Makroökonoomika konspekt (1)

Makroökonoomika - kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon , tööpuudus jne)
Põhiraamistik:

• Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist
  
• Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu
  
• Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid
  
• Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega
  

SKP mõõtmise olulisus

• SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust
  
• Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja
  
• Peamine ühiskonna jõukuse näitaja
  
• Majanduskasvu elementide analüüs
  
• Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende
  
• Majanduspoliitika alus
  

SKP arvestuse alus:
Tulude-kulude ringkäik
Tulud=kulud
SKP arvestamise põhimõtted

• Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk
  
• Arvestatakse ainult lõpptoodangut
  
• Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses
  
• Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (referentshindades)
  

SKP= hüvistekoguhind*kogus
SKP-s ei arvestata:

• Finantssiirded
  

- riiklikud pensionimaksed, toetused jms
- Rahaülekanded majandusobjektide vahel

• Väärtpaberitehingud
  
• Edasimüüdud/kasutatud kaupade väärtuses
  
• „ Mitteametlik “ tegevus
  

SKP arvestamise võimalused

• Tarbimise alusel
  
• Sissetulekute alusel
  
• Lisandväärtuste meetodil
  
• Institutsionaalsel alusel
  

SKP=C + I + G + (X-M)
C- isiklik tarbimine, ca 60%
I- investeerimine (masinad, seadmed , uusehitus, varude muutus), ca 20%
G- Valitsussektori kulud (ei sisalda turusiirdeid), ca 20%
X-M- Ekspordi saldo ( eksport X- import M)
SKP arvestus sissetulekute meetodil

• Palk
  
• Rent
  
• Intress
  
• Omanikutulu (väikeettevõtted)
  
• Äriettevõtete kasum (korporatsioonid)
  
• Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms)
  
• Amortisatsioon
  

Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused
Vahetoodang - Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks
SKP arvutamine erinevates hindades?

• SKP suurust mõjutab hinnatase
  
• Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust ( nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega)
  
• Võimaldab hinnata erinevate SKP ...
  

SKP deflaator =SKPnominaalne/SKPreaalne
SKP ja heaolu:

• SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu
  
• Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine
  
• Kõiki teenuseid ja elukvaliteeti ei ole võimalik mõõta
  
• Kaupade kvaliteet ei ole mõõdetav
  
• SKP ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas
  
• SKP ei peegelda välismõjusid
  

Kogunõudlus ja kogupakkumine
Graafikul P- üldine hinnatase, inflatsioon
Graafikul Q- SKP, suurenemine tähendab majanduskasvu
AS- kogupakkumine
AD- kogunõudlus
AD=C+I+G+NX
Kasutatav tulu=kogutuli-kogumaksud e. Y-T
Tarbimisfunktsioon: C=C(Y-T)
Tarbimise piirkalduvus MPC (näitab muutust kasutatava tulu üheühikulise kasvu korral, on võrdne tarbimisfunktsiooni tõusuga): c=MPC=C/Y
Investeering =füüsiline-, inim- ja sotsiaalkapital
Investeering sõltub peamiselt inflatsioonist (i) (nt: intress-5%, inflatsioon=3%, reaalne intressimäär=5-3=2%)
Reaalne intressimäär näitab:

• Laenamise hinda
  
• Alternatiivkulu , kui investeeringud tehakse omavahendite arvelt
  

Kogupakkumine näitab subjektide valmisolekut müüa sõltuvalt hinnatasemest teatud kogus lõpptoodangut.
Pikk periood- 50-100 aastat
Lühike periood- 1 aasta
Keskpikk periood- 3-7 (10) aastat
Klassikaline koolkond- vaatleb majandust pikal perioodil

• Tüüpiline seisund on tasakaal
  
• Tasakaal saabub täishõive tootmismahus, st tööturg on tasakaalus
  
• Parim majanduse mõjutusvahend on rahapoliitika
  
• Majandus reguleerib ennast ise, stimuleerida tuleb pakkumise poolt, kogunõudlus on passiivne
  
• Kogupakkumine on vertikaalne sirge
  
• Pakkumine on samal tasemel ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga (reaalne SKP , mille majandus saavutab kui ta toodab võimaliku tootmise piiril, ressursid on maksimaalselt rakendatud. Pot. tootmismahtu mõjutavad- tööjõu pakkumine ja tööviljakus , kapitali akumulatisooon, tehnoloogia tase)
  
• Pikaajaliselt põhjustab kogunõudluse muutus vaid hindade , mitte tootmismahu muutuse
  

Keynesi koolkond- vaatlevad majandust lühiperioodil

• Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele
  
• Kogupakkumise kõver on horisontaalne
  
• Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st tööpuuduse tingimustes
  

Raha olemus

• Raha on eriline kaup, mis mõõdab asjades sisalduvat kasulikkust ning on abivahendiks kaupade vahendamisel
  
• Raha vormide areng
  

Kaupraha- sümbolraha (dekreetraha)- deposiitraha

• Raha funktsioonid
  

Vahetusvahend

Arvestusühik

Väärtuse säilitamine (rikkuse kogumise) vahendab
Rahanõudlus

• Definitsioon: rahanõudlus näitab nõudlust käeshoitava reaalse (kindla ostujõuga) sularaha järele
  

Reaalne rahatasakaal M/P (M- nominaalne rahahulk, P- majanduses üldine hinnaindeks)- mõõdetav kaubaühikutes
Rahanõudluse motiivid

• Tehingumotiiv- raha kui igapäevane maksevahend (sissetulek SKP)
  
• Ettevaatusmotiiv - ootamatud väljaminekud
  
  • Sissetulek
    
  • Likviidsus (elektroonilised maksevõimalused)
    
  • Intress
    
• Spekulatsioonimotiiv- raha kui maksevahend tulu teenimiseks
  
  • Intress (raha hoidmise alternatiivkulu)
    
• Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi järele sõltub:
  
  • Varimajanduse ulatusest
    
  • majanduse dollariseerumisest (valuuta asendamine)
    

Rahapakkumine
Näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses
Rahaagregaadid:

• M0= rahabaas (sularaha ringluses + keskpanga kohustused krediidiasutuste ees)- sõltub riigi rahareziimist ja keskpanga tegevusest (+ riigi välismajandustegevus)
  
• M1= M0 + nõudmiseni hoiused- sõltub kommertspankade tegevusest ning eraisikute ja ettevõtete käitumisest/eelistustest raha hoidmisel
  
• M2= M1 + tähtajalised -, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st
  

Keskpank

• Rahapoliitika instrumendid :
  
  • Kodumaise raha emiteerimine
    
  • Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt)
    
  • Välisvaluutatehingud
    
  • Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel
    
  • Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas
    
• Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad:
  
  • Rahamassi juhtimine
    
  • Laenumahu juhtimine
    
  • Vahetuskursi juhtimine
    
  • Inflatsiooni juhtimine
    

Eesti rahasüsteem

• Valuutakomitee süsteemi
  
  • Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem
    
  • Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem
    

M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid
Baasraha pakkumist (M0) mõjutab:

• Muutused valuutareservides (välismajandustegevus)
  
• Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes
  

Rahabaasi muutus kajastub :

• Valitsusvõla muutuses
  
• Keskpanga välisreservide muutuses (maksebilansi või kaubandusbilansi saldo)
  
• Kommertspankadele antud laenudes
  

Kommertspangandus

• Kommertspanga majanduslikud funktsioonid:
  
  • Klientide raha hoiustamine
    
  • Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad
    
  • Maksete (ülekannete) teostamine
    
• Kommertspangandus Eestis:
  
  • Pankade arv on oluliselt kahanenud
    
  • Panganduses oligopoolne turg
    
  • Kommertspangad välisomanduses
    

Rahapakkumine M1

• Rahabaas M0 = sularaha + reservid (M0= CU + R)
  
• Agregaat M1 = sularaha + hoiused (M1 = CU + D)
  

Reservid ja reservimäär

• reserve saab hoida keskpangas ja kommertspankade kassades:
  R = Dc + VC
  
• Reservimäär r = R/D
  

Kommertspankade laenud

• reservidest ülejäävad hoiused laenatakse välja
  laenud = D – r*D
  
• Majapidamiste otsused määravad hoiuste ja sularaha suhte:
  

c = CU/D
M0 ja M1 seosed
M1/M0 = CU + D / CU + R | :D
rahavõimendi fi= c + 1 / c + r
M1 = rahavõimendi (fi)M0
Vahetusvõrrand M*v = P*Y
M- raha hulk
v- raha ringluskiirus
P- hinnatase
Y- reaalne SKP
PY- nominaalne SKP
Rahaturu tasakaal
Ms = MD = PY/v
Ms = MH = MD
Tööturg
Tööpuudus- tööjõu kui tootmisteguri osaline hõivatus
Töötus

• Rahvusvaheline definitsioon
  
  • ILO (International Labour Organisatsion) metoodika- kogutud ja arvutatud töötuse näitajad
    
  • Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU)
    
  • 1995-1999 1x aastas, alates 2000 1x kvartalis
    
• Rahvuslikud definitsioonid
  
  • Riigi tööturuametis registreeritud töötud
    
  • Töötu abiraha saajad (tingimused)
    

Töötaja - isik, kes uuritava perioodi jooksul:

• on töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja , vabakutseline, ettevõtjana
  
• ei töötanud ajutiselt , kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga
  
• töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus
  

Töötu- isik, kes pole hõivatud, kuid on võimeline töötama ja soovib töötada
Tööhõive määr = hõivatud / tööealine rahvastik (E / E+U+I)
Töötuse määr = töötud / aktiivne rahvastik (U / E+U)
Aktiivsuse määr = aktiivne rahvastik / tööealine rahvastik (E+U / E+U+I)
Faktid tööturu kohta Eestis

• Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest
  
• Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega
  
• Mitte-eestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest
  
• Tööpoliitikale tehtavad kulutused madalad
  
• Kutsehariduse madalseis
  
• Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul
  
• Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt tootmmiselt teadmistepõhisele majandusele
  

Valitsus
Valitsussektor = avalik sektor = riik, valitsus
Üldvalitsuse struktuur:

• Keskvalitsus - riigieelarvelised asutused, SA, AÕJI, äriühingud
  
• KOV- vallad , linnad
  
• Muud institutsioonid
  

Riigi sekkumine majandustegevusse suurendab ühiskonna kuii terviku heaolu
(Kui sissetulekud suurenevad 1% võrra, siis nõudlus avaliku sektori hüviste suhtes (G/Y) kasvab rohkem kui 1% võrra)
Avaliku sektori funktsioonid:

• Majanduse õiguslik reguleerimine- turukonkurentsi kaitse ja soodustamine
  
• Majanduskasvu ja-stabiilsuse tagamine
  
• Avalike hüviste pakkumine- ressursside jaotuse reguleerimine
  
• Tulude ümberjaotumine
  
• Välismõjude korvamine
  
• Kindlustusteenuste pakkumine
  

Avaliku sektori kulud:

• Tarbimiskulutused (G)
  
• Investeeringud (I)
  
• Turusiirded (TR)
  
• Võlaintressid (rD)
  

Avaliku sektori tulud:

• Maksutulud (Ti, Td)
  
• Riigiettevõtete kasumid
  
• Riigivara võõrandamine
  
• Laenud
  

Eelarvedefitsiit = kulud – tulud
Riigieelarve - valitsuse kulude ja tulude finantsplaan

• Valitsusprogrammi rahaline väljendus
  
• Planeeritud tulud ja kulud
  
• Määrab avalike hüviste pakkumise
  

Eelarve koostamise printsiibid Eestis:

• Iga-aastaselt tasakaalustatud eelarve
  
• Suhteliselt madalad maksud
  
• Eesti Pank: kiire majanduskasvu korral vajalik EA ülejääk
  

Riigivõla tekkepõhjused :

• Erakorralised sündmused (looduskatastroofid, sõjad )
  
• Soov säilitada endist heaolutaset majanduslanguse korral
  
• Maksude alandamine , kui sellega ei kaasne valitsuse kulutuste vähendamine
  

Maksusüsteem

• Fiskaalne maksusüsteemi funktsioon- raha kogumine eelarvesse
  
• Reguleeriv maksusüsteemi funktsioon- majandussubjektide käitumise mõjutamine ( aktsiisimaksud )
  

Maksusüsteemi printsiibid:

• Ekvivalentsus- maksustamine ühishüvide kasutamise alusel (bensiiniaktsiis)
  
• Maksevõimelisus (astmeline tulumaks)
  
• Neutraalsus , efektiivsus, lihtsus, õiglus ...
  

Maksubaas ehk maksu objekt- tulu, tegevus, väärtus vms
Maksusubjekt ehk maksukohuslane- füüsiline või juriidiline isik
Maksumäär- progressiivne (lineaarne/astmeline) ja proportsionaalne, regressiivne
Maksukoormus (Eestis ca 32-33%)
Piirmaksumäär (tegelik maksumäär)