Juhtimis alused - Tlü Juhtimise alused Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid - Sõjavägi - Sport - Kunstid - Kodanikualgatused - Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliu otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhimisse Miks teevad inimesed koostööd? Kuidas tehakse koostööd? Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm (organon)- instrument, töövahend (ergon)- töö Tootmine iseendale / teistele Tööjaotus Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega
· Majanduses on kõik muutuv, pole konstantne · Marginaalne analüüs piiril olev · MAJANDUS Piiratud ressurssidest võimalikult suure kasumlikkuse loomise protsess · ? Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? · Pareto optimum ressursid ümberjaotatuna, keegi ei kaota aga 1 võidab - Ressursside piiratus ajas muutub - Inimene läheb tootmisest välja masinad - Homo oeconomicus tundetu, ratsionaalselt käituv inimene, taotleb oma eesmärke Opportunity cost selle hind, et saada kätte midagi, muudest asjadest pidin loobuma. Alternatiiv ehk loobumiskulu. · Ringlusprotsessis osalejad on inimene, ettevõte, riik ja raha ringlemine. Majapidamisteooria ehk tarbijavaliku teooria Household = majapidamine Ühine eelarve ja ühised majanduslikud oskused majanduslik inimeste grupp. Homo economicus tundetu, ainult majanduslikest oskustest lähtuv.
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regu...
· Sõltub ka moodist. Arengumaadele iseloomulik jaotus Arenenud maadele iseloomulik jaotus Asenduskaubad (lei, sai) ja kaaskaubad (ühe läbimüük sõltub teise omast (tennisepallid ja reketid) Pakkumise tegurid · Mood · Asendus- ja kaaskaubad · Tehnoloogia ja teadmiste tase · Sisendite hinnad · Riik võib peale maksta Nõudja inimeste grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised otsused. Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve · Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks, mitte säästmiseks · Hinnad on teada, need on konstantsed Tarbimiskomplekt kõik, mida tarbija ostab. Lapsel on 2 eurot. Saab osta kas 5 sokolaadi (40 senti tükk) või 10 kommi (20 senti tükk). Mudeli eeldus on, et kogu raha kulutatakse ära. Eelarvejoon ehk eelarvepiirang. See kolmnurk
Juhtimise alused eksamiks Sissejuhatus Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekusest lähtudes Organisatsioon ühise eesmärgiga inimrühm Juhtimise ülesanded: o Planeerimine määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja püstitatakse eesmärgid o Organiseerimine määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed o Eestvedamine töötajate motiveerimine, et koos pingutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks o Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt Juhtimine ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Juhid jagunevad juhtimistasandite järgi: o Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine (organiseerimine) o Keskastmejuhid strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine ( eestvedam...
Questions for the First Philosophy Test a. Introduction 1. How would you characterize Modern philosophy? Commanding outlook, power, will, Man is God. 2. How would you characterize Classical philosophy? Contemplative outlook, truth, intelligence, God is truth. b. Descartes 3. What is the main question that Descartes is trying to answer? How can I be certain [sure] that I am in the truth? 4. Which are precepts of Descartes' method? Only accept what is self-evident. Analysis. Synthesis. Enumeration. 5. Descartes will only accept one specific kind of ideas: which and why? He will only accept clear and distinct ideas that are indubitable. Because the complex ideas could then be constructed using the simple ideas. 6. How does Descartes call his method and why is it not skeptical? Methodic doubt. Because the goal of this doubt is not to be skeptical but to prove that some things can not be doubted. 7. “...
Väärtused eesti organisatsioonides- Tegutsemise põhimõtted: ausus, usaldusväärsus, kliendikesksus 5ndal loengukorral on võimalik teha kiirtesti kordamisküsimustega! Kaasa läpakas! Ruth Alas: ,,Juhtimine alused" Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid- Pere ja ettevõtte vahe: erinevad dokumendid, nende hulk. Mida rohkem dokumente, seda formaalsem on organisatsioon Homo oeconomicus - Inimene, kes tegutseb majanduse otstarbekuse printsiibist lähtudes Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse - Miks teevad inimesed koostööd? Parem tulemus kui üksi, väiksem kulu, seltskond, motivatsioon - Kuidas tehakse koostööd? Suhtlemine, keel - Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm - Organon- instrument, töövahend - Ergon- töö
service that cannot be delivered by anyone else, for instance , then there cannot be a free market either, nor its beneficial consequences. (See König 2001: 6-7) Likewise, it would be difficult to argue today against the insight that humans do not maximize profits but, at best, benefits as perceived. (See only Falk 2003) They are not, and cannot act, the same everywhere; economic performance is culture-specific the homo oeconomicus does not exist. Yet, NPM reforms "represent assumptions that one style of managing (whether in the public or the private sector) is best, and indeed is the only acceptable way." (Peters 2001: 164) The similarities of New Public Management and standard textbook economics are particularly pronounced here. The Role of the State On the other hand, the state is neither dead nor incapacitated, as is usually implied in
teadaolevate piirangute korral oma püstitatud eesmärgile kõige lähemale. Mis on majapidamisteooria kohaselt majapidamise eesmärk ja millised on piirangud? Millistel tingimustel valikuprobleem üldse tekib? Mille alusel saab otsustada, kas valik oli otstarbekas? Enne kui hakata ülesandeid lahendama, võiks natuke arutleda ka nende mõistete üle! (HK) Ratsionaalne käitumine – Mikroökonoomilises mudelis tegutsev homo oeconomicus teab oma eesmärki (majapidamisel on see hüviste tarbimisest saadava kasulikkuse maksimeerimine) ja piiranguid (hüviste hinnad ja tarbimiseelarve). Piirangute raames on tarbijal võimalik teha kõige otstarbekam valik oma eesmärki silmas pidades, seega on valiku tulemused teada. Oluline lisainfo, mis tuleneb mudeli loogikast: kui tarbimiseelarve on teada, siis tuleb kogu olemasolev raha kasulikkuse maksimeerimiseks ära kasutada. Alati on
Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant toob kasu...
juhtide vahetamisega. *Konkurents kaubaturgudel toob välja juhtide omakasupüüdlike toimingute negatiivse mõju ettevõttele ning selle väärtus kapitaliturul langeb. *Konkurents nappide juhikohtade pärast ning juhtide osalemine kasumis (tulemuspalk) aitab viimaseid distsiplineerida ja motiveerida Õigusnormid majanduslikult -*on omakasu järgivale indiviidile (homo oeconomicus !) sihifunktsiooni kõrvaltingimusteks e kitsendusteks.*ei välista keelatud toimingut, vaid määravad kulud isikule, kes peab otsustama, kas järgida keeldu või mitte.*määravad kindlaks õigusrikkumise varjatud hinnad, mida ta on valmis õigusrikkumise eest maksma.*positivistlik õigusökonoomika uuribki ratsionaalsete inimeste reaktsioone õigusnormide muutmiseleÕÖ normatiivne analüüs -On eelkõige õigusnormide võrdlemine efektiivsuskriteeriumi alusel
protsess. Ressursid on piiratud. Küsimus on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Pareto-efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult teise osaleja arvel) Ühiskonnas muutub ainult see, mida, kuidas ja kellele toodetakse. Infoühiskonnas on peremeheks infoomanik. Inimene läheb tootmisest välja. Inimese hooleks jääb vaimne töö. Tavaliselt tehakse analüüsi ühe toote baasil. Mikromajanduslik mudel. Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. ,,Turuhinnaga on kõik saadaval." Nõudluse ja pakkumise rist. Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu punkt. Nõudlust mõjutavad: Inimeste arv Inimeste keskmine sissetulek Inimeste vanuseline struktuur Elanikgrupi jaotumine rahalise sissetuleku järgi Mood Taas- ja asenduskaubad Kaaskaubad nt bensiini nõudlus sõltub sellest, palju autosid on Pakkumine:
kuidas need arenevad. Normatiivne kuidas asi peaks olema. Annab norme. Eesmärk uurida ja anda soovitusi, mida tuleks teha, et areng toimuks soovitud suunas. Ühiskonnateaduste eesmärk: seletada selleks, et kujundada. Abstraktsioon Ükski teooria ei hõlma objekti kogu keerukuses, tuleb piirduda nähtuste ja protsesside oluliste tunnustega. Majandusteoorias on kasutusel: · lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. · ceteris paribus printsiip: vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. Majanduses ei ole miski jäädav, kõik muutub ja veel kiiresti. Seetõttu on analüüs kaheks jaotatud: staatiline (hetkeline) dünaamiline (kuidas selleni on jõutud, võrdlus).
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Tartu Ülikool Semiootika osakond Meelis Kaldalu Plahvatus ja semiootika sünd Uurimus kaasaegse semiootika tekke-eeldustest läbi kõrvalteaduste vaatluse ja analüüsi Seminaritöö Juhendaja: Silvi Salupere Tartu 2006 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Auru jõul.................................................................................................................................... 5 19. sajandi I poole filosoofia......................................................................................................7 Sõnadelt tegudele..................................................
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus
Mudeli tulemuste tõlgendamisel tuleb sellega arvestada. Teoreetiline mudel mõtteeksperiment, mis aitab tegelikkuse teatud aspekte mõista. Põhineb oletustel nähtuste põhjuste ja tagajärgede kohta. (kontrollimine vaatluse ja eksperimentide põhjal pole võimalik). Ökonomeetriline mudel tuletatud tegelikust majandussituatsioonist, võrrandiks on tõesed põhjuse ja tagajärje seosed. (järeldusi on võimalik praktikas kontrollida) Homo oeconomicus täiesti ratsionaalne, majaduslikult mõtlev, sõltumatu, egoistlik, tundetu, psühholoogilistest teguritest mitte mõjutatud Majandussubjektid sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone
Neid on võimalik praktikas kontrollida. Kui need on tegelikkusega kooskõlas, ei ole alust sellest mudelist loobuda. Kui ei ole kooskõlas, siis tuleb püstitada uued hüpoteesid ja koostada uus mudel epiirilise materjali aluses Abstrsktsioon-valitakse huvipakkuv valdkond (nt mingi turg) ning lisaks sellele ka olulised seosed selles valdkonnas (nt hinna ja nõutava koguse seos) Majandusteoorias on kasutusel: Lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. Ceteris Paribus printsiip (muutuvad kaks asja mida uurime, kuid teised asjad on püsivad). Nt hinna tõustes nõutav kogus väheneb ceteris paribus. Protsesside pidevus Majpr seotus Tasakaalukäsitlus majandusteoorias Tasakaal on süsteemi rahulik seisund: • bilansiline tasakaal (nõudlus ja pakkumine on võrdse suurusega, riigieelarve tulud ja
Väärtused Eesti organisatsiinides. Sisekliima. Arusaam, miks midagi tehakse. Juhtidele õpetatakse põhjalikult, kuidas inimestega ümber käia ja saavutada parimad tulemused oma alluvate abil. Juhile väga oluline on terviklu pildi tajumise oskus ja võime tuleviku arendusuundi võimalikult varakult ette näha. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Üldine sissejuhatus Majandusteadus on teadus, mis üritab mõista meie majanduslikku käitumist. Eelduseks on, et Homo oeconomicus käitub ainult majanduslikult ratsionaalsetest otsustest. Kuid, kas see ikka on alati nii? Inimene ei käitu alati ratsionaalselt. Seda väga erinevatel põhjustel: · Pingete maandamine · Kogemus, eksperimenteerimine, sensation seeking · Naudingute otsimine, meelelahutus, fun · Otsime tähelepanu nonmaterial kasu või siis sotsiaalne kasu. Tuleb tunnistada, et meil on väike häda iseendaks olemaisega. Sissejuhatus juhtimisse Miks teevad inimesed koostööd
ratsionalsus peab hakkama kahtlema iseendas järjepidevuse põhimõttest lähtuvalt, siis jõuame ikkagi metafüüsiliste väideteni. Mis on olluline, mis mitte. Ehk eriarvamuste leidmine arutlevas demokraatias (mis oleks justkui ratsionaalne) on sama oluline kui (ratsionaalse) konsensuse leidmine. - Mõned sotsioloogia jaoks tähtsad küsimused, millele vastata saab ainult oletamisi: * Kas inimene on oma põhiolemuse poolest ratsionaalne/irratsionaalne; homo oeconomicus või suunavad teda emotsioonid, arvestamine teiste heakskiiduga, tavad jne? * Kas inimene on loomuselt sotsiaalne (Platon/Aristoteles: Zoon politikon ja kahejalgne karvutu (ja viievarbaline)) või asotsiaalne = ühiskonnaga vastuolus (Freud: Lustprinzip ja Realitätsprinzip)? * Kas ühiskond on harmooniline (Parsons ja funktsionalistid) või konfliktne (Marx)? * Kas otsustav on subjekt või struktuur, kumba uurima peab? inimesel on vaba tahe/ei ole (miks on kl 16-17 kõik tänavad autosid täis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
