2010. aastal valmis romaani ainetel film, mille lavastajaks oli Andres Puustusmaa. „Punane elavhõbe“ on üles ehitatud peatükkide kaupa. Peatükid vahelduvad kordamööda, ühes on juttu kurjategijatest ja teises politsei tööst. Peategelaseks on Rein Tihane, kes hiljuti vabanes vanglast. Koos oma kahe sõbraga plaanivad nad Venemaalt tuua väärismetalli- punast elavhõbedat. Politsei poolelt on tegelaseks Ekskavaator, keskkriminaalpolitsei komissar, väidetavalt on tegu Koit Pikaro prototüübiga. Tema jüngriteks on neli nooreminspektorit. Teos on kirjutatud oskuslikult ja konkreetselt. Ma sain rohkem teada selle aja kohta, sain aimu, missugune oli ühiskond. Lisaks laiendas raamat silmaringi just kriminaalmaailma ja vanglaelu poolelt. Autor tõi lugejateni väga hästi kurjategijate kõnepruugi, mis tegi lugemise veelgi
16. Kus kasutatakse laadurekskavaatorit, milliseid toid on voimalik masinaga teha? Kasutamine tõstetöödel, masinatel on statsionaarselt paigaldatud kahveltõstuk kaubaaluste tõstmiseks, kahveltõstuk paikneb esikopa ülaservas. Ühe võimalusena saab laadurekskavaatorile kinnitada esikopa asemele spetsiaalse tõstepoomi,mille abil on võimalik tõsta suuremate mõõtmetega tõsteid. 17. Mis on buldooser, mis on ekskavaator, kus masinaid kasutada? Peamised masinad mullatööde läbi viimiseks on buldooserid. Laadurekskavaatorid on samuti sobilikud mullatööde läbi viimiseks. 18. Nimetage masinaid betooni- ja raudbetoonitoodel. Kirjeldage kasutamist. Betooni transport toimub segurautodega (ehk mikseritega). Betoonisegurautod on mahtuvusega kuni 7m3, kolme või neljateljelised ning võivad olla varustatud kas hüdrorenni või linttransportööriga.
c) pinnase kihiliseks laotamiseks 21) Millised on ekskavaatorite 2 grupid tööorganite arvu järgi? Ühekoopalised-perioodiline Mitmekoopalised-pidevad 22) ühekoopaliste hüdrauliliste ekskavaatorite tööorganiks võib olla a) vastukopp b) kaevekopp c) pärikopp 23) ühekopalise ekskavaatori noole tüübid? Sirge monoplokk nooled; painutatud monoplokk nooled; kaheosalised nooled. 24) Pärikopp- ekskavaator kaevandab pinnast peamiselt a) seisutasandilt b) seisutasandist ülevalt poolt 25) Liigendnoolega ekskavaatori eeliseks on, et ta võimaldab manööverdamata kaevandada a) vertikaalseintega laiu kraave b) süvendeid tõkete lähedal 26) Tööseadmete tüübi järgi on mitmekopalised ekskavaatorid a) rootor e. kraap b) kett 27) Parima pinnase tihenduse annavad ........... tööorganid a) nurkvalts 28) Sobilik tihendusmasin valitakse .
10) haljastuskihi rajamine 2.2. Tööprotsesside kirjeldus 2.2.1. Krundi märketööd Ennem mullatööde alustamist tuleb geodeetiliste tööriistate abil maha märkida ehitis ning seejärel määratakse vundamendisüvendi mõõtmed. Tööd alustatakse telgede mahamärkimisest, mis tuvastatakse ümbritsevatest hoonetest ning punase joone abil. [4] 2.2.2. Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine Kasvupinnase eemaldamiseks on vajalik ekskavaator, mis tõstab kaevatud pinnase kallurautole. Kallur transpordib selle 0,2 km kaugusele, et hiljem kasutada tagasitäitena. [4] 4 2.2.3. Mineraalpinnase eemaldus Mineraalpinnase eemaldamiseks on vajalik ekskavaator, mis tõstab kaevatud pinnase kallurautole. Kallur transpordib selle 3 km kaugusele ning utiliseeritakse täielikult. [4] 2.2.4
Eno Raud Merili Jõgi MJ211 Eno Raua elulugu · Eno Raud (15 veebruar1928 Tartu9 juuli 1996 Haapsalu) oli eesti lastekirjanik. · Eno Raud sündis 1928. aastal Tartus, Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. · Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. · Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud , Piret Raud ja Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. aastal. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja .Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane...
Eno Raud oli Eesti lastekirjanik. Eno Raud oli abielus Aino Pervikuga. Neil on kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas " Laste Rööm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. Eno Raua teoseid on rohkelt tõlgitud ning ka ta ise on tõlkinud eesti keelde mitmeid teoseid. Proosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tul...
konnas?) lõunapooluselt lõunapolaarjooneni ja polaaroo põhjapooluselt põhjapolaarjooneni Eestis talv. on sel ajal ............. 3) 21. märts ja 23. sept- kevadine ja sügisene võrdpäevisus Piiike paistab ekskavaatori kohal seniidis ja valgustab kogu päeva. Polaaraladel on päike kogu päeva silmapiiril ekskavaator Eestis on sel ajal kevad või sügis Pliev ja oo on sama pikad 12 h , võrdpäevisus 8. Selgita, miks, kus ja kuidas tekib polaaroo ja -piev. Polaarjoonte laiuskraadil esineb polaaröö ja polaarpäev kaks korda aastas, talvisel ja suvisel pööripäeval. Poolustel kestavad polaaröö ja -päev võrdselt pool aastat. Polaarjoone ja pooluste vahel on polaaröö ja polaarpäev erineva pikkusega.
Viivitus 7. Depth of foundation 7. Rajamissügavus 8. Depth of frost penetration 8. Külmumissügavus 9. Detail drawing 9. Detailjoonis 10. Deterioration 10. Kahjustus, halvenemine, lagunemine 11. Detour 11. Ümbersõit 12. Devert 12. Kõrvale juhtima 13. Digger 13. Ekskavaator 14. Dimension 14. Mõõt 15. Dipped beam 15. Lähituli, pooltuli 16. Dipper 16. Kopp 17. Dirt road 17. Pinnastee 18. District engineer 18. Teedevalitsuse juhataja 19. Downgrade 19. Langus 20. Dragging 20. Hööveldamine, sahkamine 21. Drain pipe 21
lahtiühendamise viise ja järjekordi · olemasolu korral väljavõtteid lammutatava hoone ehitusprojekti sõlmlahendustest · lammutatavate materjalide ligikaudseid koguseid · lammutusmaterjali kasutamise ja jäätmete paigutamise kohti · ohtlike jäätmete koguseid liikide kaupa ja iga liigi edasist suunamist · lammutatavate materjalide ja jäätmete käitlemise ohutusnõudeid · tehnovõrkude lahtiühendamise tingimusi ja kohti Lammutamiseks on järgmisi meetodeid: · Ekskavaator või buldooser: Masinaid kasutatakse ulatusliku, näiteks terve maja lammutustöö korral ja kui lammutada saab väljaspoolt. Kaevemasinate kõrgusulatus on väike, mistõttu nendega saab lammutada vaid 1-2 -korruselisi ehitisi. Kui lammutatakse vaid osaliselt, tuleb säilitatava osaga kokkupuutekohad käsitsi lammutada. · Vasarpurusti: Vasarpurustiks nimetatakse trossi või keti otsas noolelt alla rippuvat rasket kera
Eno RAUD (15.11. 1928 -- 09.07.1996) lastekirjanik ja prosaist Sündinud Tartus kirjanik Mart Raua ja pedagoog Lea Raua (hiljem Nurkse) pojana. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raua kirjanikutegevus hõlmab ümmarguselt neljandatkümmend viit loominguaastat ja mitutkümmend teost, millest paljud on küll tõlgete, küll kordustrükkide läbi kinnitanud oma jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele lä...
9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
Laadimis-lossimismasinad. Kordamisküsimused. 1. Otstarve ja liigitus. Laadimis-lossimismasinaid kasut mitmesuguste materjalide, seadmete, detailide jne laadimiseks transpordivahenditele ja nende lossimiseks transpordivahenditelt, samuti ka eelnimetatud objektide ümberpaigutamiseks ruumis vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomult: a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga 2. Käiguosa tüübilt a) rataskäiguosal – täiskummrehviga, pneumorehviga, kombineeritud rehviga b) roomikkäiguosal 3. Raami tüübilt a) jäiga raamiga või kõigi juhitavate ratastega b) šarniir-liigendraamiga c) jäiga raamiga ja liugjuhtimisega 4. Tööseadme tüübilt a) universaal-laadurid b) kopplaadurid c) harklaadurid d) haarats-laadurid 5. Jõuseadmelt a) sisepõlemismootoriga b) elektrimootoriga c) kombineeritud 6. Gabariitidelt ja massilt a) minilaadurid b) normaalmõõtmetega laadurid. 2. Rataslaadurite liigitus. Rataslaadureid toodetaks...
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde ...
TARTU ULIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA JA PEDAGOOGIKA LEKTORAAT TATJANA VIKULOVA «ENO RAUD» Referaat Lektor: T. Liiv NARVA 2008 Eno Raud on tuntud lastekirjanik. Ta on sündinud 1928 aastal 15. veebruaril Tartus. Õppis Tartu 6. ja Tallinna 10. gümnaasiumis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning 1947--52 TRÜ aj.-keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiklikus Raamatukogus instruktorina, Eesti Riikliku Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Eno Raud on üks meie laste lemmikk...
TEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS (ETT0011) KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milles seisneb Piiratud hankemenetluse põhiline erinevus Avatud hankemenetlusest? Avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik, kes vastab RHS § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama lõike alusel kehtestatud piirangutele. Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need hankija poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku. 2. Kuidas valitakse edukas pakkumus Väljakuulutamisega läbirääkimistega HM-s? Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb vähemalt kolmele enda poolt objektii...
Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Marelle Laiv Väimela 2013 Sissejuhatus Ehitustegevus on väga suur töö, selleks läheb vaja palju materjale, tööjõudu ja muidugi ka masinaid. Masinatega tuleb olla ettevaatlik ja neid tuleb transportida ohutult, et ei juhtuks õnnetusi. Ehitusmasinate alla ei kuulu ainult veoauto ja ekskavaator, nimekiri, mida ehitusel vajatakse on pikk ja sellest kirjutangi ma oma referaadis. Ehitusmasinate jagunemine Ehitusmasinad jagunevad nelja peamisse rühma: · Üld- ja eriotstarbelised masinad · Üldotstarbelised ehitusmasinad · Spetsialiseeritud ehitusmasinad · Käsimasinad Üld- ja eriotstarbelised masinad Üld- ja eriotstarbeliste masinate hulka kuuluvad veoautod, haagised ja poolhaagised, traktorid
ekskavaatoriga Cat 320D, transporditakse Scania CB8x4EHZ kalluritega ja hoiustatakse mineraalpinnasest eraldi objekti läheduses projektis ettenähtud kohas 200 meetri kaugusel, kui maht on suurem, jäetakse vajalik kogus objekti lähedale, ülejäänud utiliseeritakse. Lisa 2. 3.2.3. Mineraalpinnase eemaldus Käesolevas projektis on mineraalpinnase kihi paksusesks 1 meeter, ning süvendi põhi 1,5 meetrit maapinnast. Ekskavaator Cat 320D kaevab pinnast, tõstes selle kalluri Scania CB8x4EHZ kasti, mis viib selle ladustamis kohta või antud projekti järgi utiliseerimisele. Lisa 2. 3.2.4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla Killustiku padja paksus projekti järgi on 300 mm ning ulatub taldmiku plokist 300mm. kahele poole eemale. Killustik tuuakse minilaadur Cat 236 II'ga, killustiku padi ehitatakse tihendatud 1 Müürsepp, O., Sutt, J. Ehitusplatsi korralduse kavandamine. Tallinn 2004. Lk 20.
Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masi...
rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. · Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. · Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. 1.1 ÜLDVIBRATSIOON Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine,peavalujm),kahjustub kuulmisnärvi.Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse,mis ei ole otse tööriistaga seotud,nagu siseelundid,lülisammas. 1.2 KOHAVIBRATSIOON
Tööstusvibratsioon jagatakse: 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Üldvibratsioon mõjub kogu kehale, ilmneb kui inimene töötab vibreerival pinnal. (Näiteks seadmete aluste, ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile.) Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2 tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Kohtvibratsioon avaldab inimesele mõju üldjuhul käte kaudu, seda tekitab tööriista
Vibratsioonitõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmetele aluste (nt ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate ( traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilise veoauto jne) töötamisel kabiini põrandale, istemele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt: puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratisooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus, füüsiline pingutus, mürataseme tööprotsessis
Juba praktika teisel nädalal käisin iseseisvalt tegemas ATS hooldust firmas HRX, mis kujutas endast andurite häiresse laskmist ja puhastamist. Hotronicu kontoris, kuna nad olid sinna värskelt kolinud, pidin tegema seal mõned muudatused valgustuse osas, erinevad valgus grupid. Tihti sai käidud erinevates kohtades kaablit vedamas mööda kaabliredelit ja ka väljas mööda aedu, pannes kaabli UV-kindlasse torusse. Kaableid sai ka veetud maa alt, algul kaevas ekskavaator ette pika ja umbes 0,7m sügavuse kraavi, mööda seda viidi ka kaabel. Kaabli paigalduses tuli tihti kasutada E,F tähistusega paigaldust ehk siis paigaldust kaabli redelile. Horisontaal kaabli redelil vedades kus iga 1,5 m tagant kinnitatakse kaabel redeli külge ja vertikaal redelil iga 0,5 m tagant. 3. PRAKTIKANDI HINNANG PRAKTIKA KOHTA 3.1 Koolipoolne korraldus Koolipoolne korraldus oli minu jaoks väga vajalik, kui ma ise praktika kohta ei
Kaasaskantavat mootorit on võimalik liigutada töökohast teise töökohta kas siis hobuse abil või mõne teise mootori abil. Transportlikud rakendused Aurumasinaid on kasutatud paljudel transpordivahendil energiaallikana. · Merendus: Aurupaat, aurulaev · Raudtee: Auruvedur · Põllumajandus: Aurutraktor · Maantee: Auruvagun, aurubuss, auru-kolmerattaline, auruauto · Ehitus: Aururull, ekskavaator · Sõjaline: Aurutank(jälgimine e. paigal), aurutank(ratastel) · Kosmos: Aururakett Mis on sisepõlemismootor? Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane
11.2016 Kuidas toota? Mida teha, kui … Kraavi kaevamiseks on mitu võimalust: tehnoloogia kiire areng muutuma sunnib? 10 labidat + 10 meest http://igav.delfi.ee/videod/lahe-video-mis- rentida ekskavaator rahuldab-iga-idealisti-hinge?id=76240695 Kumb on mõistlikum? Vaata ja mõtle 0:26 Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enesele https://www.youtube.com/watch?v=1TwIUgd7eb0 sobivama kombinatsiooni, lähtudes oma võimalustest. oskused ja kohanemine muutustega (Kraftwerk) Vastus sõltub:
hinnatõus, töötuse tase jms). Mikroökonoomika - uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. Valikuid tehes tuleb vastata majanduse kolmele põhiküsimusele: mida, kellele ja kuidas. 1. Mida? Toota tasub kaupu ja teenuseid, mida vajatakse ja mille eest ollakse nõus maksma. Eestis Eesti turu jaoks riisi söömise pulki tõenäoliselt toota ei ole mõtet. 2. Kuidas? Kas kaevata kümne meetri pikkune kraav kümne mehe ja kümne labidaga või rentida ekskavaator? Kõik sõltub labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja hinnast. 3. Kellele? Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija, kellele toode või teenus on mõeldud. Väikeses maakaupluses ei ole tõenäoliselt otstarbeks müüa frakke ja suvekuurordis vilte. Sõltuvalt sellest, kuidas ühiskond vastab kolmele põhiküsimusele, on üles ehitatud kogu riigi majandussüsteem. Tavamajandus - ajalooliselt kõgie vanem majandussüsteem, mille majandus on üles ehitatud tavadele ja
EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES Referaat SISUKORD EESTI MUINASJUTUD VENE KEELES.................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 SISUKORD.................................................................................................................................2 SISEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. EESTI LASTEKIRJANDUSE KESKUS...............................................................................4 2. ENO RAUD............................................................................................................................ 5 3. SIPSIK ....................................................................................................
saada erineva jämeduse ja kvaliteediga liivasid. Liiv ammutatakse ujuvpinnasepumbaga ja juhitakse hüdropuistangusse. Tehnoloogilise protsessi käigus eraldatakse kruus ja kivid ning uhutakse välja ülipeened tolmu- ja saviosised. Liiv ei tohi olla risustatud kivide, savitükkide ja muude võõrkehadega. Radiomeetrilise analüüsi tulemuste kohaselt võib liiva kasutada elamuehituses. Liiva kiire laadimise tagab 2,5 m3 kopamahuga ekskavaator. Liiva väljastatakse kahes vahetuses autotranspordiga. Liiv kaalutakse 60 tonnise autokaaluga. Ühe puistangu ulatuses on liiva kvalitatiivsed näitajad stabiilsed (praegu laadimisel jämeliiv Mp = 2,4 - 2,6). Täpsemalt saab laborianalüüside ja asjakohase teabega tutvuda kohapeal. Ehitusliiva omadused Kvaliteedinäitaja Väärtus Jämeliiv 1
• Väikesed ekskavaatorid (12500-2060kg) • Keskmise suurusega ekskavaatorid (21900-30300kg) • Suured ekskavaatorid (35900-88300kg) • Pärikopaga ekskavaatorid (92100kg) Roomikekskavaatorid Ekskavaatorite liigitus, käiguosa järgi • Ratasekskavaatorid • Roomikekskavaatorid Mitte täispöördelised ekskavaatorid on ekskavaatorid, mille pöördeulatus on piiratud baasmasinaga • Laadur ekskavaator • Kopp-laadur ekskavaator • Buldooser ekskavaator (QMZ) • Kett-kraaviekskavaator (frees) • Sammekskavaatorid Ekskavaatorite liigitus • Väikese rattaga laadur-ekskavaatorid • Suure rattaga laadur-ekskavaatorid Ekskavaatorite üldehitus Boom- kopanool Arm – kopavars Kopp Kabiin Roomikulindid Alusraam ja käiguosa Vastukaal Mootor ja hüdrauliline pump (hüdromootor) Hüdrosüsteem Hüdrosilindrid Pöördemehhanism
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km......................................................................................................
Samaaegselt hüdroturbaga arendati edasi ekskavaatoriga kaevandamise tehnoloogiat tükkturbatootmisel. Algus Venemaal 1921.a mitmekopalise ekskavaatoriga. Sobis väikese kännususega (alla 1%) turba korral. Siin tõstis mitmekopaline koparaam turba põiktransportöörile, mis ühe kaldtransportööri abil viis massi pressi. Vormindatud tükkturvas viidi väljakule köiskonveieriga. 1936. a. loodi laotusmasin, mis tõstis kompleksi jõudlust. 1949. a. ehitati mitmekopaline ekskavaator TEMP-2, mis sobis nii madal- kui ka kõrgsoos suvalise kännususe korral. 50-ndatel lisandus masinate komplekt UKB-SKS kuivatamiseks, koristamiseks ja transpordiks. Kaevandati kogu karjääri kogu sügavuses (4,25 m), laotati väljakule ning kuivatati pööramisega. Koristati hiljem valli. Freesturba tootmise meetod. 1922.a. tehti mitmeid ettepanekuid lasundi pinnakihiliseks töötlemiseks. 1922.a. insenerid Rogov ja Ušakov tegid ettepaneku freesturba tootmiseks pinnakihilise freesimise teel
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4.SELETUSKIRI JA GRAAFILINE OSA 5.HOONE TEHNILIS-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD: ...
maa all, vee all, turbatöödel. 265. Skreeperid, nende jaotus Skreeperid. Tsüklilise tllga mullatöö- ja veomasin. Jaotatakse kopamahu järgi, alusvankri järgi, kopa täiteviisi järgi, kopa tühjendusviisi järgi, tööseadme juhtimissüsteemi järgi. 266. Ekskavaatorid, nende jaotus Mullatöömasin.Süvendi kaeve, pealelaadimine, mahalaadimine, kraavide kaeve, kaevide süvendus, kobestus, tõste montaazitööd, planeerimistööd. Otsekopp ekskavaator, pöördkopp, heitkopp, haardkopp, laadur, kulmunud pinnase ramm, kraana, planeerija, rippvibroplaat, mehaaniline ramm, diiselramm. 267. Teehöövlid, nende jaotus Ehk greider on mehhanism, millega planeeritakse muldkeha, maa-alasid, valmistatakse tee katendi küna, kaevatakase kraave, hooldatakse pinnasteid, teede korrashoid talvel. Saab teha väikemahulisi mullatöid, muldkeha ehitust. Jaotatakse mootori võimsuse järgi, rattaskeemi alusel, massi järgi. 268
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esineva...
arvutab Tellija välja koorimismahud. Pinnase koorimise käigus eemaldatakse taimejuuri ning huumust sisaldav pinnas ning pealmised pehmed pinnasekihid. Eemaldatava pinnasekihi paksus jääb geoloogia andmete põhjal vahemikku 0,2 1,0 m, keskmiselt 0,4 m. Väljakaevatav pinnas läheb osaliselt tagasitäiteks, mis ladustatakse samuti objektile. Ülejääv pinnas veetakse kalluritega 2 km kaugusel asuvale ladustamisplatsile. Kui ekskavaator on kaevamise lõpetanud, siis alustatakse käsitsi järelkaevamist. Lõpuks kaeviku põhi tasandatakse ja tihendatakse. 2.1.6 Veetõrje Eesmärk: - Tuleb tagada, et kaevikud ja kraavid ei täituks vihma- ega lumesulamisveega. - Vee ärajuhtimiseks rajatakse kraavide ja drenaazide süsteem või kasutatakse olemasolevaid . - Vesi juhitakse madalamatesse kohtadesse, mis on piisavalt eemal rajatavast ja olemasolevatest ehitistest.
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.......................................7 3. MASINATE VALIK, ANDMED MASINATE KOHTA, MASINATE HINNAKIRI..........................8 4. MATERJALIDE HINNAD...................................................................................................................9 5. MUUD VÕIMALIKUD HINNAKIRJAD.............................................................................................
Ettevõtlikkus Kellele? Info, infotehnoloogia MAJANDUSE PÕHIVALIKUD. Sõltumata riigikorrast või ühiskonna elatustasemest, sõltub majanduse areng sellest, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele: Kuidas toota? Sajameetrise kraavi kaevamiseks on mitu võimalust. Võime selle töö ära teha kümne mehe ja kümne labidaga. Teine võimalus oleks rentida tehnika – kas ekskavaator või hoopis isekaevav robot. Milline võimalus oleks kõige mõistlikum? Ühest vastust on raske anda. Ilmselt tuleb valiku tegemisel lähtuda olemasolevatest võimalustest. Vastus sõltub kraavikaevajate, ekskavaatori ja roboti olemasolust ning nende hindadest. Kui suhteliselt odav tööjõud kraavikaevamiseks on olemas, siis pole mõtete rentida kallist tehnikat või rakendada kõrgtehnoloogiat. Samas aga, kui olemasolev tööjõud on kallis ja tehnika
Kontrollitakse katusekonstruktsioon, torustike jne läbiviigukohad, ülemise korruse lagi, liitekohad, niisked ruumid, hallitus, torude liitekohad, vee läbijooks, seinte alaosad, hoonealuse maa niiskuse olukord, drenaaz, pinnasevesi, vihm, täitepinnas, keldrid (esimene korrus), põrandaalune ruum, uksed, aknad, väliskonstruktsioonid. 71. Kirjeldage ehitiste lammtamise viise. * käsitsilammutus (käsiinstrument, seadmed) *mehhaniseeritud (rammimisnui, trossiga tõmbamine, ekskavaator, buldooser, betoonipurustuslõuad, kukkuv kiil, saag, demontaaz) hüdrauliline (lõhkikiiluv seade, löökvasar) *termiline (gaasilõikur, südamikuga toru, pulbriga toru, pulberlõikur, alumiiniumtermiline pulber põlemisel temperatuur 2000-3000 C, plasmalõikur, laaserkiir). Sulamistemperatuurid (või lagunemine): raud 1535, teras 1300-1400, vask 1083, titaan 1665, klaas 800-950, räniliiv 1470-1720, basaltkivi 1500, graniit 1260,
moodustati teemeistrite piirkonnad ja määras rahastamise. Vaesus ja rasketehnika puudus võimaldas teid siiski peamiselt kohendada. Esimene betoonsild 1926 Tartu Vabaduse Sild . Hakkasid levima liiklusmärgid ja tunti huvi liiklustiheduse vastu, mis näitas väga väikest liiklustihedust ja väikeseid kaubakoguseid. Esimene teehöövel saabus 1926 hiljem ka USA-st teemasinaid. 1932 olid igal maakonnal oma teedeosakond ja masinapark. Esimene ekskavaator jõudis 1936 Väike masinapark ei võimaldanud siiski suuri mahtusid, Harjus ehitati 5-10 km uusi teid b4-4,5m. Veel 20 saj alguses puudus vajadus teid lumest rookida, sõideti saanidega jne. Vajadus tekkis 1925 kui liikusid esimesed bussid, nende läbipääsemine tekitas vajaduse. 1929 saadi niikaugele, et igas maakonnas oli veoauto ette kinnitatav sahk. Kui 1936 eraldati lumetõrjeks 39000,- siis 37/38 juba 213000,-. Eks selline asi pärssis kogu arengut, kui ei olnud
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond ............ ......... (rühm) (registri nr) Ott Merila PRAKTIKAARUANNE Juhendaja(d) ............................... Esitamine TPT-sse ............ 2013 Hinne ................. Kuupäev ............. Õpetaja allkiri ....................... Tallinn 2012 SISUKORD KOKKUVÕTE ..................................................................................................................16 LISAD Fotod iseseisvast tööst............................................................................................17 Lisa 1. PRAKTIKAPÄEVIK ..........................
1. Kivisillutisega tänavad Ur`is Lähis Idas (ca 4000ema), puupakkudest sillutisega tee Glastonbury lähedal Inglismaal(ca 3300ema), telliskivisillutised Indias(ca 3000ema) 2. ,,Kõik teed viivad Rooma" - Rooma impeeriumis kõik teed ühendasid Rooma linna teiste linnadega. 3. John Louden McAdam oli esimene tõeline teedespetsialist, kes oli tuntud oma ökonoomse killustikust teedekontsuktsiooni poolest, mis kannab tema nime(makadam) ka tänapäeval. Ta soovitas anda aluspinnasele kumer kuju, soodustades nii vee äravoolu, ning kasutada ühtlast kattekihi paksust kogu tee laiuses. 4. Maanteeamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusaautus. Põhiülesanded: · teehoiu korraldamine · liiklusohutuse suurendamine · liikluse ja ühistranspordi korraldamine · riikliku tee ehitus- ja remonditööde ehitusjärelvalve, · teeregistri, liiklusregistri pidamine · ...
võimaluse korral aga laadurkoguriks. Vaalutatud ki-vide üleskorjamise masin on vaalukogur. Kui üheaegselt kivide vaalutamisega toimub ka kivide kogumine koos laadimisega punkrisse või veokile, siis on tegu vaalurkoguriga, mida nimetatakse ka kivikombainiks. Suurte kivide mullast välja kangutamisel, samuti laadimisel ja veol rakendatakse ka maaparanduses ja mullatöödel kasutatavaid riistu ja masinaid. Niisugusteks on kännu- juurel (-rookur), ekskavaator, haarats- ja kopplaadur, buldooser, kallurauto ja traktori kallurhaagis. Kivivaalur (-vaaluti) on väikeste (kuni 30 cm) pinna- ja kuni 10 cm sügavuses ole- vate poolpeitkivide laus- ja laikkoristuse haake-, ripp- või poolrippmasin. Selle töö tu- lemusena moodustub kivivaal laiusega 1,0...1,5 m ning tüsedusega (joontihedusega) kuni 50 kg/m. Kivivaalurid võivad olla passiivsed ja aktiivsed. Passiivvaaluri, mida saame nimetada ka
varustades nad spetsiaaltööseadmetega (otsekopp jt). Kuid selleks otstarbeks spetsiaalselt konstrueeritud masinate kasutamisel on tööviljakus märgatavalt suurem. Peale selle iseloomustab ekskavaatorit suur kaevejõud, mis teeb ta sobivaks raske pinnase kaevamiseks karjääris. Puistepinnase laadimiseks või suuremõõtmelise pakendatud kauba laadimiseks pole seda vaja. Olulisemaks muutuvad energia ja materjalide kulu ning masina hind. Näiteks IV grupi ekskavaator kaalub 21...25 tonni, ja kaevejõud on 15 t, otsekopa maht 1,2 m3, samasuguse kopaga laadur kaalub vaid 2...3 tonni. Levinud on ka traktoritele monteeritavad frontaallaadurid. Laadurite kasutusomadused sõltuvad baasmasinate tehnilistest näitajatest. Üldjuhul nende tootlikkus ja manööverdamisomadused jäävad alla spetsiaalmasinatele. Põhjuseks mehaaniline transmissioon, hüdropumba ebapiisav jõudlus, roomikmasinatel roomikuhambad, mis
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada. Muidugi on võimalik ka käsu korras proportsioone muuta. Iseasi, kas see ka majanduslikult efektiivne (ratsionaalne on). Kuidas, whay ? (missuguseid tootmistegureid kasutada?) Kümne meetri pikkuse kraavi kaevamiseks on mitu tehnoloogilist võimalust. Me võime selle töö ära teha kümne labida ja kümne mehega. Teine võimalus oleks rentida ekskavaator. Kumb variant tundub mõistlikum? Natuke järele mõelnud, leiame, et ühest vastust on raske anda. Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni, sõltuvalt sellest, millised on ta võimalused. Järelikult oleneb vastus eelkõige labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja nende hindadest. Kui meil on piisavalt suhteliselt odavat ja kraavikaevamises kvalifitseeritud tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kõrgtehnoloogiat ja roboteid
proportsioone kahtlemata mõjutada. Arvata võib, et punase riidekanga tootmine Eestis vähenes tunduvalt peale nõukogude aja riiklike pühade kadumist ning kampaaniate ja tänavarongkäikude ärajäämist. 1.2.3 Kuidas toota? Kümne meetri pikkuse kraavi kaevamiseks on mitu tehnoloogilist võimalust. Me võime selle töö ära teha kümne labida ja kümne mehega. Teine võimalus oleks rentida ekskavaator. Kumb variant tundub mõistlikum? Natuke järele mõelnud, leiame, et ühest vastust on raske anda. Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni, sõltuvalt sellest, millised on ta võimalused. Järelikult oleneb vastus eelkõige labidate, meeste ja ekskavaatori olemasolust ja nende hindadest. Kui meil on piisavalt suhteliselt odavat ja kraavikaevamises kvalifitseeritud tööjõudu, siis pole mõtet rakendada kõrgtehnoloogiat ja roboteid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
