Tema tegevuse teljeks oli muusika, füüsika, matemaatika ja arhitektuuri seoste uurimine ja oma muusikas ühendamine, tema täiesti teistsugune lähenemine muusikale oli 1960ndail aastail Euroopas originaalne, kuid ei leidnud järgijaid nagu Boulez, Ligeti jt, ta jäi elu lõpuni teisitimõtlejaks. Tema helikeel on kordumatu, jäljendamatu. Kohati võib seda liigitada 1960ndate sonorismi hulka, st erilised mänguvõtted ja tämbrinüansid on esiplaanil, kuid Xenakis lõi kõla ja muusikalise materjali organiseerimiseks ülikeeruka süsteemi, mis põhineb matemaatika ja arhitektuuri seaduspäradel. Ise on seda nim stohhastiliseks printsiibiks (kr.k. vastupandamatult eesmärgi poole püüdlev). Komponeerimisel kasutab millimeetripaberit! Samas, Xenakise enda sõnul püüdleb tema muusika meta-kunsti poole, st tahab ületada komp.tehnilise ja ka muusikalise tasandi, soovides muutuda pigem poeesiaks.
Mõned Britteni teosed põhinevad briti rahvalauludel, ja nagu ka paljud tema ooperirollid, olid need kirjutatud tema partnerile tenor Peter Pearsile. Britten oli ka korralik pianist ning kandis mõnikord klaveril ette kammermuusikat ja saatis kammerlaule, kuid on pidanud klaverit taustapilliks. Ta on pälvinud ka Taani kõrgeima muusikalise tunnustuse Sonningi fondi muusikaauhinna, mida annab välja Lonie Sonning Music Foundation. Iennas Xenakis 20. sajandi teise poole heliloojate hulgas oli kreeka päritolu Iannis Xenakis (1922-2001) üks omanäolisemaid ja kompromissitumaid. Omandanud arhitekti ja inseneri hariduse, asus ta 1947. aastal tööle Pariisi. Pariisis sõbrunes Xenakis mitmete prantsuse heliloojatega, olulisimaks kujunes tutvus Messiaeniga, kes ei soovitanud tal hakata kompositsiooni õppima ja viis ta kokku elektronmuusika pioneeri Pierre Schaefferiga. Schaefferi stuudios kohtus Xenakis helilooja Edgard
proovikiviks. Lavamuusika Berio on kirjutanud 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. ,,La vera Storia" (,,Tõestisündinud lugu") (1981. Esimene teos on 3-vaatuseline ,,Opera" (1970) muusikaline näitemäng, kus põimuvad 3 surmateemaga seotud süzeeliini esimene ja ainus täielik läbikukkumine Beriol, esietendus vilistati välja. Viimane lavateos on 1-vaatuseline lühiooper ,,Ühe paiga kroonika" (1999). Iannis Xenakis (1922-2001) Iannis on Rumeenias sündinud Kreeka päritoluga helilooja, kes tegutses põhiliselt Prantsusmaal. Enne muusikaõpinguid ja muusikasse süvitsi süvenemist õppis ta Ateena Polütehnikumis arhitektuuri. 1947. põgenes ta valepassiga Kreekast Prantsusmaale, kus tal õnnestus saada tööd Pariisi arhitektuurbüroos Le Corbusier. Mõned aastad hiljem töötas Xenakis juba isikliku assistendina. Tema ja ühe teise arhitekti tuntud ühisprojektiks on Phillipsi paviljon (1958)
India 1956: Saddam Hussein Gymnasium , Baghdad , Iraq 1956: Saddam Hussein Gümnaasium, Bagdad, Iraak 1957: Unité d'Habitation of Briey en Forêt , France 1957: Unité d'habitation on BRIEY En Foret, France 1957: National Museum of Western Art , Tokyo 1957: National Museum of Western Art, Tokyo 1957: Maison du Brésil , Cité Universitaire , Paris 1957: Maison du Bresil, Cite Universitaire, Pariis 19571960: Sainte Marie de La Tourette , near Lyon , France (with Iannis Xenakis) 1957- 1960: Sainte Marie de la Tourette'i, ümbruses Lyon, Prantsusmaa (koos Iannis Xenakis) 1957: Unité d'Habitation of Berlin -Charlottenburg, Flatowallee 16, Berlin View on the map 1957: Unité d'habitation Berlin-Charlottenburg, Flatowallee 16, Berliini Vaata kaardil 1957: Unité d'Habitation of Meaux , France 1957: Unité d'habitation on Meaux, Prantsusmaa 1958: Philips Pavilion , Brussels , Belgium (with Iannis Xenakis) (destroyed) at the 1958
põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus. Mulle tundub, et selliste teoste autoriteks on Stravinski, Mahler, Rahmaninov, Prokofjev, Šostakovitš, Orff, Gershwin, Sibelius, Ravel, Debussy (kui nimetada mulle eriti sümpaatseid), aga kindlasti ka Boulez, Penderecki, Lutoslawski, Ligeti, Xenakis. Aga võib-olla hoopis terve plejaad siin praegu mitte nimetatuid. Eesti autoritest jätaksin diskreetselt taolise loetelu tegemata, sest valdav osa eesti senisest heliloomingust kuulub XX sajandisse, kus meie õnneks on loodud palju häid teoseid, mis – ma loodan –pakuvad huvi ka tulevikus. XX sajandi muusikale veidi sotsioloogilisema nurga alt vaadates tundub mulle oluline afroameerika muusika levik ning selle protsessi tulemusena pop- ja rockmuusika teke, mille
II MS ajal läks sõtta, langes 1940 vangi (viidi Sileesiasse), kus kirjutas olulise kammermuusikateose "Kvartett aegade lõpuks". 1941 sai Pariisi kons-i harmooniaõppejõuks. Töötas välja oma loomemeetodi, mis põhines värviharmoonial ja omaloodud sümmeetriliste laadide süsteemil), ja kirjutas traktaadi "Minu helikeele tehnika". Tal olid väga andekad õpilased (heliloojad Boulez, Stockhausen, Xenakis, pianist Yvonnne Loriod hilisem abikaasa, jpt). Oli väga pühendunud ja hinnatud õpetaja, keda käidi kuulamas ka teistelt maadelt. Loomingus esiplaanil orelimuusika ja sümfoonilised suurteosed, kammermuusikat üldiselt vähe, peamiselt sooloklaverile. Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede ülistamisele
• Esimene teos „Kontra-Punkte“ • Elektronmuusika – „Gesang der Jünglinge“ • Kammermuusika – „Zeitmasse“ • Orkestrimuusika – „Gruppen“ • Vokaalmuusika – „Stimmung“ • Ooperitsükkel „Licht: Die Sieben Tage der Woche“ Luciano Berio 1925-2003 • Itaalia helilooja • Lavamuusika, vokaal- ja kammermuusika • Vokaalmuusika – „Sinfonia“ • Kammermuusika – „Sequenza I-XIV“ • Lavamuusika – „Opera“ Iannis Xenakis 1922-2001 Elust Looming Stohhastiline „Metastasis“ – esimene orkestriteos Tegutses Prantsusmaal Hariduselt arhitekt
Eksperimenteeritakse. Serialism dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla. Klastrid, kõlaväljad. Esindajad: Iannis Xenakis. Eestist: Kuldar Sink(`Kompositsioonid 2 klaverile'). Eksperimentaalmuusika(e xpressio=väljendus) vastureaktsioon serialismile.Oluline on juhuslikkus(nt heliteose kõrgused ja vältused määrab müntide õhkuviskamine). Esindajad: John Cage(`4.33' teos,mille kujundavad juhuslikud helid). Happening ühendati muusika ja teatraalsus.osavõtjad lepivad toimuva suhtes üldjoontes kokku, samas on lavalt nähtav tegevus omavahel seostamata, kooskõlastamata
Kõige eksperimentaalsem vokaalteos "Sinfoniat". Postmodernismi tippteos. Kaheksa häält saadavad üksteisele silpe ja häälikuid, milest Marthin Luther Kingi nimi koosneb ja ainult lõpus laulavad enam vähem arusaadavalt välja. Kammermuusika Kõige tuntub teos "Sequenza I-XIV". Iga osa on iseseisev kompositsioon ja eri esitajale. . Lavamuusika 5 ooperilaadset muusikalist lavateost. Pikim ooper "La Vera storia". Teos "Opera" ainus täielik läbikukkumine. Iannis Xenakis Hariduselt arhitekt, on ka tema muusikas konstrukstioonid ja matemaatilised protsessid. Kõige selgemalt avaldub see teoses "Metastasis". Tundis huvi löökpillikoosluste vastu. Kaks teost löökpilliansablile: "Pleiades" ja "Persephassa". Kirjutas elektronmuusikat ja mõtles ka visuaalsele küljele. Näiteks teos "hibiki-hana- ma" on reziiga valgusmuusika. Ta on ka üks esimesi, kes kasutas komponeerimisel arvutit. Gyorgi Ligeti
*kunsti teos saab muutuda demokraatlikus *hakkab ringelma rahva hulgas, pole seotud enam kultusega, mis oli eliidi pärsumaa *kunstiteos hakkab mängima inimeste elus ka poliitilist rolli m üstifitseeritus salapärasaus, erilius, eriline sfäär SELLE V ÄHENEMINE erinev funstioon tõlegdnadatav viisil, mida enne ei olnud 60.aastate l õpp kunstnikul puudub kontroll selle üle, mida tema muusikaga tehakse, kasutatakse *remix muusikapala tema algsest kontekstist v äljatoomine (Xenakis) *kunstitööstus võimeline tootma kunstiteost, mis sisaldavad efekte, mis ei kuulu kellelegi? *kunstiteose puhul hakkab rolli mängima see, kuidas teda kasutatakse, mitte see kuidas see on toodetud, ei mängi enam rolli algne kontekst *tehnoloogia muudab tarbimist ja tootmist massidesse levimine *arvab, et massitarbimisel on potentsiaali, ei ole üleni negatiivne *mehhaniliselt taastoodetav kunst teatv aura s äilib *mp3 muusikal puudub materiaalsus t änapäeval *J
hakkab elama omaelu väljaspool algselt rituaali. Ehk siis kunst hakkab elama inimeste seas teistsugust elu ega sõltu enam algsest rituaalist. 3. Benjamin näeb, et kunstiteos saab niimoodi muutuda demokraatilikuks. Kunstiteos hakkab ringlema rahva hulgas. Ta pole seotud enam konkreetse kultusega. Ehk siis rituaali Benjamini jaoks asendab poliitika. Kunstiteosel on müstifitseeritus. Xenakis · Prantsuse teoreetik Baudeillard o Ta rõhutas materjaalsuse kadumist. o Nt: muusika marerjaalsus on kadunud, sest kuulatakse muusikat mp3 näeol, mitte enam reaalsetelt plaatidelt/vinüülidelt. · (Frankfurdi koolkonnast kolmas oli Marcuse) · Marcuse 4. Läks samuti ameerikasse nagu Adorno. 5. Marcuse probleem oli, et miks ikkagi kapiltalismi sees ei toimu sotsiaalseid murrangiud
annaabi.ee 
