Jah, on küll selliseid riike ja ideoloogiaid. ISIS, Boko Haram, Süüria Vabariik, Põhja-Korea, Jugoslaavi lagunemine ja Bosnia ja Kosovo veresaunad, jne. 7. Miks sooritavad totalitaarsed reziimid korda inimsusevastaseid kuritegusid? Nad üritavad selle kaudu kättemaksta ehk õiglust jalule seada, soovivad kontrolli, näitavad inimestele, kes neid juhib. 8. Kes vastutavad inimsusevastaste kuritegude eest? Inimesed, kes on pannud toime need kuriteod. §3.2 Inimsusevastased ja sõjakuriteod 1. Mis on inimsusevastased kuriteod? Inimsusevastased kuriteod on tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjamine, küüditamine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusevastane tegu. 2. Mis on inimsusevastaste kuritegude sooritamise motiivid või eesmärgid? Elanikkonna allutamine või vastupanu murdmine. 3. Mis on sõjakuriteod? Sõja seaduste ja tavade raske rikkumine. Sõjakuriteod on üks osa
Inimsusevastased kuriteod Kõige rängemad kuriteod on inimsusevastased ja sõjakuriteod – need on vastavalt rahvusvahelisele õigusele aegumatud. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud vägistamine, mõrvamine, kehavigastuste tekitamine, tagakiusamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid ning sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad väga paljudes kohtades, nt Süürias. Sõdu on eri aegadel peetud erinevaltel põhjustel – usulistel, ideoloogilistel ja majanduslikel põhjustel. Tänapäeval on kindlasti kõige suurem põhjus oma usu levitamine üle maailma, millega kaasneb ka sõdimine. Teatavasti plaanib islamiriik oma usku levitada üle kogu Euroopa, kuid kas see õnnestub? Islamiriik on plaaninud mitmeid suuri rünnakuid Euroopas. Samuti ründasid islamiäärmuslased 13.
Inimsusevastas ed kuriteod Eestis Sken Selge Sisukord • Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • Saksa okupatsiooni aastatel • Nõukogude okupatsiooni ajal pärast II maailmasõda • Kolonisatsioon Inimsusevastased kuriteod enne Nõukogude okupatsiooni • 1918. aastal punane terror-Punaarmee • Repressiivorganid, tapeti umbes 600 inimest • Valge terror- Eesti Vabariigi võimukandjad Inimsusevastased kuriteod Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal • NSVL okupeeris Eesti Vabariigi 17
Inimsusevastased kuriteod tänapäeval Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, vägistamine, tagakiusamine, kehavigastuste tekitamine, inimõigustest ilmajätmine, genotsiid, sõjakuriteod. Sõjad ja massilised mõrvamised on inimsusevastased kuriteod. Tänapäeval toimuvad sõjad Iraagis ja Afganistanis. Möödunud aastal toimus sõda Venemaa ja Gruusia vahel. See konflikt sai alguse 28.juulil 2008. Gruusia konfliktis hukkus kokku 64 sõdurit, 283 sai haavata ja 3 jäi kadunuks. Gruusia sõnul hukkus 228 grusiinist tsiviilisikut ja 169 sõjaväelast. Venemaa peaprokuratuuri uurimiskomisjoni sõnul on seni dokumenteeritud 165 lõunaosseetlase surm, kuid kriisi ajal teatas Venemaa, et hukkunud lõunaosseetlasi oli 2000. 1
Inimsusevastased kuriteod Teise maailmasõja ajal Teises maailmasõjas arvasid suurriikide juhid Stalin ja Hitler,et võivad endale kõike lubada. Neil mõlemal oli plaanis inimsoo muutmine,hävitades sellised inimesed,kes ühiskonnale nende meelest kasulikud pole. Mõlemad diktaatorid saatsid korda massimõrvu.Järgenvalt käsitlen kahte minu meelest suurimat inimsusevastast kuritegu Hitleri algatatud juutide holokausti ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamist Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel.1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud...
Kas inimsusevastased kuriteod on õigustatavad? Teise maailmasõja suurimad ja tähtsamad mehed, A.Hitler ja J.Stalin, saatsid mõlemad korda mitmeid kohutavaid tegusid. Ma käsitlen oma arutluses diktaatorite kõige jubedamaid ja tuntumaid inimsusevastaseid kuritegusid - Hitleri algatatud juutide holokaust ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamine Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse – getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitm...
„Nõukogude Liidu inimsusevastased kuriteod“ E-ÕPE 1. Mida tähistati lühendiga GULAG? Glavnoe Upravlenie Lagerei. Eesti keeles NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, oli algselt 1930. aastal loodud NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse struktuuriüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. GULAG on ka üldiselt Nõukogude sunnitöölaagrite kohta kasutatav üldnimetus. 2. Miks suri seal arvukalt inimesi? Kuna sealsed tingimused olid väga kehvad. Paljud surid nälga, haigustesse. Seal pidi ka palju füüsilist tööd tegema, mille tõttu samuti paljud surid. Vange ka mõrvati, kas mitterahuldava käitumise eest, vähese töö tegemise tõttu, või lihtsalt teistele hoiatuseks. 3. Milliste tegude eest oli võimalik sattuda nõukogude vangilaagrisse? Kõik poliitikud, kes ei olnud nõus Sta...
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...
kaotatakse või muudetakse farsiks. Ajakirjandus, massimeedia, trükisõna, kunstilooming allutatakse tsensuurile. 3. Käsumajandus. Majandus riigistatakse ning seda juhitakse käsumajanduse korras, partei diktaadi kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. 4. Militarism. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. 5. Inimsusevastased kuriteod. Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. 6. Elatustaseme langus. Elatakse pideva kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langeb. Rahva elatustase võib langeda kuni näljahädade ja massilise suremuseni. 7. Agressiivne välispoliitika. Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
poliitika tõttu" · Välispoliitiline dualism lääne demokraatiale orienteeritud välispoliitiline liin; Komiterni hoolikalt varjatud poliitika · Mittekallaletungi- ja konfliktide rahuliku lahendamise lepingud Soome, Eesti, Poola, prantsusmaa ja Itaaliaga · Diplomaatilised suhted USAga · 1934 võti N. Liit Rahvasteliidu liikmeks · Osales Hispaania kodusõjas ja Hiina-Jaapani sõjas 15. Inimsusevastased kuriteod ja terror Nõukogude Liidus · Vangistamised ja asumisele saatmised siseparteiliste opositsioonide keskel · Vangustati vana kooli spetsialiste insenerid, agronoomid, ökonomistid jt nende teadmised ja vaated ei läinud kokku käsumajandusega · Represseeriti massiliselt talurahvast · Riikliku kuritegude eest tõsteti vanglakaristus 25 aasta peale · Poliitilisi süüdistusi hakati läbi vaatama kohtuvälises korras koos surmaotsuse
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarim...
'silgumeetodil' ja Ukraina rahva toidu konfiskeerimine, et nood nälga sureks. Viimane meetod osutus eriti tõhusaks ning selle käigus hukkus 1932-1934 üle 7 miljoni inimese. Igal individuaalil eksisteerivad inimõigused, mille alla kuulub õigus elule, vabadusele, turvalisusele. Samuti seisab inimõiguste deklaratsioonis (ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon, 1948), et kõik inimesed on oma õigustes võrdsed ning pole kedagi, kelle õigused loevad rohkem või vähem. Inimsusevastased kuriteod nagu genotsiid, piinamine ja inimestelt vabaduse võtmine on deklaratsiooniga otseses vastuolus ning selle, ja ka inimliku moraalitunnetuse tõttu, jõuan järeldusele, et inimsusevastastele kuritegudele ei saa mitte mingil juhul leida õigustust.
Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine Käsumajandus Militarism Inimsusevastased kuriteod Elatustaseme langus Agressiivne välispoliitika Sotsiaalsed hüved Kommunistlik ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele.
Rahvas on tähtsam nii üksikisikust kui ka riigist. Üldkasu enne omakasu. Nad ei püüdle riigi vaid idee enda totalitaarsuse poole. 7. Mis riigis natsionaalsotsialism levis? Saksamaa Aasias Lähis- Idas 8. Millal ja kus tekkis mauism? Tekkis Hiinas Suur hüpe 1950 aastal aastatel 9. Mille poolest erines mauism kommunismist? suhtumine talupoegadesse 10. Mis tunnused on iseloomulikud inimsusevastastele kuritegudele? Inimsusevastased kuriteod on teadlikult toime pandud massilised või süstemaatilised rünnakud tsiviilelanike vastu. Iseloomulik on tahtlik ja süstemaatiline tegevus rahva, selle osa või mõne muu inimrikkumise suhtes, et seda hävitada, asutada ümber või muul moel vabaneda vastavast elanikkonnast. On alati aegumatud kuriteod Piinamine, vägistamine, vabaduse võtmine 11. Selgita, mis on sõjakuriteod.
kohaselt. Eraomand ja ettevõtlus likvideeriti ja keelustati. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujunes üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel oli peatähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistati sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgiat, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvis erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. Toimusid massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Inimesi näljutati, võeti vastu talve ära nende viimanegi vilja varu. Need kes olid rikkamad talupojad need kuulutati kulakuteks ning kui üht ühiskonna kihti, hakati taga kiusama ja hävitama. Valitses salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. Vangide töö rakendati eelkõige sõjamajanduse edendamiseks. Elati pidevas kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langes. Rahva elatustase langes kuni näljahädade ja massilise suremuseni
totalitaarseteks. Esimese variandi puhul toimub võimu koondumine kitsa võimuladviku kätte, uue ühiskonna ülesehitamine ei ole siin eesmärgiks. Totalitaarne diktatuur on märksa agressiivsem, sest on suunatud tervet ühiskonda hõlmava kindla eesmärgi saavutamisele ning ühtne ideoloogia on kõigile kohustuslik. Tavaliselt peetakse demokraatiat heaks nähtuseks ja diktatuuri halvaks, sest lähiajaloost seostuvad diktatuuririikidega massilised inimsusevastased kuriteod. Siit võiks teha lihtsa järelduse – elu ei saa olla hea ja turvaline halva asja sees ehk siis diktatuuriga riigis. Sama loogikat kasutades peaks saama väite, et demokraatlikus riigis on turvaline elada. Aga kas ikka on? Igas mõttes 100% turvalisust ei ole kindlasti kuskilgi garanteeritud. Ka demokraatia tingimustes eksisteerib kuritegevus ja juhtuvad õnnetused. Öeldakse, et elus ei ole asjad ainult mustad ja valged. Veel armastatakse öelda, et igal medalil on kaks külge
loole oli: "Issand jumal! Ma olen debiilikute klassis!" Veidrusel on siiski ka omad piirid. Neid ületades muutub olukord drastiliselt. Kui heatahtlikust vembust saab kellegi vastu suunatud vaimne või füüsiline terror, on asi halb. Siin tuleb mängu juba inimõiguste rikkumine. Kedagi ei tohi lüüa, kättpidi mööda koridori vedada, õhus keerutada, aknast köiega alla visata või midagi veel hullemat teha. Nendele veidrustele juba naljalt õigustust ei leia. Need on juba inimsusevastased kuriteod. Ka väljaspool piire on piirid. Nende rikkujate suhtes pole halvakspanu mitte ainult õigustatud, vaid lausa kohustuslik. Seega on olemas mitut sorti veidrusi. Heatahtlikud veidrused tulevad ainult kasuks, pahatahtlikud aga väärivad avalikku hukkamõistu. Ühiskond näib pahatahtlikke veidrusi rohkem mõistvat kui heatahtlikke. Süütute tempude esitajaid võidakse püüda hullumajas ravida, kuid õigusrikkujad saavad paremal juhul ainult ajutise karistuse. Veider see meie ühiskond
riike nn paariariikideks (rogue state), mille tugev keskvõim põhines massilistele inimõiguste rikkumisele ja opositsiooni jõhkrale mahasurumisele. Teised riigid langesid aastatepikkustesse sisekonfliktidesse, hakati rääkima ebaõnnestunud kongo Demokraatlik Vabariik jt. Ebaõnnestunud riigi riiklikud struktuurid on hävinud, riik ei suuda garanteerida oma elanike toitlustamist ja rahvas nälgib, riik on haaratud ,,kõigi sõjast kõikide vastu", millega kaasnevad genotsiid jt inimsusevastased kuriteod, palgasõdurite ja lapssõdurite rakendamine, salakaubandus, relva- ja narkoäri ning ühiskonna totaalne kriminaliseerumine. Riikide toetamisest polnud enam huvitatud ka USA, kuna külm sõda oli läbi ja võidetud. Näiteks Aafrika puhul hakati kõnelema olukorrast, kus ,,Aafrika jäeti aafriklaste hooleks".
Inimsusevastased kuriteod Teises maailmasõjas. Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli ajaloo suurim sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise PrantsusePoola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle kogu maailma. 1945. aastal sõja lõppedes jäid maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit. Hinnangute kohaselt nõudis Teine Maailmasõda umbes 70 000 000 it inimelu, tänapäeval on võimatu seda arvu enam kindlaks teha. Kõige suuremad inimelude kaotused oli NSV Liidul, 7 miljont hukkunud sõjaväelast ja 7 miljonit hukkunud tsiviilisikut. Sakslased kaotasid üle 4 miljoni sõjaväelase ning umbes 3,4 miljonit tsiviilisikut. Kuid protsendiliselt olid kõige suuremad kaotused Poolal kes kaotas ligi 20% oma elanikkonnast, ehk umbes 6 miljonit tsiviilisikut. Inimkaotuse...
kuid avaliku korra tagamise kaudu); 2) julgeoleku tagamine on julgeolekuasutuste põhiülesanne ja ellukutsumise põhjus; 3)julgeolekuasutused tagavad julgeolekut mittesõjaliste vahenditega (erinevus kaitsejõududest ja Kaitseministeeriumist). 19. KAITSEPOLITSEI ÜLESANNETE HULKA KUULUB KA EESTI ÕIGUSES AEGUMATUTE RAHVUSVAHELISTE KURITEGUDE UURIMINE. MILLISED KURITEOD NEED ON? (3) 1) genotsiidikuriteod; 2) inimsusevastased kuriteod 3) sõjakuriteod. 20. KELLEL ON KEELATUD ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE OMANDAMINE, OMAMINE JA TARVITAMINE? Alkoholi ja tubakatoodete omandamine, omamine ja tarvitamine on keelatud alla 18-aastasel isikul. 21. MIS TINGIMUSTEL ON LUBATUD TARVITADA NARKOOTILIST VÕI PSÜHHOTROOPSET AINET? Narkootilist või psühhotroopset ainet on lubatud tarvitada ainult arsti ettekirjutusega, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine ilma arsti
mingi võimalus toitu kasutamine ühtlustamiseks, toit peaks olema igale inimesel kättesaadav. Otsest lahendust ei tea, kuid meil on transpotimis võimalused, ometigi suured ettevõtted teevad kasiumi nimel tööd, võiks ka korra päevas teha seda heategevuse eesmärgil, oleks kindlasti palju abi. Kindlasti saadaks ise ka omalt poolt midagi selle lennukiga… 9) Nimeta ja iseloomusta piirideülese kuritegevuse kaasaegseid vorme. Genotsiidikuriteod, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Inimeste tapmised sotsiaalse kuuluvuse või etnilise tausta tagajärjel Riigid peaksid sellele rohkem tähelepanu suunama, arusaadav, et sellele ei saa loota. Tihti ei taheta sellega tegeleda või ei saada hakkama. Sellega peaks tegelema rahvusvaheliselt kriminaalõigus, mis neid kuritegevust määratleks ja paneks paika rahvusvahelised menetluse reeglid 10) Nimeta inimõiguste kolm põlvkonda (aeg, näited). * Valgusajastu ideedest pärit, kodaniku- ja poliitilised õigused
mida nad on põlvkondade jooksul oma targa ja tubli tööga loonud. Sellega peaks olema juba ammu tõmmatud kriips alla sõjakoledustele Euroopas. Eesmärgiks oleks, et nendest ajaloolistest vigadest õpiksid tulevased põlvkonnad, et nad oleksid targemad, et vältida neid tohutuid purustusi ja inimohvreid, mida sõjad on Euroopas ning kogu maailmas toonud. Kuid kahjuks on tänapäeval vähe õppust võetud kibedast ajalookogemusest, ikkagi toimuvad inimsusevastased kuriteod ja ei taheta või ei julgeta anda neile õiglast hinnangut. Pärast Teise maailmasõja ametlikku lõppu on maailmas relvakonfliktides tapetud üle 76 miljoni inimese, praegugi kestab kuus sõda. Jälle kõlavad preventiivse sõja doktriini seisukohad, mille põhjal võib suurriik sõjaliselt sekkuda väiksema riigi siseasjadesse või soovi korral okupeerida selle, kui seal miski talle ei meeldi. Ka tänapäeval püüab
1.Defineerige järgmised mõiste: . Diplomaatia- Riigi välissuhte korraldamine Unipolaarne maailm- üks rahvuvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle Multipolaarne maailm- rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja väl...
süsteem – kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda, – kus kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis, – kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kommunism • Peamiselt tuntuks saanud Nõukogude Liidus 1917-1991 valitsenud režiimi põhjal. • Nõukogude Liidu kommunismi režiimi vältel hukkus kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne II maailmasõja lõppu 1945) • Selleaegsed inimsusevastased kuriteod on kommunismi mainet oluliselt mõjutanud. Leninism • Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia. • Kasutas oma valitsemise ajal Nõukogude Venemaal (1917- 1918 ja Vene NSFVs 1918-1922. Leninism • Imperialism on tema järgi kapitalismi kõrgeim arengujärk ja seda saab kukutada vaid revolutsiooniga. • Lootis, et revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. • Maailmarevolutsiooni siiski
5. Kellele ja milleks on vaja Eestis ja mujal Euroopas totalitaarsete režiimide kuritegude uurimist? Millised institutsioonid neid ülesandeid Ida-Euroopas peamiselt täidavad? (3p) Totalitaarsete režiimide kuritegude uurimine on vajalik eelkõige võimupartei keskkomiteele, kes selle ka kehtestas, et jälgida õigest liinist kinnipidamist ja korraldada kõrvalekaldujate karmi karistamist. Uurimine on vajalik kannatanutele, kelle vastu on toime pandud inimsusevastased kuriteod. See on vajalik, et süüdlased saaksid karistatud ning sellist viga enam ei tuleks, et kuritegusid enam ei sooritataks. Ka karistamatuse tunde vältimiseks. Totalitaarsete režiimide kuritegude ohvreid toetatakse riiklikult. Riina Udovenko, Infokorraldus Ida-Euroopas toimub hukkamõistvate deklaratsioonide vastuvõtmine. Sellega tegeleb ajalookomisjonid ja mitteakadeemilised lähiajalooinstituudid. 6
aastane ja süüdi) ja puudub süüd välistav asjaolu. 14- 18 aastane isik on piiratud süüvõimega, ei anta pikemat karistust kui 10 aastat vangistust. Süüd välistavad asjaolud: vaimuhaigus, häsakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse piiri ei tohi ületada. Karistusest vabastamine: trahv, üldkasulik töö, tingimisi karistus, süütegu võib aeguda (I astme kuritegu aegub 10 aastaga, II astme 5 aastaga, sõja- ja inimsusevastased kuriteod ei aegu. Väärtegu aegub 2aastaga) Väärtegu (Piletita bussis sõitmine, protokoll, karistus on trahv või arest (lühiajaline kinnipidamine 1 nädal kuni 1 kuu). Kuritegu (Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, karistuseks on rahaline trahv või vangistus, mis on tähtajaline või eluaegne. Ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd
II maailmasõja tähtsamad lahingud Vt. lahingute tabelit Igapäevaelu II maailmasõja ajal -puudus igapäevakaupadest -kehtestati enamikes riikides kaardisüsteem -tsiviilelanikud hakkasid tarbekaupu hankima sõjaväelastelt -paljud luksuskaubad kadusid tootmisest -ersatskaubad -naised tööle -ameerika filmid levisid üle maailma Nürnbergi protsess 1945-1946 4 võitjariigi kohtunikud 24 süüdlast Süüdistused (rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod) II maailmasõja tagajärjed 60 miljonit hukkunut Riigipiiride muutumine Kommunismi levik -Euroopa lõhestumine
Kuidas teha vahet kas on kaudne tahtlus või ettevaatamatus? Selleks tuleb analüüsida intellektuaalset elementi (mõlemal on see, et isik on teadlik süüteo koosseisu objektiivsetest oludest ehk ta on teadlik) ja volunktatiivne element (möönab saabumise võimalust) ta ei soovi, ta ei taha seda . Ajaline, ruumiline, isikuline kehtivus 1) Ajaline (§ 5) - Kui näiteks maailmasõja aegne inimene saadi lõpuks kätte, siis olenemata ajast millal võeti kinni, kui ta pani inimsusevastased ja sõjakuriteod, läheb ta kohtu ees. Aegumine tõmbab piirid, kui tegu on toime pandud teatud ajal ja sellest on möödunud teatud ajavahemik kuni otsusetegemiseni, siis ta võib aeguda. Aegumine välistab vastutuse kui just pole inimsusevastane või sõjakuritegu. 2) Ruumiline (§ 6) - KaRS kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil, Eestis registreeritud laeval või
Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Huntington - tänane islami- ja läänemaailm on kujunenud just vastastikuste kokkupuudete ja ajaloolise läbikäimise tulemusena. Huntington pani täppi sellega, et riikidevahelised sõjad asenduvad tsivilisatsioonidevaheliste sõdadega. Fukuyama - reaalsus on see, et verised sõjad ei ole lõppenud. Konflikid kuhjuvad ning sõda ja vihavaenu ei saa kaotada erinevuste kaotamisega, selline taotlus on iseenesest vägivaldne. Inimsusevastased kuriteod 20.sajandil Kuriteod pogromm - rüüstamine, rüüsterünnak genotsiid - süstemaatiline ja tahtlik tegevus, millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline, rassiline või religioosne usk holodomor - näljahäda küüditamine - etniline puhastus Põhjused Etniline puhastus (üks genotsiidi vorme) "territooriumi puhastamine" Rahva hirmutamine Rass Usk Olulised inimestevastased kuriteod
Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest sai surma. Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. Nõukogude väed tungisid Koreasse, purustades Jaapani miljonilise armee. Pärast seda olid Jaapani juhid nõus tingimusteta alla andma. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli lõppenud. 7. Inimsusevastased kuriteod Teise maailmasõja valla päästnud Saksamaa ja NSV Liit näitasid kohe pärast Poola jagamist, mis alistatuid rahvaid ootab. Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Kuue sõja-aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL SURMANUHTLUS Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Väitlused surmanuhtluse poolt ja vastu on vahelduva eduga jätkunud tänapäevani ning kestavad lakkamatult edasi. Seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine on muutunud riikliku poliitika ja valitseva ideoloogia koostisosaks eelkõige euroopaliku mõtteviisi ja inimõiguste vaieldamatu respekteerimise tulemusena (Sootak 1996: 7) Elame sellises ühiskonnas, kus on tavaline, et inimpopulatsioonides esineb vaimselt normaalseid, kuid sotsiaalselt mandunud indiviide, kelle käitumise hälbimine normist ületab ühiskonna taluvuse piiri. Selliste subjektide poolt toime pandud rasked isikuvastased kuriteod, nagu näiteks brutaalsed sadistlikud tapmised või paljude inimeste elu ohustavad terroristlikud aktid, samuti inimsusevastased kuriteod, nõuavad mõnikord nende indiviidide lõplikku kõrvaldamist...
Eestil kadus ära võimalus iseseisvumiseks. Potsdami konverents 1945, II MS võitjariigid USA(Harry Truman), NSVL (Stalin) ja SB (Churchill). Arutati Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi. Esitati Jaapanile ultimatum tingimusteta kapituleerumise nõudega. Saksamaa jaotati 4ks tsooniks. Berliin samuti. Lepiti kokku Nürnbergi kohtuprotsessi toimumisaeg. Nürnbergi protsess 1945-1946, 24 süüalust. Süüdistused: rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod ja inimsusevastased kuriteod. Linn ei valitud juhuslikult seal sündis natsionaalsotsialism ja tol momendil kuulus USA tsooni (Saksamaa oli jaotatud 4ks). Suur põgenemine Eestist 1944, põgeneti läände, põgeneti Eesti territooriumile tungiva Punaarmee eest, ligi 80k inimest, lahkus palju haritlasi, kellest Eestile oleks kasu olnud Wannsee konverents 1942, eesmärgiks oli juudiküsimuse lõplik lahendamine. Protokollis ei mainita kordagi plaani juutide otseseks tapmiseks, vaid räägitakse
Naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes Naised olid aasteks lahutatud oma meestest ning pidid ise hakkama saama Pidid tegema ka meeste töid, naised iseseisvusid Muutused igapäevaelus: Inimesed pidid piirama toiduainete tarbimist. Esmatarbekaupadele seati karmid normid Keemiatööstus asus tootma kaupu Algas nälg, epideemiad Keeruline olukord Venemaal Kadunud sugupõlv: sõjast tulnud mehed ei suutnud edasi elada normaalse eluga. 9. INIMSUSEVASTASED KURITEOD Okupatsioon ja vägivald. (lk 52) 10. MAAILMASÕJA LÕPP IMPEERIUMITE LAGUNEMINE 1918.a. novembris puhkes Saksamaal revolutsioon. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne`ivaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Bresti rahu: (58) sakslastele loovutati sakslaste maa-ala, kus elas ligi veerand Venemaa rahvastikust, 11
Võrdsus – võrdsed võimalused kõigile. Eelkõige hinnatakse inimarengu võimaluste võrdset tagamist meeste ja naiste vahel (nt ligipääs meditsiiniteenustele, haridusele ja otsustusprotsessidele). Mõjuvõim – inimeste vabadus mõjutada otsuseid, mis neid puudutavad. Koostöö – inimeste osalemine kogukondades ja sotsiaalsetes gruppides, mis annab neile sotsiaalse tähenduse. Säästlikkus – rahuldada küll praegused vajadused, kuid arvestades, et samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu ...
Keelatud relvad, nt maamiinid, USA sõdurite ja ohvitseride valikud Vietnami sõjas. 10. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja õigusemõistmine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) oskab käituda probleemsetes situatsioonides ning oma õiguste kaitsmiseks abi otsida; 2) on teadlik ja õiglane kodanik. Õppesisu Kodaniku õigused ja kohustused, inimväärikus, tõekomisjonid, rahvusvahelised sõjatribunalid, Nürnbergi põhimõtted, kohtualused, kaitsja ja süüdistaja, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod. 11. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja kannatuste ning kuritegude avalikustamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: tunneb ja järgib ning oskab põhjendada valikut: vaikida või rääkida (avalikustada). Õppesisu Õigusemõistmine, ajalooline kogemus, 20.saj. konfliktid Alzeerias, Vietnamis jm. 12. Diplomaatiline ja konsulaarõigus Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) on omandanud teadmisi diplomaatilise õiguse olemusest ja allikatest, samuti konsulaarõigusest;
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
Eraomand ja ettevõtlus likvideeritakse ja keelustatakse. Välismajanduslikes suhetes eelistatakse autarkiat. Sõjaväe kõrgem juhtkond kujuneb üheks priviligeeritud seisuseks. Relvastuse arendamisel on pea- tähelepanu ründerelvastusel. Majandusharudest eelistatakse sõjatööstuse vajadusi: rasketööstust, metallurgia, energeetikat. Pärast II Maailmasõda pälvib erilist tähelepanu tuumaenergeetika ja raketitehnoloogia. Toimuvad massilised arreteerimised, küüditamised, tapmised jm inimsusevastased kuriteod. Valitseb salapolitsei terror, hirmu ja usaldamatuse õhkkond. Vangide töö rakendatakse eelkõige sõjamajanduse edendamiseks. Elatakse pideva kaubapuuduse (defitsiidi) tingimustes. Tarbekaupade ja teenuste kvaliteet langeb. Rahva elatustase võib langeda kuni näljahädade ja massilise suremuseni. Välispoliitika on reeglina endassetõmbunud, usaldamatu ja agressiivne. Mittekommunistlikke riike peetakse vaenlasteks. Sageli ei usaldata ka teisi kommunistlikke riike.
tava muuta. Truman avaldas Trumani proklamatsioon USA laiendas oma nõuet väljaspool territoriaalmeres olevate resursside kohta. Kõik teised järgisid seda tehti seadust mitte ei rikutud seda. Ius cogens rv tavaõiguse normid, mida ei saa isegi lepingutega muuta. See on selline kohustus või keeld, mille suhtes ei ole võimalik lepinguliselt teistmoodi kokku leppida. Asjad mis puudutavad kõige fundamentaalsemaid inimõigusi: Nt agressioonisõja alustamise keeld, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod, piraatlus, orjapidamine, piinamine, genotsiidi keeld. Riigid ei saa kokku leppida kellelegi kallale tungimises (nagu seda oli nt Molotovi- Ribbentropi pakt 1939). Erga omnes (kõikide suhtes) kohustused kohustused, mis riikidele kehtivad kõigi teiste riikide suhtes. Piinamise korral riigi A poolt on kõikidel teistel riikidel õigus nõuda piinamise lõpetamist. See nõudeõigus tekib ius cogensi normide rikkumsel. Nt kui pannakse toime
Uurimine Lepitus Menetlus rahvusvahelises kohtus Menetlus rahvusvahelises vahekohtus *** Genotsiid oli suunatud järgmiste gruppide vastu: rassilised etnilised religioossed rahvuslikud 1970-ndatel tegid Kambodza khmeerid Pol Pothi juhtimisel ühiskonna põhimõtteliselt puhtaks intellektuaalideks. Kuritegu oli suunatud sotsiaalse grupi vastu, mis ei käi ühegi eelnimetatu alla. Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus lahendab: genotsiidi kuriteod inimsusevastased kuriteod sõjakuriteod agressioonikuriteod (alates hetkest, kui lepitakse kokku täpne agressiooni definitsioon) 18 Riigi territooriumi muudab: akretsioon ehk territooriumi juurdekasv tsessioon ehk loovutamine okupatsioon (terra nullius!) preskriptsioon ehk põline haldamine anneksioon ehk vallutamine adjudikatsioon ehk kohtu otsusega TEEMA
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Õiguse kolman- da Reichi juhtide üle kohut mõista omistasid liitlased vastavasisuliste rahvusvaheliste kokkulepete puudumisel endale ise. Selleks koostati ja võeti 8. augustil 1945 vastu Rahvusva- helise Sõjatribunali Harta, millele kirjutasid alla USA, Suurbritan- nia, Prantsuse Vabariigi ja NSV Liidu valitsused ja mis koostajate kinnitusel sisaldas seni kirjapan- emata rahvusvahelisi õigusi. Harta (art. 6-a) nägi ette kolm kuriteokoosseisu: sõjakuriteod, vallutussõja alustamine ja inimsusevastased kuriteod. Liitlaste väitel tulenes kohtupidamise õigus Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonist. Et natsi Saksamaad (ja teljeriike) oli vaja karistada ka enne sõda tehtud kuritegude eest, siis tuli vastu võetud õigusnormidele anda tagasiulatuv jõud. Seda tehti Nürnbergi tribunali kohtuotsusega, millega tunnistati tagantjärel karistatavaks teod, mis on vastuolus tsiviliseeritud rahvaste hulgas kehtiva õiguse põhimõtetega või rikuvad üldkohustusliku rahvusvahelise tavaõiguse norme.
*** Genotsiid oli suunatud järgmiste gruppide vastu: rassilised etnilised religioossed rahvuslikud 1970-ndatel tegid Kambodža khmeerid Pol Pothi juhtimisel ühiskonna põhimõtteliselt puhtaks intellektuaalideks. Kuritegu oli suunatud sotsiaalse grupi vastu, mis ei käi ühegi eelnimetatu alla. 27 Haagi rahvusvaheline kriminaalkohus lahendab: genotsiidi kuriteod inimsusevastased kuriteod sõjakuriteod agressioonikuriteod (alates hetkest, kui lepitakse kokku täpne agressiooni definitsioon) Riigi territooriumi muudab: akretsioon ehk territooriumi juurdekasv tsessioon ehk loovutamine okupatsioon (terra nullius!) preskriptsioon ehk põline haldamine anneksioon ehk vallutamine adjudikatsioon ehk kohtu otsusega TEEMA
- rahvusvahelise menetluse reeglid ❏ Nürnbergi tribunal tõdes: - “kuritegusid rahvusvahelise õiguse vastu ei pane toime riigid kui poliitilised abstraktsioonid ja ainult neid toime pannud isikuid karistades on võimalik rakendada rahvusvahelise õiguse norme” RAHVUSVAHELISED KURITEOD: ❏ Kesksed rahvusvahelised kuriteod: - genotsiidikuritegu - inimsusevastased kuriteod - sõjakuriteod ❏ Teised (võimalikud) rashvusvahelised kuriteod: - piinamine - agressioon - terrorism ❏ Kuriteo piiriülene mõõde pole siinkohal piisav (see ei muuda midagi rahvusvaheliseks kuriteoks) GENOTSIIDIKURITEGU: ❏ Teod, mis on toime pandud !!!kavatsusega!!! hävitada osaliselt või täielikult rahvuslikke, etnilisi, rassilisi või usulisi üksusi, nt: - üksuse liikmete tapmine
Näiteks hasartmängu seaduse § 34, mis sätestab piirangud hasartmängus osalemisele. Neljas punkt näeb ette, et lotot ei tohi mängida alla 16-aastased isikud.1 Selline seadus jõustus 1.01.2009 ehk kui alla 16-aastane ostis lotopileti enne seda kuupäeva, ei pannud ta toime seadusega karistatavat tegu ning teda ei saa selle eest enam tänasel hetkel vastutusele võtta. On siiski ka tegusi, millel ei ole ajalist kehtivust ning mida karistatakse olenemata toimepanemise ajast. Nendeks on inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. 1 (RT I 2008, 47, 261) §34 lg 4 3 2.2 Karistusseadustiku ruumiline kehtivus Karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla kuuluval alal. Kui süütegu pannakse toime laeval või õhusõidukil(või selle vastu) mille registreerimisriik on Eesti Vabariik, siis kehtib samuti Eesti Vabariigi karistusseadus ka siis kui laev või õhusõiduk
võimalik omistada. Eelkõige toimib juhul kui õigusrikkumise on toime pannud organisatsiooni organ või ametnik. Üksikisiku vastutus Selle teemaga tegeleb rahvusvaheline kriminaalõigus. Rahvusvahelise kuriteoga on tegemist siis kui vastav õigusrikkumine on kuulutatud kuriteoks rahvusvahelise õiguse ning see eristub tavapärasest siseriiklikust kuriteost. Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on jurisdiktsioon järgmiste kuritegude osas: · Genotsiidikuritegu · Inimsusevastased kuriteod · Sõjakuriteod · Agressioonikuritegu Tagajärjeks võib Rooma Statuudi järgi olla vabadusekaotus, rahatrahv või kuritegevuse tulemusena saadud tulu, vara ja vahendite konfiskeerimine. Tülide rahumeelne lahendamine Rahvusvahelise õiguse kohaselt puudub riikidel üldine kohustus oma tülisid lahendada. Samuti ei saa riike sundida selleks, sest kõik riigid on suveräänsed ja õiguslikus mõttes võrdsed.
Nagu nimigi ütleb, käsitleb rubriik ,,Minevik ei unune" ajalugu. Teemavaldkondade ring on küllaltki piiratud. Peamisteks teemadeks on Teine maailmasõda ning sellele järgnenu. Ajakirja neljas vaatluse all olevas numbris on selles rubriigis esindatud järgmised teemad: eestlaste elu Siberis, küüditamine, rahvad, kes võitlesid oma vabaduse nimel, metsavendlus, 9 eestlaste osalemine sõjas, inimsusevastased kuriteod. Ajakirja numbris 4/2010 on samas rubriigis avaldatud katkend Herbert Lindmäe raamatust ,,Suvesõda Järvamaal 1941". Rubriigis pealkirjaga ,,Elu" on teemasid seinast seina. Olulisimal kohal on persoonilood nii elavatest kui ka surnud tähelepanu väärivatest inimestest. Tihti ilmuvad lood nende kultuuritegelaste juubelite puhul. Samas rubriigis on neljas väljaandes kahest antud ülevaade ühest Saksamaa linnast. Ajakirja numbri 1/2011 samas rubriigis tutvustatakse näiteks aga
Kohalikku võimu teostavad nõukogude struktuuridki arvestasid juba NSV Liidu langunemisega ega saanud vältida koostööd rahvuslike liikumistega (kodanike komiteede liikumine), kes rõhutasid okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust. Lääneriikide survel ei julgenud NSV Liit otsustavalt lämmatada Baltimaade järkjärgulist iseseisvumist. 20.08.1991 Eesti ülemnõukogu taastas maa riikliku iseseisvuse. Eestis alates aastast 1944 toime pandud inimsusevastased kuriteod tulenesid Nõukogude Liidu juhtkonna poliitikast, mille eesmärk oli Eesti kiire inkorporeerimine Nõukogude Liitu ning sellele allumatute ja/või NSVL ideoloogiaga mugandumatute sotsiaalsete gruppide ja isikute elimineerimine. Komisjon on seisukohal, et mitte ükski ideoloogia ei õigusta tuhandete süütute inimeste vangistamist, sandistamist ja hukkamist. Eesti Vabariigi kodanike tegevus oma riigi ja rahva teenimisel kooskõlas
3. amnestia: seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õiguserikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Põhjus võib olla poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks. 4. aegumine: tähtaja möödumine, pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist. Aegumistähtajad määratakse seadustega. kunagi ei aegu inimsusevastased ja sõjakuriteod. 58. Õigusteadvus on ühiskondliku teadvuse alaliik, mis sisaldab vaateid, ettekirjutusi, reegleid, veendumusi ja teadmisi õiguse olemusest ning printsiipidest. Õigusteadvus sisaldab nii kehtivate kui soovituud õigusnormide hinnangu ja hinnangu kriteeriumid. Õigusteadvuse liigid: 1. ühiskondlik õigusteadvus 2. kollektiivne õigusteadvus 3. individuaalne õigusteadvus 1. väljendab rahva vaateid õigusele
Initsiatiivi said kommunistid. Demokraatide poolel sekkus ka USA, algul tarnis varustust, 60. alguses osaleti sõjategevuses juba otseselt. Paraku kujunes sellest USA suurim sõjaline katastroof. Suutmata sõdida rasketes looduslikes oludes, hakkasid USA väed kandma raskeid kaotusi. Ei aidanud ka armee isikukoosseisu suurendamine. Kõige selle tulemusena tekkis USAs kodaniku liikumine, millega hakati nõudma Vietnami sõja lõpetamist. Kurikuulsateks said USA inimsusevastased kuriteod ja vihmametsade napalmiga maha põletamine. Praha kevad (1968) Sarnaselt Ungariga tekkinud demokraatlikud meeleolud, mis kasvasid üle massimeeleavaldusteks. 1968. aasta varasügisel puhkenud rahutuste käigus hakkasid tsehhid nõudma endale suuremaid vabadusi ja õigusi. Otsesematest avaldustest hoiduti, kuna taheti vältida Ungaris toimunut. Sellest hoolimata oli kriisi mahasurumine verisem, kuna Praha tänavatel liikunud inimmassid hakkasid vastu ka tankidele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
