prügilad (ohtlikud jäätmed), endisaegsed primitiivsed asfaltbetoonitehased; · ettevõtete jäätmete ladustuspaigad; · endiste taimekaitsevahendi- ja mürgiladude peremeheta jäämisel ja lagunemisel mahajäänud mürkkemikaalid; · jäätmete, sh. ka olme- ja ohtlike jäätmete paigutamine selleks mittemääratud kohtadesse; · raudteesõlmjaamade õlireostused. (Timo Uustal, 2002-2003) Pärast Vene sõjaväe lahkumist sai Eesti tagasi ligi 90 000 ha maad (ligemale 2% territooriumist) 1565 sõjaväebaasi ja -objektiga. Nendest 550-s täheldati märkimisväärset keskkonnareostust. Kõige suurem on sõjaväelennuväljade ja raketibaaside reostus. (Timo Uustal, 2002-2003) 2 Neist kõige ulatuslikumad reostuskolded: · Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune reostatud põhjaveega ala, kus kuni 8 m
Lgp. Jana Mölder Teie 16.09.2009 nr 4-2 / 132 Saku Läte OÜ Suur-Jõe 60 Meie 01.10.2009 nr 5-8 / 164 80010 Pärnu SOOVITUSKIRI Kati Uustal töötas osaühingu Storol sekretärina alates 01.02.2007 kuni 28.08.2009. Kati põhitöökohustuste hulka kuulusid: 1. ettevõtte kirjavahetuse dokumentatsiooni korraldamine 2. telefonile vastamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine, 3. personalidokumentatsiooni vormistamine, 4. kontoriruumi ja nõupidamiste ruumi korrashoiu tagamine, koosolekute toimumiseks vajalike vahendite ning materjalide ettevalmistamine , 5. külaliste vastuvõtuga seonduvad ülesanded,
Korras kiriku iga ei olnud aga pikk. Põhjasõja ajal, pärast Hummuli lahingut süütasid tsaar Peeter I väed Helme kiriku. Tulekahju oli tohutu, kuumuses vajusid kokku isegi kiriku võlvlaed. Vaene ja väikesearvuline kogudus ei suutnud kirikut uuesti üles ehitada. Möödus paarkümmend aastat, enne kui alustati Maarja kiriku uut ülesehitamist. Võlvlagede asemele pandi tavaline puulagi, kirikule ehitati ka puidust torn. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid- ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K
Praktiline töö nr 3: Raamatu annoteerimine Koosta soovitus- ja teatmeannotatsioon järgmisele raamatule: Oru park /koostanud Mare Uustal. Tallinn : Keskkonnaamet, 2010. - http://digar.nlib.ee/digar/show?id=59240 Lae valminud annotatsioonid IVAs oma Postfooliosse 12. oktoobriks. SOOVITUSANNOTATSIOON: Rohkete imeilusate fotodega ning kauni kujundusega raamat annab põhjalikku teavet Toilas asuva Oru pargi kohta. Lugeda saab pargi ja selles leiduvate hoonete ja rajatiste ajaloost ning loodussõpradele pakub kindlasti huvi teoses sisalduv dendroloogiline nimestik. Nende jaoks, kel soov pärast lugemist parki
*NO99 asub Tallinnas Sakala 3 *See teater asustati aastal 2005 *Teatri nimes peituv number väheneb iga lavastusega ühe võrra nulli poole. Etendusel mängib 10 inimest. *Teater on hetkeseisuga teinud 61 lavastust ja tal on jäänud teha veel 38 etendust enne kui see sulgeb. * Teater on osalenud arvukatel välisfestivalidel Austrias, Saksamaal, Venemaal, Leedus, Hollandis, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Slovakkias, Sveitsis ja Poolas. Välisfestivalidel on esinetud lavastustega "Nafta!", "Totu kuul", "GEP", "Onu Tomi onnike" ja "Kuidas seletada pilte surnud jänesele". Lavastused * NO99 "Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki,, * NO84 "Macbeth" * NO79 Margarita ja Meister * NO46 "Savisaar,, * NO42 El Dorado: klounide hävitusretk * NO38 Punane õhupall Näitlejad 1. Rasmus Kaljujärv (2006) 2. Eva Klemets (2011) 3. Rea Lest (2014) 4. Jörgen Liik (2014) 5. Helena Pruuli (2014) 6. Gert Raudsep (2005...
erakorralise ülesütlemisega 15. Augustil 2009 TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Töömahu vähenemise tõttu ei ole Ehitus OÜ-l võimalust ega vajadust uusi töökohti luua ega olemasolevaid ümber korraldada, mis tõttu ei ole Ehitus OÜ-l Teile teist tööd pakkuda. Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel makstakse Teile muu hulgas ühe kuu keskmine töötasu töölepingu ülesütlemise hüvitisena (TLS § 100 lg 1). /allkiri/ Kati Uustal juhatuse esimees Ehitus OÜ Olen teatise kätte saanud. /allkiri ja kuupäev/ Meelis Tomberg
) Kirik oli 41,3 meetrit pikk ja 19,6 meetrit lai ning torn 45,8 meetrit kõrge. Torn toetus esikülje müürile ja kahele sambale. Kirikusse mahtus üle 2000 inimese ja istekohti oli 800. 1900. aastal valati Tallinnas C. Jürgens ja Ko ettevõttes kiriku kell, mille helin olnud nii võimas, et kajanud ühelt poolt Leebikuni ja teiselt poolt Hummulini. Kiriku viimane altar oli barokkstiilis lihtne puutöö, pärit 19. sajandist. Eestikeelset jumalateenistust hakkas õpetaja Johannes Uustal pidama 1918. aasta jõuluõhtust. Altaril oli kaks maali: «Jeesus ristil» ja «Jeesuse ülestõusmine». Altari kohal oli ümmargune, ajahambast puretud lintklaasidega aken. Seitse Helme koguduse meest (kindralid-ministrid Jaan Soots, Paul Lill, Aleksander Jaakson, kunstimuuseumi direktor Peeter Tauk, riigi statistikabüroo direktor Albert Pullerits, riigikontrolöri abi Hans Ahven, tööstuse direktor H. Tõnisson ja gümnaasiumi direktor K. Koljo) panid kokku 1500 krooni ja
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja
12.2015 9. Puhastus ekspert. Koolitused. [http://www.puhastusekspert.ee/index.php? product_id=311&group_id&page=120&action=show_product_details] 24.12.2015 10. Heateenindus.ee Tartu Hea Teeninduse Päev 2016. [http://www.heateenindus.ee/sundmused/event/36-Tartu-Hea-Teeninduse-Paev-2016] 24.12.2015 13 3. KOOLITUSLEPING KOOLITUSLEPING Lisa töölepingule nr 2 Tartus, 25.12.2015 Barclay hotell AS (reg. kood 134679) tegevjuht Urmas Uustal (ik 36008212715) isikus, kes tegutseb volituse alusel, ühelt poolt ja Mailis Härma (ik 48502282715) (edaspidi töötaja) teiselt poolt, keda nimetatakse ka poolteks, leppisid kokku alljärgnevas: 1. Käesoleva koolituslepingu (edaspidi leping) eesmärgiks on võimaldada Barclay hotell AS töötajal osa võtta täiendavast tööalasest koolitusest lepingus kokkulepitud tingimustel. 2. Koolituskursusest osavõtt on töötajale vabatahtlik. Koolitus annab töötajale võimaluse
Inglise keele kontrolltööd 3. ja 4. klassile. I love English 1 (3. ja 4. Round-up õppetükkide peale). I love English 2 (4. Round-up õppetüki peale). Koostaja Heddy Uustal. Viljandi Maagümnaasium. Juhendaja Toomas Rähn. I love English Form 4 Test 4 name................................. 1. Kirjuta sobiv küsisõna. What? When? Where? Who? Why? 1) ............
KIUSAMINE Heli Uustal Mis on kiusamine? Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. Kiusamine on väärnähtus ja põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine on argpükslik tegu ning need, kes kiusavad, teavad, et tõenäoliselt pääsevad nad karistamatult, sest kiusamise ohver ei suuda vastu hakata ning ilmselt ei räägi ta kiusamisest kellelegi. Kiusamine toetub sageli pealt- vaatajatele, kes ei tee selle takistamiseks midagi või hakkavad hoopis kiusajat toetama. Mida sisaldab kiusamine? Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline ja varjatud. Kui kiusamine on kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, vahel esineb ka ühekordseid juhtumeid. Kiusamise ohvrit haavatakse, kas emotsio...
vertikaalsete aedade positiivseid ning negatiivseid külgi. Räägitakse ka hüdropoonikast, mis on taimede kasvatamine mulla asemel mineraaliderohkes vees. 14. Tom Harris. How the Eden Project Works? How Stuff Works? http://science.howstuffworks.com/environmental/conservation/conservationists/eden1.htm/printable Artikkel räägib Eedeni projektist, mille puhul konstrueeriti ja ehitati 3 kasvuhoonet - bioomi, millest igaüks esindab eri klimaatilist olukorda. 15. Meelis Uustal, Piret Kuldna, Kaja Peterson. 2010. Sissejuhatus. I Elurikkus mis, kus ja miks? II Loodussõbralik aiapidamine. III Loodussõbralik linnahaljastus. Rmt: Klein L. Leevald A. (toim). Elurikas linn; Linnaelustiku käsiraamat. SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Raamatu väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn. Lk 18-43.
ALKOHOLID Koostajad: Riivo Mõttus Sander Lepp Jaanek Uustal MIS ON ALKOHOLID? Alkoholideks nimetatakse aineid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksuulrühmaga - OH (nimetuste lõpus seega –ool) ja seetõttu on alkoholid on hüdroksüülühendid. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust jaotatakse alkohole ühe- ja mitmealustelisteks. Alkoholide homoloogiliseks reaks on CnH2n+1OH. Küllastunud ühealuselisteks alkoholideks on metanool ja etanool,
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Eesti naisvõimlemine muutuvas ajas Helin Sinisalu AÜ III kursus Valga 2012 Naisvõimlemise arendamine ja juurutamine massidesse on olnud üks Eesti ajaloo tähtsamaid küsimusi spordiajaloo vaatenurgast. Naisvõimlemise areng esimeses Eesti Vabariigis vaatamata raskustele ja pedagoogide puudumisele on olnud imekspandav, seejärel nõukogude võimu all olles naisvõimlemise jätkuv areng niiöelda ,,varjus". Pärast antiikkultuuri hävimist jäi hoolitsus tütarlaste ja naiste kehalise arengu eest kauaks unustusse. Alles XIX sajandil, seoses vajadusega naisi üha enam rakendada ühiskondlikus tootmises, kerkis uuesti päevakorda nende kehaline areng. Eesti ...
Kõik inimesed, kes loengutel esinesid olid väga meeldivad ja loengud olid üldiselt huvitavad ning neist sai palju kasu. Eriti avaldasid loengud mõju silmaringile, kuna inimesi käis väga paljudest erinevatest tegevusvaldkondadest, mille ühiseks sidepunktiks on infotehnoloogia. Juba see, et kõik nad tegelesid tegelikult küllaltki erinevate asjadega, näitab, kui lai on tegelikult infotööstuse maailm. Esimeses loengus olid külalisteks Peeter Uustal ja Peeter Raielo, kes mõlemad töötavad Skype-i helpdeskis. Minu mäletamist mööda üks Peeter töötas firma töötajate probleemide lahendamisega ning teine klientide muredest jagusaamisega. Mõlemad mehed olid küllaltki lõbusad, kuid mind isiklikult häiris veidi nende hoiak, et ,,Skype on ülim". Tõepoolest, Skype on vaieldamatult Eestis üks konkurentsivõimelisemaid ettevõtteid, kuid on ka teisi toredaid firmasid, kus oleks samuti hea töötada
Kasutatud allikad http://operatsioonid.kmin.ee/index.php?page=152 Juhuslike inimeste arvamused Kasutatud kirjandus H. Ainso, U. Klaas, V. Made, R. Toomla, Rahvusvahelised organisatsioonid. Tallinn, 1995. Eesti tee Euroopa Liitu. /Koost. Ivar Raig ja Erik Terk./ Tallinn, 1995. Euroopa Liit muutuvas maailmas. /Koost. Ivar Raig ja Raivo Rammus./ Tallinn, 1995. T. Made, Rahvusvahelised organisatsioonid, Tallinn, 1984. A. Uustal, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Tallinn, 1976.
Toime: parandab ja soodustab seedimist, tekitab söögiisu, peletab kirpe 10)Sookask (petula-perekond kask) sugukond: kaselised; selts: pöögilaadsed mitmeaastane heitleheline kuni 25m õitsemisperiood: aprill-mai kasvukohad: niisked kohad nt. Puisniit, raba tüve koor on valge; vanema isendil tüve alaosa on hallikas-valge ei talu kuiva; väga külmakindel eelistab happeseid soostuvaid muldi puit elastne ja tugev mööbli ja vineeritööstus Uustal pässikul on arvatud olevat vähivastane toime söe, äädikhape, tõrva, atsetooni tootmine ravimtaim: liigesevalu, krambid, maohäired, kopsutuberkuloos tõrv: nahahaiguste ja sügeliste vastu kasevitsad tehakse nii aru- kui ka sookasest loomadele söödaks Sookask on sageli jändrikum arukasest ja ka veidi aeglasema kasvuga Arukask laseb oma peenemad oksad rippu, sookask aga hoiab püsti Madal-, Aru-, Soo-, Vaevakask: Eesti liigid
%20consumetric%202008.pdf Eesti riikliku turismiarengukava 2014 2020. (juuni 2012. a.). Allikas: Vabariigi Valitus: https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/arengukavade- koostamise-ettepanekud/Eesti%20riikliku%20turismiarengukava%202014- 2020%20koostamise%20ettepanek.pdf Loodusturism. (11. aprill 2013. a.). Allikas: Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusturism Meelis Uustal, K. P. (2010). Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil. Allikas: Säästva Eesti Instituut: http://www.seit.ee/failid/685.pdf SA Lõuna-Eesti turism. (2007). Käsiraamat loodusturimsi ettevõttjale. Allikas: Lõuna -Eesti Turism: http://southestonia.ee/uploads/dokumendid/Loodusturismi_raamat.pdf Vibo, R., Ventsel, L., Ritsberg, K., Metsal, M., Tuul, K., & Liinat, M. (06. 07 2011. a.). Pärnu linna ja lähiümbruse teemaplaneering
ee/uudistaja-12-06-2013/ (22.03.2017) 14. Maaleht. (2015). [WWW-materjal]. http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/karuputke-torjutakse-350-000-euro-eest? id=71957207 (22.03.2017) 15. Ojaveer, H., Eek, L., Kotta, J. (2011). Vee võõrliikide käsiraamat. Keskkonnaministeerium. 67 lk. e-raamat 16. Pleijel, H. (1993). Ökoloogia raamat: Sissejuhatus ökoloogia alustesse. 96 lk 17. Sall, M., Uustal, M., Peterson, K. (2012). Ökosüsteemiteenused. Ülevaade looduse poolt pakutavatest hüvedest ja nende rahalisest väärtusest. 62 lk. [WWW-materjal]. http://www.seit.ee/publications/4382.pdf. (21.03. 2017) 18. 50pluss. Võõrliigid. Küülikud Austraalias. [WWW materjal]. http://www.50pluss.ee/voorliigid#k__lik. (21.03.2017) 19. Wikipedia. European rabbit
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 4 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................4 1. ÜLDNÕUDED....................................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö kee...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMINE Tallinn 2008 SISUKORD 1. Üldnõuded .......................................................................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ........................................................................................................................
ulatu kohustuslikusseni. TÜ roll rv õiguse kujundamisel August Pulmerik (?) oli TÜ rahvusvahelise õiguse professor. Pärast sai temast Heidenbergi Ülikooli õppejõud. Tema järglaseks Tartus oli Karl Verboom (?), loomuõiguse vastane. Kirjutas magistritöö "Rahvusvahelised lepingud kui rahvusvahelise õiguse allikad". Peale teda tuli Krabar, kes vastupidi venestuspoliitikale ei olnud eriline venestaja. Eesti Vabariigi lõpus oli õppejõuks Ants Piip. Peale teda oli A. Uustal. Kuidas eristada mõisteid legitiimsus ja legaalsus - legaalsus teatud formaalsuse läbinud, seaduslikkus. legitiimsus puudutab tunnustamist. Nürnbergi rassiseadused nt on legaalsed aga mitte legitiimsed. IV loeng Rahvusvahelise õiguse subjektid Õigussubjekt kui isik on tsiviilõiguste ja kohustuste kandja. Seega en tegemist ektensiaalse küsimusega kas sa oled olemas või mitte
I . "Postimehe" kirjakogu III. Tartu, 1911 79. Uibopuu, H.-J. Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus: printsiibid ja areng. "Juridica" nr 9, 1995 80. Uluots, J. Kohtuvõimu korraldus põhiseaduses. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12.ja 13. aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 81. Uluots,J. Riigikogu juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja 13. aprillil. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 82. Uustal, A. Rahvusvaheline õigus. "Eesti Raamat".Tallinn, 1984 83. Valitsusasutuste tegevus. 1935/36.a. Riigikantselei väljaanne. Tallinn, 1936 84. Vuks, G. Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused. Tartu, 1992 110 85. Õim, H.; Koit, M. Mõtlemine ja selle mõjutamine tavakujutlustes: Kommunikatiivsed strateegiad. "Akadeemia". Nr. 1, 1994 86. Õigusinstituut. Seminaripreparaat nr.3. I jagu. Riik ja õigus. I osa. Riik. § 2. Ühiskonna
I . “Postimehe” kirjakogu III. Tartu, 1911 77. Uibopuu, H.-J. Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus: printsiibid ja areng. "Juridica" nr.9, 1995 78. Uluots, J. Kohtuvõimu korraldus põhiseaduses. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12.ja 13. aprillil 1928.a. Juriidiline ajakiri "Õigus". Nr.5-6-7, 1928 79. Uluots,J. Riigikogu juriidiline laad ja funktsioonid. VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja 13. aprillil. Juriidiline ajakiri "Õigus". Nr.5-6-7, 1928 80. Uustal, A. Rahvusvaheline õigus. "Eesti Raamat".Tallinn, 1984 81. Valitsusasutuste tegevus. 1935/36.a. Riigikantselei väljaanne. Tallinn, 1936 113 82. Õim, H.; Koit, M. Mõtlemine ja selle mõjutamine tavakujutlustes: Kommunikatiivsed strateegiad. "Akadeemia". Nr. 1, 1994 83. Õigusinstituut. Seminaripreparaat nr.3. I jagu. Riik ja õigus. I osa. Riik. § 2. Ühiskonna poliitiline organisatsioon ja riigi mehhanism.2.4. Poliitiline reziim.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
