RIIGIKAITSE 1. 1.Mida uurib Eesti sõjaajalugu? Sõjaajalugu uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja tagajärgi ühiskonnale minevikus (s.t. pole ainult sõdade ajalugu). Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eesti pinnal või eestlaste ja teiste siinsete rahvuse esindajate osavõtul toimunud sõjasündmused ning nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. 2.Nimeta põhjused, miks kaotati muistne vabadusvõitlus 13.saj? Eestlaste lüüasaamisele aitas kaasa poliitiline hajutatus, välispoliitiline isoleeritus ja sõjatehniline mahajäämus (polnud vastasega võrdsel tasemel varustuse poolest). 3.Millal algas ja lõppes Vabadussõda? 28.november 1918 03.01 1920 hakkas vaherahu kehtima 4. Kes oli Johan Pitka ja milles seisneb tema tähtsus Eesti Vabadussõjas? Johan Pitka oli Eesti kontradmiral, Eesti mereväe looja ning esimene ülem Vabadussõjas. Samuti oli ta üks vabadusvõitluse juhte 1944.aastal. Johan Pitka ol...
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladin...
............... 23 Moraal ja õigus.................................................................................................. 23 Rahvusvaheline õigus........................................................................................ 23 Rahvusvaheline suhtlemine............................................................................... 24 Diplomaatia.................................................................................................... 24 Rahvusvaheline sõjaõigus................................................................................. 24 Ius ad bellum.................................................................................................. 24 Ius in bello...................................................................................................... 24 Vastutus kaitsta R2P – responsibility to protect..............................................26 Inimõigused......................................................
Selle suuna pooldajad olid ka ameeriklased. 10 Legaalsus puhtjuriidiline tõlgendamine, kas seaduse järgi tohib või mitte (JOKK = juriidiliselt on kõik korrektne). Legitiimsus õiguspärasus. See on laiem mõiste kui legaalsus. Hõlmab enda kõrvale lisaks õigusele ka moraali. V loeng Sõjaõigus Võib rääkida sõjaajaõigusest ja rahuajaõigusest traditsiooniline jaotus. Sõja alustamisel on tähtis ka legaalsus, tuleb kuidagi põhjendada. NT Hitler: bolsevism ründab. Sõja alustamise piiramist võib nimetada rahvusvahelise õiguse kõige ambitsioonikamaks projektiks. Probleemiks on see, kes neid käskusid-keeldusid reaalselt tagab. Samas arusaamad selle kohta, millal sõda tohib alustada, on juba päris vanad. Ühtse kristliku riigi konseptsioon
........................................................................................ 3 1. ÜLDINE ........................................................................... 4 1.1 Riietus ..................................................................... 4 1.2 Relvastus ................................................................. 8 1.3 Transpordivahendid ............................................... 13 1.4 Rahvusvaheline sõjaõigus ...................................... 21 1.5 Kehaliste võimete kontrolltest ................................ 25 2. VÄLIOSKUSED ............................................................ 31 2.1 Sõduri varustuse pakkimine ................................... 31 2.2 Kauguste määramine.............................................. 42 2.3 Moondamine ......................................................... 50 2
ette võetud või kavatsusel. Humanitaarne sekkumine. · Relvastatud tungimine teise riiki, eesmärgiga vähendada sealse tsiviilelanikkonna kannatusi. · Kannatused võivad olla põhjustatud kodusõjast, genotsiidist, humanitaarkriisist. · Eesmärk ei ole annekteerida või vallutada riiki, vaid lõpetada seal toimuv inimõiguste rikkumine ja parandada tsiviilelanikkonna elu. · Rwanda, Ida-Timor, Jugoslaavia pommitamine Rahvusvaheline sõjaõigus. · Rahvusvahelise sõjaõiguse ehk nn ius in bello moodustavad kõik normid, mis õigustavad sõda ja reguleerivad ,,sõjapidamist" relvastatud konfliktis. · Katab ka sellised valdkonnad nagu sõja kuulutamine, allaandmise aktsepteerimine, sõjavangide kohtlemine ja teatud relvastuse kasutamise keelamise. · Üksikisikute kaitse relvastatud konfliktides: o Teatavates eriolukordades (milleks loetakse relvastatud konflikti) on riikidel
Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? Grotius: rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Sõjaõigus: tasakaalu leidmine uusskolastikute ja Gentili vahel Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Varauusaegsed traditsioonid II: humanism Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon Humanistid. 2 põhisuunda: Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude Kristlik patsifism
· Rahvusvaheline kriminaalõigus, mis sätestab üksikisiku vastutuse rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest. · Rahvusvaheline mereõigus. Mereõigus paneb paika erinevad merealad ning reguleerib riikide õigusi ja kohustusi merealadel. · Rahvusvaheline majandusõigus on eriti suurt tähendust omandamas seoses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tegevusega. · Sõjaõigus seab üles reeglid, mida sõdivad pooled on kohustatud järgima. Eelkõige on tegemist eeskirjadega, mis puudutavad sõjavangide ja tsiviilelanikkonna kaitset sõjaolukordades. 16. Riikide suveräänsuse ja võrdsuse printsiip. 81. riik on oma tegevuses sõltumatu nii sisse- kui ka väljapoole. Sissepoole suunatud suveräänsuse all tuleb mõista absoluutset territoriaalset ja personaalset ülemvõimu oma riigi territooriumil ning selle absoluutse ülemvõimu
[Üks tuntumaid telegramme George keegi USAst, 1946. aastal, pseudonüüm “X”.] - Ettevalmistused -> dokumendid, mida kohtumistel kavatsetakse sõlmida või deklareerida. - Probleemide lahendamine -> eelkõige oma riigi kodanike probleemide lahendamine välisriigis. ● Riigipea esindajad - Immuniteedid -> mingid seadused neile ei kehti Riigpea, valitsusjuht ja välisminister võivad kirjutada lepingutele alla ilma volituseta. Rahvusvaheline sõjaõigus ● Õiglane sõda: - Antiik- Vana Testament (viljapuid ei tohi sõja ajal hävitada, et tsiviilisikud saaksid süüa), Sun Tze (Hiina kõige klassikalisem sõjapidamise õpetuse autor; linnasid ei tohiks rünnata, kui see pole just hädavajalik?), India, Kreeka-Rooma, Islam (sõda uskmatutega). - Keskaeg ● Jus ad bellum -> seda, kes võib sõda pidada ● Jus in bello -> õigus sellest, kuidas sõjaväljal käituda Jus ad bellum
mis on loodud riikide poolt ja riikide jaoks (sest see on liiga kitsas määratlus) ning rõhutavad õiguse tähtsust üksikisikule ja kui vahendit õigluse saavutamiseks. Kriitika: kas selline käsitlemine oleks võimalik ilma riikide poolt loodud rahv.-vah. õiguse normideta? § 5. Rahvusvahelise õiguse süsteem Rahv.-vah. õiguse vanemad reguleerimisvaldkonnad on nt riikide staatus rahv.-vah. õiguses, õigusjärglus, vastutus, rahu ja julgeolek, sõjaõigus, lepinguõigus, mereõigus, diplomaatilised suhted. Uuematest reguleerimisvaldkondadest võib nimetada nt inimõigusi, rahvusvahelisi organisatsoone, majandust ja arengut, tuumaenergiat, õhu- ja kosmoseõigust, keskkonda, kommunikatsioone jms. II TEEMA RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD § 1. Rahvusvahelise õiguse allikate liigitus ja hierarhia Selleks, et mingi asi saaks olla õigus, peab seal olema käsk ja sund
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigu...
võib õigustatult vastu astuda). 2. Humanistlik suund (Machiavelli, Lipsius) lähtus ,,riigi huvi" teooriast (valitseja peab tagama riigi säilimise). Machiavelli jt 'riigi huvi' teooria tõlkis juriidilisse keelde A. Gentili ning ta arendas sellest 'õiglase sõja' teooria. Tema käsitluse keskmes, lähtepositsiooniks olid kollektiivsed õigused, mitte individuaalne patt (vrdl neoskolastikud). Tegemist on riigikeskne distsipliin, sõjaõigus ei ole mitte inimese moraalne kohustus või õigus, vaid riigi õigus. Seega ei ole see üldse teoloogiline distsipliin, sõjaga peaksid tegelema juristid ja riigiteadlased, mitte teoloogid. Nendest kollektiivsetest õigusttest rõhutas Gentili ,,Õiglases sõjas" eelkõige kaitsesõja aspekti. Kaitsesõda on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus (sest ei saa usaldada, et vastane jääb oma õigluse piiridesse)
Tegemist on iseseisva õiguskorraga, mis sisaldab vaieldamatult siduvaid reegleid. Nad on detsentraliseeritud, nt ÜRO rahvusvaheline kohus, ÜRO julgeolekunõukogu. Isegi kui tegevust ei sanktsioneerita, on siiski tegemist õigusrikkumisega.See tähendab mõneti rahvusvahelise õiguse ebaefektiivsust, kuigi süsteem ise on põhimõtteliselt olemas. Rahvusvahelisel õigusel on olemas ka oma spetsialiseeritumad valdkonnad, nt mereõigus, kosmoseõigus, sõjaõigus (reeglid, mida sõdivad pooled on kohustatud järgima), rahvusvaheline keskkonnaõigus, rahvusvaheline kriminaalõigus (sätestab üksikisiku vastutuse rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest), rahvusvaheline majandusõigus (maailma kaubandusorganisatsioonid). Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid: Rahvusvahelise õiguse funktsioneerimiseks on vaja põhimõtete olemasolu. Üldised reeglid, peavad
sellest ajast sai Magdeburgi piiramine ja tormijooksuga vallutamine 1631. a kevadel Saksa-Rooma keisri kindrali Johann Tserclaes von Tilly juhtimisel. Pärast linna vallutamist jättis ta linna kolmeks päevaks oma palgasõdurite meelevalda. Nad kõik said rikkaks. 30 000 – 40 000-st linnaelanikust hukkus üle 20 000, ei halastatud ka naistele ja lastele. Endine rikas hansalinn Magdeburg on jäänud tänini kohaliku tähtsusega provintsilinnaks. 30-aastase sõja ajal sõjaõigus ei kehtinud, see oli üks julmim sõda Euroopas enne 20. sajandit. Sõja lõpetas Vestfaali rahukonverents, kus lepiti kokku sõjajärgse Euroopa poliitiline kaart. Enam-vähem sama toimus 1815. a Viini kongressil, kus Mandri-Euroopa suurvõimud Preisimaa, Austria ja Venemaa otsustasid Austria kantsleri Metternichi juhtimisel Napoleoni-järgse Mandri-Euroopa saatuse üle. Sõjatehnika arenguga kaasnesid ühelt poolt üha suurema purustusjõuga relvad, teiselt poolt aga muutus
Küsimus:"Kas inimsugu on pidevalt edasiliikumas paremuse poole?" (vastuses revolutsioon ja moraal). Rahvusvahelisel õigusel 4 elementi: 1)riigid vaadelduna välistes suhetes üksteisega, loomult on mitteõiguslikus seisundis; 2)seisund on sõjaseisund, aga mitte alati tegelik sõjaseisund; 3)hädavajalik on rahvasteliidu idee ühiskondliku lepingu alusel, et väliste kallaletungide vastu kaitsta; 4)see ühendus ei peaks omama suveräänset võimu, vaid peaks olema selts, föderatsioon. Sõjaõigus on rahvusvahelise õiguse raskeim osa, seadusetu olukorra seadus. Võimalik, kui sõda pidada sellele põhimõttele vastavalt. Ükski sõltumatute riikide sõda ei saa olla karistus- ega ka ikestussõda. Kui 17 sõda on tekkinud, siis mõistus käsib meil sellisest seisundist väljuda. Mõistuse idee on täiendav printsiip, sest meie praktilise mõistuse kategooriline imperatiiv ütleb, et see ei ole viis, kuidas peaks õigust otsima
Alad arameastuvad, Palestiinasse saabuvad heebrealased. Allikad on väga ühekülgsed, peamiselt Vana Testamendi näol. On ka Kreeka tekstid, aga seal figureerivad foiniiklased, üldsõnaliselt. Kujunesid mitmed linnriigid, sh Sidon ja Tyros. Oli ka kaubanduslik aristokraatia ja neil oli poliitiline sõjaõigus. Foiniiklased Laevaehitus (Liibanoni seedermetsad) ja teiselt poolt üldse ehitusmeistrid. Ehk need linnas eksportiid oskustööd. Assüürlased vajasid ka metalli, peamiselt rauda ja tina. Kaubanduslikud suhted Etruski linnriikidega, foiniiklased olid vahendajad Aasia suurvõimudele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
