Rahvusvahelise õiguse eksami konspekt (0)

Rahvusvaheline  õigus  2015  1. semester  
Loengukonspekt  
 
Rahvusvaheline  õigus  =  RÕ  
RÕ  on  kokkuleppel  põhinev  õigus.  
28.september  loengut  ei  ole!  
Mõlemas  seminaris  on  osalemine  kohustuslik!  1  seminari  võimalik   asendada  
lühiesseega.    
Eksam -­‐  1)  definitsiooni  küsimus,  kus  palutakse  mingi   keskne  asi  rahvusvahelises  
õiguses  lahti  mõtestada  nt  mis  on   reservatsioon  2)kaalukam  osa-­‐   teoreetilise  
kontseptsiooni  lahti  mõtestamine  rahvusvahelises  õigus  3)  analüütiline  
ülesanne-­‐  kaasus,  mis  on  lahendatav  rahvusvahelise  õiguse  elementaarsete  
põhimõtete  alusel,  võib  olla  ka  arutlus  
 
31.08.15  
 
Teema  I  –  olemus  
 
Kogu  õigussüsteemi  saab  jagada:  
-­‐  riigisiseseks  õigussüsteemiks  (national   legal  system)  
-­‐  rahvusvaheliseks  õigussüsteemiks  (international  legal  system)  
 
Rahvusvaheline  õigus  on  detsentraliseeritud  –  eri  riigid  võivad  eri  asju  ajada.  
Seetõttu  ei  ole  võimalik  leida  ühtset  rahvusvahelise  õiguse  definitsiooni.  
 
Rahvusvaheline  õigus  on  õigusnormide  ja  –printsiipide  kogum,  mis  reguleerib  
nii  riikide  ja  teiste  rahvusvahelise  õiguse  subjektide  omavahelisi  suhteid  kui  ka  
teatud  määral  (tänapäeval)  nende  suhteid  füüsiliste  ( üksikisikud )  ja  juriidiliste  
isikutega   (ettevõtted).  Nt   inimõigused  on  suunatud  riigi  ja  füüsiliste  isikute  
vahelisse  suhtlusesse.    
 
Tasandid  
Kuigi  võiks  eeldada,  et  rahvusvaheline  õigus  on  ühesugune  kõikjal  maailmas  ja  
kehtib  ühtmoodi  kõigi  riikide  suhtes,  ei  ole  see  tegelikult  nõnda.  Nt  kui  võtta  
kätte  mingi  rahvusvaheline  leping  siis  ei  saa  olla  kindel,  et  see  kehtib  kõikide  
riikide  kohta.  Iga  riik  saab  ise  otsustada,  kas  see  kehtib  nende  jaoks  või  mitte.  
Peab  alati  kontrollima,  et  kas  see  riik  on  selle  lepinguga  ühinenud  või  mitte.  
Selleks  on  olemas  UnitedNationTreatySeries,  kus  saab  kontrollida  kas  mõni  riik  
on  lepinguga  ühindenud  või  mitte.  Xxx( köide )UNTSxxx(lehekülg)  –  
rahvusvaheliste  lepingute  all,  mis  näitab,  kus  saab  neid  leida.  
 
Rahvusvahelise  õiguse  võimalikud  tasandid:  
-­‐  universaalne  rahvusvaheline  õigus  –  nt  nagu   tavaõigus  
-­‐  üldine  rahvusvaheline  õigus  
-­‐  regionaalne  rahvusvaheline  õigus-­‐  tähendab,  et  minigisugune  grupp  riike  
otsustab  luua  enda  jaoks  mingisugused  täiendavad  reeglid.  Nad  teevad  
mingisuguse  lepingu  ainult  enda  jaoks.   Nt  Euroopa  Liidu  õigus.    
 
Vestfaali  süsteem  
 
1  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
1648.aastal  lõppes  Kolmekümneaastane  sõda,  mis  oli  ususõda,  selle  sõja  lõpetas  
kaks  lepingut  ja  üks  neist  oli  Vestfaali  leping.  Ja  seal  pandi  paika  põhimõtted,  mis  
on  tänapäeval  ka.  Vestfaali  süsteem  tähendab,  et  meil  on  rahvusriikide   paljusus  
(riike  on  palju)  ja  ka  seda,  et  riigid  ei  tunnusta  kedagi  endast  kõrgemalseisvat  
(riik  ongi  kõrgeim  nn.  ehitusblokk  rahvusvahelise  õiguse  süsteemis=  ja  riigid  on  
suveräänssed.    
 
Erinevused  
Kaks  õigussüsteemi  erinevad  teineteisest  oluliselt.  
 
Kolm  olulist  erinevust:  
-­‐  rahvusvaheline   õigussüsteem  on  horisontaalne  süsteem  –  tähendab,  et  
kõik  riigid  on  võrdsed.  Rahvusvahelist  õigust  loovad  riigid  omavahel  ja  
rakendavad  riigid  omavahel.   (vs   riigisisene  õigusüsteem  on  vertikaalne  –  
seal  on  tavaliselt  vaid  üks  autoriteetne  õigusandlik  organ  nt  riigikogu  ja  
kui  tema  annab  õigust,  siis  teised   subjektid  peavad  võtma  seda  
kohustulikuna.  Sellesmõttes  see  süsteem  ongi  vertikaalne,  õigust  antakse  
kõrgemalt  poolt  ja  see  on  kohustuslik)  
-­‐  rahvusvahelises  õigussüsteemis  ei  ole  võimalik  välja  tuua  traditsioonilises  
mõttes  seadusandlikku,  täidesaatvat  ja  kohtuvõimu  –   ÜRO  peaassamblee  
õiguslikud  otsused  ei  ole   siduvad  ehk  ei  ole  100%  täitmiseks  kohustuslik.  
Eesti  kohtusüsteemis  on  kohustuslik  jurisdiktsioon  (ehk  prokurör  saab  
viia  päti  kohtu  ette).  Selleks,  et  üks  riik  saaks  teise  riigi  kohtusse  anda,  
peab  ta  teiste  käest  nõusolekut   küsima .  Kõik  riigid  on  suveräänssed,  
seega  nad  on  võrdsed.  
-­‐  rahvusvahelises  õigussüsteemis  tagamiseks  puudub  kiire,  terviklik  ja  
universaalne  saktsioonisüsteem-­‐  ehk  sunniviisiline   rakendamise  küsimus.  
Saab  teha  sanktsioone,  nt  Venemaa-­‐ Ukraina .  Riigid  ei  astunud  Venemaa  
vastu  sõjaliste  jõududega  vaid  rakendasid  sanktsioone.    
 
Nõrkused  
Rahvusvahelisel  õigussüsteemil  on  rida  nõrkusi,  nt  
-­‐  tõeliste  ühiste  huvide  vähesus  riikide  hulgas.  Ühised  huvid  ehk  
solidaarsus ,  mingi  asi,  mida  tuleb  ära  teha,  mis  on  kogu  maailma  huvides.  
Sellised  ühised  huvid  võivad  olla  näiteks   keskkonnakaitse  
( kasvuhoonegaasid ),  see  on  miski,  mis  ei  ole  vaid  ühe  riigi  probleem.  
-­‐  üheselt  määratletud  ja   piiritletud  õiguse  allikate   loetelu  puudumine  
-­‐  tsentraalsete  võimuorganite  puudumine  
-­‐  õiguse  sunniviisislise  rakendamise  keerukus  
-­‐  fundamentaalsete  põhimõtete   rikkumine  riiklikes  huvides  
 
Mis  teeb  rahvusvahelisest  õigusest  rahvusvahelise  õiguse?  Ta  ongi  teistsugune  
kui  tavaline  õigus,  teistsugustele  subjektidele  teistsuguses  piiris  jne.    
Aga  see  toimib  siiski:   Almost  all  nations  observe  almost  all  principles  of  
international  law  and  almost  all  of  their  obligations  almost  all  of  the  time.  –  Louis  
Henkin.   See  tähendab,  et  enamasti  kõik  riigid  jälgivad  rahvusvahelist  õigust  
 
 
 
 
2  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Toime  
Riigid  võtavad  rahvusvahelist  õigust  kõigest  hoolimata  õigusena  ja  järgivad  seda  
reeglina  väga  hästi.  
 
Miks  rahvusvaheline  õigus  toimib?  
-­‐  ühine  kasu  
-­‐  praktikute  mõju  
-­‐  paindlik  olemus-­‐  riik  võib  võtta  tervest  lepingust  välja  ühe  sätte  ehk  teha  
reservatsiooni,  mida  ta  ei  taha  tunnistada  
-­‐   psühholoogiline  efekt-­‐  riik  ei  taha  välja  näha  õigusrikkujana,  ja  nad  
proovivad  alati  leida  mingisugust   vabandust  
-­‐  poliitiline,  majanduslik  kulukus  
-­‐  sanktsioonid  
 
Fundamentaalsed  põhimõtted  
Rahvusvaheline  kogukond  on  väga   heterogeenne  (ehk  ebaühtlane).  
 
Aga  ühiselt  tunnustatakse  mitmeid  põhimõtteid,  mullel  püsib  rahvusvaheline  
suhtlemine ,  nt  
-­‐  riikide  suveräänsus(riik  on  vaba  oma  käitumises  ja  teda  ei  ole  allutatud  
kellelegi  teisele,  kuid  siiski  nad  ei  ole  vabad  kõike  otsustama)  ja  
võrdõiguslikkus  
-­‐  riikide  siseasjadesse  sekkumise  keeld  -­‐  
-­‐  vaidluste  rahumeelse  lahendamise  kohustus  
-­‐  agressiivse  relvastatud  jõu  kasutamise  ja  sellega  ähvardamise  keeld  
-­‐  rahvaste  võrdõiguslikkus  ja  enesemääramisõigus  (ehk   rahval  on  õigus  
otsustada  oma  poliitiline  tulevik)  
 
Erinevad  allikad  
Detsentraliseeritud  rahvusvahelises  õigussüsteemis  on  õiguse  loomina  ja  
leidmine  keerulisem  
 
Õiguse  allikad  Rahvusvahelise  Kohtu  statuudi  järgi:  (siin  ka  nende  hierarhia)  
-­‐rahvusvahelised   lepingud  
 
 
 
Tavaõigus  –  nt  riik  ei  tohi  lasta  kasutada  oma  territooriumi  viisil,  mis  ohustab  
teiste  riikide  territooriume  
Olemuselt  kirjutamata  õigus,  mis  omab  rahvusvahlisel  tasandil  palju  suuremat  
tähtsust  kui  riigisisesel  tasandil.  
 
Tavaõigus  eeldab  kahte  olulist  elementi:  
-­‐  objektiivne  element,  mis  väljendub  riikide  korduvas,  järjepidevas  ja  
üldises  käitumises-­‐  on  olemas  korduv,  järjepidev  käitumine  
-­‐  subjektiivne  element,  mis  väljendub  riikide  veendumuses,  et  selline  
käitumine  on  õiguspärane  –  näidata  ära   veendumus ,  et  see  ei  ole  suvaline  
käitumine,  vaid  nad  käituvad   selliselt ,  et  nad  on  veendunud,  et  õigus  
lubab  ja  nõuab  sellist  käitumist  
 
3  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
 
Ilma  viimaseta  on  tegemist  lihtsalt  harjumuspärase  käitumisega,  millel  ei  ole  
õiguslikult  kohustuvat  jõudu.  Kui  objektiivne  element  on  olemas,  siis  kas  sellse  
reegli  puhul  on  olemas  subjektiivne  element?  
 
Tavaõigus  on  elupäästv-­‐  USA  kaevati  Nicaragua  poolt  kohtusse,  nad  nõustusid,  et  
neid  võib  kaevata,  vaid  siis  kui  kõik  osapooled  tulevad  kohtusse.  Vaidlus  käis  
Harta  lepingu  üle,  milles  on  190+  osalist.  Selline  reegel  sisaldub  ka  tavaõiguses.  
 
Tavaõigust  võivad  kõik  tabavad,  kuid  kuskil  on  ikka  väikene  arusaamatus,  kuidas  
kõik  seda  tajuvad.    
 
Objektiivse  elemendi  osised:  
-­‐  korduvuse  juures  on  oluline,  et  mida  ühetaolisem  on  käitumine,  seda  
väiksemast  praktika  hulgast  võib  piisata  tavaõiguse  tekkimiseks  
-­‐   järjepidevus  tähistab  reeglina  pikaajalisust  
-­‐  üldisus  ei  viita  üksmeelele,   vaid  pigem  riikidele,  mis  suudavad  ja  tahavad  
mõjutada  kujunevat  tavaõigust  
-­‐    
Riikide  käitumine  võib  seisneda  nii  tegevuses  kui  ka  tegevusetuses,  samuti  
seisukoha  väljendamises.  
 
Vaikimist  peetakse  antud  kontekstis  nõusolekuks.    
Tavaõigus  on  reeglina  siduv  kõigile  eksisteerivatele  ja  tulevastele  rahvusvahlise  
õiguse  subjektidele.    
Eranditeks  on  ainult  “järjekindlad  vastuolijad”-­‐  kui  mingi  riik  näeb,  et  
mingisugune  uus  reegel  on  hakkanud  kujunema,  ning  see  reegel  talle  ei  meeldi,  
siis  ta  peab  igal  võimalikul  juhul  protesteerima  selle  vastu.  Kui  ta  on  kõik  ära  
tüüdanud,  siis  öeldakse,  et  “sina  jääd  sellest  reeglist  välja”.  Seda  võimalust  saab  
kasutada  vaid  uue,  väljakujuneva  reegli  suhtes.  Väga  raske  on  saada   selliseks ,  
järjekindlaks  vastuolijaks  ning  väga  kerge  on  seda  staatust  kaotada.    
Mitmed  lepingud  peegeldavad  tavaõigust.  
 
Lepingud  
Leping  on  mitme  rahvusvahelise  õiguse  subjekti  vaheline  kokkulepe  
rahvusvaheliste  õigussuhete  loomiseks,  muutmiseks  või  lõpetamiseks.  
 
Lepingul  kui  õiguse  allikal  on  mitmed  eelised:  
-­‐  sisaldab  täpselt  formuleeritud  õigusnorme  
-­‐  muutub  subjektile  siduvaks  pärast  seda,  kui  viimane  on  andnud  selleks  
selge  nõusoleku  
-­‐  on  parim  vahend  rahvusvahelise  õiguse  muutmiseks  
 
Lepingud  asendavad  vähehaaval  tavaõigust.    Praegu  on  rahvusvaheliseid  
lepinguid  u  5000,  kuid  valdav  osa  neist  on  tehnilised  nüansid,  mis  kõiki  teisi  ei  
puuduta .    
 
Iga  piiriülene  kokkulepe  ei  ole  veel  rahvusvahelise  õiguse  allikas.  
 
 
4  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Lähtuvalt  osalistest  tuleb  teha  vahet:  
-­‐  rahvusvahelistel  lepingutel  ( treaty )  –  kui  kaks  riiki  sõlmivad  kokkuleppe  
-­‐  rahvusvahelistel  tehingutel  (international  contract)  –  omavahel  sõlmivad  
kokku  üks  inimene  lätist  ja  üks  eestist,  see  ei  ole  rahvusvahelise  õiguse  
allikas  
sest   viimased  ei  ole  nimest  hoolimata  rahvusvahelise  õiguse  allikas.  
 
Õiguse  üldprintsiibid  
Kui  tavaõigus  ja  lepingud  pakuvad  mitu   lahendust  või  nendes  on  hoopis  lünk,  siis  
saab  lahenduse  leidmiseks  pöörduda  üldprintsiipide  poole.  
 
Õiguse  üldprintsiibid  võivad  tuleneda:  
-­‐  loomuõigusest  (nt   proportsionaalsus )  
-­‐   juristide  loogikast  (nt  lex  specialis  derogat  legi  generali)  
-­‐  rahvusvahelisest  õigusest  (nt  avamerevabadus)  
-­‐  riigisisesest  õigusest  (nt   pacta   sunt  servanda  –lepingud  on  täitmiseks)  
 
Kohtuotsused  
Puudub  ametlik  pretsedendiõigus.    
 
Kohtuotsused  on  heaks  tunnistuseks  tavaõiguslike  normide  või  õiguse  
üldprintsiipide  olemasolu  kohta.  
 
Kohtunikel  on  võimalik  selgitada  ja  täpsustada  kehtivat  õigust  või  mõnikord  
hoopis  luua  uut  õigust.  
 
Rahvusvaheliste  kohtute  lisandumine  on  viinud  olukorrani,  kus  kohtupraktika  ei  
ole  alati  ühetaoline,  vaid  mõnikord  lausa  konfliktne.  
 
Hõlmab  põhimõtteliselt  ka  riigisiseseid  otsuseid.  
 
Autorite  seisukohad  –  kõrged  kvalifitseeritud  autorid  
Need  on  eelkõige  tõendiks  mõne  tavaõigusliku  normi  või  õiguse  üldprintsiibi  
olemasolu  kohta.  
 
Lisaks  sellele  võivad  autorid  pakkuda  üldist  teoreetilist  raamistikku  mõnes  
valdkonnas,  välja  töötada  lepingute  eelnõusid  ning  analüüsida  riikide  ja  kohtute  
praktikat,  tuues  välja  arenguid  ja  probleeme.  
 
Riigid   viitavad  tihti  autorite  seisukohtadele.  
 
Aga  autorid  võivad  olla  mõjutatud  oma  sidemetest  erinevate  riikide  või  
rahvastega.  Mõõdetakse  usaldusväärsust  nii,  kuidas  kellegi  ja  kui  palju  artikleid  
on  tsiteerituid.  
 
Potentsiaalsed  allikad?  
Traditsioonilis  rahvusvahlsie  õiguse   allikaid  on  peetud  liialt  piiritletuteks  ja  
võimetuteks  tegelemaks  kõigi  kaasaegsete  rahvusvaheliste  küsimustega.  
 
 
5  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Seetõttu  on  püütud  kasutada  ka  muid  allikaid,  nt:  
-­‐  rahvusvaheliste  organisatsioonide  otsused  
-­‐  soft  law  ehk  leebeõigus  
-­‐  valitsusväliste  organisatsioonide  raportid  
 
Selliste  “allikate”  suhtes  tuleb  siiski  olla  ettevaatlik.    
 
Hierarhia  
Selgesõnaline  hierarhia  puudub.  
 
Praktikas  kuuluvad  esmajärjekorras  kohaldamisele  lepingud,  seejärel  on  
tavaõigus  ja  kui  need  osutuvad  ebapiisavateks,  siis  proovitakse  õiguse  
üldprintsiipe.  
 
Kui  grammatiliselt  lähenedes  võiks  öelda,  et  kolm  põhiallikat  on  võrdsed,  siis  
tegelikkuses:  
-­‐  omavad  lepingud  ja  tavaõigus   olulisemat  tähtsust  
-­‐  allutatakse  õiguse  üldprintsiibid  teistele  põhiallikatele  
 
Õiguse  allikate  tippu  paigutatakse  tavaliselt  ius   cogens  ehk  RÕ  imperatiivnorm.-­‐  
norm  mille  on  kõik  riigid  omaks   võtnud  ja  sellest  kõrvale  kandumine  on  
kuulutatud  lubamatuks.  Ehk  reegel  millel  ei  ole   erandeid  ning  ei  ole  õiguslikku  
vabandust,  miks  seda  reeglit  mitte  täita.  Üksikud  väga  konkreetsed  normid,  mis  
on  tüüpiliselt  keelavad.    
 
Normid,  mille  rahvusvaheline  kogukond  on   tervikuna  omaks  võtnud  ja  millest  
kõrvalekalduine  on  kuulutatud  lubamatu  mis  tahes  olukorras.  
 
Olulisemad  näited:  
-­‐  piinamise  keeld  
-­‐  orjuse  keeld  
-­‐  agressiivse  relvastatud  jõu  kasutamise  keeld  
 
Rahvusvahelise  ja  riigisisese  õiguse   vahekord  
Teoreetilised  käsitlused  
 
Ajalooliselt  on  välja  kujunenud  kaks  teoreetilist  käsitlust,  mis  püüavad  selgitada  
rahvusvahelise  ja  riigisisese  õiguse  suhet:  
-­‐  monism  –  rahvusvaheline  ja  riigisisene  õigus  moodustavad  ühe  ühise  
komplektse  õigussüsteemi  ning  kahe  õiguse  vahelise  vastuolu  korral  on  
prioriteet  rahvusvahelisel  õigusel.  Monism  on  üks  suur  õigussüsteem,  kus  
sees  on  hulk  riigisiseseid  õigusi,  mida  ühendab  rahvusvaheline  õigus.    
-­‐  dualsim  –  rahvusvaheline  ja  riigisisene  õigus  moodustavad  kaks  
eraldiseisvat  õigussüsteemi,  reguleerivad  erinevaid  tasandeid  ning  
prioriteetsuse  küsimus  ei  tohiks  tõusetuda.   Dualism  algas  17-­‐18.sajand  
ning  riigid  on  vaimustunud  suveräänssuse   ideest .  Dualism  ütleb  et  on  
kaks  erinevad  õigussüsteemi,  üks  on  rahvusvaheline  ja  teine  riigisisene  
õigussüsteem.  Rahvusvaheline  õigus  on  selleks,  et  reguleerida  riikide  
vahelisi  õigusi  ja  siseriiklik  selleks,  et  reguleerida  idiviidi  ja  idiviviidi  
 
6  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
vahelisi  suhteid.  Neil  ei  ole  kokkupuutepunkti  ja  mõlemal  on  eraldi  oma  
roll  täita.  
 
Praktikas  esinevad  erinevad  segavariandid.    
 
Riigisisene  rahvusvahelises  
Rahvusvahelises  õiguses  kehtib  printsiip,  et  riik  ei  saa  viidata  oma  riigisisesele  
õigusele  õigustamaks  oma  rahvusvahelise  kohustuste  mittetäitmist.  
 
Rahvusvaheline  õigus  ei   jäta  samas  riigisisest  õigust  igasuguse  tähelepanuta,  sest  
-­‐  riigisiseste  kohtute  otsused  võivad  olla  rahvusvahelise  õiguse  abiallikaks  
-­‐  teatud  küsimuste  lahendamine  on  täielikult  või  osaliselt  jäetud  riigisisese  
õiguse  või  organite  ülesandeks.    
 
Rahvusvaheline  riigisiseses  
Riigisisese  õiguse  hoiakut  rahvusvahelise  õiguse  suhtes  on  keerulisem  üldistada.  
 
Rahvusvaheline  õigus  kandub  riigisisesesse  õigusesse  kahel  viisil:  
-­‐  inkorporatsiooni  doktriini  järgi  kehtib  rahvusvahline  õigus  riigisisesel  
tasandil  automaatlselt  või  tulenevalt  mõnest  riigisisese  õiguse  viitest.  
-­‐   Transformatsiooni  doktriini  järgi  vajab  rahvusvaheline  õigus  riigisiseses  
õiguses  kehtimiseks   sisult  sarnast  riigisisest  õigusakti  
 
Rahvusvahelisele  õigusele  on  reegilna  ette  nähtud  ka  positsioon  riigisisese  
õiguse  allikate  hierarhias.  
 
Selge  positsioon  on  olemas  eelkõige  rahvusvaheliste  lepingute  puhul:  
-­‐  kõrgemal  konstitutsioonist  või  sellega  võrdne  
-­‐  madalamal  kontstitutsioonist,  kuid  kõrgemalt  teistest  õigusaktidest  
-­‐  võrdne  seadustega  
-­‐  madalamal  seadustest,  kuid  kõrgemal  või  võrdne  täidesaatva  võimu  
õigusaktidega  
 
Tavaõiguse  seisund:  
-­‐  positsioon  ei  pruugi  olla  samasugune  nagu  lepingutel  
-­‐  .  
 
Eesti  Vabariigi  põhiseadusest  
Rahvusvaheline  tavaõigus  ja  õiguse  üldprintsiibid  on  meie  õigussüsteemi  
lahutamatu  osa  (paragrahv  3)  
 
Rahvusvaheliste  lepingute  staatus  (paragrahv  123)  
-­‐  lepinguid  peetakse  madalamaks  põhiseadusest,  sest  “Eesti  ei  sõlmi  
välislepinguid,  mis  on  vastuous  põhiseadusega”  (lõige  1)  
-­‐  lepingud  on  kõrgemal  teistest  õigusaktidest,  sest  “kui  Eesti  seadused  või  
muud   aktid  on   vastuolus  Riigikogu  poolt  ratifitseeritud  välislepingutega,  
kohaldatakse  välislepingu  sätteid”  (lõige  2)  
 
 
 
7  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
2015-­‐09-­‐04  
 
Teema  IV:  Subjektid  
 
Üldiselt  
Rahvusvahelise  õiguse   subjektideks  on  need,  kelle  käitumist  rahvusvaheline  
õigus  reguleerib  ning  kes  saavad  olla  rahvusvaheliste  õiguste  ja  kohustuste  
kandjaks.    
 
Subjektid  võivad  olla  kas:  
-­‐  algsed  ehk  täielikud  ehk  piiramata  –  saavad  olla  mis  tahes  
rahvusvaheliste  õiguste  ja  kohustuste  kandjaks  (riigid)  
-­‐  sekundaarsed  ehk  osalised  ehk  piiratud  –  saavad  olla  teatud  
rahvusvaheliste  õiguste  ja  kohustuste  kandjaks  (kõik  ülejäänud  subjektid  
mis  on  on  sündinud  kas  riigi  tahtest  või  nende  õigused  ja  kohustusted  
sõltuvad  riigi  tahtest  nt.  taustorganisatsioonid,  rahvusvahelised  
organisatsioonid ,  üksikisikud)  
 
Võimalik  on  eristada  õigusvõimet  ja  teovõimet.   Teo  ja  õigusvõime  tulevad  alati  
koos  riigile.  
Riik  on  küll  õigussubektina  olemas,  kuid  ta  ei  saa  õigussubjektina  tegutseda-­‐  nt  
kui  riik  on  okupeeritud.    
 
Riigid  
-­‐  Riigid  on  läbi  aegade  olnud  kõige  olulisemad  subjektid.  Esimese  
maailmasõja  lõpuni  sisuliselt  ainukesed-­‐  
-­‐  Hoolimata  uute  subjektide  tekkimisest  XX  sajandil  on  riigid  jätkuvalt  
ainsad,  täielikud,  olemuslikult  piiramata  subjektid  
-­‐  Kõik  ülejäänud  subjektid  on  sekundaarsed,  tuletatud  subjektid,  kelle  
õigussubjektsus  ...  
 
Rahvusvahelised  organisatsioonid  
Mitmepoolse  suhtlemise  vormid,  mille  kaudu  riigid  püüavad  arendada  koostööd  
ja  saavutada  ühiselt  huvipakkuvaid  eesmärke.  On  tekkinud  praktilisest  
vajadusest,  midagi  ära  teha.  
 
Rahvusvahelise  haardega  organisatsioonid:  
-­‐  valitsustevahelised  organisatsioonid  (ehk  rahvusvahelised  
organisatsioonid),  mille  moodustavad  riigid  rahvusvahelise  õiguse  alusel  
ja  mis  on  ise  samuti  rahvusvahelise  õiguse  subjektid.  Moodustatud  riikide  
poolt,  rahvusvahelise  õiguse  alusel  ja  riikide  tahtest  tulenevalt  
rahvusvahelise  õiguse  subjektid.  Nt  Euroopa  Liit,  ÜRO,   NATO ,  IKAO  (On  
võimalik  et  rahvusvahelise  organisatsiooni  liikmeks  on  teine  
rahvusvahelise   organisatsioon ).  Neid  on  umbes  paar   tuhat  
-­‐  valitsusevälised  organisatsioonid,  mille  moodustavad  füüsilised  või  
juriidilised  isikud  mõne  riigi  riigisisese  õiguse  alusel  ega  ole  
rahvusvahelise  õiguse  subjektid.  On  olemas  sellised,  mis  ikkagi  
toimetavad  rahvusvaheliselt  –  nt  Punane   Rist ,  Greenpeace.  Neid  on  umbes  
45  000.    
 
8  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Rahvusvahelised  organisatsioonid  
Tavapärased  tunnused:  
-­‐  riikide   ühendused  
-­‐  asutatud  rahvusvahelise  õiguse  alusel  
-­‐  põhinevad  vähemalt  kahe  riigi  sõlmitud  asutamisaktil  
-­‐  loodud  konkreetsel  eesmärgil  
-­‐  mingid  alalised   organid  –  keegi  kes  koguaeg  toimetab.  Nt  ÜROl  
sekretariaat.    
-­‐  teatav  asutajatest  eraldiseisev   tahe  
-­‐  asutajate  omistatud  piiratud  õigussubjektsus  
Nende  õigussubjektsus  on  objektiivne.  
 
Organisatsioon  võib  tegutseda  ainult  oma   pädevuse  piires  ja  seda  aitavad  leida  
kaks  teooriat:  
-­‐  omistatud  pädevuse  teooria  peab  pädevuse  allikaks  ainult  asutamisakti  
-­‐  tuletatud  pädevuse  teooria  kohaselt  ei  pea  pädevus  tulenema  
selgesõnaliselt  asutamisaktist,  vaid  võib  olla  tuletatud  lähtuvalt  soovist  
tagada:  1)asutamisakti  sätete  efektiivne  täitmine  2)organisatsiooni  
eesmärkide  ja  funktsioonide  täitmine  
-­‐  ka  õigussubjektsus  võib  olla  tuletatud  
 
Üksikisikud  u  7500  000  000    
Üksikisiku  staatud  ei  ole  üheselt  määratletav.  
 
See  oleneb  otseselt  riikide  tahtest,  sest  üksikisik  saab  oma  rahvusvahelised  
õigused  ja  kohustused  ennekõike  riikide  käitumise  tulemusena.  
 
Õigused  ja  kohustused  tulenevad  ennekõike:  
-­‐  inimõigustest  (arenemine  hakkas  pihta  pärast  II  MS)  
-­‐  rahvusvaheliselisest  humanitaarõigusest  
-­‐  rahvusvahelisest  kriminaalõigusest  
 
 
Erijuhtumid  
Ajaloolistel  põhjustel  tekkinud  subjektid,  mis  ei  mahu  eelmiste  kategooriate  alla.  
 
Peamised  erijuhtumid:  
-­‐  Püha   Tool  
-­‐  Malta  Ordu  
-­‐  Rahvusvlikud  vabastusliikumised  
 
Teatud  mõttes  ka  Punase  Risti  Rahvusvaheline  Kommitee.  
 
Korporatsioonid  
Nad  tegutsevad  piiriüleselt,  mängivad  olulist  rolli  globaalses  kaubanduses  ja  
suudavad  mõjutada  isegi  poliitikat.  (Mõeldakse  suuri  ettevõtteid,  mis  
rahvusvaheliselt  toimetavad)  
 
Aga  kas  nad  on  subjektid?  
 
9  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  nad  ei  ole  loodud  lepingu  alusel  
-­‐  neid  ei  tunnustata  
-­‐  neil  ei  ole  üksikisikutele  sarnaseid  õigusi  ja  kohustusi  
-­‐  nad  ei  täida  avaliku  võimu  funktsioone  
Ei   taheta  võtta  subjektidena  (selline  imelik  staadium).  
 
Teema  5  
Riik  Rahvusvahelises  õiguses  
Üldiselt  
Riigid  on  alati  olnud  kõige  olulisemad  subjektid.  
 
Vastus  küsimusele,  mis  on  riik,  ei  ole  alati  lihtne.  
 
Montevideo   Konventsioon  (1933)-­‐  riikide  õiguste  ja  kohustuste  konvensioon.  
Selle  järgi  riik  kui  rahvusvahelise  õiguse   subjekt ,  peaks  vastama  järgmistele  
tunnustele  (rahvusvahelise  õiguse  poole  pealt):  
-­‐   alaline  elanikkond  
-­‐  kindlaksmääratud   territoorium  
-­‐  valitsus  
-­‐  võime  astuda  suhetesse  teiste  riikidega  
 
Tunnused:  
1)  Alaline  elanikkond  
Inimesed  kes  elavad   püsivalt  riigi  territooriumil  ja   alluvad  selle  riigi  
jurisdiktsioonile.  
 
Suuruse  osas  ei  ole  miinimumnõuet  
 
Alalise  elaniku  staatuse  andmine  on  riigi  pädevuses  
 
Elanikud  jagunevad  oma  staatuse  alusel  järgmiselt  ( staatusest  tulenevalt  võivad  
sõltuda  õigused  ja  kohustused):  
-­‐  kodanikud  
-­‐  välismaalased-­‐  nt   turist ,  kellel  on  teise  riigi  kodakondsus  
-­‐  kodakondsusetud-­‐  isik,  kellel  pole  ühtegi  kodakondsust.    
 
Staatusest  sõltuvad   riigisisesed  ja  rahvusvahelised  õigused  ja  kohustused  
 
2)  Kindel  territoorium  
Territooriumi  hulka  kuuluvad:  
-­‐  maismaa  
-­‐  akvatoorium  
-­‐   õhuruum  
-­‐  maapõu  
 
Suuruse  osas  ei  ole  miinimumnõuet.  
 
Eraldatud  teise  riikide  territooriumist  riigipiiriga,  kuid  vaidlused  viimase  osas  ei  
sa   kahtluse  alla  riigi  eksistentsi.  
 
10  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
 
Tinglikult  on  territooriumi  osaks  ka  näiteks   sõjalaevad  ja  – lennukid .    
 
3)  Efektiivne  valitsus:  
-­‐   riigivõim  kes   teostab  avalikku  võimu  elanikkonna  ja  territooriumi  üle  
-­‐  faktiline  olemasolu  ei  ole  piisav,  oluline  on  efektiivse  ehk  reaalse  avaliku  
võimu   teostamine  
-­‐  valitsus  peaks  olema  sõltumatu  
-­‐  traditsiooniliselt  ei  sekku  rahvusvaheline  õigus  riigi  poliitilise  süsteemi  
valikusse.  
 
4)  Võime  astuda  suhetesse  teiste  riikidega:  
-­‐  eesmärk  on  eristada   ühelt  poolt  suveräänseid  riike  ja   teiselt  poolt  
sõltuvaid  territooriume,  varasemalt  ka  koloniaalmaid.  
-­‐  Rahvusvahelise  õiguse  iseseisvateks  subjektideks  ei  ole  seetõttu  näiteks:  
1)liit-­‐  või  föderatiivsete  riikide  osad  2)ülemereterritooriumid  
 
 
Tunnustamine  
Tunnustamine  on  keeruline  teema,  milles  segunevad  poliitilised  ja  õiguslikud  
aspektid.    
Näiteks  Kosovo-­‐  mingi  hulk  riike  mis  on  tunnustanud,  mingi  hulk  riike,  kes  pole  
midagi   öelnud  ning  mingi  hulk  riike,  kes  on  öelnud,  et   niimoodi  riigiks  ei  saa.  
 
Riigi  tunnustamine:  
-­‐  konstitutiivse  teooria  kohaselt  ei  eksisteeri  uut  riiki  rahvusvahelise  
õiguse  mõttes  seni,  kuni  sellele  ei  ole  osaks  saanud  teiste  riikide  
tunnustus.  
-­‐  Deklaratiivse  teooria  kohaselt  ei  oma  tunnustamine  mingit  õiguslikku  
tähendust  ja  riigi  olemasolu  on  pelgalt  faktiline  küsimus.  See  mida  teised  
riigid  ültevad  on  pigem  ilus,  informatiivne  žest.  Mida  teised  sellest  
arvavad ,  ei  ole  tegelikult  üldse  tähtis.    
 
Valitsuse  tunnustamine:  
Valitsuse  tunnustamine  kinnitab,  et  vastav  valitsus  on  riigi  õiguspärane  esindaja  
ja/või  teostab  effektiivset  avalikku  võimu.  
 
Tavapärased  otsustamise  kriteeriumid:  
-­‐  võime  teostada  efektiivset  avalikku  võimu  
-­‐  valmisolek  täita  rahvusvahelisi  kohustusi  
-­‐  kontroll  suurema  osa  territooriumi  üle  
-­‐  rahva  toetus  
 
Valitsuse  vahetumine  ei  mõjuta  riigi  staatust.  
 
Peamised  tunnustamise  tüübid  on  järgmised:  
-­‐  de   facto  tunnutsamine  tähendab  uue  riigi  või  valitsuse  esialgset  
tunnustamist  piiratud  ulatuses.  Öeldakse,  et  täna  on  asjad  niimoodi,  aga  
mis  tulevik  toob,  seda  me  ei  tea.  
 
11  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  de  iure  tunnustamine  tähendab  uue  riigi  või  valitsuse  täielikku  
tunnustamist.  Ehk  tunnustatakse  kogu  riiki  (kui  ei  ole  sõnaselgelt  öeldud,  
kumb  tunnustamine  siis  de  iure)  
 
De  iure  tunnustamisel  on  “parandav”  mõju  ebaselgele  või  isegi  õigusvastasele  
olukorrale.  
 
Eksisteerivad  veel  mõned  tunnustamise  erivormid,  nt  ad  hoc  tunnustamine.  
 
Õigusjärglus  
Õigusjärglus  puudutab   küsimusi  olukorras,  kus  üks  riik  või  selle  osa  asendub  
teisega  ja  järeltulijariik  
-­‐  hakkab   teostama  oma  avalikku  võimu  eelkäijariigi  territooriumil  või  selle  
osal  
-­‐  võtab  üle  teatud  rahvusvahelised  õigused  ja  kohustused  
 
Juhtumid  võivad  olla  väga  keerulised,  sest  tõusetuvad  väga  erinevatest  
olukordadest  ja  lisaks  õiguslikele  küsimustele  on  need  väga  tihedalt  seotud  
poliitiliste  asjaoludega.    
 
Situatsiooni  lahendamisel  tuleb  võtta  arvesse:  
-­‐  kas  riik  peab  ennast  õigusjärglaseks  või  uueks  riigiks  
-­‐  mida  arvavad  teised  riigid  
 
Peamiseks  allikaks  on  rahvusvaheline  tavaõigus.  
 
Õigusjärglus  (succession)  eristub  järjepidevusest  (continuity):  
-­‐  mis  on  seotud  riigi  identiteediga  
-­‐  mille  puhul  ei  muutu  selle  õigussubjektsus  ega  rahvusvahelised  õigused  ja  
kohustused  
Kui  Eesti  taasiseseisvus,  siis  meile  ei  rakendu  õigusjärglus  vaid  järjepidevus.  EV  
jätkas  sealt,  kus  ta  poolel  jäi  1940.    
 
Õigusjärglus  
Õigusjärglus  seoses  lepingutega:  
-­‐  territooriumi  puudutavatest  lepingutest  tulenevad  õigused  ja  kohustused  
lähevad  alati  täies  ulatuses  üle.    (nt  piirilepingud)  
-­‐  Reeglina  lähevad  järeltulijariigile  automaatselt  üle  ka  teised  eelkäijariigi  
lepingu,  v.a.  iseseisvunud  koloniaalmaadele  ja  muudele  sõltuvatele  
territooriumidele,  millel  võimaldatakse  alustada  “puhtalt  lehelt”.  Nt  kui  
India  sai  Briti  territooriumilt  vabaks,  said  nad  alustada  puhtalt  lehelt,  sest  
miks  nad  peaksid  olema  seotud  sellega,  mida  võõrvõim  neile  ette  määras.  
 
Õigusjärglus  seoses  organisatsiooni  liikmelisusega:  
-­‐  eelkäija  liikmelisus  kaob  reeglina  ja  järeltulijariik  peab  esitama  uue  
avalduse  liikmeks  saamiseks.  
 
Õigusjärglus  seoses  varade  ja  võlgadega:  
-­‐  reeglina  lähevad  järeltulijariigile  üle  nii   varad  kui  ka  võlad  
 
12  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  mitme  järeltulijariigi  korral  tuleb  lähtuda  õiglusest  ja  
proportsionaalsusest.  
 
Õigusjärglus  seoses  kodakondsusega:  
-­‐  kodakondsuse   automaatne  muutmine  on  väga  keeruline.  Igale  inimesele  
peab  antama  valida  üks  või  teine  kodakondsus.  
-­‐  riigid  on  kohustatud  õigusjärgluse  puhul   vältima   olukordi ,  kus  inimesed  
jääksid  ilma  igasuguse  kodakondsuseta.  
 
Riigid  võivad  sõlmida  täpsustavaid  kokkuvõtteid.  
 
Teema  6    
Jurisdiktsioon  ja  immuniteet  
 
Jurisdiktsioon  
Tähistab  siinkohal  riigivõimu  teostamist.  
 
Jurisdiktsioon  jaguneb  kolmeks:  
-­‐  seadusandlik  jurisdiktsioon  
-­‐  täidesaatev  jurisdiktsioon  
-­‐  kohtulik  jurisdiktsioon  
 
Jurisdiktsioon  on  olulisel  määral,  kuid  mite  täielikult  seotud  riigi  territooriumiga.  
 
Selle  teostamine  välismaal  või  “välismaise  elemendi”  olemasolul  võib  olla  
piiratud  või  üldse  keeratud.    
 
Kohtulik  jurisdiktsioon  
 
Rahvusvaheline  õigus  käsitleb  kõige  rohkem  kohtuliku  jurisdiktsiooni  
teostamist.  
 
Üldiselt  ei  nõuta  siseriiklikelt  kohtutelt  mingi  juhtumi  arutamist,  v.a  
rahvusvahelise  lepingu  alusel.  
 
Kohtuliku  jurisdiktsiooni  teostamise  põhimõtted:  
-­‐  tsiviilasjad  –  rahvusvaheline  õigus  ei  sa  erilisi  piiranguid  siseriiklike  
kohtute  tsiviijurisdiktsioonile,  v.a  immuniteedid  
-­‐  kriminaalasjad  –  rahvusvaheline  õigus  piirab  siseriiklike  kohtute  
kriminaaljurisdiktsiooni  ja  näeb  ette  kindlad   juhud ,  millal  seda  võib  
teostada  
 
Kriminaaljurisdiktsiooni   printsiibid  
 
Territoriaalsuse  printsiip:  
-­‐  riik  võib  reeglina  menetleda   tegusid ,  is  on  toime  pandud  selle  
territooriumil  kas  kodanike  või  teiste  isikute  poolt  
-­‐  peamine  ja  aktsepteerituim  printsiip  
 
13  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  näide:  on  kaks  inimest  ja  kodakondsust  ei  tea.  Üks  eesti  poole  peal  tulistas  
teist,  kes  oli  läti  poole  peal  ja  ta  sai  surma.  Rahvusvaheline  õigus  ütleb  et  
kahe  riigi  territoorium  oli  hõlvatud  ja  mõlemal  on  õigus   kohut  pidada.  
Õige  vastus:  Eesti,  sest  see  isik,  kes  tulistas  on  meie  käes  ning  meil  on  
faktiline  eelis.    
 
Kodakondsuse  ehk  aktiivse  isiku  printsiip:  
-­‐  riik  võib  teostada  jurisdiktsiooni  kodanike  üle,  olenemata  sellest,  kas  tegu  
on  toime  pandud  kodu-­‐  või  välismaal  
-­‐  praktikas  kasutatakse  tõsisemate   tegude  puhul  
-­‐  välismaal  toimepandud  tegusid  menetletakse  tavaliselt  juhul,  kui  tegu  on  
karistatav  ka  välismaal  
 
Passiivse  isiku  printsiip:  
-­‐  riigil  on  jurisdiktsioon  nende   tegude  suhtes,  mis  on  suunatud  selle  
kodanike  vastu  välismaal,  olenemata  teo  toimepanijast  (ehk  ohvrid  on  
selle  riigi  kodanikud)  
-­‐  printsiip  tekitab  siiani  vaidlusi,  sest  selle  abil  on  võimalik  oluliselt  ja  
teatud  juhul  ohtlikult  laiendada  jurisdiktsiooni  
 
Kaitse  printsiip:  
-­‐  riigil  on  jurisdiktsioon  nende  tegude  suhtes,  mis  on  suunatud  selle  
julgeoleku  vastu,  olenemata  teo  toimepanijast  või  toimepanemise  kohast  
-­‐   printsiipi  kasutatakse  aeg-­‐ajalt,  kud  on  problemaatiline  
 
Universaaalsuse  printsiip:    
-­‐  riik  võib   karistada  tegude  eest  omamata  tavapärast  seaost  teo  
toimepanija ,  toimepanemise  koha  või  kannatanuga  
-­‐  need  teod  on  olemuslikult  suunatud  kogu  rahvusvahelise  kogukonna  
poolt  oluliseks  peetava  õigushüve  vastu  
-­‐  põhineb  rahvusvahelisel  tavaõigusel  
-­‐  kõik  riigid  on   asjast  huvitatud  ja  mures.  Kõik  võivad  seda  teha  
-­‐  nt  rahvusvahelised  kuriteod  (genotsiid,  inimsuse  vastased  kuriteod,  
sõjakuriteod .   Piraatlus  on  vanim  rahvusvaheline   kuritegu )  
-­‐  probleemid:  keeleprobleemid,  erinevatel  riikidel  on  erinevad  karistused,  
kuriteo  toimepanemise  kohta  väga  vähene  info  (tehnilised  raskused)  
 
Aut  dedere,  aut  iduicare  (mõista  kohut,  või  anna  välja)  printsiip:  
-­‐  kui  isik  on   pannud  toime  lepingus  defineeritud  kuriteo,  peab  rikk  kas  
mõistma  isiku  üle  kohut  või  andma  isiku  välja  
-­‐  põhineb  rahvusvahelistel  lepingutel  –  printsiipi  võivad  teostada  need  
riigid,  kes  on  sellele  lepingule  alla  kirjutanud.    
-­‐   esmalt  riikide  vahel  tehtud  lepingutes  kirjeldadakse  seda  kuritegu,  mis  on  
kriminaalne .  Leping  sisaldab  klauslit,  et  kui  teo  toimepanija  on  riigi  käes,  
siis  ta  kas  ise  menetleb  seda  või  annab  selle  isiku  välja  sellele,  kes  tahab  
sellega  tegeleda.    
-­‐  Eesmärk:  püütakse  ära  hoida  jurisdiktsiooni  lünkasid  ehk  seda,  kus  keegi  
ei  saaks  kuriteoüle  mõistmisega  tegelda.  
 
 
14  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Väljaandmine  
Rahvusvahelisest  õigusest  tulenevad  põhimõtted:  
-­‐  väljaandmine  ei  ole  kohustuslik  ilma  asjakohase  lepinguta,  kuid  samas  ei  
keela  rahvusvhaeline  õigus  isikuid  välja  anda   lepingulise  kohustuseta  
(väljaandmine  pole  kohustuslik,  kui  sul  lepingut  pole.  Küsida  ja  väljaanda  
tohib,  aga  nõuda  siis  ei  tohi)  
-­‐  tavapärasest  ei  hõlma  väljaandmise  lepinguid  “poliitilistes  kuritegudes”  
süüdistatavaid  isikuid  ja  üldjuhul  ei  anna  riigid  selliseid  isikuid  välja  ka  
lepingulise  kohustuseta  (riigid  ei  taha  välja  anda  poliitilistes  rikkumistes  
süüdistatud  kurjategijaid.  Pollitisteks  rikkumisteks  on  nt  vihakõne  
pidamine  valitsuse  vastu,  siis  põgeneb  teise  riiki  ning  teine  riik  ei  anna  
välja.  Eestlased  NL-­‐ist  põgenesid  ära  ja  siis  taheti  neid  kätte  saada,  kuna  
reetsid  riiki.  Ei  antud,  sest  inimõigused-­‐  igalühel  on  õigus  oma  riigist  
lahkuda)  
 
Konkreetse  väljaandmise  reeglid  tulenevad  sõlmitud  väljaandmislepingutest  
 
Siseriiklik  õigus  võib   sisaldada   täiendavaid  reegleid.  
 
1)  vaadata  siseriiklikut  õigust  2)  vaadata  kas  on  eraldi  väljaandmisleping  
 
Immuniteet  
Tänapäeval  saab  eristada  kolme  liiki  immuniteeti:  
-­‐  riigi  immuniteet  
-­‐  diplomaatiline  ja  konsulaarimmuniteet  
-­‐  rahvusvahelise  organisatsiooni  immuniteet  
 
Immuniteedi  tähendab,  et  isik  või  institutsioon  ei  allu  tavapärasel  viisil  riigi  
jurisdiktsioonile.  
 
Immuniteedi  eesmärk  on  tagada  kandjale  võimalikult  suur  sõltumatus  suhetes  
riigi  võimuorganitega,  kuid  ei  vabasta  õiguse  täitmise  kohustusest  või  
vastutusest.  (immuniteeti  on  vaja  selleks,  et  saaks  tagada  efektiivset  
rahvusvahaelist  suhtlemist)  
 
Kuna  riigid  on  suveräänsed  ja  võrdõiguslikud,  ei  tohiks  üks  riik  teostada  oma  
jurisdiktsiooni  teise  riigi  suhtes.  Kõik  riigid  on  võrdsed  ja  võrdsed  ei  saa  üksteise  
üle  kohut  mõista.  
 
Tavapäraset  oli  immuniteet  täielik,  kuid  tänapäeval  on  valitsevaks  piiratud  
immuniteet:  
-­‐  riigil  on  immuniteet  asjades,  kus  teostatakse  avalikku  võimu  ( acta  iure  
imperii).    
-­‐  riigil  ei  ole  immuniteeti  asjades,  mis  on  olemuslikult  eraõiguslikud  (acta  
iure  gestionis).    
Kas  vaatame  tehingu  eesmärki  või  tehingu  olemust?  Prevaleerib  teo  olemus  
ehk  kui  sõjaväele  saapaid  osta,  siis  on  see  eraõiguslik  (ost-­‐müük).  
 
Vahetegemine  on  põhjustanud  palju  segadust.  
 
15  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Rahvusvahelise  organisatsiooni  immuniteet  
Immuniteedid  peaksid  tagama  organisatsioonide  ja  nende  töötajate  sültumatuse  
liikmesriikidest  ja  tüeliselt  rahvusvahelise  staatuse  
 
Immuniteetide  ja  muude  privileegide  allikad:  
-­‐  rahvusvahelised  lepingud  nt  
-­‐  asutamisaktid  –  nt  ÜRO  Hartas  2  artiklit,  mis  räägivad  väga  üldiselt  
immuniteedist  
-­‐  spetsiaalsed  mitmepoolsed  lepingud  –  pannakse  paika  millised  immuniteedid  
on  ametnikel,  ekspertidel  jne  
-­‐  detailsed  kahepoolsed  lepingud  –  leping  selle  riigiga,  kus  peakorter  asub.  ÜROl  
on  mitu  peakorterit  NY  
-­‐  rahvusvaheline  tavaõigus  –  rahvusvahelise  organisatsiooni  peakorter  on  
puutumatu ,  keegi  ei  tohi  sinna  siseneda  
-­‐  siseriiklik  õigus-­‐  siseriiklikust  õigusest  võib  tulla  ektra  õigusi.    
 
Alati  peab  vaatama,  mida  saab  organisatsiooni  suhtes  ette  võtta.  
 
Omistavad  immuniteedid  ja   privileegid  on  erinevad  
 
Tavapärased  immuniteedid  ja  privileegid:  
-­‐  kohtu  ja  täitemenetuslik  immuniteet  
-­‐  valduste,  vara  ja  arhiivide   puutumatus  
-­‐   finants -­‐  ja  tolliprivileegid-­‐  rahvusvahelised  organisatsioonid  mis  
toimetavad  ülemaailmselt,  kui  abi  peaks  andma  nii  et  peaks  nt  autode  
pealt  makse  maksma  jne,  siis  see  ilmselt  ei   toimuks  
 
Organisatsioon  omab  tavaliselt  juriidilise  isiku  staatust  riigisisesel  tasandil  ning  
saab  seetõttu  omada  vara  ja  astuda  lepingulistesse  suhetesse  teiste  isikutega.  
 
Teema  7  
Vaidluste   rahumeelne  lahendamine  
 
Üldiselt  
-­‐  Riikidel  puudub  üldine  kohustus  oma  vaidlused  lahendada  
-­‐  Kui  riigid  otsustavad  oma  vaidlused  teiste  riikidega  lahendada,  võib  seda  
teha  vaid  rahumeelseid  vahenendeid  kasutades  
-­‐  ÜRO  harta  nõuab,  et  “kõik  liikmed  lahendavad  oma  rahvusvahelised  
vaidlused  rahumeelsete  vahenditega  viisil,  mis  ei  ohusta  rahvusvhaelist  
rahu  ja  julgeolekut  ning  õiglust”  (Art  2(3))  
 
Vaidluste  olemus  
Vaidlus  on  mitme  riigi  lahkheli,  mis  puudutab  kas  mingit  faktilist  küsimust,  
kehtivad  õigust  või  mõne  riigi  rakendatavat  poliitikat  
 
Vaidlusi  saab  jagada  iseloomu  järgi:  
-­‐  poliitilised  vaidlused  puudutaad  riikide  olulisi  huve  ja  muid  sise-­‐  või  
välispoliitilisi  küsimusi  ning  nende  lahendamine  ei  toimu  tingimata  
õigusnormide  või  –printsiipide  alusel  
 
16  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  õiguslikuid  vaidlused  puudutavad  õiguse   tõlgendamist  või  rakendamist  ja  
nende  lahendamient  oimub  ennekõike  õigusnormide  või  –printsiipide  
alusel  
 
Vaidluste  lahendamise  meetodid  
ÜRO  harta  peatükk  VI  käsitleb  vaidluste  rahumeelset  lahendamist  ja  loetleb  
ka  vajalikud  meetodid  
 
Need  jagunevad  kaheks:  
-­‐  diplomaatilised  meetodid,  mida  kasutades  saadakse  õiguslikult  
mittesiduv  poliitiline   lahend ,  mis  ei  põhine  tingimata  õigusel  
(läbirääkimised,   vahendus ,   uurimine  ja   lepitus )  
-­‐  juriidilised  meetodid,  mida  kasutades  saadakse  õiguslikult  siduv  lahend,  
mis  põhineb  ennekõike  õigusel  (vahekohus  ja  kohtulik  menetlus)  
 
Läbirääkimised  
-­‐  Valdav  enamik  vaidlustest  lahendatakse  otseste  läbirääkimiste  abil  
-­‐  Neil  osalevad  ainult  vaidluse  osapooled,  kelle  käes  on  täielik  kontroll  
toimuva  üle  
-­‐  Nende  pidamine  näitab,  et  osapooled  tunnustavad  teineteist  ja  möönavad  
ka  vaidluse  olemasolu  (tunnistan,  et  meil  on  vaidlus)  
-­‐  Osapooled  peavad  käituma  heas  usus  
-­‐  Läbirääkimised  on  tihti   eelduseks  teiste  meetodide  kasutamisele  
 
Vahendus  
Erapooletu  kolmanda   osapoole  sekkumine  aitab  tihti  ületada  takistusi  ja  jõuda  
lahenduseni.    
 
Selleks  sobib  riik,  organisatsioon  või  üksikisik.  
 
Vahenduse  eriliigiks  on  “head  teened”:  
-­‐  kolmas  osapool  püüab  vaidluse  osapooli  julgustada  või  ergutada  asuma  
läbirääkimistesse  
-­‐  kolmas  osapool  pakub  neile  vahendeid,  et  läbirääkimised  saaksid  toimuda  
-­‐  kolmanda  osapoole  roll  lõppeb  läbirääkimiste  algusega  
-­‐  tüüpiliselt  on  kolmandal   osapoolel  mingi  oma  huvi  mängus,  nt  talle  on  
soodne  see,  kui  see  vaidlus  ära  kaob.  Nt  Norra  on  lihtsalt  heatahtlik  ja  
teeb  vahendust  
-­‐   good  offices-­‐  poolik  vahendus.   Vahendaja  saavutab  selle,  et  vaidlevad  
osapooled  tulevad  ühise  laua  taha  ning  sealt  edasi  hakkavad  ise  arutama.  
Vahendaja  ise  ei  sekku  sellelesse.  
 
Tõelises  vahenduses  on  kolmas  osapool  aktiivsem,  nt:  
-­‐  esitab   ettepanekuid  
-­‐  vajadusel  edastab  või  tõlgendab  ühe  osapoole  ettepanekuid  teisele  
osapoolele  
 
Vahendust  vastu  võttes:  
-­‐  möönavad  osapooled,  et  nende  vahel  on  vaidlus  
 
17  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  säitlitavad  osapooled  kontroll  protsessi  üle,  sest  vahendaja  ettepanekud  
ei  ole  siduvad  
 
Vahendus  on  hea  võimalus  “näo  päästimiseks”.  
 
Uurimine  
Vaidluse  lahendamise  võib  takistada  asjaolu,  et   osapooltel  on  lihtsalt  erinevad  
lähtekohad.  
 
Sellise  takistuse  ületamiseks  moodustatakse   komisjon ,  mis  viib  läbi  fakitlise  
asjaolude  erapooletu  uurmise  
 
Ei  sobi  auküsimuste,  eluliselt  oluliste  huvide  jms  puhul.  
 
Uurimikomisjon  on  olemuselt  passiivne:  
-­‐  ei  tee  ettepanekuid  vaidluste  lahendamiseks  
-­‐  esitab  faktilisi  asjaolusid  kirjeldav   raport ,  mille  kasutamise  sõltub  
osapooltsest  
 
Lepitus  ehk  uurimine+vahendus  
Lepitus  on  meetod,  kus  kolmas  osapool:  
-­‐  esmalt  viib  läbi  faktiliste  asjaolude  erapooletu  analüüsi  
-­‐  seejärel  pakub  välja  lahendusi  või  osutab  muud  abi  
 
Lühidalt  öeldes  on  lepitus  uurimise  ja  vahenduse  süntees,  kuid  samas  mitte  
nende  mehhaaniulise  liitumise  tulemus.  
 
Lepitus  on   populaarne  meetod  rahvusvahelises  kaubanduses.  
 
Vahekohus  
-­‐  Vahekohus  on  paindlik  meetod  õigusel  põhineva  ja  õigusliult  siduva  ning  
kolmanda  osapoole  tehtud  lahendi  saamiseks  
-­‐   Paindlikum  kui  kohtulik  menetlus,  sest  osapooled  saavad  kindlaks  
määrata  mitmed  sisulised  aspektid  
-­‐  Kogu  protsess  võib  jääda  salduseks  ja  langetatud  otsust  ei  pea  
avalikustama  
-­‐  Vaidluse  osapooled  määravad  vahekohtunikud  eraldi  või   omavahelise  
kokkuleppe  alusel  
-­‐   Vahekohtu  pädevust  ja  võimalusi  ei  tohiks  liialt  piirata  
-­‐  Kui  vahekohus  ületab  oma   mandaati ,  võivad  osapooled  nõuda  otsuse  
tühistamist  
-­‐  Otsus  on  õiguslikult  siduv  ja  reeglina  lõplik,  harva  nähakse  ette  võimalus  
apelleerida  
-­‐  Samas  saab  vahekohtlut  küsida  selgitusi  
-­‐  Kuidas  tagada  otsuse  täimist?  
-­‐  tavaliseks   luuakse  ainult  ühe  asja  lahendamiseks,  ehk  pole  alalised  
-­‐  saab  palju  asju  paika  panna,  mida  kohtulikus  menetluses  ei  saa.  Näiteks,  
saab  paika  panna  vahekohtu   asukohta  
 
 
18  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
 
Kohtulik  menetlus  
 
Kohtulik  menetlus  on  sarnane  vahekohtule,  sest  annab  kolmanda  osapoole  
tehtud  õiguslikult  siduva  otsuse  
 
Erinevused  nt:  
-­‐  rahvusvahelised  kohtud  on  alalised  
-­‐  kohtunikud  on  varem  ära  valitud  
-­‐  menetlusreeglid  ja  rakendatav  õigus  on  paika  pandud  
-­‐  rahvusvahelised  kohtud  ei  ole  alati  spetsialiseerinud  
 
Kohtud  saavad  vaidlust  lahendada  ainult  juhul,  kui  kõik  osapooled  nõustuvad  
jurisdiktsiooniga.  
 
NB!  Kohtusse  saab  minna  ainult  siis,  kuid  mõlemad  pooled  on  nõus  ja  
tunnistavad  seda  jurisdiktsiooni.  
 
Rahvusvaheline  kohus  
Rahvusvaheline  kohus  (International   Court  of  Justice):  
-­‐  üks  ÜRO  peaorganitest  
-­‐  tegutseb  ÜRO  harta  ja  selle  juurde  kuuluva  statuudi  alusel  (kohtul  on  
ainsana  veel  eraldi  statuut,  sealt  saab  täpsema  info)  
-­‐  paikneb  Haagis  
 
ÜRO  liikmed:  
-­‐  on  ipso  facto  ka  statuudi  osapooled  
-­‐  peavad  täitma  otsuseid  kohtuasjades,  milles  nad  on  osapooled  
 
Kohtul  on  ÜRO-­‐s  sõltumatu  positsioon,  sest  teda  ei  ole  paigutatud  hierahilisse  
süsteemi  teiste  peaorganitega.  
 
Kohtus  on  15  kohtunikku,  kelle  valivad  üheksas  aastaks  Peaassamblee  ja  
Julgeolekunõukogu  
 
Nad  valitakse  kõrgete  moraalsete  omadustega  isikute  hulgast:  
-­‐  kes  omavad  oma  kodumaal  kõrgematesse  kohtuametitesse   määramiseks  
nõutavat  kvalifikatsiooni,  või  
-­‐  kes  on  tunnustatud   spetsialistid  rahvusvahelise  õiguse  ala  
 
Kolleegium  peab  esindama  maailma  tsivilisatsioonide  tähtsamaid  vorme  ja  
peamisi  õigussüteeme.  
 
Kohtul  on  kaks  funktsiooni:  
-­‐  lahendada  riikidevahelisi  õigusliku   iseloomuga  vaidlusi  rahvusvahelise  
õiguse  alusel  (  
-­‐  anda  nõuandvaid  arvamusi  õiguslikes  küsimustes.    
 
Kohtuasja  osapoolteks  saavad  olla  ainult  riigid.  
 
19  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
 
Kohtu  jurisdiktsiooniga  nõustumise  viisid:  
-­‐  spetsiaalne  kokkulepe  (kokkulepe,  et  on  valmis  kohtusse  minema)  
-­‐  klausel  lepingus  (kaasneb  tingimust,  et  seda  minu  avatust  saab  ainult  ära  
kasutada  see  riik,  kes  on  samuti  ennast  avanud)  
-­‐  ühepoolne   deklaratsioon  
 
Menetlus  
Kohtumenetlus  koosneb  kirjalikust  ja  suulisest  osast.   Kõigepealt  kogutakse  
kokku  kirjalikud  arvamused  erinevate  riikide  poolt,  kus  nad  nn  kirjadena  
esitavad  oma  vastused  ning  siis   suuline  voor,  kus  eeldatakse  et  osapooled  
keskenduvad  kõige  olulisemale  ja  küsimustele,  mis  on  lahtiseks  jäänud.  
 
Kohtuistungid  on  reeglina  avalikud.  
 
Kohtuotsus  langetatakse  enamushääletuse  alusel  (vanuse  järjekorras,  noorim  
enne,  vanim  kõige  viimasena),  kuid  võrsete  häälte  korral  on  presidendi  või  tema  
asendaja  hääl  otsustav.    
Kui  eesti  peaks  minema  kohtusse  ja  tema  kodakondsusest  kohtu  pole,  siis  Eesti  
saab  lisaks  nimetada  selle  juhtumi  jaoks  oma  kohtuniku.  Sellel  kohtunikul  on  
kõik  õigused  ja  kohutused  on  samad,  ta  lahendab  ainult  ühte  juhtumit.  Siis  on  
kokku  16  kohtunikku  ja  hääled  jagunevad  pooleks.  Kelle  poolel  on   president ,  siis  
tema  pool  võidab.  
 
Meneltus  toimub  ja  kohtuotsus  avaldatakse  inglise-­‐  ja  prantsuse  keeles.  Kõik  
kohtulahendid ,  kohtuasjad  jne  leiab  WWW.ICJ-­‐CIJ-­‐ORG  
 
 
Kohtuotsus  on  selle  osapooltele  õiguslikult  siduv  ja  lõplik,  sest  apellatsiooni  
võimalus  puudub.  
 
Kohtult  võib   paluda  kohtuotsuse  tõlgendamist  ja  selle  üle  vaatamist,  kui  seda  
nõuavad  asjolud.  Kohtunikud  võivad  lisada  isiklikke  arvamusi,  separate  opinion-­‐  
kohtunik  nõustub  lõppjäreldusega,  aga  leiab,  et  teistsugust  argumentatsiooni  
oleks  pidanud  kasutama.  Dissating  opinion-­‐  kohtunik   arvab ,  et  kõik  on  valesti,  
halvasti  ja  otsus  vale.    
 
Kohtuotsus  puudutab  ainult  kohtuasja  osapoolte  õigusi,  kohustusi  ja  huvisid  
konkreetses  kohtuasjas,  st  puudub  pretsedendiõigus  
 
Peaassamblee,  Julgeolekunõukogu,  teised  volitatud  ÜRO  peaorganid  ja  
spetsialieeritud  asutused  võivad  esitada  kohtule  rahvusvahelis-­‐õiguslikke  
küsimusi  nõuandva  arvamuse  saamiseks.  
 
Nõuandva  arvamuse  andmise  menetlus  lähtub  suuresti  kohtuliku  menetluse  
reeglitest,  kuid  lisanduvad  mõned  eripärased  aspektid.  
 
Kohus  küsib  esitatud  küsimuse  kohta  arvamust  kõigilt  huvitatud  subjektidelt.  
 
 
20  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Teatud  juhtudel  võib  kohus  keelduda  nõuandva  arvamuse  andmisest.  
 
Nõuandev  arvamus  ei  ole  õiguslikult  siduv,  kuid  hästi  motiveeritud  arvamsued  
on  siiski  mõjukad.  
 
Teema  8  
Rahvusvaheline  õigus  
-­‐  rahvusvahelisest  õigusest  tuleneva  kohustuse  rikkumisel  paneb  riik  toime  
rahvusvahelise  väärteo  (internationally  wrongful  act).  
-­‐  Sellele  järgneb  riigi  vastutus,  mida  reguleerivad  peamiselt  
rarhvusvahelise  tavaõigus  ja  õiguse  üldprintsiibid  
-­‐  Lisaks  saab  võtta  aluseks  Rahvusvahelise  Õiguse  Komisjoni  poolt  välja  
töötatud  rahvusvahelistest  väärtegudest  tuleneva  riikide  vastutuse  
prohektartiklid  
 
Rahvusvaheline   väärtegu  
Rahvusvhaline  väärtegu  on  käitumine,  kas  tegevus  või   tegevusetus ,  mis  vastab  
kahele  olulisele  tunnusele:  
-­‐   omistamine  riigile  (millal  riik  võtab  vastutuse  selle  inimese  eest?)  
-­‐  rikub  riigi  rahvusvahelist  kohustust  
 
Tegevusetust  saab  riigile  ette  heita  juhul,  kui  riigil  oli  õiguslik  kohustus  käituda  
teatud  viisil,  kuid  ei  teinud  seda.  
 
Hüvitise  nõudmisel  on  olulised  ka  kahju  tekkimine  ning  põhjuslik  seos  käitumise  
ja  tekkinud  kahju  vahel.    
 
Rahvusvahelised  väärteod  on  jaotatud  nende  raskusest  ja  kannatajate   ringist  
tulenevast  kaheks:  
-­‐  rahvusvaheliste  kohustuste  rikkumised,  mille  puhul  tekib  rikkujariigil  
vastutus  vaid  konkreetse  kannatajariigi  suhtes  
-­‐  rahvusvahelise  õiguse  imperatiivnormidest  tulenevate  kohustuste   tõsised  
rikkumised,  mille  puhul  tekib  rikkujariigil  vastutus  kõigi  teiste  riikide  
suhtes  
 
Kuidas  näeb  välja  reaalne  vastutus  kõigi  riikide  ees?  
Vastutus  on  kogu  rahvusvahelise  kogukonna  ees,  vaid  kannatajateks  on  
rahvusvaheline  kogukong  seega  kõik  riigid.  Kuidas  ikkagi  see  vastutus  näeb  
välja,  kuidas  see  praktikas  realiseerub?  Ei  tea  täpselt,  ei  ole  head  praktikat  selle  
kohta.    
 
Vastutuse  tekkimise  alused  
Vastutuse  tuvastamisel  tuleb  ära  näidata,  et  õigust  rikkuv  käitumine  on  
omistatav  asjakohasele  riigile  
 
Omistamise  alused:  
-­‐  riigiorganite  käitumine  nt  ministrite,  riigipea  –  väga  selge  ametlik  seos  
riigiga.  Ehk  kui  nemad   kuhugi  alla  kirjutavad,  on  see  väga  oluline  riigi  
käitumine.  
 
21  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  avaliku  võimu  funktsioone  täitvate  füüsiliste  või  juriidiliste  isikute  
käitumine  nt  armeest  väga  palju  funktsioone  delegeeritakse  
erasektorisse.    
-­‐  ühe  riigi  poolt  teise  riigi  käsutusse  antud  organite  käitumine  nt  kui  on  
sõjalised   operatsioonid ,  siis  üks  riik  juhib  ja  teised  riigid  annavad  oma  
sõjaväe  selle  riigi  käsutusse  
-­‐  riigi   juhitud  või  kontrollitud  käitumine   tähendab  seda  et  on  olemas  mingi  
riik  ja  mingusugune  mitteriiklik  toimija.  Nende  kahe  vahel  ametlik  seos  
puudub  (pole  kokkulepet,  õigusakti  vms).  Nende  vahel  on  faktiline  seos,  
tegelikult  riik  annab  sellele  mitteriiklikule  toimijale  korraldusi  ja  ta  teeb  
seda,  mida  riik  käsib.  Kas  riik  vastutab  selle  eest?  –  Jah,  võib  täiesti  piisata  
faktilisest  seosest.    
-­‐  mässuliste  ja  teiste  liikumiste  käitumine   viitab  revolitsoonilistele  
olukordadele  riigis.  Kui  mässulised  on   edukad  ja  saavad  võimule,  siis  
kogu  nende  eelnev  tegevus  kandub  üle  riigile.    
-­‐  muu  riigi  tunnustatud  või  omaks  võetud  käitumine  
 
Iga  riik  vastutab  enda  rahvusvaheliste  väärtegude  eest.  Kui  on  kolm  riiki  A  tahab  
rünnata  C-­‐d.  Sõber  B  aitab  A-­‐d.  A  läheb  läbi  riigi  B,  riiki  C  ning  seega  riik  B  ka  
kannab  vastutust.  Ilma  temata  ei  saaks  sellist   käiku  teha.    
 
Aga  lisaks  sellele  vastutab  riik:  
-­‐  teiste  riikide  käitumise  eest,  kui  tegemist  on  rahvusvahelise  väärteo  
toimepeanemise  toetamise  või  kaasaaitamise,  juhtimise  või  kontrollimise  
või  sellele  sundimisega  
-­‐  oma  territoorimul  teise  riigi  poolt  kolmanda  riigi  vastu  toime  pandud  
rahvusvahelise  väärteo  eest  
 
Õigusvastasuse  välistamine  
Rahvusvahelises  õiguses  on  mitmed   asjaolud ,  mis  välistavad  rahvusvhaelist  
õigust  rikkuva  käitumise  õigusvastasuse:  
-­‐  teise  riigi  nõusoleks  vastavaks  käitumiseks  
-­‐  õiguspärasuse   enesekaitse  teostamine  
-­‐  asjakohse  vastumeetme  kasutamine  
-­‐   force  majeure  inimesest  täiesti  sõltumatu  (nt  maavärin)  
-­‐   hädaseisund  –  distress,  kui  inimelud  on  ohus  ja  riigil  ei  ole  ühtegi  muud  
mõistlkku  alternatiivi  inimelude  päästmiseks  siis  see  vabandab  seda  
rikkumist.   (õhupiiri  rikkumine  lennuki  puhul-­‐  päästa  inimesed)  
-­‐  hädavajadus  –  state  of  necessity,  riigil  puudub  muu   alternatiivne  võimalus  
eluliste   olude  kaitseks.  Ja  seega  peab  rikkuma-­‐  põhjustatud  kahju  peab  
olema  väiksem  kui  ärahoitud  kahju.  Näide:  Briti  ranniku  lähedal  jooksis  
karile  tanker  ja  sealt  hakkas  naftat  välja   tootma .  Oli  näha  et   nafta  jõuab  
rannikule  ning  seda  on  väga  raske  sealt  sopilisest  rannikust  kätte  saada.  
Pärast  seda  kui  inimesed  olid  evakueeritud,  rünnati  tankerit  hävitajatega  
ning  see  pandi  põlema.  
-­‐  rahvusvahelise  õiguse  imperatiivnormist   kinnipidamine  
 
Vastumeetmed  
 
22  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Kannatajariigil  on  õigus  kasutada  vastumeetmeid,  mille  eesmärk  on   sundida  
rikkujariiki   muutma  oma  käitumist  või  hüvitama  sellega  tekitatud  kahju.  
 
Peamised  vastumeetmete  liigid:  
-­‐  retorsioonid,  mille  puhul  on  tegemist  küll  ebasõbraliku  kuid  samas  täiesti  
õiguspärase  käitumisega  täiesti  õiguspärasused  nt  üks  riik   loobub  teisele  
riigile  majandusabi  andmisest.  See  on  ebasõbralik  ,  kuid  õiguspärane  
tegevus  
-­‐  repressaalid,  mille  puhul  on  tegemist  nii  ebasõbraliku  kui  ka  
tavaolukorras  õigusvastase  käitumisega  meede  mida  riik  teeb  on  
õigusvastane,  aga  kuna  ta  teeb  seda  reaktsioonina  eelnevale  
õigusrikkumisele  siis  on  see  lubatud  (silm,  silma,  hammas  hamba  vastu).  
Nõks  on  see,  et  ei  tohi  minna  kaugemale,  vaid  vastama  õige  piiriga.  Näide  
Eesti  riigile  kuulub  maja  Riias,  ja  Läti  riik  otsustab  võõrandada  selle  maa.  
Võõrandamisel  saab  kompensatsiooni.  Siis  Eesti  võiks  öelda,  et  me  
võtame  Lätile  kuuluva  maja  ära  (ainult  ühe,  mitte  kõiki).  Repressaalid  ei  
tohi  olla  sõjalised  
 
Repressaalide  puhul  tuleb  vältida  proportisonaalsust.  
 
Kahju   hüvitamine  
Rikkujariik  peab  hüvitama  kannatajariigile  tekitatud  kahju  
 
Hüvitamist  saab  nõuda   kolmes  vormis,  kas  üksikult  või  kombineeritult:  
-­‐  restitutsiooni  
-­‐   kompensatsioon  
-­‐  satisfaktsioon  
 
Hüvitamine  on  lihtsam,  kui  tegemist  on  konkreetse  kannatajariikidega  ja/või  
kahju  on  materiaalne  
Riikidele  ei  ole  väga  tihti  tähtis  otseline  rahaline   hüvitis ,  võib  rohkem  rahuldada  
see,  kui  keegi  võtab  omaks  rikkumise  ja  vabandab.    
 
Diplomaatiline  kaitse  
Kui  kahju  kannatajaks  on  välismaalane,  võib  tema  kodakondsusjärgne  riik  
esitada  rikkujariigi  vastu  rahvusvahelise  nõude.  
 
Selleks  peavad  olema  täidetud  kaks  tingimust:  
-­‐  järgitud  on  nõude  riikliku  kuuluvuse  reeglit,  st  nõude  saab  esitada  
kodakondsusjärgne  riik  
-­‐  ammendatud  on  kõik  kättesaadavad  ja  efektiivsed  riigisisesed  abinõud,  st  
nõude  saab  esitada  ainult  juhul,  kui  isik  on  ära  kasutanud  kõik  
rikkujariigis  kättesaadavad  ja  efektiivsed  abinõud  hüvitise  saamiseks  
kodanik  peab  riigis  B  ära  kasutama  kõik  efektiivsed,   olemasolevad  ja  
kättesaadavad  vahendid.    
 
 
Teema  9  
Rahvusvaheliste  lepingute  õigus  
 
23  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  Rahvusvaheliste  lepingute  õigust  reguleeris  pikka  aega  rahvusvaheline  
tavaõigus,  kuid  praegu  tuleb  lähtuda  ennekõike  rahvusvaheliste  lepingute  
õiguse  Viini  konventsioonist  (1969)  st  riigid  kes  ei  ole  sellega  liitunud,  siis  
see  kehtib  neile  ka  kuna  see  on  pmst  tavaõigus.  
-­‐  Viini  konvetsioon  on  pmst  leping  lepingutest  (kuidas  luuakse,  lõpetatakse  
vms)  
-­‐  Viini  konventsioon  kohaldub  ainult  riikidevahelistele  lepingutele  
-­‐  See  kehtib  ainult  lepingutele,  mis  on  sõlmitud  pärast  selle  jõustumist,  st  
27.jaanuaril  1980  
 
Lepingu  olemus  
Leping  tähistab:  
-­‐  rahvusvahelist  kokkulepet  
-­‐  mis  on  sõlmitud  riikide  vahel  
-­‐  kirjalikus  vormis  
-­‐  mida  reguleerib  rahvusvaheline  õigus  
-­‐  olenemata  sellest,  kas  see  sisaldub  ühes,  kahes  või  enamas  omavahel  
seotud  dokumendis  
-­‐  samuti  olenemata  selle  konkreetsest  nimetusest  
 
Füüsiliste  või  juriidiliste  isikute  osalusega  kokkulepepd  ei  ole  rahvusvahelise  
õiguse  allikad  
 
 
Lepingu  olsaliste  hulk  
Lepingud  on  osaliste  hulgast  lähtuvalt:  
-­‐  kahepoolsed  lepingud    -­‐kui  üks  osapool  näiteks  rikub  seda,  siis  saab  teine  
pool  öelda  et  kõik  on  läbi  
-­‐  mõnepoolsed  lepingud  on  vähemalt  kolme  osalisega  suletud  lepingud  kui  
on  kümme  riiki  ja  üks  rikub,  siis  ei  ole  mitte  ühe  riigiga  suhe  vaid  on  
üheksa  riigiga.  See  et  üks  riik  rikub  lepingut,  siis  ei  saa  see  mõjutada  suhet  
ülejäänud  kaheksaga.  Seetõttu,  ei  saa  lihsalt  lepingut  ülesse  öelda.  
Lepingud  jagunevad  1)avatud  lepinguteks  –  igaüks  võib  igakell  sellega  
ühineda  2)suletud-­‐  liitumiseks  on  vaja  olemasolevate  riikide  nõusolekut  
sinna  juurde  nt  rahvusvaheliste  organisatsioonide  asutamise  lepingud  (nt  
euroopa  liidu  lepingud)  
-­‐  mitmepoolsed  lepingud  
-­‐  on  vähemalt  kolme  osalisega  avatud  lepingud  
 
Ühepoolne   tahteavaldus  ei  ole  leping,  kuid  võib  teatud  tingimustel  omada  
siduvat  jõudu.  
 
Lepingu  suhtes  kohalduv  regulatsioon  olenev  teatud  ulatuses  selle  osaliste  
arvust.  
 
Lepingu  sõlmimine  
Lepingu  võib  sõlmida  mis  tahes  keeles,  kuid  kui  seda  hiljem  tõlgitakse,  siis  on  
autentseks  tekstiks  vaid  alla  kirjutatud  tekst.    Alati  parem  on  võtta  mõni  kolmas  
keel  nt  läti-­‐eesti  leping  mis  tehakse  inglise  keeles.  
 
24  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
 
Lepingu  sõlmimisega   seonduvaid   toiminguid  võivad  teha  isikud,  kes  omavad  
selleks   volitust  lähtuvalt:  
-­‐  volikirjast  
-­‐  ametikohast  
•   riigipead ,  valitsusjuhud,  välisministrid  
•  diplomaatilise  esinduse  juhid  
•   konverentsil  või  oranisatsioonis  riiki  esindama  volitatud  isikud  
 
Sõlmimise  protseduuri  peamised  etapid:  
-­‐  teksti  ettevalmistamine  
-­‐  teksti  vastuvõtmine  
-­‐  teksti  autentsuse  kindlaksmääramine  
-­‐  riigisisesed  protseduurid  
-­‐  nõusoleku  andmine  siduvuse  kohta  
 
Allkirjastamine  muudab  lepingu  siduvaks  ainult  juhul,  kui  selles  on  
selgesõnaliselt  kokku  lepitud  
 
Tavaliselt  on  nõutav  eraldi  nõusoleku  andmine.  
Täidesaatev  võim  allkirjastab,  seadusandlik  võim  annab  nõusoleku.  
 
Reservatsioonid  
-­‐  Lepingu  allakirjutamisel,  ratifitseerimisel  või  sellega  ühinemisel  saab  teha  
reservatsioone.  
-­‐  Reservatsioon  on  riigi  ühepoolne  avaldus,  millega  riik  soovib  välistada  või  
muuta  lepingu  teatavate  sätete  õiguslikku  mõju  nende  kohaldamisel  selle  
riigi  suhtes  
-­‐  Kahepoolsele  lepingule  ei  saa  reservatsioone  teha,  ka  deklaratsioonid  on  
sobimatud  
-­‐  Kui  riik  on  teinud  reservatsiooni,  siis  ei  ole  tal  õigust  nõuda  vastava  sätte  
täitmist  teistelt.  
 
 
Lepingu  jõustumine  
-­‐  Lepingu  allakirjutamise  ja  siduvuse  nõusoleku  andmise  vahelisel  
perioodil  peab  riik  hoiduma  lepingu  mõtte  ja  eesmärgiga  vastuolus  
olevatest  toimingutest  
-­‐  Kohustus  lõpeb,  kui  on  selgelt  väljendatud  kavatsust  mitte  anda  
nõusolekut  siduvuse  kohta  
 
Leping  jõustub:  
-­‐  sellises  olukorras  ja  sel  hetkel,  mis  on  ette  nähtud  lepingus  või  
kooskõlastatud  läbirääkimistel  osalenud  riikide  poolt  
-­‐  kokkuleppe  puudumisel  aga  hetkest,  kui  kõik  läbirääkimistel  osalenud  
riigis  on  andnud  nõusoleku  olla  seotud  
ühinemine  ja  ratifitseerimine  ei  ole  väga  erinev.  Ratifitseerida  saab  seda  
lepingut,  millele  on  riik  alla  kirjutanud.  Ühinemine:  riigikogu  annab  nõusoleku  
välislepingusele.    
 
25  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Lepingu  täitmine  ja  tõlgendamine  
Kehtiv  leping  on  selle  osalistele  kohustuslik:  
-­‐  lepingut  tuleb  täita  heas  usus  
-­‐  lepingu  mittetäitmist  ei  saa  õigustada  riigisisese  õigusega  
-­‐  leping  ei  oma  reeglina  tagasiulatuvat  jõudu  
-­‐  kõik  lepingud  on  eelduslikult  võrdse  õigusjõuga  
 
Lepingut  peab  tõlgendama  heas  usus,  kooskõlas  terminite  tavalise  tähendusega  
vastavas  kontekstis  ning  lähtuvalt  lepingu  objektist  ja  eesmärkidest  
 
Leping  ei  loo  õigusi  ja  kohustusi  mitteosalistele.  Leping  ei  seo  kolmandaid  
osapooli!!  Kui  nad  ei  ole  osalemise  nõusolekut  andnud,  siis  ei  saa  neid  õigusi  ja  
kohustusi.    
 
ÜRO  harta  artiklis  103-­‐    kui  riigi  kohustused  ÜRO  harta  alusel  ja  mõne  muu  
lepingu  alusl  lähevad  vastuollu,  peab  riik  lähtuma  hartast  
 
Lepingu  muutmine  
-­‐  Lepingut  saab  muuta  osaliste  kokkuleppel  
-­‐  Selleks  kasutatakse  kas   eespool  käsitletud  sõlmimise  ja  jõustumise  üldisi  
reegleid  või  lepingus  endas  ettenähtud  reegleid  
-­‐  Kui  riik  ei  ole  nõustunud  muudatustega,  siis  kehtib  tema  ja  muudatustega  
nõustunud  riikide  vahel  hilisem  mõlema  suhtes  kehtinud  lepingu  
redaktsioon  
-­‐  Lepingud  saab  teaduslikult  muuta  vaid  mõnede  osaliste  omavahelistes  
suhetes  
 
Lepingu  kehtivus  
-­‐  leping  on  kehtiv,  kuni  see  muutub  kehtetuks  või  lepingu  kehtivus  peatub  
või  lõppeb  
-­‐  Kehtivusaja  järgi  on  lepingud:  
•  Tähtajatud  lepingud  enamus  suured  konventsioonid  on  tähtajatud.  
Kui  riigile  ikka  mingisugune  leping  ei  meeldi,  siis  tuleb  sellest  välja  
astuda,  mitte  oodata  millal  leping  kehtivuse  kaotab.  
•   Tähtajalised  lepingud  
-­‐  soovi  korral  saab  kahepoolset  lepingut  denonsseerida  ja  mitmepolsest  
lepingust   taganeda  
-­‐  lepingu  oluline  rikkumine  annab  osalistele  võimaluse  peatada  või  
lõpetada  leping  
-­‐  kas  nõusoleks  anti  korrektselt?  Mis  saab  siis  kui  leping  läheb  vastuollu?  
Kuidas  lepingud  lõppevad  jne?  
 
Teema  10  
Diplomaatiline  õigus  
-­‐  Tänapäeval  sisaldub  diplomaatiline  õigus  peamiselt  diplomaatiliste  
suhete  Viini  konvetsioonis  (1961)  
-­‐  Iga  riigi  suveräänsuse  juurde  kuulub  võime  astuda  diplomaatilistesse  
suhetesse,  avada  diplomaatilisi  esindusi  ja  vahetada  diplomaate.  
 
 
26  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Diplomaatiliste  suhete  sisseseadmine:  
-­‐  vastatikusel  kokkuleppel  nii  nagu  sina  mulle,  mina  sulle  
-­‐  teineteist  tunnustavate  riikide  vahel  riigid  võivad  teha  seda,  et  teevad  
ettepaneku  sõlmida  diplomaatilised  suhtes,  ettepanek  on  samal   ajal  ka  
tunnustus  
-­‐  ei  eelda  diplomaatiliste  esinduste  avamist  
 
Esindus  
Diplomaatiline  esindus  koosneb  laiemas  laastus:  
-­‐  diplomaatilisest  esindajast  
-­‐  tema  meeskonnast  
-­‐  esinduse  valdustest  koos  sinna  juurde  kuuluva  varaga  
 
Traditsiooni  kohaselt  asuvad  esindused  pealinnas,  sest  pealinnas  asuvad  
valitsusastutused.    
 
Esinduse  valdused  on  omandiõigusest  olenemata  hooned  või  hoone  osad  ning  
ennde  juurde  kuuluv  maa,  mida  kasutatakse  esinduse  vajdusteks,  sh  esinduse  
juhi  residents  
 
Funktsioonid  
Peamised  diplomaatilised  funktsioonid:  
-­‐  lähetajariigi   esindamine  vastuvõtjariigis  ( kanal  kahe  riigi  vahel)  
-­‐  lähetajariigi  ja  selle  kodanike  /ettevõtete  huvide  kaitsmine  
vastuvõtjariigis  rahvusvahelise  õigusega  lubatud  piirides  
-­‐  läbirääkimiste  pidamine  vastuvõtjariigi  valitsusega  
-­‐  kõigi  õiguspäraste  vahendite  vastuvõtjariigis  toimuva  jälgimine  ja  sellest  
aruandmine  lähetajariigi  valitsusele  
-­‐  lähetaja-­‐  ja  vastuvõtjariigi  sõbralike  suhete  edendamine  ning  
majandulike,  kultuuriliste  ja  teaduslike  suhete  arendamine  
 
Esindus  võib  täita  ka  konsulaarfunktsioone.    
 
Esinduse  liikmed  
Esinduses  töötavad:  
-­‐  esinduse  juht  
-­‐  diplomaatilise  personali  liikmed  
-­‐  administratiivse  ja  tehnilise  personali  liikmed  
-­‐  teenindava  personali  liikmed  
 
Kaks  esimest  kategooriat  on  diplomaadid.  
 
Igal  kategoorial  on  oma  ülesanded,  millest  lähtuvalt  omistatakse  sobilik  staatus  
ning  vajalikud  privileegid  ja  immuniteedid.  
 
Kohustused,  keelud  
-­‐  kohustus  järgida  vastuvõtjariigi  õigusakte,  hoolimata  omistatud  
privileegidest  ja  immuniteetidest  diplomaadid  ei  ole  vabastatud  kohaliku  
võimu  tätimisest,  sest  see  oleks   loogika  vastane.  Nad  on  kohustatud  
 
27  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
järgima  riigisisest  õigust,  aga  tänu  nende  eristaatusele  on  meil  väga  raske  
nende  suhtes  jurisdiktsiooni  teostada.Kui  ta  paneb  tomime  kuriteo,  siis  
immuniteedi  järgi  ei  saa  me  tege  avastutusele  võtta.  Kui  ta   ametiaeg  
lõppeb  ära,  siis  saab  teda  vastutusele  võtta,  sest  see  oli  kuritegu.  
-­‐  kohustus  mitte  sekkuda  vatuvõtjariigi  seiseasjadesse  
-­‐  kohustus  järgida  kehtivat  asjaajamise  korda  
-­‐  keeld  kasutada  esinduse  valdusi  ühelgi  viisil,  mis  ei  sobi  kokku  esinduse  
funktsioonidega  
-­‐  keeld  tegelda  kutsealase  või  komertstegevusega  isikliku  kasu  saamise  
eesmärgil  
 
 
Esinduse  puutumatus  
Kolm  aspekti:  
-­‐  vastuvõtjariigi  ametivõimudel  on  keelatud  nendesse  siseneda  ilma  
esinude  juhi   nõusolekuta  (  esinduse  puutumatus  ehk  füüsiline  kaitse)  
-­‐  vastuvõtjariil  on  eriline  kohustus  astuda  kõik   asjakohased  sammud,  et  
kaitsta  esindust  sissetungi  või  kahjustuse  eest  ja  vältida  esinduse  rahu  
segamist  või  selle  väärikuse  rikkumist  
-­‐  vastuvõtjariigi  ametivõimud  ei  tohi  läbi  otsida,  rekvireerida,  arestida  või  
allutada  täitemenetlusele  esinduse  valdusi,  vara  ja  transpordivahendeid  
 
Konventsioon  ei  sisalda  kohustustest  erandeid  
Privileegid  ehk  eesõigused  (eesti  k  tõlge),  immuniteedid  ja  
puutumatus(füüsiline  kaitse)  ehk  puutumatused  (eesti  k  tõlge)  
 
Esinduse  privileegid  
Esindusel  on  mitmed  privileegid,  nt:  
-­‐  esinduse   dokumendid  on  alati  ja  kõikjal  puutumatud  
-­‐  vastuvõtjariik  peab   võimaldama  ja  kaitsma  esinduse  vaba  ametialast  
suhtlust  
-­‐  diplomaatiline  kott  ei  kuulu  avamisele  ega  kinnipidamisele  kott  kui  
konseptsioon ,  seda  ei  tohi  avada  ega  kinni  pidada  
-­‐  lähetajariik  ja  esinduse  juht  on  vabastatud  esinduse  valdusi  
puudutavatest  maksudest  
-­‐  vastuvõtjariik  peab   lubama  sisse  tuua  ja  vabastama  kõigist  tollimaksudest  
esemed  esinduse  ametlikuks  tarbeks  
 
Diplomaadi  isikupuutumatus  
Diplomaadile  on  tagatud  isikupuutumatus,  mis  hõlmab  kahte  olulist  aspekti:  
-­‐  teda  ei  või  mingil  viisil  vahistada  ega  kinni  pidada  
-­‐  vastuvõtjariik  peab  kohtlema  teda  kohase   lugupidamisega  ja   astuma  kõik  
asjakohased  sammud,  et  vältida  rünnakut  tema  isiku,  vabaduse  või  
väärikuse  vastu  ametniku  peavad  kaitsma  kolmandate  isikute  eest  
 
Konventsioon  ei  sisalda  kohustusest  erandeid.  Mis  saab  siis  kui   diplomaat  
ründab  kedagi?  Hädakaitse  on  iga  inimese  võõrandamatu  õigus.  Riigid  ei  taha  
erandeid  sise  kirjutada,  sest  igasuguseid  erandeid  saab  hakata  kuritarvitama  
 
 
28  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Diplomaadi  immuniteedid  
-­‐  Diplomaadi  immuniteet  vastuvõtjariigi  kohtulikust  jurisdiktsioonist  
-­‐  Kirminaalasjades  on  immuniteet  absoluutne  
-­‐  Tsiviil-­‐  ja  haldusasjades  on  immuniteedist  erandid:  
•  Erakinnisvara  puudutavad  asjad,  v.a  kui  seda  omatakse  
lähetajariigi  nimel  esinduse   vajadusteks  
•  Pärimisasja,  milles  diplomaat  osaleb  kui  eraisik  
•  Väljaspool  ametialaseid  funktsioone  toimunud  kutsealast  või  
kommertstegevust  puudutavad  asjad  
-­‐  immuniteet  ei  tähenda,  et  diplomaat  ei  ole   vastutav ,  vaid  seda,  et  tema  
suhtes  ei  või  paraasjagu  algatada  menetlust  
-­‐  ka  täitemenetluslikke  meetmeid  ei  tohi  rakendada,  v.a  tsiviil-­‐  ja  
haldusasjade  erandite  korral  ning  tingimusel,  et  need  meetmed  ei  riku  
diplomaadi  isiku-­‐  ja  residentsi  puutumatust  
-­‐  diplomaat  ei  ole  samaaegselt  vabastatud  lähetajariigi  jurisdiktsioonist  
 
Diplomaadi  privileegid  
Diplomaatidel  on  veel  mitmed  privileegid,  nt:  
-­‐  vastuvõtjariik  lubab  neil   liikuda  oma  territooriumil,  v.a  julgeoleku  
huvides  suletud  piirkondades  
-­‐  nad  on  vabastatud  mitmetest  vastuvõtjariigi  maksudest  
-­‐  nad  on  vabastatud  igasugustest  isiklikest,  ühiskondlikest  ja  sõjalistest  
kohustustest  
-­‐  nad  on  vabastatud  tollimaksudest  seoses  esemetega,  mis  on  mõeldud  
tema  enda  või  perekonna  isiklikus  tarbeks  
-­‐  nad  on  reeglina  vabastatud  isikliku  pagasi  tollikontrollist  
 
Eristaatuse  kehtivus  
Privileegid  ja  immuniteedid  kehtivad:  
-­‐  hektest,  mil  diplomaat  siseneb  vastuvõtjariiki,  et   asuda  oma  ametipostile,  
või  olles  juba  seal,  siis  hetkest,  kui  tema  ametisse  nimetamiset  
informeeritakse  vastuvõtjariiki  
-­‐  hetkeni,  mil  ta   lahkub  vastuvõtjariigist  või  möödub  selleks  vajalik  mõistlik  
aeg,  kuid  kehtivad  isegi  relvakonflikti  korral  
 
Immuniteedid  on  aga  tähtajatud  ametiülesannete  täitmisel  toimunu  suhtes  
Ka  transiitriigid  peavad  kaitsma  diplomaate.  
 
Vastumeetmed  
Immuniteedist  on  võimalik   loobuda :  
-­‐  seda  saab  teja  ainult  lähetajariik  
-­‐  selgesõnasliselt  väljendatud  otsus  
-­‐  eraldi  otsus  kohtuliku  ja  täitementluse  osas  
 
Kui  diplomaadi  käitumine  on  vastuvõetamatu,  võib  vastuvõtjariik  nõuda  
(selgitusi  andmata)  diplomaadil   lahkumist  riigist.  
 
Väga  tõsiste  erimeelsuste  korral  võib  riik  ühepoolselt  katkestada  diplomaatilised  
suhted.    
 
29  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Teema  11  
Mereõigus  
-­‐  mereõigus  puudutab  mitmeid   teemasid ,  nt  merealad,  mereressursside  ja  
–põhja  kasutamine,  merekeskkonna  kaitse  
-­‐  ülevõim  pärast  maailmamerel  on  palju  võideldud  
-­‐   valdkond  oli  väga  pikka  aega  reguleeritud  ainult  rahvusvahelise  
tavaõigusega  
-­‐  praegu  reguleerib  merendust   esmajoones  mahukas  Üro  mereõiguse  
konventsioon  (1982)  ja  kokkulepe  osa  XI  rakendamise  kohta  (1994)  
 
Merealad  ja  lähtejoon  
Tänapäeval  saab  rääkida  järgmistest  merealadest:  
-­‐   siseveed  
-­‐  terrioriaalmeri  
-­‐  külgvöönd  
-­‐   majandusvöönd  
-­‐   avameri  
 
Lähtejoon  eraldab  siseveed  territoriaalmerest  ja  sellest  mõõdetakse  kõigi  teiste  
meralade  algust:  
-­‐  tavaline  lähtejoon  
-­‐  sirge  lähtejoon  
 
Siseveed  
-­‐  siseveed  on  lähtejoonest  maismaa  poole  jäävad  veealad,  st  sisemeri  ja  
teised  siseveekogud  
-­‐  siseveed  on  territoorimi  lahutamatu  osa  ja  alluvad  seetõttu  täielikult  
rannikuriigi  suveräänsusele  
-­‐  reeglina  ei  ole   rannikuriik  kohustatud  lubama  teiste  riikide  laevu  oma  
sisevetesse  
-­‐  tsiviillaevade  puhul  võib  rannikuriik   kohaldada  oma  jurisdiktsiooni  
põhimõtteliselt  täilikus  ulatuses  
-­‐  sõjalaevad  ei  allu  rannikuriigi  jursidiktsioonile  
 
Territoriaalmeri  
-­‐  rannikuriik  võib  määrata  territoriaalmere   laiuse ,  kuid  see  ei  tohi  ületada  
12  meremiili  
-­‐  nii  terriotriaalmerele  kui  ka  selle  kohal  asuvale  õhuruumile  ning  selle  all  
asuvale  merepõhjale  ja  maapõuele  laineb  rannikuriigi  suveräänsus  
-­‐  suveräänsete  õiguste  suurimaks  piiranguks  on  õigus  rahumeelsele  
läbisõidule  
-­‐  selline  läbisõit  peab  olema  katkematu  ja  kiire  ega  tohi   ohustada  
rannikuriigi  rahu,  avalikku  korda  või  julgeolekut  
 
Rannikuriigil  on  territoriaalmeres  mõned  eelised:  
-­‐  ainuõigus  kalastada  ning  ammutada  muid  mereoõhjas  ja  maapõues  
paiknevaid  loodusressursse  
-­‐  suveräänsus  territoriaalmere  kohal   asuvas  õhuruumis  
-­‐  rannikuriigi  laevadel  on  ainuõigus  kabotaaživedudele  
 
30  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  territoriaalmerd  läbivate  tsiviillaevade  suhtes  võib  rannikuriik  teostada  
piiratud  ulatuses  nii   kriminaal -­‐  kui  ka  tsiviiljursidiktsiooni  
-­‐  sõjalaevad  ei  allu  rannikuriigi  jurisdiktsionile  
 
Külgvöönd  
-­‐  külgvööndi  laius  ei  või  ulatuda  lähtejoonest  kaugemale  kui  24  meremiili  
-­‐  rannikuriigi  õigused  on  külgvööndis  väga  piiratud  
-­‐  teostada  võib  ainult  jurisdiktsiooni,  mis  on  vajalik  et  
§  ära  hoida  territooriumil  või  terriotriaalmeres  kehtestatud  tolli-­‐,  
fiskaal-­‐,  immigratsiooni-­‐  või  tervishoiualaste  regulatsioonide  
rikkumist  
§  karistada  nende  regulatsioonide  rikkumise  eest  
-­‐  täiendavaid  regulatsioone  ei  tohi  kehtestada  
 
Majandusvöönd  
-­‐  majandusvööndi  laiuseks  võib  olla  kuni  200  meremiili  alates  lähtejoonest  
-­‐  Rannikuriigil  on  suveräänsed  õigused:  
§   Merevees ,  merepõhjas  ja  maapõues  asuvate  ressursside  
uurimiseks,  ammutamiseks,  säilitamiseks  ja  haldamiseks  
§  Selle  vööndi  muul  viisil  majanduslikuks  uurimiseks  ja  
kasutamiseks  
-­‐  aga  rannikuriik  peab  arvestama  ka  teiste  riikide  võimalike  õigustega  
-­‐  teistel  riikidel  on  kolm  olulist  õigust  
§  laevasõiduvabadus  
§  ülelennuvabadus  
§  merealuste  kaablite  ja  torujuhtmete  paigaldamise  vabadus  
-­‐  varem  lisandus  ka  kalapüügivabadus,  mis  on  tänapäeval  asendunud  
rannikuriigi  kontrolli  ja  eeliskasutusega  
 
Avameri  
-­‐  avameri  hõlmab  endas   merd ,  mis  ei  kuulu  eespool  nimetatud  merealade  
hulka  
-­‐  avameri  kuulub  kogu  inimonnale  ning  seal  on  kõigil  riikidel  ühesugused  
ja  võrdsed  õigused  ja  kohustused  
-­‐  avamere  vabaduste  hulka  kuuluvad,  nt  
§  laevasõidu-­‐  ja  ülelennuvabadus  
§  kalapüügivabadus  
§  merealuste  kaablite  ja  torujuhtmete  paigaldamise  vabadus  
§  teaduslike  mereuuringute  teostamise  vabadus  
-­‐  neid  vabadusi  kasutada  viisil,  mis  pöörab  nõutavat  tähelepanu  teiste  
riikide  huvidele  nende  vabaduste   kasutamisel  
-­‐  üldjuhul  alluvad  laevad  avamerel  olles  vaid  lipuriigi  ja  rahvusvhaelisele  
õigusele  
-­‐  lipuriigil  on  õigus  ja  kohustus  tagada  lipuriigi  rahvusvahelise  õiguse  
rakendamine  selle  lippu  kandvatel  laevadel  
-­‐  Teise  lipuriiigi  tsiviillaevade  tegevusse  võib  sekkuda  vaid  piiratud  
juhtudel,  nt:  
§  Lähenemise  õigus  
§  Piraatlus  
 
31  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
§  Orjakaubandus  
§  Jälitamine  värsketel  jälgedel  
§  Hädavajadus  
§  Relvakonflikti  osapoolte  õigused  
§   Lepinguline  alus  
 
Mandrilava  
-­‐  Mandrilava:  
§  Hõlmab  väljaspool  territoriaalmerd  asuvat  merepõhja  ja  maapõue  
§  Ulatub  tervele  mandri  loomulikule  pikendusele  kuni  mandrilava  
rmise   piirini  või   lühikese  mandrilava  puhul  kuni  200  meremiili  
kaugusele  lähtejoonest  
-­‐  rannikuriik  võib  teostada  mandrilava  üle  selliseid  suveräänseid  õigusi,  
mis  on  vajalikud  mandrilava  ja  selle  loodusressurssiide  uurimiseks  ja  
kasutamiseks  
-­‐  teised  riigid  peavad  selleks  küsima  loa  
 
Süvamerepõhi  
-­‐  süvamerepõhi  on  väljaspool  mandrilava  olev  merepõhi  ja  maapõu,  mis  ei  
allu   ühegi  riigi  jurisdiktsioonile  
-­‐  süvamerepõhi  on  inimkonna  ühispärand  
-­‐  riigid  ei  või  ühepoolselt  teostada  suveräänseid  õigusi  süvamerepõhja  üle  
-­‐  nende  loodusressursside  ühiseks  kasutamiseks  loodi  spetsiaalne  
organisatsioon,  mille  pädevuses  on:  
§  ekspluateerida  ise  süvamerepõhja  
§  anda  vastav  õigus  teistele  isikutele  
 
Vaidluste  lahendamine  
-­‐  mereõiguse  onvetsiooni  osa  XV  on  pühendatud  vaidluste  rahumeelsele  
lahendamisele  
-­‐  konventsiooni  osaliseks   saades  peab  iga  riik   valima  vähemalt  ühe  
järgmistest  meetoditest:  
§  Rahvusvaheline  Mereõiguse   Tribunal  
§  Rahvusvaheline  Kohus  
§  Vahekohus  
§  Erivahekohus  
-­‐   ühisosa  puudumisel  rakendub  vahekohus  
 
Teema  12  
Inimõigused  
-­‐  inimõiguste  konsteptsioon  on   dünaamiline  ning  selle  sisu  ja  ulatus  
muutuvad  pidevalt  
-­‐  iga  inimene  omab  võõrandamatuid  ja  kohtulikult  tagatud  õigusi,  mille  
eesmärk  on  kaitsta  inimest  tema  ellu  liigse  sekkumise  ja  ennekõike  
valitsuse,  kuid  ka  teiste  isikute  kuritarvituse  eest  
-­‐  inimõigused  ei  ole  tegelikult  uus  nähtus  
-­‐  teise  maailmasõja  lõpuni  peeti  riigi  ja  kodanike  suhteid  üldiselt  riigi  
siseasjaks  
 
 
32  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
Põlvkonnad  
-­‐   inimõigusi  jagatakse  “põlvkondadesse”  
§  kodaniku-­‐  ja  poliitilised  õigused,  mis  aitavad  tagada  üksikisku  
fundamentaalseid  õigusi,  kaitsta  teda  riigivõiumu  kuritarvituste  
eest  ja  vältida  riigi  sekkumist  tema  eraellu  
§  sotsiaalsed,  majanduslikud  ja  kultuurilised  õigused,  mis  
väljendavad  inimeste  õigust  nõuda  sotsiaalseid,  majanduslikke  või  
kultuurilisi  võimalusi  või  tagatisi  
§  solidaarõigussed  lähtuvad  rahvusvahelisest  solidaarsusest  
-­‐  kõigi  inimõiguste  sisu  ei  ole  päris  selge  ja  erinevate  põlvkondade  
inimõigusi  ei  saa  tagada  ühtmoodi  
 
Kaitse  rahvusvahelisel  tasandil  
-­‐  ÜRO  eesmärgid  inimõiguste  valdkonnas:  
§  Saavutada  rahvusvaheline  koostöö  inimõiguste  ja  kõigile  mõeldud  
põhivabaduste  austamise   kasvatamisel  ja  süvendamisel  
§  Aidata  kaasa  kõigile  kuuluvate  inimõiguste  ja  põhivabaduste  
üldisele  austamisele  ja  järgimisele  
-­‐  riigid  peavad  nende  eesmärkide  saavutamiseks  tegema  igakülgset  
koostööd  ÜRO-­‐ga  
-­‐  samas  puuduvad  ÜRO-­‐l  inimõiguste  efektiivseks  ja  sisuliseks  kaitseks  
vajalik  pädevus  ja   mehhanismid  
-­‐  ÜRO  harta  ei  sisalda  inimõiguste   kataloogi  
-­‐  Esimene  oluline  verstapost  oli  10.detsembril  1948  vastuvõetud  
inimõiguste  ülddeklaratsioon  
-­‐  See  dokument  sisaldab  nii  kodaniku-­‐  ja  poliitilisi  kui  ka  sotsialseid,  
majanduslikke  ja  kuluurilisi  õigusi  
-­‐  Kuigi  tegemist  on  poliitilise  deklaratsiooniga,  mis  ei  oma  iseenesest  
õiguslikult  siduvat  iseloomu,  on  suur  osa  seal  sisalduvatest  õigustest  
siduvad  tänu  eraldii  vastu  võetud  lepingutele  või  kujunenud  tavaõigusele  
-­‐  Inimõiguste  juriidilises  vundamiendis  on  põhjapanea  tähtsusega  
1966.aastal  vastu  võetud:  
§  Majanduslike,  sotsiaalsete  ja  kultuuriliste  õiguste  rahvusvaheline  
pakt  
§  Kodaniku-­‐  ja  poliitiliste  õiguste  rahvusvaheline  pakt  
-­‐   paktid  sisaldavad  ka  rakendusmehhanisme,  kuid  need  on  võrdlemisi  
nõrgad:  
§  riigid  rapoteerivad  oma  edusammudest  
§  fakultatiivse  protokolli  alusel  võivad  riigid  nõustuda,  et  nende  
vastu  võib  esitada  individuaalseid  kaebusi  
 
Kaitse  Euroopa  tasandil  
-­‐  Europpa  süsteem  põhineb  ennekõike  inimõiguste  ja  põhivabaduste  kaitse  
konventsioonil  (1950)  ning  selle  lisaprotokollidel  
-­‐  Nende  eesmärk:  
§  Tõhusalt  ja  sisuliselt  kaitsta  igaühe  inimõigusi  ja  põhivabadusi  
§  Hoida  ja  arendada  demokraatliku  ühiskonna  ideaale  ja  väärtusi  
-­‐  neid  iseloomustab  range  juriidiline  olemus  ning   selga  ja  efektiivne  
järelvalvemehhanism  
 
33  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  riigid  tagavad  kõigile  nende  jurisdiktsiooni  all  olevatele  isikutele  selles  
määratletud  õigused  ja   vabadused  
-­‐  konventsiooni  ja  selle  protokolle  tõlgendab  ning  nende  alusel  esitatud  
kaebusi  lahendab  Euroopa  Inimõiguste  Kohus  
-­‐  selle  koosseisu  kuulub  iga  riigi  kohta  üks  kohtunik:  
§  kes  valitakse  riigi  esitatud  kolme  kandidaadi  seast  kuueks  aastaks  
Euroopa  Nõukogu  Parlamentaarsel  Assambleel  
§  keda  võib  tagasi  valida  
-­‐  riigid  tunnustavad  kohtu  jurisdiktsiooni  ja  võtavad  kohustuse  täita  kohtu  
lõplikke  otsuseid  igas  asjas,  milles  nad  on  osapooled  
-­‐  kohtusse  saab  kaebuse  esitada:  
§  üks  riik  teise  riigi  vastu  
§  isik,  isikute  grupp  või  valitsusväline  organisatsioon  riigi  vastu  
-­‐  kaebuse  edasine  käik  oleneb  mitmetest  asjaoludest,  nt   esitaja ,  sisu,  
vastavus  nõuetele  
-­‐  kohus  on  sisemiselt  jagatud  viieks  sektsiooniks,  milles  sees  tevad  
otsuseid:  
§  üks  kohtunik  (kaebuse  vastuvõetavus)  
§  kolmeliikmeline  kommitee  (kaebuse  vastuvõetavus,  sisuine  
otsustamine  tüüpiliste  rikkumiste  puhul)  
§  seitsmeliikmeline  koda  (ennekõike  sisuline  otsustamine)  
-­‐  sektsioonide  üleselt  moodustatakse  17-­‐liikmeline  suurkoda,  mis  
ennekõike  vaatab  läbi:  
§  kõige  olulisead  juhtumeid  
§  apellatsioone  
-­‐  koha  või  suurkoja  liikmeks  on  alati  kaebealusest  riigist  valitud  kohtunik  
-­‐  kaebus  peab  esmalt  vastama  teatud  tingimustele:  
§  tegemist  on  konventsiooni  või  selle  lisaprotokollide  prima  facie  
rikkumisega  
§  kõik  riigisisesed  õiguste  kaitse  võimalused  on  ammendatud  
§  kaebus  on  esitatud  kuue  kuu  jooksul  pärast  lõplikku  riigisisese  
otsuse  tegemist  
-­‐  individuaalkaebus  lükatakse  tagasi,  kui  see  on:  
§   anonüümne  
§  sisult  sama,  mis  juba  läbivaadatud  kaebus  
§   edastatud  lahendamiseks  mujale  
§  kaebaja  ei  ole  kandnud  olulist  kahju  
§  kokkusobimatu  konvetsiooni  või  selle  protokollide  sätetega,  
selgelt  põhjendamatu  või  kaebeõigust  kuritarvitav  
-­‐  menetlus  on  suuline  ja  kirjalik  
-­‐  koda  teeb  otsuse  enamushääletuse  tulemusena  
-­‐  koda  võib  loobuda  kaebuse  arutamisest  suurkoha  kasuks,  kui:  
§   kohtuasi  tõstatab  tõsiseid  küsimusi  seoses  konventsiooni  või  selle  
protkoliide  tõlgendamisega  
§  püstitatud  probleemi  lahendus  ei  ole  kooskõlas  kohtu  varem  
langetatud  otsusega  
-­‐  kolme  kuu  jooksul  saab  apelleerida  
-­‐  spetsiaalselt  moodustatud  viieliikmeline  kolleegium  otsustab,  kas  
appellatsioon  on  vastuvõetav  
 
34  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  suurkoja  otsus  on  lõplik  
-­‐  lõplikud  otused  on  õiguslikult  siduvad  ja  täitmiseks  kohustuslikud  igale  
kohtuasja  osapooleks  olnud  riigile  
-­‐  jõustunud  otsuste  täitmise  üle  teostab  järelvalvet  Euroopa  Nõukogu  
Ministrite  Komitee  
-­‐  kohus  võib  Ministrite  Kommitee   palvel  anda  nõuandvaid  arvamusi  
õiguslikes  küsimustes,  mis  puudutavad  konventsiooni  ja  selle  
lisaprotokollide  tõlgendamist  
 
Teema  13  
Relvastatud  jõu  kasutamine  
Relvastatud  jõu  kasutamise  keeld  
-­‐  “Kõik  liikmed  hoiduvad  oma  rahvusvahelistes  suhetes  jõuga  
ähvardamisest  või  selle  kasutamisest  iga  riigi  territoriaalse  terviklikkuse  
või  poliitilise  sõltumatuse  vastu  või  mis  tahes  muul  viisil,  mis  ei  ole  
kooskõlas  ÜRO  eesmärkidega.  “  
-­‐  Agressiivse  relvastatd  jõu  kasutamise  keeld  on  ius  cogens  norm  ja  kehtib  
kõigile  rahvusvaheliste  õiguse  subjektidele  
-­‐  Ei  piirdu  kitsalt  “sõjaga”  vaid   laieneb  “jõule”  
-­‐  Lisaks  kasutamisele  hõlmab  ka  ähvardamist  
-­‐  Probleemid:  
§  Reegel  ei  räägi  tegelikult  “relvastatud  jõust”,  vaid  lihtsalt  “jõust”  
§  Reegli  sõnastus  võib  jätta  mulje,  et  keeld  on  tingimusli,  kuid  on  
siiski  üldine  
 
Enesekaitse  
-­‐  suveräänsuse  oluline  ja  võõrandamatu  element  
-­‐  “Relvastatud  rünnaku  korral  ÜRO  liikme  vastu  ei  piira  miski  käesolevas  
hartas  võõrandamatut  õigust  individuaalsele  või  kollektiivsele  
enesekaitsele,  kuni  Julgeolekunõukogu  on  võtnud  vajalikud  meetmed  
rahvusvahelise  rahu  ja  julgeoleku  säilitamiseks”  
-­‐  ÜRO  hasta  kohaselt  ei  õigusta  ligiolev  rünnaks  või  selle  oht  relvastatud  
jõu  kasutamist  
-­‐  Jätkuvalt  räägitakse  nii  ennetava  kui  ka  välistava  relvastatud  jõu  
kasutamisest:  
§  Ennetav  enesekaitse  viitab  operatsioonile,  mis  toimub  ligioleva,  
kuid  seni  algamata  rünnaku  vsatu  
§  Välistav  enesekaitse  viitab  operatsioonile,  mis  toimub  
materialiseerumata  ja  ajaliselt   ebaselge  või   kauge  ohu  vastu  
-­‐  Esimese   toetuseks  leidub  mitmeid  argumente  tavaõigusest,  kuid  teine  on  
tänase  õiguse  alusel  selgelt  keelatud  
-­‐  Enesekaitset  võib  teostada  kollektiivselt  
-­‐  Praktikat  on  vähe,  kuigi  mitmed  lepingud  näevad  ettee  kollektiivset  
enesekaitset:  
§  Vastastikuse  abistamise  lepingud  
§  Sõjalise  liidu  lepingud  
-­‐  aga  seda  võib  teostada  ka  spontaannse  koalitsioonina  
-­‐  osalemine  eeldab  mingisugust   kutset  ohvri  poolt  
 
35  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  enesekaitse  teostamine  lõppeb,  kui  Julgeolekunõukogu  rakendab  
vajalikud  meetmed  
 
Kollektiivne  julgeolekusüsteem  
-­‐  riigid  panid  Julgeolekunõukogule  esmase  vastutuse  rahvusvahelise  rahu  
ja  julgeoleku  sälimise  eest  
-­‐  Julgeolekunõukogu  peaks  peatüki  VII  alusel:  
§  Esmalt  tuvastama  ohu  rahule,  rahu  rikkumise  või  agressiooniakti  
§  Seejärel   lahendama  probleemi  rakendades  asjakohaseid  
meetmeid:  1) ajutised  meetmed  2)mittesõjalised  meetmed  
3)sõjalised  meetmed  
-­‐  tuleb  tähele  panna:  
§  julgeolekunõukogu  diskretsioon  on  väga  lai  
§  reageerida  võib  ka  ohule,  et  ennetada  või  välistada  võimalikku  
agressiooni  
§  olukord  ei  pea  olema  isegi  rahvusvahelise  õiguse  riikumine  
§  Julgeolekunõukogu  on  poliitiline,  mitte  kohtulik  organ  
-­‐  külma  sõja  ajal  oli  Julgeolekunõudkogu  sisuliselt  blokeeritud,  alustas  
reaalset  tegeuvst  alles  pärast  Iraagi-­‐Kuveidi  konflikti  
 
Teema  14  
Rahvusvaheline   humanitaarõigus  
-­‐  humanitaarõigus  on  
§  normide  ja  printsiipide  kogum  
§  mis  seab  piirangud  jõu  kasutamisele  
§  relvakonflikti  tingimustes  
Eesmärgiga:  
§  säästa  isikuid,  kes  ei  osale  (enam)  võitluses,  ja  objekte,  mis  ei  
panusta  vaneutegeuvsse,  ning  
§  piirata  sõjapidamise  viisised  ja  vahendite  valikut  ning  sisuda  
kahju  põhjustamine  sõjapidamise   vajadusega  
-­‐  kõigil  tasanditel,  riigipeast  reameheni  
 
Järgimine ,  tagamine  
-­‐  riikidel  on  kohustus  järgida  humanitaarõigust  ja  tagada  selle  järgimine  
igas  olukorras:  
§  reeglid  kehtivad  ühtmoodi  kõigile  relvakonflikti  osapooltele,  nii  
ründajale  kui  ka  kaitsjale  
§  asjaolu,  et  üks  osapool  eriab  reegleid,  ei  anna  teisele  osapoolele  
õigust  vastata  samaga  
-­‐   tänases  maailmad  võivad  ka  väikestel  eksimustel  olla  tõissed  poliitilsed  
või  õiguslikud  tagajärjed,  sh  tänu  meediale  
 
Kesksed  põhimõtted:  
-­‐  sõjaline  vajadus  
§  õigus  kasutada  jõudu,  mis  oma  iseloomu  ja  ulatuse  tõttu  on  vajalik  
õigusparase  sõjalise  eesmärgi  saavutamiseks  
§  sõjaline  vajadus  ei  õigusta  käitumist,  mis  on  iseenesest  keelatud  
-­‐   humaansus  
 
36  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
§  keelatud  on  põhjustada  kannatusi,  vigastusi  või  purustusi,  mis  ei  
ole  vajalikud  sõjalise  eesmärgi  saavutamiseks  
§  tsiviilisikute  ja  –objektide  ole  siiski  täielikult  kaitsutud  
sõjategevuse  mõjude  eest  
-­‐  vahetegemine  
§  tsiviilisikute  ja  –objektide  kaitse  tagmiseks  tuleb  alati  teha  vahet  
tsiviilisikutel  ja  komatantidel,  tsiviilobjektidel  ja  sõjalistel  
sihtmärkidel  
§  sõjalised  operatsioonid  võivad  olla  suunatud  üksnes  komatantide  
ja  sõjaliste  sihtmärkide  vastu  
-­‐  proportsionaalsus  
§  põhjustavad  kahjud  ei  tohi  olla  ebamäärased  võrreldes  eeldatava  
otsese  ja  konkreetse  sõjalise  eelisega  
§  tuleb  valida  sobivad  sõjapidamise  viisid  ja  vahendid  
 
Isikute  staatus  relvakonfliktis  
-­‐  staatus  määrab  kindlaks  isiku  õigused  ja  kohustused  ning  kaitse  vastase  
kätte  langemisel  
-­‐  isikud  jagunevad  põhikategooriasse:  
§  kombatandid:  
•  võivad  osaleda  vaenutegevuses  
•  neid  tohib  rünnata  
§  tsiviilisikud:  
•  ei  või  osaleda  vaenutegevuses  
•  neid  ei  tohi  rünnata  
-­‐  meditsiini-­‐  ja  usupersonal  on  “mittevõitlejad”  
 
Vastase  kätte  lanegenud  isikud  
-­‐  vastase  kätte  langenud    isikutel  on  õigus  kaitsele  
-­‐  nad  jagunevad  kahte  kategooriasse:  
§  sõjavangid,  kele  kaitse  tuleneb  esmalt  sõjavangide  kohtlemise  
Genfi  (III)  konventsioonist  
§  kinnipeetud  tsiviilisikud,  kelle  kaitse  tuleneb  esmalt  tsiviilisikute  
sõjaaegse  kaitse  Genfi  (IV)  konventsioonist  
§  igale  isikule  laieneb  üks  või  teine  kaitse  
§  kõiki  kinnipeetuid  tuleb  kohelda  inimlikult  ja  lähtuvalt  
kategooriale  vastavatest  reeglistest  
 
Sõjapidamise  viisid  ja  vahendid  
-­‐  põhireeglid:  
§  konfliktiosalistel  ei  ole  piiramatut  õigust  valida  sõjapidamise  viise  
või  vahendeid  
§  seetõttu  on  keelatud  kasutada:  
•  viise  ja  vahendeid,  mille  eesmärk  on  põhjustada  liigseid  
vigastusi  või  õigustamatuid  kannatusi  
•  vahendeid,  millega  ei  suudeta  teha  vahet  tsiviilobkektide  ja  
sõjaliste  sihtmärkide  vahel  
•  vahendeid,  mida  ei  ole  võimalik  suunata  ainult  sõjaliste  
sihtmärkide  vastu  
 
37  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  hinnan  sõltub   muuhulgas  konkreetsest  situatsioonist  
 
Keelatud  vahendeid  
-­‐  keelatud  või  piiratud  tavarelvad,  nt  
§  mürk  
§  deformeeruvad  kuulid  
§  püünismiinid  
§  jalaväelised  miinid  
§  pimestavad  laserrelvad  
-­‐  keelatud  massihävitusrelavad:  
§   keemiarelvad  
§  bakteroloogilised  või  bioloogilised  relvad  
 
Keelatud  viise  
-­‐  vastast  on  keelatud  tappa,  vigastada  või  vangistada  pettuse  teel  
(sõjakavalus  on  lubatud)  
-­‐  keelatud  on  anda  käsku,  et   armu  miite  anda  
-­‐  võitlusvõimetut  isikut  ei  tohi  rünnata  
-­‐  samuti  on  keelatud:  
§  relvakonfliktis  mitteosalevate  riikide  atribuutika  kasutamine  
§  rahvusvaheliselt  kaitstus  embleemide  jms  väärkasutamine  
 
Sõjalised  sihtmärgid  
-­‐  sõjalised  operatsioonid  võivad  olla  suunatud  üksnes  sõjaliste  sihtmärkide  
vastu  
-­‐  sõjalise  sihtmärgid  on  objektid,  
§  mis  oma  olemuse,  auskoha,  otstarbe  või  kasutuse  tõttu  
§  aitavad  tõhusalt  kaasa  sõjategevusele  ja  
§  mille  osaline  või  täielik  hävitamine,  hõivamine  või  
neutrailiseerimine  
§  tähendab  valitsevas  olukorras  kindlat  sõjalist  eelist  
-­‐  tsiviilobjektideks  on  kõik  objektid,  mis  ei  ole  sõjalisteks  
 
Rünnakute  korraldamine  
-­‐  mida  tuleb  arvestada?  
§  Kultuuriobjektid  on  erilise  kaitse  all  
§  Kui  olukord  võimaldab,  tuleks  tsiviilisikuid  ohustavast  rünnakust  
ette  teavitada  
§  Inimkilbi  ksutamine,  samuti  tsiviilisikute  hulgas  varjumine  on  
keelatud  
§  Keelatud  on  korraldada  valimatuid  rünnakuid  
§  Tsiviilisikutele  või  –objektidele  põhjustav  kaasnev  kahju  ei  tohi  
olla  ülemäärane,  võrreldes  oodatava  otsese  sõjalise  eelisega  
 
Tagamine  
-­‐  riigi  kohustused:  
§  õpetada  võimalikult  laialdaselt  humanitaarõigust  
§  tagama  vajaduse  korral  sõjaväeliste  ülematele  valdkonda  tundvad  
õigusnõuandjad  
 
38  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
§  võtma  vastu  õigusakte,  mille  alusel  saab  kirminaalkorras  karistada  
isikuid,  kes  panevad  toime  või  käsivad  toime  panna  
humanitaarõiguse  raskeid  rikkumisi  
-­‐  kui  riik  ei  suuda  või  taha  ise  võtta  isikuid  vastutusele,  võivad  mängu  tulla  
rahvusvahelised  kohtuorganid.  
 
 
Teema  15  
Rahvusvaheline   kriminaalõigus  
-­‐  Rahvusvaheline  kriminaalõigus  määratleb:  
§  Rahvusvahelised  kuriteod  
§  Riikide  kohustused  rahvusvaheliste  kohustuste  ärahoidmisel  ja  
menetlemisel  
§  Rahvusvahelise  menetluse  reeglid  
-­‐  Nürnbergi  tribunal  tõdes:  “ kuritegusid  rahvusvahelise  õiguse  vastu  ei  
pane  toime  riigid  kui  poliitilised  abstraktsioonid  ja  ainult  neid  
toimepannud  isikuid  karistades  on  võimalik  rakendada  rahvusvahelise  
õiguse  norme”  
 
Rahvusvahelised  kuriteod  
-­‐  kesksed  rahvusvahelised  kuriteod:  
§  genotsiidikuritegu  
§  inimsusevastased  kuriteod  
§  sõjakuriteod  
-­‐  teised  (võimalikud)  rahvusvahelised  kuriteod  
§   piinamine  
§  agressioon  
§   terrorism  
-­‐  kuriteo  piiriülene  mõõde  ei  ole  siinkohal  piisav  
 
Genotsiidikuritegu  
-­‐  teod,  mis  on  time  pandud  kavatsusega  hävitada  osaliselt  või  täielikult  
rahvuslikke,  etnilisi,  rassilisi  või  usulisi  üksusi,  nt    etniline  ja  rahvuslik  
suhteliselt  tähendab  samu  asju,  national  tähendab  kui  kodakondsus.  
Seega  kodakondsuse  järel  sihtgrupiks  muutumine.  Sotsiaalne  grupp  on  
välja  jäetud  nt  geid,  sellepärast,  et  48  aastal  kui  konventsiooni  ette  
valmistasid  siis  NL  riigid  olid  väga  vastu  sotsiaalse  grupi  lisamisel,  sest  
nemad  ise  saaksid  süüdistuse  genotsiidi  toimepanemisest  
§  üksuse  liikmete   tapmine  
§  üksuse   liikmetele  tõsiste  kehtaliste  vigastuste  või  vaivmsete  
hälvete  tekitamine  
§  tahtlikult  selliste  elutingimuste   pealesurumine ,  mis  põhjustab  
üksuste  täielikku  või  osalist  hävimist  
§  üksusesisese  sündimuse  takistamine  
§  laste  sunniviisiline  ümberpaigutamine  teise  üksusesse  
 
Inimsusevastased  kuriteod  
 
39  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  teod,  mis  on  teadlikult  toime  pandud   osana  massilisest  või  
süstemaatilisest  rünnakust  tsiviilelanikkonna  vastu  need  hõlmavad  
näiteks:  
§  tapmine  
§   orjastamine  
§  väljasaatmine  või  sunniviisiline  ümberasustamine  
§  piinamine  
§   vägistamine  või  muu  raske  seksuaalne   vägivald  
§  isikute  sunnitud  kadunuks  jäämine  
 
Sõjakuriteod  
-­‐  teod,  mis  rikuvas  tõsiselt  teatud  sõjapidamise  norme  ja  tavasid  
-­‐  Need  hõlmavad  näiteks:  
§  Piinamine  või  ebainimlik  kohtlemine  
§  Vara  õigusvastane  ulatuslik  hävitamine  ja   omastamine  
§  Õiglase  kohtumõismise  mittetagamine  
§  Pantvangide  võtmine  
§  Tsiviilealanike  või  –objektide   tahtlik  ründamine  
§  Kuulutamine,  et  armu  ei   anta  
 
Jurisdiktsiooni  teostamine  
Eeldame,  et  riigid  ise  näitavad  ülesse  initsatiivi  ja  eeldame,  et  nad  ise  neid  
menetlevad.  Riigid  väga  tihti  ei  menetle,  sest  puudub  huvi  menetleda,  puudub  
võimekus  
-­‐  riigisisesed  kohtud  
-­‐  segatribunalid,  nt  
§   Sierra  Leone  Erikohus  
§  Kambodža  Kohtute  Erakorralised  Kojad  
§  Boznia-­‐Hertsegoviina   Riigikohtu  Sõjakuritegude  Koda  
-­‐  Rahvusvahelised  ad  hoc  tribunalid,  nt  loodi  rahvusvaheliselt  konkreetse  
juhtumi  jaoks  
§  Endise  Jugoslaavia  Rahvusvaheline  Kriminaaltribunal  
§  Rwanda  Rahvusvaheline  Kriminaaltribunal  
-­‐  Rahvusvaheline  Kriminaalkohus  
 
Menetluse  lähtekohad  
-­‐   kuriteokoosseis  on  olemas  enne  toimepanemist  
-­‐  kriminaalvastutus  peab  olema  individuaalne,  kuid  see  võib  olla  nii  otsene  
kui  ka  kaudne  
-­‐  rahvusvahelise  menetluse  saab  alustada  ka  juhul,  kui  juhtumit  on  juba  
uuritud  riigisiseselt   saadab  riikidele  sõnumi,  et  tehke  korralikult.  Kui  ei  
tee  ilusti,  siis  nende  juures  antakse  ikkagi  vastav   karistus .    
-­‐  rahvusvahelist  menetlust  ei  takista:  
§  kohtualuse   ametikoht  
§  kohtualusele  riigisiseselt  antud  amnestiad  või  tagatud  
immuniteeid  või  meneltuse  eritingimused  
Kohtuotsuse  täitmine  
-­‐  rahvusvahelise  tribunalide  juures  on  olemas  ainult  eeluurimisvangla  
-­‐  karistust  kantakse  mõnes  riigis,  mis  on  avaldanud  selleks  valmisolekut  
 
40  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  ICTY  ja  ICTR  jaoks  on  loodud  eraldi  täitemenetluse  institutsioon,  nt  
§   Lepib  riigikdega  kokku  karistuse  täitmise  
§  Teostab  järelvalvet  karistuse  täitmise  üle  
§  Otsustab  armuandmise  või  karistuse  lühendamise  
 
Rahvusvaheline  kriminaalkohus  
-­‐  esimene  alaline  rahvusvahelisel  lepingul  põhinev  üksikisikute  
individuaalse  kriminaalvastutusega  tegelev  rahvusvaheline  kohus  
01.07.2002  –  alates  sellest  kuupäevast  toimunud  teod  käivad  sinna  alla  
-­‐  iseseisev  rahvusvaheline  organisatsioon  
-­‐  kohtunikke  on  vähemalt  18,  kes  valitakse  statuudi  osalisriikide  
assambleel  üheksaks  aastaks  ja  seda  ilma  tagasivalimisõiguseta  
-­‐  kohtul  on  peaprokurör,  kelle  tegevust   toetavad  lisaprokurörid  ja  
spetsiaalne  ametkond  
-­‐  Kohus  ei  ole  seotud  oma  varasemate  otsusega,  kuid  samas  on  nõutud,  et  
§  Õiguse  kohaldamine  ja  tõlgendamine  peab  olema  järjekidel  
§  Erilist  rõhku  tuleb  pöörata  inimõigustele  
-­‐  kohtu  jurisdiktsioonile  alluvad:  
§   agressioonikuritegu  (kui  jõustuvad  defintsioon  ja  menetlemise  
tingimused)  
§  genotsiidikuritegu  
§  inimsusevastased  kuriteod  
§  sõjakuriteod  
-­‐  kohus  võib  asja  uurida  järgmistel  tingimusetl:  
§  kuritegu  on  toime  pandud  osalisriigi  territooriumil  
§  kuriteo  on  toime  pannud  osalisriigi  kodanik  
§  juhtumi  on  kohtule  edastanud  riik  mis  nõustub  selle  juhtumi  puhul  
kohtu  jurisdiktsiooniga  
§  juhtumi  on  kohtule  edastanud  Julgeolekunõukogu  
-­‐  seega  võivad  süstememi  käivitada  prokurör,  riik  või  Julgeolekunõukogu  
-­‐  viimane  võib  blokeerida  menetluse  alustamist  
-­‐  kohtul  on  täiendav  jurisdiktsioon,  st  esmane  kohustus  menetleda  ja  seega  
ka  jurisdiktsioon  on  riikidel  
-­‐  kohus  teostab  oma  jurisdiktsiooni  juhul,  kui  
§  puudub   asjakohane  riigisisene  jurisdiktsioon  
§  riik  ei  taha  asja  uurida  ega  isikut  vastutusele  võtta  või  ei  ole  
tõepoolest  võimeline  seda  tegema  
-­‐  kohus  ei  ole  edasikaebamise  instants  riigisisesele  kohtusüsteemile  
-­‐  kohtuotsus  viiakse  täide  kohtu  määratud  riigis,  mis  on  avaldanud  selleks  
valmisolekut  
-­‐  rahvusvahelise  koostöö  puudub  sõltub  kohus  riikidest,  sest  tal  puuduvad  
täidesaatva  võimu  meetmed  
-­‐  statuudi  osapooled  aga  peavad,  nt  
§  loovutama  süüdistatavaid  
§  koguma  tõendeid  ja  võtma  ütlusi  
§  arestima  varasid  
-­‐  kuna  kohus  põhineb  leoingul,  ei  saa  statuut  panna  kohustusi  
kolmandatale  riikidele  ega  kohus  nõuda  nende  koostööd  
 
41  
Rahvusvaheline  õigus  2015  1.semester  
-­‐  see  on  võimalik  ainult  juhul,  kui  juhtumi  saatis  kohtusse  
Julgeolekunõukogu,  sest  tema  otsused  on  kohustustlikud  kõigile  ÜRO  
liikmetele  
-­‐  kohus  ei  ole  ÜRO  organ,  kuid  koostöö  sujumiseks  on  omavahel  sõlmitud  
koostööleping  
 
 
 
42