keskkonnaseisundiga – Loeng Keskkonnaalane materiaalõiguslik põhiõigus– loeng, Kommentaarid 123 - 135 Keskkonnaalased menetluslikud õigused. loeng, Kommentaarid 136 - 147, 158 -169, Juurdepääs õiguskaitsele keskkonna alal, Loeng, Kommentaarid 172 - 182 Soovitatav: Relve, K.. Århusi konventsiooni artikli 9 lõige 3 - kas alus piiramatuks actio popularis'eks? Juridica, 2009 I, 19 - 27. IV Rahvusvaheline keskkonnaõigus areng - Materjal ÕIS-s põhimõtted - Materjal ÕIS-s süsteem - Materjal ÕIS-s V EL keskkonnaõigus EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng (EL keskkonnadirektiivide jagunemine tootedirektiivideks ja keskkonnakvaliteedi direktiivideks – Loeng; Materjal ÕIS-s EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid – Materjal ÕIS-s EL ja Eesti keskkonnaõiguse vahekord – Loeng, Materjal ÕIS-s
Eestis ja maailmas. ÜRO III keskkonna- ja arengukonverents; ÜRO IV keskkonna- ja arengukonverents. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Keskkonnakaitse areng maailmas. Rachel Carson. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Igaüheõigus (mõiste, mõte: õigused, kohustus, vastutus), kallasrada. Muutused alates 1. augustist 2014, sh ka 2015. aasta muudatused (mida puudutasid?). Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses (liikumine, lõke, telkimine, koer, korilus). Keskkonnaõigus: (mõiste, kujunemise taust, tunnusjooned: printsiibid, avalikkus ja kaasamine (mõisted, vajalikkus), rahvusvaheline roll, EL keskkonnaõigus (sh VII keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus. Keskkonnaõigus Eestis (üld- ja valdkondlikud seadused, seadustik) ja õigusruumi ümberkorraldus (kodifitseerimine, seadustiku üldosaseadus ja sealsed uuendused (põhimõtted (seleta ja too näited rakendamisest), uued mõisted keskkonnahäiring,
Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. ................................................................................. 3 Keskkonnaõigusena mõistetakse üldjuhul normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on ainult inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor......................... 3 1
Ökoloogia 1. Keskkonnaõigus Mõiste: õigus- riigi poolt kehtestatud seaduste kogum, mida me võime ja mida me ei või teha. Keskkonnaõigus- seaduste kogum, mille eesmärg on kaitsta meie ümbritsevat keskkonda. I Keskkonnaõiguste tunnusjooned 1. Keskkonnaõiguse printsiibid 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: 1. Jätkusuutlik (säästev) areng 2. Integreerimine 3. Kahju vältimine 4. Ettevaatus 5. Saastaja maksab 6. Keskkonna kaitstuse kõrge tase
Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse areng · Pärast Amsterdami lepingut V periood · EÜ keskkonnapoliitikat täpsustavate sätete lülitamine lepingutesse: Edendada keskkonna kaitse ja selle kvaliteedi kõrget taset Tasakaalustatud ja säästev areng Keskkonnamõju hindamine tugev väärtustamine Integreerimise printsiibile suurema õigusliku mõju andmine Euroopa Ühenduse keskkonnaõigus Keskkonnapoliitika 3 generatsiooni Jaotus tugineb kk ideoloogiale, keskkonnariskide õiguslike vahendite koosseisul ja prioriteetidel. 1. Gen. Kk ohtlike tegevuste tagajärgede leevendamine ja hüvitamine, vähe tähelepanu kkkahjustuste ennetamisele 2. Gen. Kkkahjustuste väktimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine, kk kõigi komponentide ja tegurite kaitse, senise haldusõigusliku regulatsiooni täiendamine, maj
13 EL keskkonnaõiguse eesmärgid ja poliitika kujundamise kriteeriumid 15 14 Subsidiaarsusprintsiip ja integreerimisprintsiip ja keskkonna kõrgel tasemel kaitsmise printsiip EÜ keskkonnaõiguses 16 15 EÜ keskkonnadirektiivide elluviimine, jõustamine ja otsekohalduvus 17 16 Rahvusvaheline keskkonnaõigus 18 17 Eesti keskkonnaõiguse üldiseloomustus 20 18 Keskkonnanormatiivid 21 19 Keskkonnaload 22 20 Keskkonnamõju hindamine 23
Keskkonnanormatiivid keskkonna kvaliteedile, hetmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu Keskkonnanormatiivi liigid: - Kvaliteedinormatiivid - Heitenormatiivid - Tehnoloogianormatiivid - Tootenormatiivid Normatiivid: välisõhk, vesi, heitvesi, pinnas, ujula vesi jne. KESKKONNAÕIGUS Õigus riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike käitumisteeglite kogum. (liiklusseadused, pant) Keskkonnaõigus normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda Keskkonnaõiguse tunnusjooned: - Ettevaatusprintsiip - Avalikkuse kaasamine ( reklaam, raadio, tv) - Rahvusvaheline õigus ( ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsid) - EL keskkonnaõigus - Teemavaldkonnad - Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid: - Jätkusuutlik areng ( puude istutamine raiesmiku asemele) - Integreerimine ( säästev Eesti 21)
- keskkonna kerge haavatavuse arvessevõtt - keskkonnakahju (tihti) pöördumatu iseloomu arvessevõtt Keskkonnariskid: - kindlakstehtud ohud. Teaduslikult tõestatud, rakendatakse vältimisprintsiipi. - hüpoteetilsed ohud (võimalikud, potentsiaalsed) ohud (riskid). Lõplik teaduslik tõestus puudub, kuid on olemas empiiriline kogemus või teooria. Rakendatakse ettevaatusprintsiipi. - spekulatiivsed ohud põhinevad üksnes oletustel. Nendega keskkonnaõigus ei tegele. Normatiivne ettevaatusprintsiip otsene ettevaatuskohustus (Rootsi, Saksa) Strukturaalne ettevaatusprintsiip rakendub teiste normide kaudu (kk-mõju hindamine, kk-load jne). 1992 Rio de Janeiro ,,Agenda 21" 1985 osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 1987 selle Montreali protokoll- esimense sihikindlalt ettevaatusprintsiipi kajastav. Loob mehhanismis osoonikihti kahjustavate ainete tootmise ja kasutustest kõrvaldamiseks. 1997 Kyoto protokoll kasvuhoonegaasid
KESKKONNAÕIGUS Riik sekkub- trahvid, maksud, vanglakaristus, ühiskondlik kasulik töö, et inimesed jälgiks käitumisreegleid. KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti pass...
Loetle alpool toodud tabeli esimeses veerus oma eelnevalt püstitatud äriideega seotud makrokeskkonna tegureid. Pööra seejuures erilist tähelepanu erinevatele muutustele makrokeskonnas. Kirjelda tabeli teises ja kolmandas veerus, kuidas need tegurid mõjutavad äriidee teostamist. MAKROKESKKONNA VÕIMALUSED OHUD TEGURID Kuidas mõjutavad? Kuidas mõjutavad? Looduskeskkond Looduslikud ressursid on keskkonnaõigus ettevõtte tooraineallikaks. Eesti ökoloogiline seisund on suhteliselt hea, inim tekkeline reostus maismaal on suhteliselt väike / ei sega äritegevust Majanduskeskkond Näiteks on oluline arvestada majandustsüklid, töötus,
Keskkonnaministeerium. Kaitse alla võtmise algataja avaldab teate loodusobjekti kaitse alla võtmise algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus aja lehes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse käigus saadud või koostatud dokumentidega pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses keskkonnateenistuses ja valla-või linnavalitsuses. (,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005, l k 240 -241.) 8 Pärast avalikku väljapanekut korraldatakse avalik arutelu. Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. 7
teabest, mida võetakse otsuste tegemisel arvesse, mille hulgas on ka informatsioon selle kohta, millistes valdkondades on teadmised puudulikud. /.../ Kaasaegses keskkonnaõiguses on aga otsuste kvaliteedi üheks peamiseks indikaatoriks kaitse ka ebakindlusega varjatud keskkonna- ja terviseohtude vastu." [2: 168- 169] KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=13 (Säästva arengu sõnaseletusi) 2. Veinla, H. (2005) Õiguseteaduse õpik, Keskkonnaõigus Lk 164-166 ; 168-169 3. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3572/Kontseptsioon+Arhu+ konventsiooni+III+samba+ellurakendamiseks+Eestis.pdf (Kontseptsioon Arhusi konventsiooni III samba ellurakendamiseks Eestis) 4. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1093764/ (KESKKONNA- MINISTEERIUMI ARENGUKAVA aastateks 2010-2013 - II Organisatsiooni strateegiline raamistik, visioon ning põiväärtused).
järelevalvaja Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda keskkonnakorraldus inimtegevuse korraldamine keskkonnahoidlikul viisil. Loodus- ja ühiskonnateaduste kokkupuutes tekkinud interdistsiplinaarne valdkond, millele tugineb keskkonnahoidlik tegevus. Sellesse kuuluvad nt keskkonnapoliitika, keskkonnaökonoomika, keskkonnaeetika, keskkonnaõigus, keskkonnamõju hindamine, keskkonnariski hindamine ning keskkonnajuhtimine keskkonnakorralduslik eesmärk kaitse eesmärgiks seatavad tingimused ja väärtused (nt puhas vesi, puhkevõimalused jne). Nad võivad olla poliitilised valikud ning õigusaktidega sätestatud keskkonnakorralduslikud valikud tegevused, mis eeldatavasti võimaldavad saavutada keskkonnakorralduslikku eesmärki keskkonnamõju mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju,
kasutamise korraldamine. Looduskaitse põhiülesanne - tagada Maa kui tervikliku biogeosüsteemi toimimise jätkumine. Selleks on vajalik säilitada elus- ja eluta looduse mitmekesisus, keskkonna iseregulatsioonivõime ning ökosüsteemsed protsessid - evolutsioon, aineringe, geneetilise info vahetamine jmt. ja edendada loodusharidust. Looduskaitseteadus - ohustatud liikide majandamine, kaitsealade kujundamine, keskkonnaökonoomika, keskkonnaõigus, taastamisökoloogia, ökosüsteemide kaitse, keskkonnaeetika jms Elurikkus - meid ümbritsev loodus kõigis oma eluvormides hõlmates nii geneetilist, liigilist, samuti elupaikade ja ökosüsteemide mitmekesisust. Ökoloogiline jalajälg - Ökoloogiline jalajälg mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil, võrreldes seda vastavate ressursside tootmiseks või saaste absorbeerimiseks (looduslikeks komponentideks lahutamiseks ning aineringetes
Arvame, et just need ajaloolised sündmused on läbi ajaloo vorminud rahvusvahelise õiguse tähendust tänapäeva mõttes: 1648. aasta Vesfaali rahu, 1919. aasta Versailles' rahuleping ning 1945. aastal ÜRO loomine. Tänapäeva rahvusvahelist ühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste lepingute ja tavade paljusus ning erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tugevnemine ja laienemine. „Kui varasemal perioodil kujunesid välja rahvusvahelise õiguse harud, näiteks inimõiguste õigus, keskkonnaõigus, humanitaarõigus, kriminaalõigus, siis tänapäeval võib öelda, et õigusvaldkondade vaheline seotus ja vastastikune mõju on kasvanud.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) Väärtused, nagu inimõigused ning vajadus aidata kaasa ühiskonna arengule, mõjutavad oluliselt teisi rahvusvahelise õiguse valdkondi. „Tänapäeval võib termin „rahvusvaheline õigus“ väga abstraktsena tunduda, isegi metafüüsilisena. Ent kõikides mainitud ja teisteski
too endaga kaasa paha ega segadust. ÕIGUS – osa saada KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada VASTUTUS – seadust tunda ja sellest kinni pidada) Kallasrada - kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Omanik peab lubama. Muutused alates 1. augustist 2014. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses. Mõisted: “keskkond - „õhk, vesi ja pinnas”. Keskkonnaõigus: mõiste - normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Eesmärk - inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. kujunemise taust tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ja KMH nõue 3. Suur rahvusvahelise õiguse roll 4. Tihe seos EL keskkonnaõigusega 5. Teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad 6. Terviklikkus Printsiibid:
Maa- ja keskkonnaõigus: 1) Eesti õigussüsteem jaguneb kaheks: Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla...
Interdistsiplinaarsus: Õigusteadus õiguslik kontroll Loodusteadused faktide tõlgendamine Haavatav, sest tõestamine keerukas Avalik vs eraõigus: Algus eraõigusest, siis selge pööre avaliku õiguse poole. Praegu avalik-õiguslike vahendite vähesem kasutamine eraõiguslike arvel Vastutus on suunatud eelkõige kahju hüvitamisele Muutlikkus > vajalik paindlikkus Keskkonnaõiguse põhiprintsiibid: Keskkonnaõigus peab hõlmama: Ka neid KK-elemente, mis ei oma majanduslikku väärtust. KK-elemente nende vastastikkuses seoses Rahvusvahelist koostööd Vajalik põhiprintsiipide olemasolu Keskkonna kaitsmine, säilitamine ja selle kvaliteedi parandamine Saastaja maksab Ettevaatus ja vältimine Õigus puhtale keskkonnale Säästev areng Põlvkondade vaheline õiglus Abistavad printsiibid Vastutus: KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid: Ennetamine Rakenduslikud
riiklikele soodustustele. · Haldusõiguse üldosa: · haldusorganisatsioon; · üldteooriad halduse õiguslikust siduvusest ja kujundamisvabadusest; · haldusmenetlus; · halduskohtumenetlus; · halduse tegevusvormid jne · Haldusõiguse eriosa: · avalik teenistus; · korrakaitseõigus; · maksuõigus; · sotsiaalõigus; · keskkonnaõigus; · justiitshaldus jne. · Haldusõiguse allikad: · Eesti Vabariigi põhiseadus; · seadused; · seadlused; · määrused; · käskkirjad; · HÕ üldpõhimõtted; · nn kohtunikuõigus; · rahvusvahelised lepingud. · Halduse kandjad · Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud
! (väga oluline) 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO teine Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2002 ÜRO kolmas Keskkonna- ja Arengukonverents (Johannesburgis, Rio +10) 2012 ÜRO IV Keskkonna- ja Arengukonverents (Rio de Janeiros) 2015 Säästva arengu 17 eesmärki (Pariis) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid: 4 Keskkonnaõigus: Keskkond: Eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. KK tunnusjooned: Keskkonnaõiguse printsiibid; Avalikkuse kaasamine; Seos EL keskkonnaõigusega; Terviklikkus. KK põhiprintsiibid: Jätkusuutlik areng; Kahju vältimine; Ettevaatus; Saastaja maksab. Keskkonnaõigus Eestis:
Seadusest mittesõltuv haldus (nt kuhu ehitada tee) Haldusõiguse mõiste ja jagunemine Haldusõigus - avaliku õiguse osa, millega reguleeritakse avaliku halduse teostamist, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitsmist. Jaguneb üldosaks ja eriosaks: Haldusõiguse üldosa hõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure (sulgude ette toodud) Haldusõiguse eriosa reguleerib halduse üksikuid tegevusvaldkondi, nt keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus (igal eriosa valdkonnal on samuti oma üldosa) Üldosaon: Halduskorraldusõigus Haldusmenetlusõigus Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks. Materiaalõigus sätestab haldusõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise
omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused. 2) haldusaparaadi välised küsimused: üksikisiku ja halduse omavaheline suhtlemine: isiku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. Haldusõiguse eriosa Haldusõiguse eriosa moodustavad kõik haldusaparaadi üksikuid sektoreid käsitlevad valdkonnad: avaliku teenistuse õigus, munitsipaalõigus, keskkonnaõigus, sotsiaalõigus, majandushaldusõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, maksuõigus jne. Kõikides eriosa reguleerivates seadustes on ühiseid haldusõiguslikke mõisteid, põhimõtteid ja probleeme, mida eriseadustes ei korrata, vaid need läbivad põhimõisted ja mõtted moodustavad haldusõiguse üldosa eseme. Haldusõiguse allikad Õiguse allikas on õigustloova tegevuse vorm, mis sisaldab õigusnorme. Nt seadus ja määrus on vorm. Primaarsed allikad:
Poliitiline mõju on vähem oluline iseenese ära majandamise kõrval. - Arengud 2000ndatel: - KeskkonnaMTÜde professionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel. - Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine. - Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms). - Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; - Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades). - Erakond Eestimaa Rohelised asutati Tallinnas 25. novembril 2006 (algatusgrupi töö asustati juba 2005) 1203 liikmega. - Karola vastus: - 1. suundumus: - KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine – saadud kogemused poliitikute,
Rahvusvahelise õiguse tagamine on keerulisem, sest ei eksisteeri maailma politseid. Ja ei saa rakendada samasuguseid sanktsioone. 26 Nimeta ja iseloomusta rahvusvahelise õiguse harusid. *Diplomaatiline õigus:seletab, kuidas tuleb käituda teiste riikide diplomaatidega. *Mereõigus:reguleerib merealade kasutamist *Lepingute õigus: selgitab rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamist, sõlmimist ja lõpetamist jms. *Majandusõigus: käsitleb finants ja kaubandusküsimusi. *Keskkonnaõigus: väldib keskonnakahjude tekkimist 27.Selgita humanitaarõiguse mõistet, eesmärki ja keskseid põhimõtteid. Humanitaarõigus e. sõjapidamise reeglid on loodud relvakonflikti jaoks. Põhimõtted: *Sõjaline vajadus, mis lubab jõudu kasutada vajaliku sõjalise eesmärgi saavutamiseks. * Humaansus: keelab põhjustada vigastusi ja kannatusi, mis ei ole vajalikud sõjalise eesmärgi saavutamiseks. *Vahetegemine: tuleb eristada tsiviilisikuid ja võitlejaid.
tagamine. See keskkonnaprogramm oli oma ülesehituselt kõige detailsem ja konkreetseid ülesandeid püstitav. Keskkonnaprogrammi sisu jaotati kolmeks: 1. Ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkide sõnastamine N. Saastuse ja muude keskkonnahäiringute vältimine või vähendamine N. Looduslikku tasakaalu kahjustava looduskasutuse vältimine 2. Ühenduse keskkonnapoliitika printsiipide määratlemine 3. Konkreetsete tegevuste kirjeldamine Keskkonnaõigus on võrreldes 1972. aastaga oluliselt muutunud kuid 11 põhiprintsiipi rakendatakse ka tänapäeval. Ennetada saastust kergem kui tagajärgi kõrvaldada Arendustegevuses arvestada võimalikke keskkonna mõjusid Vältida looduskasutust, mis võib kahjustada looduslikku tasakaalu EÜ raames, teaduse ja tehnoloogia taseme tõstmine „Saastaja maksab“ printsiibi rakendamine Üks riik ei tohi oma tegevusega saastata teist riiki EÜ peab arvesse võtma arengumaasid
Varem kasutati ettevõtte asemel sõna käitis. Kuid nüüdseks on sellest loobutud. Käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus. Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest. Mis on peamine erinevus maaõiguse ja keskkonnaõiguse vahel? Keskkonnaõigus on spetsiifiline õigusharu, millega puutuvad kokku ettevõtjad, kelle tegevus puutub kokku keskkonnakasutusega – näiteks kasvava metsa uuendusraie, maavaravaru kaevandamine, veevõtt, kalapüük jne. Samuti juhul, kui on tegemist saasteainete heitmise välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või jäätmemajandusega. Miks on maa eestlastele nii tähtis? Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk
Riiklikul Looduskaitsekeskusel on Eestis kaheksa regiooni ja keskasutus Tallinnas; 2 01.04.2007.a. jõustub Looduskaitseseaduse muutmise seadus, millega täpsustatakse tööjaotust kaitsealade Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailmas. Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Klassikaline positivistlik õigus: · Naabrite vaheliste probleemide lahendamine · Keskkond osa õigusest kui tekib kahju inimesele · Loodusvarade jagamine riikide vahel Moodne keskkonnaõigus · Keskkonna kui väärtuse kaitse · Suhted regionaalsel ja globaalsel tasandil · (konventsioonid) · Keskkond kui ühine pärand ja mure Mõisted: Keskkond - sjade, tingimuste ja suhete süsteem. ja ökoloogias on keskkond organismi mõjutavate biootiliste ja
olema). Telkimine- omaniku loal, kui keelust pole teada antud võib ööbida ja telkida kuni 24 h Koer- võõral maal peab olema koer lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti, keeld ei kehti teenistusülesannetel koertele. Korilus- kui ei ole selgelt keelatud, siis võib seeni, marju ja pähkleid korjata. Veekogu kasutamine- mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud kalapüük sõltub omanikust Sotsiaalne taluvus- heli kuulda 150m kaugusele. Keskkonnaõigus: Normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Tunnusjooned: 1. Keskkonnaõiguse printsiibid (eriti ettevaatusprintsiip) 2. Avalikkuse kaasamise ( on avaliku võimu ja huvigruppide vastastikune tegevus ühiskondlike otsuste vastuvõtmise protsessis, koostöö kodanikega, vaja, et teha kindlaks otsusesse puutuvad erinevad huvid ning jõuda läbipaistva otsustusprotsessi abil võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduseni) ja kkmõju hindamise nõue 3
1. suundumus KeskkonnaMTÜdeprofessionaliseerumine –saadud kogemused poliitikute, ametkondade ja äriorganisatsioonide survestamisel; avalikkuse tähelepanu koondamisel Institutsionaliseerimine–isemajandamispõhimõtete õppimine, projektipõhise töö juurutamine Spetsialiseerumine –fookusaladele keskendumine (keskkonnaharidus, keskkonnaõigus vms) 2. Suundumus Kohalike rohujuuretasandi organisatsioonide aktiviseerumine; Aktiivne kohalikule võimule vastandumine (maardlate, kaevanduste avamisele, teedeehitusele, arendusprojektidele linnades)
- Kaval viis inimõiguste ja hea elu saavutamiseks - Riik on kuritegevuse eemaldamiseks ja inimeste jaoks Islam Millised põhiõigused võiksid olla teistes kultuurides esindatud – suhtuda kriitiliselt Islam - Naiste ja meeste võrdõiguslikkus - Vägivald teiste vastu – kividega surnuks loopimine – omakohtu kaotamine, päris kohtu asutamine - - Diskrimineerimine – teised usud, - Keskkonnaõigus – kas oleksid naiste õigustest ees? - Budism - ??Keskkonnnaõigused – indias keeruline tagada sest liiga palju inimesi, pole universaalne,?? - Social security ei ole nii oluline kuna haridus ja töökoht on tagatud. - Leinamise eest tasu - Õigus haridusele – kui enamusel pole võimalik siis raske tagada Hinduism - Kastisüsteem – usuvabadusel pole mõtet sest preestrid on esimesed - Lasteabielud – lastelt ei tohi lapsepõlve
sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 68. Nimeta peale Paul-Henri Spaak´i veel tuntud isikuid, kes olid seotud Euroopa ühenduste loomisega Winston Churchill Suurbritannia; Jean Monnet Prantsusmaa; Robert Schuman Prantsusmaa; Joseph Bech Luksembourg 69. Mitu ametlikku keelt on ELis? 24 70. Selgita, mida tähendab, et teatud valdkonnad ELis on ELi ainupädevuses. Nimeta need 5 valdkonda. neli põhivabadust, tolliliit, siseturg, konkurentsiõigus, keskkonnaõigus 71. Euroopa Liidu nõukogu ülesanded on: Nõukogu täidab koos parlamendiga seadusandja ja ELi aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on aluslepingutega sätestatud tingimuste kohaselt poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid 72. Selgita, mida tähendab rikkumismenetlus Rikkumismenetlus on Euroopa Komisjoni algatatud menetlus liikmesriigi suhtes, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. 73. Kellest koosneb Euroopa Komisjon Komisjon koosneb 28-st volinikust
Kliima soojenemise tagajärgede suhtes on selgus siiski suurem. Nimelt toob protsessi pidurdamatu jätkumine üsna tõenäoliselt kaasa selliseid tagajärgi, nagu polaarjää sulamine, ookeandie veetaseme oluline tõus ja sellega seoses ulatuslikud üleujutused. Ka taimed ja loomad ei suuda kliima kiire muutumisega sammu pidada, paljudele liikidele võib see tähendada hävingut. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnaõigus. Hannes Veinla, Kirjastus Juura, Tallinn 2005 2. http://images.google.com/imgres? imgurl=www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/skeem.jpg&imgrefurl=http://www.s jg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html&hl=et&h=558&w=700&sta rt=1&prev=/images%3Fq%3Dkasvuhooneefekt%26hl%3Det%26lr%3D%26ie %3DUTF-8%26oe%3DUTF-8%26sa%3DN 3. http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html
Metsaannid: Kui ei ole selgelt keelatud, siis võib seeni, marju ja pähkleid korjata Massid metsas kahjustavad omaniku huve, isegi, kui korilus on lubatud Kuivanud puud tohib langetada maaomaniku loal Omaniku loata ei tohi kasvavatelt puudelt oksi murda (vihad, pärjad, koore koorimine) NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla! KESKKONNAÕIGUS Keskkonnaõigus – normide kogum, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. TUNNUSJOONED: Keskkonnaõiguseprintsiibid(eriti ettevaatusprintsiip) Avalikkusekaasamiseja KMH*nõue (keskkonnamõju hindamine) Suur rahvusvahelise õiguse roll Tihe seos EL keskkonnaõigusega Teemavaldkonnadjavaldkonnaülesedteemad Terviklikkus PÕHIPRINTSIIBID: ︎Jätkusuutlik (säästev) areng Integreerimine ︎Kahju vältimine Ettevaatus ︎Saastaja maksab
saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, keskkonnavastutus, keskkonnajärelevalve, keskkonnaseire o terviklikkus mõiste keskkond, omavaheline seotus, looduses peab valitsema tasakaal printsiibid: o jätkusuutlik (säästev) areng o integreerimine o kahju vältimine o ettevaatus o saastaja maksab o (keskkonna kaitstuse kõrge tase) keskkonnaõigus Eestis ja õigusruumi ümberkorraldus: o põhiseadus, üldseadused (säästva arengu seadus (SäAS), planeerimisseadus (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)), valdkondlikud seadused (jäätmeseadus (JäätS), looduskaitseseadus (LKS), veeseadus (VeeS), välisõhu kaitse seadus (VÕKS), jahiseadus (JahiS))
Euroopa Sõltumatute Ekspertide Põhiõiguste võrgustik. Sotsiaalharta , Vähemuste kaitse raamkonventsioon. Inimõiguste osas on tähtsaks see, kuidas tagada nendest kinnipidamine ja rikkumiste tuvastamine. Ameerikas on olemas Ameerika Inimõiguste konventsioon. Aasias puudub regionaalne inimõiguste kaitse kohus. Aafrikas on see olemas, kuid ebaefektiivne. XII loeng Rahvusvaheline kriminaalõigus, mereõigus, keskkonnaõigus Rahvusvaheline kriminaalõigus Rahvusvahelise kriminaalõiguse esimesed verstapostid on Nürnbergi ja Tokio protsessid. Keiser Wilhelmi sõjasüü I maailmasõja vallapäästmises oli talle ebaõiglaselt "pähe määritud". Weimari vabariigis olid Leipzigi protsessid kahe maailmasõja vahel. Pärast I maailmasõda suruti Saksamaale peale see, et Saksamaa esitab nimekirja inimestest, kes olid I maailmasõjas süüdi. Leipzigi protsessides mõistetigi nende isikute üle kohut
õiguserakendaja on endale selgeks teinud õigusnormide sisu ja mõtte. 8) Haldusõiguse süsteem (jaguneb üldosaks ja eriosaks. Üldosas - haldusõiguse põhiprintsiibid, mis on üldise tähtsusega. Eriosas - üksikud haldusõiguse valdkondi hõlmavad) ● Haldusõiguse eriosa moodustavad kõiki haldusaparaadi üksikuid sektoreid puudutavad valdkonnad: maksuõigus, planeerimis- ja ehitusõigus, avaliku teenistuse õigus, majandushaldusõigus, keskkonnaõigus jne. ● Haldusõiguse üldosa - haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, asutustevaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jne; üksikisiku ja halduse vaheline suhtlemine: kodaniku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. 9) Subjektiivne avalik õigus ja haldusõiguse suhe ● (subj. av. õ
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus,
2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava Maailmas: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid" 1973-1976 EL esimene Keskkonnaprogramm 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Agenda 21, Säästev areng 2002 ÜRO III Keskkonna- ja Arengukonverents, Johannesburgis 3.) Loodus- ja keskkonnakaitse korraldamise vahendid. Keskkonnaõigus, liigitus, põhiprintsiibid. Keskkonnaõiguse tunnusjooned: Terviklikkus Keskkonnaõiguse printsiibid- ettevaatusprintsiip Avalikkuse kaasamise (inimesed saavad kaasa rääkida) ja KMH (keskkonnamõju hindamine- hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale(asula, maapind, inimesed jne)) nõue Vertikaalsed teemad (vesi, jahindus, kalandus, looduskaitse GMO, kiirgus,
tegevused. 17 https://www.ri i gi teataja.ee/akt/12863102 14 Kasutatud kirjandus ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Eesti Terioloogia Se lts, Eesti Looduseuurijate Se lts, Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm, Tartu 2006 ,,Esimene Eesti looduska itse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006 ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 ,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005 ,,Pärandkooslused Õpik-käsiraamat" koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004 www.riigiteataja.ee http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14 15
Rahvusvaheline õigus riikidevaheline õigus; suhted Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus). Riigis 3 võimu: 1. seadusandlik 2. täidesaatev 3. kohtuvõim Kas need 3 võimu on ka rahvusvahelisel tasandil olemas? 1. seadusandlik Euroopa Liit Euroopa Parlamendi seadused liikmesriikidele kohustuslikud; on riikide PS-sest ka üle. 2. täidesaatve Euroopa Komisjon hakkab selles suunas minema, kuid hetkel rahvusvahelisel tasandil ei ole. 3. kohtuvõim Rahvusvaheline Kriminaalkohus on piiratud; Euroopa Inimõiguste Kohus ainult EL. Rahvusvahelistes suhetes on loodud päris piisavalt korda. Isiklikud huvid, et seda teha. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende j...
Makrokeskkonna faktorid on näiteks: · Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). · Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). · Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). · Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). · Seadusandlik keskkond (kehtivad seadused, väliskaubandusbarjäärid jne). · Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). Et prognoosida oma võimalusi tulevikus ja maandada ärikeskkonnast tulenevaid riske: · vali välja ettevõtte seisukohast olulised ärikeskkonna faktorid; · leia allikad, kust saad infot faktorite kohta; · informatsioonist lähtudes prognoosi võimalikke ärikeskkonna faktorite arenguid; Pane tähele: · analüüsi 5-10 faktorit; · vali välja ettevõtte tegevust kriitiliselt mõjutavad faktorid; · järjesta faktorid mõju tugevuse järgi.
riikides, kus asuvad meie kliendid/konkurendid. Makrokeskkonna faktoreid: Poliitiline keskkond (seadusandlus, majanduspoliitilised prioriteedid jne). Majanduslik keskkond (majandustsüklid, töötus, inflatsioon jne). Sotsiaalne keskkond (demograafiline seisund, religioossed iseärasused jne). Tehnoloogiline keskkond (uurimis-ja arendustöö tase, tootearendus jne). Seadusandlik keskkond (väliskaubandus, kaubandusbarjäärid jne). Ökoloogiline keskkond (keskkonnaõigus, ilm jne). PEST 3. november 2011 Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskko Maksuseadused SKP muutumine Elanike arvukuse Uued tehnoloogiad muutumine Keskkonnakaitse Inflatsioon Sündivus Patendikaitse regulatsioonid
KESKKOND: suuremad probleemid, õhusaaste, liiga suur ressursside kulutus, inimesi liiga palju e. ülerahvastatus ja haigused,saastamine- magevee reostus, osooniaugud; kliima muutus. Keskkonna koostöö: on probleeme- enamus riike küsib miks me peame seda tegema, paljude riikide puhul ei ole keskkonnaprobleem peamiseks küsimuseks.Lahenduseks on koostöö läbi rv organisatsioonide, erinevad lepped, rv keskkonnaõigus. Keskkonnakaitse organisatsioonid: RO, Greenpeace, IUCN, WWF. KYTO protokoll ÜRO loodud leping kliima soojenemise vastu võitlemiseks. 6.- RV õiguse ja majanduse peamised probleemid ja lahendused - üldine arusaam maailmast praegu tuleb ka kasuks
juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahvusvaheline õigus = kehtib kõigi riikide suhtes (kuulub peamiselt tavaõigus, nt agressiooni keeld) 2) üldine rahvusvaheline õigus = kehtib enamiku riikide suhtes (kuulub peamiselt lepinguline õigus, nt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuut)
Vastutus KKÕ-s : KK-riskide kontrollimise õiguslikud vahendid. Ennetamine: kk -normatiivid, kvaliteedinõuded, standardid; kk -load, kk -mõjude hindamine. Rakenduslikud: seire, järelevalve, audit, Vastutus, Vastutuse omapära . Traditsiooniliselt kahju hüvitamisele keskendumine, Praegu ennetamine, st ideaalis kk -vastutuse süsteemi ei peaks üldse kasutama. Probleemkohad: Kahju tekitaja määratlemine, Põhjusliku seose tuvastamine, Ajafaktor, Riigipiiride ületamine. EL keskkonnaõigus : Keskkonnaõiguse kolm generatsiooni: I: tagajärgede leevendamine, sektoriviisiline regulatsioon, käsu-ja-kontrolli meetmed II: Ettevaatusprintsiip, kompleksne kaitse, majandusmeetmed III: lisaks II-le ka õigus puhtale keskkonnale, s.h. Ligipääs infole Üldised suundumused- Tuletatud pädevuselt otsesele, Ühehäälsus > häälteenamus, EN > EN+EP, Direktiivid > raamdirektiivid, Emissioonide kontroll > kvaliteedinõuded.
esitatud kavatsuste ja põhimõtete formuleering, mis moodustab raamistiku selle tegevusele ning keskkonnaeesmärkide ja –ülesannete püstitamisele Ettevõtte keskkonnapoliitika peab: sobima ettevõtte tegevuse iseloomu ja keskkonnamõjudega sisaldama pideva täiustamise ja saastamise ärahoidmise kohustust sisaldama kohustust tegutseda vastavuses keskkonnaõigus- ja administratiivaktidega olema raamistikuks keskkonnaeesmärkide ja –ülesannete püstitamisel olema dokumenteeritud ja edastatud kõigile töötajaile olema kättesaadav üldsusele. Firmad keskkonnahoidu suhtumise järgi: Vastumõju osutav (reaktiivne) käitumine: firma hoolib oma tegevusest, kuid on hoolimatu keskkonna suhtes.
läbitöötamise ja lahendamisega. Selles seisneb omavalitsusteaduste põhieesmärk. Omavalitsusteadustel on kokkupuude paljude teadusharudega, mh: 1) Võrdlev omavalitsusõigusteadus (rahvusliku ja välismaiste omavalitsuskorraldussüsteemide hindamine) = toetudes teiste riikide KOV õiguslikule korraldusele võib KOV võtta eeskuju välisriikide KOV-i õiguslikest meetmetest kohalike küsimuste lahendamiseks 2) Avalik õigus = (eriti haldusõigus, keskkonnaõigus, ehitus-ja planeerimisõigus) avaliku õiguse normid annavad õigusliku aluse KOV tegevusele 3) Eraõigus = (nt eraõiguslikud tegevus-ja organisatsioonilised vormid) eraõiguse normide alusel osaleb KOV juriidilise isikuna, omades õigust varale, pärandile jms. 4) Sotsioloogia = KOV saab kasutada sotsiloogilisi uurimusi, mis seletavad teatud ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus) 5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist
749. constitutional order 750. combat võitlema 751. comprise hõlmama 752. police department and division 753. watches and protects jälgib ja kaitseb 754. neighbourhood watch naabrivalve 755. expertise ekspertiis 756. forensic kohtu (omadussõnana) 757. National Defence Academy sisekaitseakadeemia 758. to be admit vastu võtma 759. attained saanud/saavutanud 760. police abuse väärkohtlemine unit 17 761. Environmental law keskkonnaõigus 762. EC law euroopa ühenduse õigus 763. domestic law siseriiklik õigus 764. interrelated elements vastastikuses seoses elemendid 765. environmental interdependence vastastikune sõltuvus keskkonnast 766. by national boundaries 767. unification on environmental law- keskkonna ühtlustamine 768. ecological equilibrium ökoloogiline tasakaal 769. cultural and historical heritage and landscape kultuuriline ja ajalooline pärand ning maastik 770
keskkonna järele. Empiirilised näited: · Inglismaal, USAs, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal vähenes SO2, NOX saaste. · Rootsis ja Saksamaal vähenes CO2. · Teised probleemid suurenevad, kui SKP kasvab: looduse mitmekesisus väheneb, jäätmete hulk suureneb ja mitmel pool kasvavad ka CO2 heitmed. · Üldistamiseks tõendid puuduvad me ei saa väita, et majanduskasvuga on keskkonnaprobleeme võimalik lahendada. 29. Põhimõte, millele tugineb Euroopa keskkonnaõigus. Euroopa Liidu keskkonnaõiguse direktiivid lähtuvad ettevaatusprintsiibist. Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida.
õiguses, ning järelikult ei ole nõukogu rikkunud EÜ asutamislepingut ja EL lepingut, võttes vastu raamotsuse 2005/667 artikli 1, artikli 4 lõiked 1, 4, 5, 6 ja 7, artikli 6 lõike 1 punkti a ja lõiked 2 ja 3 ning artiklid 7–12. 1981, Casatti?? Otsus 70ndad Amsterdam lahend 80ndad komisjon vs Kreeka – Greek maize case Millistes valdkondades enne Lissaboni lepingut veel kriminaalõiguslikult reguleeriti? Keskkonnaõigus, terrorism, lapsporno, narkootikumid, küberkuriteod, korruptsioon, rahatähtede võltsimine. Milline oli reguleerimismeetod? Kas tuli üle võtta kogu regulatsioon või mingid terminid? Pidi võtma üle definitsioonid ja miinimumkaristused. Harmoniseerima vs ühtlustama vs lähendama – õigusnorme lähendatakse. Harmoniseerimine tähendab vastuolude kaotamist, lähendamine tähendab sarnasemaks tegemist. Mis Lissaboni leppega muutus
annaabi.ee 
