Võrdle töö- ja kaubaturgu (turul olijate järgi) Ostjateks majapidamised(KT), ettevõtted(TT) Tööturg Kaubaturg Pakkujad - tööotsijad Pakkujad - ettevõtted Ostjad ettevõtted Ostjad - majapidamised Tööturg: TOOTMISTEGURID TEGURITULUD Tööjõud palk Maa Rent Kapital Intress, dividendid ettevõtlus Kasum
Tootmistegurid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid ja nende võrdlus Tootmistegurid: 1. looduslikud ressursid 2. inimkapital 3. kapital 4. ettevõtlikus Põhiküsimused: 1. mida toota? 2. kuidas toota? 3. kellele toota? Majandussüsteemid: 1. turumajandus (turg) 2. plaanimajandus e. käsundusmajandus (riik) 3. naturaalmajandus e. tavamajandus (vahetus) 4. segamajandus (kõik ühendatud) Makro- ja mikromajandus. RKP ja SKP. Must turg.. Makromajandus: käsitleb nii meie riigi kui ka ümber olevate riikide majandust. Eesmärgid: hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, pidev majanduskasv, stabiilne maksebilanss Mikromajandus: haldab ainult enda riigisiseseid majanduslike teemasid. Uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Lähtutakse üksikust majan...
KONKURENTSISEADUS (1. PEATÜKK) · Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. · Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. RAAMATUPIDAMISE SEADUS (1. PEATÜKK) · vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus
· Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). · Alternatiivkulu on majandusteaduse (mikroökonoomika) mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust, sellest alternatiivist loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. · Cetris paribus majandusanalüüsis kasutatav eeldus, et kõik teised muutujad on konstantsed · Hüvised kättesaadavad ressursid inimvajaduste rahuldamiseks · Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- ...
Majandusteaduse alused Sissejuhatus majandusteadusesse. võimaliku tootmise piir. majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut uurimisobjektideks on üldised rahvamajandus ● ...
Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmispr...
1934. aasta sügisel algas Vaikiv Ajastu kehtestati, kuna Päts ja Laidoner tahtsid kindlustada oma võimu. Nimetus tuli Eesti üleminekust demokraatialt autoritaarsele diktatuurile. ''Juhtiv demokraatia'' üleminek demokraatiale, poliitilist organiseerimatust ei lubatud. SUUR KRIIS 1930. aastatel Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid ning hinnad langesid, ekspordist tulevad rahalised tulud vähenesid. Põllumajanduses hakati piirama põllumajandussaaduste sissevedu, kaubaturg alanes. Toiduainete hinnad langesid, samuti ka talurahva sissetulekud. Tööstuses olid turustamisraskused ja hindade langus, siseturu kokkukuivamine, rahva ostujõud vähenes, ettevõtted piirasid tootmist. Majanduskriis tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse. Sisepoliitiline kriis süüdlasti nähti erakondades. Olukorra parandamiseks loodi Rahvuslik Keskerakond. Põhiseaduslik kriis nähti ebasobivat põhiseadust, tehti ettepanek väljatöötada uus
arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaarel rahvaladina keelest ning see sisaldab keldi-ibeeri segakeele jälgi. Samuti on keeles palju araabia laene, mida on umbes 4000 sõna kandis. Enamus araabia laensõnu algavad liitega a-/al-/az-, mis viitavad araabia keele määravale artiklile. Näiteks: ,,azucar" suhkur; ,,almacen" kaubaturg. Eristatakse ka Ameerika Hispaania keelt. Ameerika Hispaania keel erineb vähesel määral Hispaanias kõneldavast. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning ka Lõuna-Hispaanias hääldatakse z ja c enne täishäälikuid e ja i nagu s tähte: ,,cocer" keetma ja ,,coser" õmblema kõlavad ühte moodi. Samuti hääldatakse ll (lj) ja y sageli nagu z. Mõnes Ameerika osas, eriti Argentiinas ja Kesk-Ameerikas kasutatakse sinatamiseks sõna tu asemel sõna vos
KONKURENTSISEADUS: ETTEVÕTJA käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. VAILTSEV MÕJU on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: · oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid · kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest. KAUBATURG on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või sell...
39. Majandus – inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade tootmise ja tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42. Majandustõus – riigi sisenõudluse või ekspordi kasv 43. Mikroökonoomika – majandustegevuse osa, mis uurib ettevõtjate ja tarbijate käitumist turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44. Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. ( kogunõudlus, kogutoodang, üldine hinnatase, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg, intressimäärad) SPK, RPK, INFLATSIOON, TÖÖPUUDUS. 45. Miinimumpalk – töötasu alammäär, 430eurot. 46. Missioon – organisatsiooni tegevuse eesmärgid, alus mis on määratud nende arengukavas, koostöös visiooniga. 47. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse saavutada mingiks ajaks. Sihtpärane tegevus. 48
.............................................................................. 9 Viited.................................................................................................................... 10 Üldine Tööturu mõiste Tööturuks nimetatakse süsteemi, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti. Tööturgu võib vaadata kui kaubaturgu, kus nõudluse tekitajaks on ettevõtja ja pakkujaks palgatöötaja. Tööturg ja kaubaturg on tihedalt omavahel seoses. Kellest ja millest koosneb tööturg Tööturuga seotud mõiste puudutab vaid tööealist rahvastikku. Statistikas arvestatakse tööealise rahvastikku hulka kõik 15–74-aastased inimesed. Tööealine rahvastik omakorda jaguneb kaheks: 1. majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud moodustub nendest inimestest, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama; siia kuuluvad kõik töötajad ja ka töötud; 2. 3
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
Aktsia Aktsia on väärtpaber, mis esindab väikest osa ettevõttest. Seega aktsiaid ostes kuulub Teile proportsionaalne osa ettevõttest ning Teie ise olete ettevõtte aktsionär. Aktsiatest teenitakse kasu enamasti turuhinna tõusult. Aastaaruanne - Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aktiva- ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus (kassa ja pangajäägid, põhivara, varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.) Passiva - varade rahastamise allikad (laenud, hankijatele maksmata arved, aktsionäride investeeringud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.). Aktsiaselts- Aktsiaselts (lühend AS) on äriühing, millel on järgmised tunnused: aktsiateks jaotatud aktsiakapital aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga aktsiakapital p...
K kapital w - rikkus Neid on alati ühepalju! (voog ja varu) Ringkäigumudel. Põhimõisted. · Tarbimiskulutused (C) kõigi majapidamiste poolt uute hüviste ostmiseks kasutatavad kulutused · Tegutulu (Y) erinevate tootmistegurite müügist a. Palk (tööjõud) b. Rent (maa) c. Intress (kapital) d. Kasum (ettevõtlikkus) e. Info Tulude-kulude ringkäik Kaubaturg (C) ettevõtted (Y) teguriturg (Y) majapidamised (C) kaubaturg Kõik raha, mis siin ringleb, jääb siia süsteemi alles. Valitsuse kulutused · Valitsuse ostud (G -government) riigiaparaadi ja infrastruktuuride ülalpidamine, palgad, ruumide üürid ja rendid, kaitseväe ülalpidamise kulud, koolide ehitus, jne · Toetused ehk tulusiirded (TR - transfers) Valitsuse tulud · Otsesed maksud (To) · Kaudsed maksud (Tk) Majapidamised (To) valitsus ( Tr) majapidamised Valitsus (G) ettevõtted (Tk) valitsus
1. Loovus ja innovatsioon Loovus ehk kreatiivsus on ideede loomise kulg, innovatsioon nende sõelumise, täiustamise ja rakendamise kulg. Loova tegevuse käigus toimub uute ideede sünd. Innovatsioon on millegi uut moodi tegemine ning selle all mõeldakse nende ideede täiustamist ja praktilist lahendamist. Loovuse avaldumiseks on vaja asjatundlikust, loovmõtlemisoskust ning motivatsiooni. Innovatsiooni põhiliigiks on uue või täiustatud toote juurutamine, uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus, uue turu avamine, uute toorainete või pooltoodete kasutuselevõtt, uut tüüpi organisatsioonide loomine. 2. Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks Kolm põhivõimalust ärivõimaluse leidmiseks on jälgida trende, leida ja lahendada probleem ning täita lünk turul. 3. Äriidee ellu rakendamise põhilised printsiibid, äriidee testimine- sammude olemus ning järjekord ettevõtte rajamisel. Äriidee - ideede otsimine ning tasuvate ideede väljasõelumine. Välj...
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka v...
Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakap...
pakkumispoolel. Müüdud KAUBAD ja Ostetud KAUBAD ja TEENUSED TEENUSED TOODANGU- Müüdud kaupade ehk eest saadud RAHA Ostetud kaupade eest makstud KAUBATURG RAHA Mida? ETTEVÕTTED KODUMAJA- (FIRMAD, PIDAMISED toota KÄITISED) Kellele? Kuidas?
Ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Käesoleva seaduse tähenduses võib lugeda üheks ettevõtjaks samal kaubaturul tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtjaid või teisi valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjaid, kui nende ettevõtjate vahel puudub konkurents. Kaubaturg on hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Kaubaturu piiritlemisel arvestatakse asendatavate kaupade käivet üldjuhul rahalises väljenduses. Kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib kaubaturu mahtu ja sellel tegutseva ettevõtja
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
Kõikide majandusotsustuste taustaks on TURUKESKKOND: INVESTEERIJAD Paigutavad e/v-sse E/v-d loovad investeerijale raha, otsivad teid finantsturg tulu; annavad tõest infot oma jõukuse enda kohta suurendamiseks ETTEVÕTTED (turukonkurents) Varustab kaupade ja Tarbija valik mõjutab teenustega; hind kaubaturg hinda ja selle kaudu kujuneb N ja P kogu tootmist tasakaalus TARBIJAD Kulude liigitused (otsene, kaudne, fikseeritud, muutuvad, pikaajalised, lühiajalised) 1. OTSESED KULUD tegelikud rahalised väljamaksed, N.: tooraine, palgakulu 2. KAUDSED KULUD s.o. alternatiivkulu, mis mõõdab seda, mida firma oleks teeninud oma ressursse kasutades parima alternatiivse kasutusviisi korral. N.: kui
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasutud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks m...
Kõikide majandusotsustuste taustaks on TURUKESKKOND: INVESTEERIJAD Paigutavad e/v-sse E/v-d loovad investeerijale raha, otsivad teid finantsturg tulu; annavad tõest infot oma jõukuse enda kohta suurendamiseks ETTEVÕTTED (turukonkurents) Varustab kaupade ja Tarbija valik mõjutab teenustega; hind kaubaturg hinda ja selle kaudu kujuneb N ja P kogu tootmist tasakaalus TARBIJAD Investeerijaks võib olla riik, ettevõte, pere või üksikisik. Turumajanduse filosoofia: investeerijal on vabadus investeerida, tarbijal vabadus valida kaupu ja teenuseid ning ettevõttel jääb üle õigeaegselt reageerida nende kollektiivsetele valikutele. Kapitalist saab ainult siis hästi elada kui tarbija elab hästi s.t
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS ...
MIKROÖKONOOMIKA 1 1. Sissejuhatus majandusteooriasse Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja inflatsiooniga, valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
