasmasinale monteeritud tööorgan on suunatud sellest eemale. Täitmine ja tühjendamine toimub samas suunas (välja arvatud mõnedel roomikkäiguosaga traktoritele paigaldatud seadmed kus on tahakaaduv kopp. See töötab peamiselt edasi-tagasi liikudes, ilma sagedase pööramiseta. Kopp täitub traktori survejõu toimel ning tühjendatakse tahakaadumisega. Laadur on valmistatud rippriistana standardsele traktorile. Frontaallaaduri tööseadme saab monteerida ka ratastraktorile. Kuid nende tootlikkus, kasutusmugavus ja stabiilsus jäävad alla selleks otstarbeks projekteeritud spetsiaalmasinale
ja hunnikuteks). Kuivatamistöö mehhaniseerimiseks kasutati masinat UGV (universaalne roomikvallitaja) mille tööorganiks kettkonveierid, mis liikudes haarasid tüki ning seadsid selle nn. poorsesse valli. Selles tükkturvas kuivas 8..10 päeva. Vajaduse korral pöörati selle masinaga veel kord. Kasutati ka kogumismasinaid, mille tööorganiks kraaptransportöör, mille kraabid viisid tükid vastuvõ- turenni millest plaattransportööriga tõsteti veomasina kasti. See kujutas endast roomikkäiguosaga kasti ja liikuva põhjaga masinat, mis laadis tükid kuni 3,5 m kõrgusesse auna. Hooaja toodang koristusmasinal 15...30 tuhat t. Kokku toodeti ca 200 milj. t. tükkturvast soojuselektrijaamadele. Freesturba tootmine tõrjus hiljem selle meetodi välja oma madalama omahinnaga. Hüdroturba tootmise teooriat ja praktikat kasutati kaasajal sapropeelide tootmiseks väetisteks, ning Soomes on seda uuritud aladel, kus teeehitus pole otstarbekas. EKSKAVAATORTURBA TOOTMINE
annaabi.ee 
