Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist ja hõlbustavad lõikamist. Hõõrdumist vähendab ka see, et avardi peeneneb saba poole - iga 100 mm kohta kahaneb läbimõõt 0,05...0,10 mm võrra. Avardid võivad olla kas tervlikud või tornile asetatavad.
jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur (11), mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli
konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis. Ristkelk on vahelüliks konsooli ja pingi töölaua vahel. Konsoolfreespingid jagunevad: *horisontaalfreespinkiteks ( mittepööratava töölauaga ), *universaalfreespinkideks ( pööratava töölauaga ) *vertikaalfreespinkideks *laia universaalsusega freespinkideks.
Hooldusvälp: 80000-120000km HOOLDUSVAJADUS Kuna õli omadused on muutunud, avaldub see eelkõige kahes aspektis: esiteks käigukasti käiguvahetus ning hüdromuhvi töö ei ole nii hea kvaliteediga kui korras õliga (nõksud, jõnksud, värinad, pöörete kõikumised käiguvahetusel ja ühtlase sõiduga) ning teiseks käigukasti detailide suurenenud kulumine. Mis täpselt käigukastis kuluma hakkavad? Selleks on nii sidurikettad (neid on käigukastis ca 30-50 tk.), tihendite juhtpinnad, laagrid ning mis kõige olulisem väga täpselt töödeldud hüdraulika plokk. Viimane juhib kogu käigukasti tööd. Suure kulumise tagajärjel võib käigukast sõna otseses mõttes ära kärsata (põlenud sidurikettad), katki minna (purunenud laagrid) või pöördumatult ära kuluda (hüdraulikaplokk). Küsimus ei ole, KAS need sümptomid tulevad, vaid MILLAL see juhtub. LUKUSTI
toestatavad stantsimise ettevalmistusoperatsioonid ning tuleb sagedamini kasutada eelprofileeritud toorikuid. Kinnise stantsi kasutamisel saadud stantsised on suurema täpsusega nii mõõtmete kui ka kuju osas võrreldes lahtises stantsises valmistatud stantsidega. Kinnised stantsid on põhiliselt kasutatavad vaid telgsümmeetriliste toorikute valmistamiseks nende teljesuunalisel deformeerimisel. 2. Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus: Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt, energia kantakse üle kiilrihmülekande, võlli ja hammasülekande ning siduri abil väntvõllile. Väntvõllil on pidur, mis tagab liuguri peatumise ülemises asendis, sidur ja pidur on omavahel blokeeritud. Väntvõlli pöörlemisel
Madal niiskusimavus, kuni 0,9% Hea kõvadus, jäikus ning tugevus Puuduvad mikropoorid Hea mõõtude püsivus Suurepärased töötlemisomadused Ei ole vastupidav tugevatele hapetele Väga vastupidav lahustele Sobib toiduanetööstusele Värvus: valge, must PE (Polüetüleen) Polüetüleen on enim tuntud oma laia kasutusvaldkonna ning libisemisomaduste eest. Põhilised tooted, mida polüetüleenist valmistatakse, on juhtpinnad, konteinerid, meditsiiniliste agrekaatide komponendid, tihendid, toiduainetööstuse komponendid. Omadused: Erikaal 0,9 g/cm3 Töötemperatuur -50…+90 ºC Hea libisevus Hea keevitatavus Hea vastupidavus kemikaalidele Väga head elektrilised ning dielektrilised omadused Sobib toiduainetööstusele Väga hea kulumis- ja abrasioonikindlus Suurepärased töötlemisomadused Värvus: Roheline, valge, must
ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhiliselt kiirlõiketerasest või kasutatakse lõikeosas metallkeermisplaate. Spiraalpuuri elemendid ja geomeetrilised parameetrid. Spiraalpuur koosneb tööosast, kaelast, sabast puuri kinnitamiseks tööpingi spindlisse ja labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks. Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk. Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel
Kruustangid Kruustangid on laialdaselt kasutatavad kinnitusrakised. Kruustangid koosnevad korpusest koos seisva põsega, liikuvast põsest, põskedele kinnitatudpakkidest, mis mõnikord on vahetatavad ning kruvi põhimõttel töötavast kinnitusmehhanismist. Eristatakse lauakruustange ja masinkruustange ehk pingikruustange. Viimased on mõeldud tööpinkides kinnitusrakisteks. Kruustangide korpus valmistatakse kas kõrgkvaliteedilisest malmist või terasest. Liikuva põse juhtpinnad on üldjuhul karastatud ja lihvitud. Pakid valmistatakse karastatavast terasest kõvadusega HRC 55...60. Standardsete pakkide tööpind on kas sile või sooneline. Erikujuga pakkidel võib olla ka prismaatiline või astmeline tööpind. Lehtsilmusvõti Lehtsilmusvõti on mutrite pööramise ja pingutamise tööriist. See on mutrivõti mille ühes otsas on lehtvõti ja teises otsas silmusvõti. Tellitav võti
juhtpinna (vankri tööpinna) suhtes ei ole õige. Laastu on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele. 6. Tapiõlad ( kahvlipõhi ) ei ole risti tooriku Vankri tugilatt (konveierite nukkide baasservaga. tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga. 7. Tapipõsed. ( kahvliküljed ) ei ole Konveierite juhtpinnad ( vankri tööpind ) ei ole parallelsedtooriku baasküljega. horisontaalsd. Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis ( allajäänud laastu tõttu ). 8. Tapikeele ( kahvlivahe ) on ebatasased ja Liiga suur ettenihkekiirus. Lõikurid on nürid. rebestatud. Puidust tugilatt on kulund. Lintsuruti ei
Sulamid: Cu- Zn-sulamid ehk messing. Zn lisamine suurendab sulami tugevust. Poldid, mutrid, torud, puhkpillid. Cu- Sn- Sn-sisaldus 5...25% (suurem sisaldus muudab sulami liialt hapraks). 7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid kiirelt kalestuvad→ kasutatakse vedrude, müntide, ornametnaalse pronkspleki valmistamisel Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid. hea külgsurvetöödeldavusega, korrosioonikindel. Sõukruvid, punksid, juhtpinnad Ni - suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes. Seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmetes ja toiduainetööstuses. Sulamid: Ni Cl- hea tugevus, sitkus, Torud, lehed, plaadid Ti – korrosioonikindlusega, tugev, kõva. Sulamid: Al, Cr, V, Mo ja Mn Mg – tugev, Korrosioonikindel, Sulamid: 12. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi - Termoplastid (thermoplastics)- on polümeerid, mis
· Laastud on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele. 6. Tapiõlad (kahvlipõhi) ei ole risti tooriku baasservaga. · Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga 7. Tapipõsed (kahvliküljed) ei ole paralleelsed tooriku · Konveierite juhtpinnad (vankri tööpind) ei ole baasküljega. horisontaalsed. · Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis (allajäänud laastu tõttu). 8. Tapikeele (kahvlivahe) pinnad on ebatasased või · Liiga suur ettenihkekiirus. rebestatud. · Lõikurid on nürid.
· Laastud on jäänud vankri tööpinna ja tooriku vahele. 6. Tapiõlad (kahvlipõhi) ei ole risti tooriku baasservaga. · Vankri tugilatt (konveierite nukkide tugipinnad) ei ole risti ettenihke suunaga 7. Tapipõsed (kahvliküljed) ei ole paralleelsed tooriku · Konveierite juhtpinnad (vankri tööpind) ei ole baasküljega. horisontaalsed. · Toorik on kinnitatud vankrile kaldasendis (allajäänud laastu tõttu). 8. Tapikeele (kahvlivahe) pinnad on ebatasased või rebestatud. · Liiga suur ettenihkekiirus.
3. Ülatala (traavers) on paigutatud kere ülemises osas asuvatele juhtpindadele ja tema ülesandeks on toetada ripplaagri abil freestorni üht otsa. Ülatala väljaulatust on võimalik muuta, teda saab kinnitada mitmesugustele kaugustele. Jäikuse suurendamiseks kasutatakse tuge, mis seob ülatala konsooliga. 4. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Püstjuhtpindadega toetub konsool kere vertikaalsetele juhtpindadele ja liigub piki neid. Horisontaalsetel juhtpindadel asub ristkelk. Konsool kinnitub juhtpindadele eriliste klambritega ja on ühtlasi baasdetailiks kõigile sõlmedele piki-, rist- ja püstettenihkeahelas. Konsool toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks. 5
Kinnitusliigendi pesas määrdenippel Kinnitusvarre laagris määrdenippel Tööraami pöörderingi liugepind Pöörderingi peal 7 määrdeniplit. Tööraami pöörderingi juhtsektorid Juhtsektorid on pöörderingi all 4tk. Igal sektoril 1 määrdenippel Hõlma pööramissilindrite liigendid Silindrite kolvivarte liigendites 2 määrdeniplit. Silindrite otstes 2 määrdeniplit. Hõlma nihutussilindri liigendid Kolvivarre liigendis määrdenippel. Silindri otsal määrdenippel. Hõlma juhtpinnad Määrimiseks on saadaval eritoimelised määrdeained, mis võivad esineda ka aerosoolidena. Määrimine või õlitamine on piisav, kui seda tehakse iga päev. Puhasta juhtpinnad enne määrimist. Lõikenurga seadelaagrid Laagritappide peades on 2 määrdeniplit. Lõikenurga seadesilinder Kolvivarre liigendis on 1 määrdenippel. Silindri kinnituslaagrites on 2 määrdeniplit. Tõstesilindri kinnituskahvli laager Kahvleid on kolm, kaks paremal ja üks vasakul pool höövlit
hammasratta hammaste, puuri spiraalsoonte, võlli nuutide vms. freesimiseks. Spindli asendi järgi eristatakse horisontaal ja vertikaalfreespinke. Freespingi alus on õõnsa kasti kujuline.Selles paikneb elektriline käivitus ja valgustussüsteem. Korpuses paiknevad elektrimootor, rihmülekanne ja kiiruskast. Korpuse esiküljel paiknevat kiilprofiiliga juhtpinda mööda liigub konsool, mille käigukruvi toetub alusel olevasse sambasse. Konsooli ülaosas kaldprofiiliga juhtpinnad ristkelgule, mida saab vastava käigukruvi abil korpuse suhtes nihutada. Ristkelgu juhtpindadel on võimalik korpusega paralleelselt liigutada ka freespingi töölauda . Töölaud on ette nähtud freesitava tooriku kinnitamiseks masinkruustangide või muude kinnitustarvikute abil. Töötlemisel saab toorikut nihutada kolmes suunas konsooli abil üles alla, ristkelgu abil edasi tagasi ja töölaua abil vasakule - paremale.
Ülesandeks on teehöövli tööfunktsioonide täitmine 38. Tööhõlma ülesanne, ehitus, hooldus. Kinnitub pöörderingile spetsiaalsete kronsteinide abil, kasutatakse sarniirset ühendust (lõikenurga muutus), valmistatakse paksust kumerusega metall-lehest, tagantküljest tugevdatud. Alla kinnituvad vahetatavad lõiketerad (poltide või kiiludega). Võidakse kasutada ka lõiketerasid. Külgsuunas hõlma nihutamiseks on tagaküljel spetsiaalsed juhtpinnad. Ülesandeks on teehöövli tööfunktsioonide täitmine. Määritakse hõlma nihutussilindrite liigendeid, hõlma juhtpindasid ning lõikenurga seadelaagreid ja seadesilindreid ning kinnituskohti ja ka tööhõlma tõstesilindreid. Vajadusel vahetatakse ka lõiketerasid ning polte. 39. Teehöövli DZ-122 tööhõlma pöördemehhanismi ülesanne, ehitus, hooldus. Ülesandeks on tööhõlma pööramine horisontaaltasapinnas. Juhitakse pöördereduktori abil
Cu ja Al sulamid, Al-sisaldusega 4...14%, lisaks vähesel määral Mn. Need sulamid on eelkõige ühefaasilised ja hea külgsurvetöödeldavusega. Kahefaasilised alumiiniumpronkse kasutatakse valatult või detailide valmistamiseks kuumsurvetöötluse teel. Al-pronkse Al-sisaldusega 10% kasutatakse laeva sõukruvide, klappide, pumpade jms merelistes tingimustes töötavate seadmete või nende osade valmistamiseks. Samuti mitmete masinaelementide valmistamiseks: punksid, juhtpinnad, äärikud, hammasrattad jm. Al-pronkside peamine omadus on suurepärane korrosioonikindlus, ka soolases vees. Lisaks on neil head mehaanilised omadused. Cu-Ni-sulamid Ni on Cu-s piiramatult lahustuv, vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed sulamid K12 kristallivõrega. Cu-Ni-sulamid on suurepärase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Nikkel kristallvõre K12, sulamistemp 1455 tihedus 8.88 g/cm3. Suur osa niklist
23 Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid. Olenevalt klapi tööpinna kujust võivad taldrikklapid olla lameklapid või koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat Rõngasplaadid on tavaliselt tehtud kerged ja õhukesed . Plaatklapi hermeetilisus saadakse plaadi tööpinna ja klapipesa soveldamisega või plaadile kinnitatud tihendusmaterjaliga. Klapivedrudena kasutatakse spiraal-või plaatvedrusid
122 Spiraalpuuri elemendid ja geomeetrilised parameetrid. Spiraalpuur koosneb tööosast, kaelast, sabast puuri kinnitamiseks tööpingi spindlisse ja labast, mida kasutatakse puuri väljalöömiseks spindlist ja pöördemomendi ülekandmiseks. Puuri tööosa jaguneb lõike- ja juhtosaks (joon. 123). Spiraalpuuri elemendid joon. 123 Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk (joon. 124)
saadakse ka löögivaba klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid, tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid. Olenevalt klapi tööpinna kujust võivad taldrikklapid olla lameklapid või koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat. Rõngasplaadid on tavaliselt tehtud kerged ja õhukesed. Plaatklapi hermeetilisus saadakse plaadi tööpinna ja klapipesa soveldamisega või plaadile kinnitatud tihendusmaterjaliga. Klapivedrudena kasutatakse spiraal-või plaatvedrusid.
klapi töö. Ebatihe klapp tekitab suuri mahulisi kadusid , tingib pumba mahukasuteguri vähenemise. Klapi hüdrauliline takistus oleneb klapi ja klapipesa voolujoonelisusest. Kolbpumpades kasutatavad klapid liigitakse : 1. Taldrikklapid . 2. Plaatklapid. 3. Liigendklapid. 4. Kuulklapid. Olenevalt klapi tööpinna kujust võivad taldrikklapid olla lameklapid või koonilised taldrikklapid. Klapi liikumise suunamiseks on alumised ja ülemised juhtribid ja juhtpinnad. Klapi tõusu suurust reguleerib tõusu piiraja. Taldrikklapp on suhteliselt jäik ja raske, seepärast peab tema tõus löökide vältimiseks pessa istumisel olema võimalikult väike. Plaatklapi tihendpinna moodustab rõngasplaat Rõngasplaadid on tavaliselt tehtud kerged ja õhukesed . Plaatklapi hermeetilisus saadakse plaadi tööpinna ja klapipesa soveldamisega või plaadile kinnitatud tihendusmaterjaliga. Klapivedrudena kasutatakse spiraal-või plaatvedrusid
annaabi.ee 
