Nt kolin raplast pärnu Välisränne- ühest riigist teise. Nt kolin eestist soome Immigratsioon- sisseränne. Nt lätlane tuleb eestisse elama Emigratsioon- väljaränne. Nt eestlane kolib soome elama Remigratsioon- tagasiränne. Nt eestlane läheb eestist lätti ja tuleb 5 aasta pärast tagasi Pendelmigratsioon- inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi. Nt minu ema käib iga päev tallinna tööle Migratsioonisaldo- sisserändajate ja väljarändajate vahe Immigratsiooni kvoot- valitsuse kehtestatud piirarv sisserändajatele Immigrant- sisserändaja Emigrant- väljarändaja Kodanik- inimene, kellel on elukohariigi kodakondsus Välismaalane- inimene, kellel ei ole elukohariigi kodakondsust Ajaloolised rahvusvähemused- väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond Assimileerima- samataoliseks muutma, endasse sulatama, nt väikerahvast kas loomuliku
25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1000 ; arenenud maades 0 või negatiivne,mahajäänud maades positiivne 4
0-14 aastased 18,08% 15-24 aastased 12,99% 25-54 aastased 40,91% 55-64 aastased 11,69% 65-... aastased 16,32% Tabel 3. Norra rahvastiku vanuseline jaotus. (Central Intelligence Agency Website) 6 2.6. Migratsioon Norra migratsioonisaldo 1995-2015 9 7 4 2 1 Joonis 7. Norra rahvaarvu prognoos 2025-2050. (United States Census Bureau Website) Norra riigi migratsioonisaldo on olnud aastatel 1995-2015 positiivne, see tähendab, et ülekaalus on olnud sisseränne. 2010. aastal oli migratsioonisaldo kõrgeim, viimase viie aasta jooksul on see pisut langenud. 2007
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu
42% Elevandiluuranniku inimestest kuuluvad Akani gruppi, kes elavad peamiselt riigi ida- ja keskosas. 17% inimestest rahvastikkust moodustavad Voltaigued(Gur). Teise 17% moodustavad Põhja-mandesed ning 10% Lõuna- Mandesed. Mitte aafriklasi on seal umbes 3%, kes enamjaolt on prantsusmaalt sisserännanud. Immigrandid moodustavad 12% riigi populatsioonist 1990ndatel oli rändesaldo positiivne(26 per 1000) ehk sisserännanuid oli rohkem, aga nüüd aastal 2015 on migratsioonisaldo neutraalseks muutunud ehk sisserännanuid ja väljarännanuid peaks olema enam-vähem võrdselt. Seega sisse- või väljaränne ei ole Elevandiluurannikul üldse probleemiks Ränne muudab riigi rahvaarvu, rahvastiku soolis- ja vanuselist koosseisu. Rände tõttu võib muutuda ka sotsiaalsed ja kultuurilised tingimused. Rändepoliitika seab piiranguid kodakondsuse ning elamis- ja tööloa saamisele, või vastupidi, soodustab seda, võimaldades nii reguleerida inimeste sisse- ja väljarännet
saj. II Demograafiline plahvatus kõrge sündimus (4045 ); suremus langeb (~15); suur iive (30); rahvaarv kasvab kiiresti III Rahvastiku vananemine sündimus langeb; suremus on väike; iive väheneb; noorte osatähtsus väheneb; Eesti on selle lõpus IV Kaasaegne madal sündimus; madal suremus; nulli lähedane iive Migratsioon e ränne inimese alalise elukoha vahetus Migratsioonisaldo Immigratsioon Emigratsioon (mehaaniline iive) Põhjused: maj., poliitilised, usulised, perekondlikud, isiklikud, loodusõnnetused Linnastumine e urbanistsioon rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus Linnastu kokkukasvanud linnad Linnastumise etapid: I Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega (linnastu osatähtsus
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel,
Järgmiseks on 0-14 aastaseid mida on 15,7% ja kõige vanemad, mille osakaal on 13%. c) Aastaks 2030 on 0-14 aastaseid vähemuses kui seda on 2012. aastal. 15-64 aastaseid on võrdlemisi sama palju. 65 aastaseid ja vanemaid on samuti 2012. aastast vähemuses. Migratsioon a) 1990 1995 2000 2005 2010 2012 1 5 2 1 2 2 Migratsioonisaldo näitaja on suurim olnud 1995.aastal ning väikseim on olnud 1990 ja 2005.aastal. b) Venemaa föderatsioonis elab 79,8% venelasi, tatarlasi elab 3,8%, ukrainalasi on 2%, ,2% baskiirilasi, tsuvasilasi on 1,1% ja 12,1% muud rahvusest. c) Venemaa on üks peamisi väljarände riike. Kõige populaarsem kant sisserändajate jaoks venelastel on Harjumaaa, tunduvalt vähem kolib Ida-Virumaale. Ka Tartumaa on sisserändajate seas üsna populaarne. Venemaa sisseränne on väike, väljaränne ka suurem.
· Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk · Halvad elamistingimused · Inimestevahelised lahkhelid · Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond · Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Barjäärid · Kaugus · Infopuudus · Rände maksumus · Sõbrad, sugulased jäävad maha
Seevastu tõuseb tööealiste osakaal. Eluiga pikeneb, eakate osakaal suureneb ja rahvastik vananeb. d) Riigis on vananev rahvastik. e) Brasiilia rahvastiku ülalpeetavate määr on 46% ning vanadussõltuvuse määr on 11%. 6. Millises demograafilise siirde etapis on riik? Brasiilia rahvastik on jõudnud rahvastiku vananemise etappi. Seda võib järeldada sündimuse langemise, tööealiste suure osakaalu ning eluea pikenemise tõttu. 7. Migratsioon. a) Migratsioonisaldo muutumine 1950-2000: -308 inimese võrra b) Brasiilias elab 0,3 % sisserändajaid. c) Brasiiliasse sisserändajad on pärit Portugalist, Jaapanist, Itaaliast, Hispaaniast, Paraguayst, Argentiinast, Uruguayst, Boliiviast, Saksamaalt ja Tšiilist. d) Sisse- ega väljaränne pole riigi jaoks tõsiseks probleemiks, kuigi väljaränne ületab natuke sisserännet. See võib kaasa tuua tööealiste elanike arvu vähenemise ja haritud inimeste osakaalu vähenemise. 8. Rahvastikupoliitika
vananev kuna noori jääb aina vähemaks ehk sündimus on väiksem, kui suremus. Vaadates rahavastiku vanuselist jaotust on näha, et vanuseid 0-14 on vähem, kui vanuseid 65 ja edasi. Prantsusmaa on jõudnud tänapäevasesse rahvastiku etappi, mis tähendab, et rahvaarv võib nii kasvada, kahaneda, kui ka olla stabiilne. Prantsusmaal on keskmine eluiga kõrge, laste osatähtus, aga väiksem, mis tähendab, et sündimus on väiksem, kui suremus. 7. Migratsioon Migratsioonisaldo andmed näitavad, et 1990-2015 andmete põhjal pole saldo muutunud ehk on püsinud 1000-nde kandis. Prantsusmaa riigis elab sisserändajaid pea neljandik riigi üldisest rahvaarvust. Iga aastaga tuleb sisse ligi 200 000 sisserändajat. Sisseränne on Prantsusmaale üheks suureks probleemiks. Arvuka sisserändega kaasnevad sageli suured ohud nagu näiteks terrorism, kriminaalsed probleemid ja oht meie endi kultuurile. Väljaränne ohustab aga kõige rohkem majandust,
(1000 el. (1000 el. (1000 sünni eluiga kohta kohta) kohta) kohta) (aastates) 1991 116 104 11 74 1,6 2009 110 114 5 78 1,5 2025 93 126 4 80 1,6 7. MIGRATSIOON Aasta Migratsioonisaldo Migrantide arv tuhandetes 1991 -1 -6 1996 4 41 2001 4 40 2006 3 36 2011 3 32 2016 3 28 2021 2 24 2026 2 20 2031 2 16 2036 1 12
väiksem. Peamiselt elavad inimesed Dnepri jõe kalda lähedal, see on ilmselt juba aastasadu nii olnud. Rahvaaru kasv. Ukraina sündimus on 10 promilli ning suremus 16 promilli. Iive on seega negatiivne 6 promilli. Absoluutarvudes sünnib u 439 000 last ja sureb 723 000 inimest. Naise kohta keskmiselt 1,3 last. Imikusuremus on 9 last 1000 sünni kohta. 2025. aastaks langeb sündimus 8 promilline ning suremus 15 promillile seega iive jääb ikka negatiivseks. Migratsioonisaldo on Ukrainas -0. Keskmine oodatav eluiga Ukrainas on suhteliselt madal - 68 aastat (naistel kõrgem 74 a ja meestel tunduvalt madalam 62 aastat). Eestis on oodatav eluiga paar aastat kõrgem 73 aastat. HIV positiivseid on 1,6% kogu rahvastikust, see näitaja on Euroopa kohta suhteliselt kõrge. Ukraina rahvastik on veel üsna noor: mediaanvanuseks 39,1 aastat (naistel 42,7 ja meestel 36,3). Näiteks Argentiinas on see näitaja 30 aastat (noor rahvastik) ,kuid
d) Peruu demograafilise arengu etapp: 2009 aastal oli riik demograafilise ülemineku esimeses etapis, sest sündimus oli kõrge aga suremus oli madal, mistõttu kasvas vaikselt ka rahvaarv. 2030 aastaks jõuab Peruu arvatavasti demograafilise ülemineku teise etappi, sest sündimus on vähenenud ja vanemate inimeste (65 a. ja vanemate) osakaal on kasvanud, mistõttu suureneb ka rahvaarv ja inimeste keskmine eluiga. 9. Migratsioon a) Peruu migratsioon ja migratsioonisaldo aastatel 1990-2010. Aasta Rändesaldo 1990 -25 1991 -27 1992 -29 1993 -31 1994 -61 1995 -64 1996 -68 1997 -72 1998 -76 1999 -79 2000 -83 2001 -87 2002 -91 2003 -95 2004 -98 2005 -102 2006 -106 2007 -110 2008 -106 2009 -102 2010 -98 b) Peruus elab välismaal sündinuid (sisserändajaid):
6. Millises demograafilises arenguetapis on riik? Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 5 Tehke eelneva kokkuvõtte põhjal kindlaks, millisesse demograafilise arengu etappi on jõudnud valitud riigi rahvastik. Põhjendage. Bangladesh on jõudnud vananemise demograafilisse arenguetappi, sündimus langeb, madal suremus, tööealised domineerivad, lapsi võrdlemisi vähe, vanureid veel väga pole. 7. Migratsioon. a) Leia valitud riigi migratsioonisaldo andmed ja jälgi, kuidas see näitaja on muutunud pikema perioodi jooksul (vali kuni 30-50 aastane periood). http://esa.un.org/unpd/wpp/Excel- Data/migration.htm Aastatel 1955-1960 oli rändesaldo veel positiivne ehk oli umbes 1000 sisserändajat, alates sellest asjast on hakatud rohkem väljarändaja. Aastast 1985 on järjest rohkem riigist väljarändajad, ning vahemikus 2005-2010 on väljarändajaid juba 350000 kanti. Võib oletada, emigratsiooni läheb tõusvas joones ülesmäge.
vähemaks. Tai riigi demograafilise arengu etapp. Ma usun et tai kuulub demograafilise ülemineku teise etappi, sest sündimust ja loomulik iive hakkavad langema. Samas pole sündivus ega suremus võrdsed, vaid sündivus siiski pea kaks korda suurem. Kaasaegsesse rahvastikutüüpi ei saa Tai kuuluda, sest seal pole madalat sündimust ja suremust. Samuti on praegu veel laste osatähtsus suurem kui vanurite oma. 7. Migratsioon. Tai migratsioonisaldo on vahemikul 1990 2010 püsinud muutumatuna. Koguaeg on olnud 0,0. 2005. aasta seisuga moodustavad välismaal sündinud, kuid Tais elavad inimesed ainult 1,6% riigi rahvastikust. Info Taisse sisserändavate rahvuste kohta puudub, kuna ränne sinna on väga väike. Küll aga on tailaste põhilised rändesihid Hiina, Malaisia, Filipiinid, Taiwan, USA ja Kambodza. Sisseränne Taisse pole absoluutselt probleemiks, sest rändesaldo on 0.
aastal (3,7 inimest 1000 elaniku kohta: sündimus 14,3 ja suremus 10,6). Viimane kõrgseis oli 1971, mil loomulik iive oli 5,1 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 16,0, suremus 10,9). ENSV rahvaarv kasvas ka mehaanilise iibe teel. Kui näiteks 1976. aastal oli iive kokku 9,2 tuhat inimest, millest loomulik iive oli 4,3 tuhat inimest ja mehhaaniline 4,9 tuhat inimest. Väga olulist rolli Eesti NSV rahvastiku kujunemisel etendas migratsioon. Aastatel 19501988 oli rahvastiku migratsioonisaldo Eesti NSVs 257500 inimest.[9]. Võõrrahvaste sisserände tulemusel vähenes Eesti NSV-s pidevalt eestlaste osakaal (1959. a. 74,6 %, 1970. a. 68,2 %, 1979. a. 64,7 %, 1989. a. 61,5 %). Kuna sisserändajad saabusid põhiliselt linnadesse, siis oli 1989. aastaks eestlaste osakaal linnarahvastiku hulgas langenud 51,2 protsendini. Maarahvastiku hulgas moodustasid eestlased aga veel 87,4 protsenti.[10]. Sooline koostis on Eestis 20. sajandil olnud alati naiste kasuks. 1930
· Kirjuta lehele 10 küsimust, mida sa tahaksid teada maailma rahvastiku kohta. · Millised on maailma rahvastikuprobleemid? · Millised on Eesti rahvastikuprobleemid? · Mida teate .... riigi rahvastikust? Mõistekaardi koostamine etteantud mõistetega Koosta toodud mõistetega mõistekaart. Lisa puuduvaid mõisteid kuhu vaja. Nooltele kirjuta tegusõnad. rahvastikupüramiid, sündimus, väljaränne, linnarahvastik, sisseränne, loomulik iive, migratsioonisaldo, rahvaarvu muutumine, soolis-vanuseline koosseis, suremus, maarahvastik, rahvuslik koosseis Demograafia rahvastikupoliitika DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK rahvastikustatistika traditsiooniline põlvkondade vaheldumine rahvaloendus demograafiline plahvatus
· Tulemuseks töötus Struktuurne tööpuudus: tööjõu kvaliteet (võimed, haridustase ja kvalifikatsioon) ja/või paiknemine ei lange kokku tööturu vajadustega · Alamliigid: Demograafiline Hariduspoliitikast tingitud Kapitalipuudusest tingitud Regionaalne Eesti tööturg siirdeperioodil · Suhteliselt madal tööpuudus siirdeperioodil Majanduse kiire ümberstruktureerimine Üldine hõive vähenemine · Palju mitteaktiivseid · Negatiivne migratsioonisaldo Varimajanduse areng · Tsükliline töötus muutus struktuurseks Eesti tööturu probleemid · Mitteeestlaste töötus ca 1,3 korda kõrgem keskmisest · Noorte töötus 1,7 korda kõrgem keskmisest · Pikaajaline töötus keskmiselt kõrge (46%) võrreldes teiste siirderiikidega · Tööpoliitikale tehtavad kulutused väga madalad · Kutsehariduse madalseis · Ametiühingute tagasihoidlik roll tööturul · Vajalik ümberstruktureerimine tööjõumahukalt Tööpoliitika meetmed
annaabi.ee 
