Merepraktika aruanne: Praktikakoht Victoria I (5)

EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond
TÜÜRIMEES
MEREPRAKTIKA ARUANNE
Victoria I Praktikakoht
24.04.2007 ­ 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp
Õppegrupp: LL- 41
Juhendas: Rein Raudsalu
TALLINN 2009 Retsensioonid
2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS , LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ..............................................................................12 Hea merepraktika navigatsioonivahis....................................................................................12 Peamasin ................................................................................................................................12 Stabilisaatorite kasutamine ....................................................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid ..................................................................12 Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid ..........................................................................13 Autopiloot ..............................................................................................................................13 Visuaalne vaatlus ...................................................................................................................13 Kapteni kutsumine .................................................................................................................13 Informatsioon vahikoosseisule ..............................................................................................14 Search and Rescue .................................................................................................................14 Laeva süvis ning muu informatsioon ....................................................................................14 Logiraamatud .........................................................................................................................14 Püstuvuse arvutamine ................................................................................................................14 Püstuvus arvutus ....................................................................................................................17 Autoteki peamõõdud .................................................................................................................18 Kauba kinnitus vahendid ...........................................................................................................19 Näited kuidas korrektselt kaupa kinnitada.............................................................................20 Sildumine ...................................................................................................................................21 Ohutus sildumisoperatsioonidel ............................................................................................22 Haalamisotsad ........................................................................................................................24 Laeva tuleohutus ja päästevarustus ...........................................................................................27 Häired ja häiresignaalid .............................................................................................................27 Häirenimistu ..........................................................................................................................28 Päästevahendid ja nende mahutavus ..........................................................................................29 Päästepaadid ..........................................................................................................................29 Päästepaadi veeskamine ........................................................................................................30 Mere Evakuatsiooni-Süsteem (MES) ....................................................................................32 Päästeparved ..........................................................................................................................32 NAVIGATSIOON .........................................................................................................................36 Teekond .....................................................................................................................................36 Vaatlus .......................................................................................................................................39 3 Navigeerimine jääs ....................................................................................................................40 Navikatsiooni protsetuurid ........................................................................................................41 Pilot card ....................................................................................................................................45 Ilma prognoosi ettevalmistamine...............................................................................................46 Ilma prognoos reisijatele: ......................................................................................................47 LAEVAJUHTIMIS SEADMED ...................................................................................................48 RollsRoyce ................................................................................................................................48 Rolls -Royce KaMeWa CPP.......................................................................................................49 Rolls-Royce KaMeWa muudetava sammuga sõukruvi karakteristikud . ...............................51 Peamasin ....................................................................................................................................52 Peamasinate väljumiseks ettevalmistamine ...............................................................................53 Trasterid .....................................................................................................................................54 Vöörikrunide väljumiseks ettevalmistamine ja väljalülitamine ................................................55 Vöörikruvide töö kontroll ..........................................................................................................55 ROOLIMINE .............................................................................................................................56 Rooli keskpaneeli elemendid .....................................................................................................56 Käsirool .....................................................................................................................................58 Roolimasina andmed .................................................................................................................59 Stabilisaatorid ............................................................................................................................60 Veekindladuksed .......................................................................................................................65 Veekindel kontuur .....................................................................................................................66 ELEKTROONILISED LAEVAJUHTIMIS SEADMED .............................................................67 Integreeritud sild ........................................................................................................................67 Manta Radar ..............................................................................................................................69 Radari menüü .............................................................................................................................70 Manta 3 ECDIS .........................................................................................................................72 NIS 2002 MkII AIS ...................................................................................................................73 MX420 series GPS/DGPS navigator .........................................................................................74 SEM200 track Keeping Autopilot .............................................................................................75 Navigation Echo Sounder GDS 101 ..........................................................................................76 Ocean Magnetic Compass Systems ...........................................................................................77 NDR2002 Voyage Data Recorder .............................................................................................78
4 LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA
Üldandmed
Built / Delivered / Converted 2004 Aker Finnyards, Rauma Operator AS Hansatee Cargo Flag / Home port Estonia / Tallinn BV I +HULL, + MACH , RO-RO PASSENGER SHIP , Class UNRESTRICTED NAVIGATION, AUT-UMS, SYS-NEQ-1 Ice class IA SUPER Call sign ESRP IMO No 9281281 Stability SOLAS 74 as Amended / 4,0 Hs Damage compartment no: 2 Length over all 192,90 m Length (Article 2(8)) 175,20 m Breath moulded/max 29,00 m Depth to bhd deck 9,7 m Draught max, 1AS 6,6 m Air draught 42,5 m Gross tonnage 40 975 Net tonnage 24 797 DWT 4 930 t Light weight 15 683 t Main engine type 4 × Wärtsilä Vasa 16V32 LNE Power output 'MCR' [kW] 6500 kW Auxillary engine type 3 × Wärtsilä Vasa 6R32 LNE Bow trusters input [kW] 2 × 1800 kW Stern trusters input [kW] NA Means of stabilization Retractable fins Total generator output [kVA] 3 × 2960 kVA Voltage 690 V Max trailer capacity 65 pcs, (14 m) Max car capacity 472 pcs ( incl . Hoistable platforms) Lane length 1 1031 lm (lane with 3,2 m), 1320 lm (lane with 2,4 m) 472 lm (platforms) Lane length 2 (hoistable)
SB 4,90 m; P 4,50 m; below hoistable platform 2,10 m; above Free height on car deck platforms 2,40 m Bow gates and widths 4,9 x 5,0 m
Stern gates and widths 4,9 x 8,4 m (2 pcs)
5 Total interior area 19 580 m² Pass . public area inside 7 120 m² Seats inside 0 Pass. open deck 1960 m² Shop area 805 m² Restaurant area 1350 m² Max number of passengers 2500 Passenger cabins 739 Outside cabins 305 Passenger lower berths 1228 Passenger total berths 2246 Crew cabins/berths 216 Max number of persons 2700 Lifeboats / capacity 6 pcs/150 persons Liferafts / capacity 26xVIKING 100DKS; 2xVIKING 50 DKS Rescue boats 1 RB+1 FRB Service speed 85% 22,0 kn ME fuel consumption 195 g/kWh (at 85%MCR, ISO) AE fuel consumption 192 g/kWh (at 100%MCR, ISO) Boiler fuel consumption Not specified
6 Joonised
7 8 9 10 11 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis Vahitüürimees on vastutav planeeritud reisiülesande täitmise eest tema vahis. Ta peab pidevalt jälgima,et oleks järgitud COLREG, STCW ning muud rahvusvahelised, rahvuslikud ning kohalikud nõuded.Vahitüürimees peab vahti navigatsioonisillas. Sillast lahkuda ei tohi mitte mingil juhul enne, kui uus vahitüürimees ei ole vahti üle võtnud vastavalt kehtivale korrale. Vahitüürimehe põhiliseks vastutusalaks on kindlustada navigatsioonivahi efektiivsus ning laeva navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine. Laevadel eraldi asuva kaardikambriga on vahitüürimehel lubatud siseneda kaardikambrisse lühikeseks ajaks seoses navigatsiooniliste ülesannete täitmisega, kuid eelnevalt peab ta veenduma , et navigatsiooniline olukord seda võimaldab. Vahitüürimees jääb vastutavaks laeva ohutuse ja navigatsiooni eest vaatamata kapteni viibimisele sillas kuni momendini, kuni on saanud kaptenilt selgelt mõistetava korralduse/informatsiooni selle kohta, et kapten on tema kohustused üle võtnud. Vahitüürimehe kohustus on olla kursis laeval läbiviidavate töödega, töödega raadioantennide, radariantennide, laevavile läheduses, et vajadusel hoiatada töötavaid inimesi vastava aparatuuri kasutamisest. Soovitav on kasutada informatsioonilisi tabeleid hoiatamaks tööde läbiviimisest vastava aparatuuri läheduses.
Hea merepraktika navigatsioonivahis
Vahitüürimees on vastutav pideva ja tähelepaneliku vahipidamise eest. See on põhiline vältimaks kokkupõrkeid, madalikulesõite ning teisi juhtumeid. Pidamaks efektiivset vahti peab vahitüürimees kindlustama: -visuaalse vahi kindlustamaks olukorra täieliku valdamist,
mise ,
jälgimise.
Peamasin
Vahitüürimees peab arvestama sellega, et peamasin on pidevalt tema käsutuses abistamaks vajadusel manööverdamisel. Ta ei tohi kahelda peamasina kasutamise suhtes, kui selleks tekib vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ning peatumisteekonnaga.
Stabilisaatorite kasutamine
Stabilisaatorite kasutamiseks ning nende eemaldamiseks annab vastava korralduse kapten või tema poolt volitatud isik. Vahitüürimees asetab sillas ettenähtud kohale vastava informatsioonilise tabeli.
Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid
Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle: autopiloodi poolt hoitav kurss,
12 tavalt võimalusele peale igat suuremat kursimuutust,
sünkroniseerimine,
Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid
Järgnev aparatuur peab olema kontrollitud/ testitud igapäevaselt:
alarm
Autopiloot
Sõltuvalt aparatuuri usaldatavusest ning navigatsioonilisest olukorrast võib olla automaatrool kasutusel ka piiratud vetes sõidul. Vahitüürimees peab arvestama sellega, et roolimehe kasutamine varakult ning üleminek käsijuhtimisele annab võimaluse varakult lahendada potentsiaalseid ohusituatsioone. On äärmiselt ohtlik lasta areneda olukorral kus automaatjuhtimisel oleval laeval on vahitüürimees ilma vahimadruseta ning ta peab katkestama vaatluse reageerimaks adekvaatselt ohuolukorrale. Üleminek automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisele peab olema läbi viidud õigeaegselt vahitüürimehe poolt või tema kontrolli all.
Visuaalne vaatlus
Vahitüürimees peab korraldama vastava audio- ja visuaalse vaatluse, samuti kõigi muude võimalike meetodite kasutuselevõtu, mis on vajalikud olukorra ning kokkupõrkeohu adekvaatseks hinnanguks .
Kapteni kutsumine
Vahitüürimees peab informeerima koheselt kaptenit juhul, kui ilmneb üks järgnevatest asjaoludest:
usi määratud kursi hoidmisega seoses pingelise liikluse, meteoroloogiliste tingimustega jne.
13 roolimasina muude mehhanismide rikke korral
Juhul, kui ei ole võimalik täita tingimust kapteni viivitamatu väljakutsumise osas, peab Vahitüürimees võtma tarvitusele koheselt kõik võimalikud meetmed kindlustamaks laeva ohutust.
Informatsioon vahikoosseisule
Vahitüürimees peab andma vahikoosseisule vajaliku informatsiooni, instruktsioonid ja korraldused mis on vajalikud ohutu vahi ning efektiivse vaatluse läbiviimiseks.
Search and Rescue
Kapten, saades signaali abivajava laeva, lennuki või päästepaadi kohta peab nii kiiresti kui on võimalik suunduma appi ohuolukorras asuvatele inimestele või laevale kui see on mõistlik ning teostatav. (SOLAS Ch. V reg. 10)
Laeva süvis ning muu informatsioon
Informatsioon laeva süvise kohta peab olema saadaval roolikambris, ning peab olema pidevalt korrigeeritud vastavalt muutustele mis tekivad laeva reisi käigus. Ballastimise tulemusena tekkinud laeva süvise muutused peavad olema vastavalt välja arvestatud ning fikseeritud vastavalt nõuetele. Informatsioon peamasina tööreziimi kohta peab olema roolikambris selgelt kindlaks määratav. Vahitüürimees on vastutav kõikide sillas asuvate süsteemide ning nende kontrollsüsteemide jälgimise eest.
Logiraamatud
Vahitüürimees on kohustatud fikseerima logiraamatus laeva liikumist ning laevapere tegevust puudutava informatsiooni. Samuti on ta kohustatud fikseerima raadiopäevaraamatus kogu laeva raadiosidet puudutava vajaliku informatsiooni.
Püstuvuse arvutamine Väljavõte Stability bookleti note'dest
1. EELPÜSTUVUS.
Saades kaubamanifesti, arvutame kokku meetrid ja tonnid . Saadud tonnidega teeme NAPA's eelpüstuvuse, mis aga on kindlasti ebatäpne, kuna autode kaalud muutuvad kindlasti laadimise käigus. Samuti võib muutuda laaditavate ühikute arv nii reisi kui kauba poole pealt. Eelpüstuvuse arvutamiseks teeme järgmised toimingud :
SAVE AS ­ salvestame pealehel uue reisi nt. STO-MAR-TAL ja muudame ka lähtesadama nt. STO.
14 Edasi lähme alamenüüdega:
LOAD TANKS ­ teeme tankide UPDATE , kõik tangid saavad antud hetke väärtused. LOAD STORES ­ võtame maha eelmisest reisist sisestatud reisijate arvu. LOAD CARGO ­ võtame maha kõik eelmisest reisist sisestatud kauba.
Jättes muutmata meeskonna arvu, saame võrrelda IAS'i poolt antavaid süviseid NAPA süvistega ja krenomeetri kreeni võrrelda NAPA poolt antava kreeniga. Saame mingisuguse pildi, kui palju mõjutavad kreeni sildumisotsad.
Menüü LOAD TANKS alt võtame valiku TABLE ja sealt alt HWB (heeling water ballast), kus paneme heelingu tankid 22P& 22S võrdseteks.
Nüüd sisestame menüü LOAD STORES alt reisijate arvu ja kontrollime erinevate raskuste nagu nt. reisijad , meeskond jne raskuste koordinaate kindluse mõttes.
Edasi sisestame menüü LOAD CARGO alt esialgse kauba tonnid. Kauba jaotame parraste vahel, jälgides kreeni. Kui kaup peal ja kreen null, siis ajame paika trimmi. Selle abil saame teada kuidas laeva laadida , et laev väljuks sirge kiiluga. Et sirget kiilu saada, nihutame vastavalt vajadusele kas vööri või ahtri poole mõlema parda kauba vööri ja ahtri koordinaate. Kui kaubameetrite järgi tuleb kasutusele võtta ka platvorm , siis panna vastavalt platvormile plaanitavate autode arvule ka tonnid sinna.
2. VÄLJUMISE PÜSTUVUS.
Pärast laadimist koostame väljumise püstuvuse lõpliku kaubamanifesti ja reisi poolelt tulnud ühikute arvu põhjal. Andmed sisestame arvutis olevasse vormi Cargo Report , mis annab meile lõplikud väljumise kaubameetrid ja tonnid. Reisi poole andmed saame piletite järgi. Cargo Report valmis läheb töö edasi NAPA's.
LOAD TANKS ­ teeme UPDATE ja seejärel paneme heelingud võrdseks, kuna väljumise ajal võib olla tanke pumbatud. LOAD STORES ­ korrigeerime reisijate arvu infost saadud info põhjal ja meeskonna arvu. LOAD CARGO ­ nüüd paigutame kauba vastavalt laadimise lõpus vaadatud süvistele ja kreenile. Nii saame kauba tõelised kordinaadid väljumisel.
Kauba tonnide arvutamisel kasutame järgmisi suurusi:
Sõiduauto ­ 1,5 t / 5 meetrit Pakett, minitreiler ­ 2,0t / 7 meetrit Buss ­ 10 t /12 meetrit Kaubamanifestist saame kauba poole meetrid ja tonnid.
3. PÜSTUVUSE ARUANDE PRINTIMINE JA LOGIRAAMATU ANDMED.
15 Valiku PRINT alt pealehel prindime välja PRINT STABILITY REPORT ja PRINT CARGO REPORT. Logiraamatusse kirjutame Cargo Report'lt ja püstuvuse arvutuselt järgmised andmed: GM, kaubaühikute arv /tonnid, Tvöör ja Tahter. Logiraamat täidetud, täidame veel silla protseduuri C103.1 või C103.3. Seejärel anname kõik käimasoleva reisi kaubadokumendid vanemtüürimehele ülevaatamiseks.
16 Püstuvus arvutus
Kauba kaalud Kauba Eelmanifest Kauba meetrid
Eelpüstuvuse arvutus Kauba paigutus prog.-s NAPA LOAD TANKS Tankide update, heeling tankide seis vastavalt Esialgsete andmete LOAD STORES ilmastikule sisestus LOAD CARGO Reisijate ja meesk. Arv Kauba kaal Püstuvuse kriteeriumid
Area under GZ curve up to 30 deg. 0,055 mrad Area under GZ curve up to 40 deg. 0,090 mrad EELPÜSTUVUS Kontrollida E Area under GZ curve btw. 30-40 deg. 0,030 mrad sisestatud I andmete GM 0,15m Max. GZ 0,2m VASTAB õigsust ja teha uus IMO weather criterion 1,000 arvutus. Kreen ­ 0 deg. NÕUETELE Trimm ­ 0 ­ 15 cm ahtrisse
Kauba laadimine
Andmed väljumisel Kauba lõppmanifest
LOAD TANKS Tankide update, heeling tankide seis vastavalt Püstuvuse arvutamine LOAD STORES ilmastikule LOAD CARGO väljumisel prog-s. NAPA Reisijate ja meesk. Arv Kauba kaal
Püstuvuse kriteeriumid
Area under GZ curve up to 30 deg. 0,055 mrad Area under GZ curve up to 40 deg. 0,090 mrad PÜSTUVUS Kontrollida sisestatud Area under GZ curve btw. 30-40 deg. 0,030 mrad GM 0,15m VÄLJUMISEL andmete õigsust ja Max. GZ 0,2m teha uus arvutus. IMO weather criterion 1,000 Kreen ­ 0 deg. VASTAB Trimm ­ 0 ­ 15 cm ahtrisse NÕUETELE
Püstuvuse arvutuste kontroll kapteni poolt.
17 Autoteki peamõõdud SB kõrgus: 4,9 m Peateki koormus: üldine: 2,5 t/m2 Ahtrirambid: pikkus - 11,7 m P kõrgus: 4,5 m semitreiler: 15,0 t teljel ; 30 t boggi laius - 8,4 m Ridade laius: 3,1 m 40 t SWL: 16,25 t teljel; 33 t boggie ava kõrgus 4,9 m 16,5 m treileri max. mass: 40 t
Vööriramp:pikkus ­ 17,8 m Platvormi all kõrgus: 2,1 m laius ­ 5,0 m Platvormi peal kõrgus: 2,4 m ava kõrgus - 4,9 m Platvormi all ja peal ridade laius: ~2,4 m
Treileripukke: 35 tk; kinnitusrihmu: 235 tk (+86); tõkiskingad: 140 tk
18 Kauba kinnitus vahendid TRAILER HORSE :
Type: Description : SEASAFE C 10 A Trailer horse
Quantity: MBL: 40 pcs 100 t
TRAILER LASHING:
Type: Description: SEASAFE C 25 Web lashing, 75 mm polyester web, hook -elephant foot , length 0.5+2.5 m
Quantity: MBL: 300 pcs 20 t
TRUCK LASHING:
Type: Description: SEASAFE C 26 Web lashing, 50 mm polyester web, hook-elephant foot, length 0.5+2.0 m
Quantity: MBL: 200 pcs 12 t CAR LASHING:
Type: Description: SEASAFE C 24 Web lashing, 35 mm polyester web, hook-link, length 0.5+2.0 m Quantity: MBL: 300 psc 1.5 t
19 Näited kuidas korrektselt kaupa kinnitada
20 Sildumine
Tekimeeskonna jaotus ja kohustused sildumisel. Haalamise ettevalmistus: Kapten: 1. Määrab kindlaks laevapere liikmete paigutuse haalamisel. Vanemtüürimees on kohustatud: 1. Informeerima õigeaegselt mehaanikut eelseisvast haalamisest. 2. Informeerima haalamisel osalevaid meeskonnaliikmeid eelseisvast haalamisest. 3. Kindlustama, et soritakse ära kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised. 4. Kontrollima side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel, laeva sireeni ning valgussignalisatsiooni. Vastutavad meeskonna liikmed vööris ja ahtris: 1. Kontrollivad side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel. 2. Annavad korralduse haalamisjaamades otsad laiali kanda, ette valmistada viskeliinid, vendrid ja otsepidurid. 3. Kannavad ette haalamiseks valmisolekust. Pootsman on kohustatud: 1. Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust. 2. Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi. 3. Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus. Tekimeeskonna paigutus haalamisel: Sillas ­ kapten ja/või vanemtüürimees ­ annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis. Vööri haalamisjaam ­ sidevahendiga varustatud 3. tüürimees ja pootsman, 3 madrust. Ahtri haalamisjaam ­ sidevahenditega varustatud 2. tüürimees, vanemmadrus, 3 madrust. Masinaruum ­ vanemmehaanik, vahimehaanik ­ kindlustavad peamasinatöö, elektromehaanik ­ tagab laeva automaatika ja diiselgeneraatorite töö. Haalamine: Kapten: 1. Teostab laeva sisenemist ning manööverdamist sadama akvatooriumil. Vanemtüürimees: 1. Võtab vastu ettekanded haalamisjaamadest nende valmisoleku kohta. 2. Annab korraldusi haalamisjaamadesse otsade andmiseks kaldale. Tüürimehed: 1. Informeerivad silda kaugusest ümberasetsevate laevade ning kaideni, sõltuvalt liikumise suunast . 2. Juhivad haalamist vahetult koha peal vastavalt sillast saadud korraldustele. Haalamisotste kinnitamisest informeeritakse silda Peale masinate ning vööripõtkurite seiskamist jälgitakse lühiajaliselt laeva kinnitumist haalamisotstega. Veendudes, et laev on kindlalt kai ääres, vabastab kapten või vanemtüürimees tekimeeskonna haalamisjaamadest ning annab korralduse autoteki rambi avamiseks. Vanemtüürimees informeerib masinat haalamise lõppemisel, viimasena lahkuvad haalamisjaamadest tüürimehed, eelnevalt veendudes, et kõik on korras.
21 Kinnitusotste kaldale andmise järjekord. Esimesena antakse vöörist ja ahtrist kaile pelide põhilised otsad- pikiots ja spring . Seejärel fikseeritakse laeva 10 cm täpsusega ning kinnitatakse ka ülejäänud otsad. Vööris: 1 pikiotsa, 2 pressots, 1 springi. Ahtris: 1 pikiotas, 2 pressots, 1 springi. Kui puhub tugev tuul kai poolt, viiakse lisaks vöörist ja ahtrist kummastki üks või kaks pressotsa.
Ohutus sildumisoperatsioonidel
1. Haalamisele lubatakse ainult neid meeskonnaliikmeid, kes omavad vastavat erialast ettevalmistust, ning on läbinud ohutustehnika instruktsiooni. 2. Laeva pardal viib haalamise ohutustehnikaalase instruktsiooni läbi vanemtüürimees. 3. Haalamise käigus kontrollib ning vastutab õigete töövõtete järgimise eest tüürimees, kes juhib töid kohapeal. 4. Kõik meeskonnaliikmed, kes võtavad osa haalamisest peavad kandma terveid tööriideid, jalanõusid, kiivreid ning töökindaid. 5. Haalamiseks ettevalmistamisel tuleb haalamise otsad tekile lahtiarutada küllaldases pikkuses . Keelatud on otste järgiandmine puhtidest või poolide pealt. Kui siiski tekib vajadus anda trossi järgi puhtist, tuleb visata trossikeerud enda ette. 6. Haalamisotste kaldale või teisele laevale andmise ajal ei tohi seista lahtiharutatud keerude sees. Kui tekivad topeltsõlmed tuleb need väljakeerata enne trossi maale andmist. 7. Ei tohi kiiresti jooksvat trossi pidurdada käe või jalaga. 8. Viskeliin tuleb enne maale­ või teisele laevale andmist tekile laiali harutada. Enne viskamist tuleb kindlasti hüüda "alt ära!". 9. Maale antavat trossi tuleb järgi anda aeglaselt, nii et kaldale niisama palju jõutakse tõmmata. 10. Kui trossile pannakse stoppar, ei tohi madrus , kes hoiab stoppari vaba otsa, seista eespool pinge all oleva stopparitrossi suunda ja lähemal kui üks meeter haalamisotsale mähitud stopparist. 11. Stoppari lahtiandmisel peab seisma trossi pinge vastassuunas kui vabastatakse trossi stopparist. 12. Haalamise otsa võib hakata pingutama peale haalamist juhtiva tüürimehe käsku, et haalamisots on kinnitatud ja vaba takistustest. 13. Kui antakse haalamisotsa järgi või pingutatakse, peab haalamispaardist kinni hoidma vähemalt ühe meetri kaugusel pollarist või pelitrumlist. 14. Töötades trossidega kiipide või rullkiipide juures on keelatud haalamise trosse järgi anda või pingutada. 15. Haalamistööde kohtades on haalamise ajal kõrvaliste isikute viibimine keelatud. 16. Käsu haalamismehhanismide töölerakendamiseks tohib anda ainult haalamist juhatav tüürimees. 17. Keerde võib lisada trumlile ainult siis, kui trummel ei pöörle. Järgi anda trossi pöörlevalt trumlilt on keelatud. 18. Pärast haalamistööde lõpetamist tuleb liigsed trossid asetada puhtidesse või kerida poolidele ja pelid välja lülitada.
22 19. Haalamiseks tohib kasutada ainult korrasolevaid trosse, millistel on Klassifitseerimisühingu sertifikaat . Kasutada ei tohi vigastatud, roostes ja jäiki trosse. 20. On keelatud kasutada otsi, mille kuuekordne diameeter ületab trumli diameetri. 21. On keelatud kasutada pelitrumleid, millel on paralleelsed astakud. 22. On keelatud siduda trossidele sõlmi. 23. On keelatud lasta samas kiibist läbi ühes terasvaieriga või kinnitada kaks otsa ühele ja samale pollarile. 24. Haalamise ajaks tuleb kõik luugid ja illuminaatorid, millised on kaist madalamal, sulgeda. 25. Haalamise ajal ei tohi suitsetada ega lobiseda.
23 Haalamisotsad
24 25 26 Laeva tuleohutus ja päästevarustus kuuluvad: 1. hingamisaparaadid, tulekindlad ülikonnad, kiivrid, saapad , lambid, varusuruõhuballoonid, 2. portatiivsed tulekustutusvahendid, mis asuvad vastavalt FIRE AND SAFETY PLAN-ile laeva erinevates paikades - kaasaskantavad tulekustutid , vahuaparaadid, tuletekk, labidad, kirved . 3. fikseeritud tuletõrjumise varustus . piserdussüsteem ja vihmutussüsteem, CO2 süsteem, hüdrandid, voolikud , tule- ja veekindlad uksed. 4. esmaabivarustus 5. kaitseriietus, päästevestid, ohutusvööd ja rakmed , termokotid 6. häireseadeldis, automaatne tulehäire signaal , tulekahjust teavitamise nupud, signaal ja hoiatuskellad, valjuhääldajad 7. hädaolukorra valgustus ja märgid 8. telefonid ja portatiivsed raadiosaatjad 9. päästepaadid ja parved koos varustusega 10. Mere Evakuatsiooni Süsteem 11. pürotehnilised vahendid 12. helikopteri tekk 13. laeva vee- ja tulekindlad sektsioonid -ja päästevarustuse asetus on näidatud FIRE AND SAFETY PLAN.il. VENTILATION PLAN.il.
Häired ja häiresignaalid
1. ÜLDHÄIRE 2. TULEKAHJU või LAEVAVIGASTUS 3. EVAKUATSIOON 4. TURVALISUSE HÄIRE 5. MEES ÜLE PARDA 6. HELIKOPTER 7. REOSTUSE LIKVIDEERIMINE teavitamiseks vastavast häirest mest lühikesest ja ühest pikast helisignaalist. Laeva erinevais kohtades asuv informatsioon reisijatele nõuab selles olukorras reisijatelt kohest minekut kogunemiskohtadesse.
translatsiooni, või laeva tifooniga, või märgusõnaga (Punane., Roheline., Sinine.)., vôi helisignaal ja märgusôna koos, millele vôib järgneda lisainformatsioon juhtunu kohta (aga ei pea).
võimalusel enne häire väljakuulutamist kaptenit.
27 Häirenimistu
28 Päästevahendid ja nende mahutavus Tekk 6 . parema parda paaditekk Paat Nr.1 - kiirpaat: 6 inimest Päästepaat Nr.3: 150 inimest Päästepaat Nr.5: 150 inimest Päästepaat Nr.7: 150 inimest Tekk 6 . vasaku parda paaditekk Paat Nr.2 . valvepaat: 6 inimest Päästepaat Nr.4: 150 inimest Päästepaat Nr.6: 150 inimest Päästepaat Nr.8: 150 inimest
PÄÄSTEVAHENDEID 912 inimesele
MES . Mere Evakuatsiooni Süsteemid 6 tekil parem parras MES 1: 404 inimest MES 3: 404 inimest MES 5: 455 inimest 6 tekil vasak parras MES 2: 404 inimest MES 4: 404 inimest MES 6: 455 inimest
Kokku kohti päästevahendites 3438 inimesele
Päästepaadid
Laevale on paigaldatud 6 poolkinnist päästepaati, tüüp Fassmer SEL 10.5, mis on varustatud mootoritega. Paadid asetsevad 7. tekil, juurdepääs paatidele asub 6. tekil. Iga paadi mahutavus on 150 inimest.
IMO/SOLAS PÄÄSTEPAADI TÄHISTUS
Üldandmed:
Pikkus 10.5 m Laius 4.26 m Kõrgus 1.85 m Mahutavus (max) 150 inimest Kaal ilma inimesteta 5700 kg Mootori võimsus 29 hobujõudu Kiirus 6 sõlme Kütusetanki mahutavus 240 l Töökaugus üle 24 tunni kiirusega 6 sõlme Korpuse materjal klaasplastik
29 Masina juhtimine toimub roolimehe kohalt. Rooli juhtimine on hüdrauliline ja täiendava avariijuhtimissüsteemiga. Elektriline starterisüsteem kahe sõltumatu akuga. Käsikuivenduspump tootlikkusega umbes 60 l/min.
Päästepaadi veeskamine
Juhend, mis asetseb päästepaadi läheduses, näitab täpset järjestust tegevusest, mida on vaja teha paadi veeskamiseks. Vaatamata sellele on täielik paadi veeskamise protseduur toodud ära järgnevatel lehtedel.
Ettevalmistus veeskamiseks
1. Pinguta paadi lööprid käsivändaga. 2. Eemalda kõik kaitsekatted. 3. Kontrolli ja eemalda kõik takistused. 4. Ühenda lahti elektrikaabel. 5. Ava külje peal olev sissepääs ja kinnita present . 6. Veendu, et kork oleks suletud. 7. Aseta paati kõik vajalik varustus: VHF-raadiosaatjad, raketid, EPIRB , liiniheiteseade jne. 8. Lülita aku lüliti asendisse 1 või 2
Veeskamisprotseduur
Anna järgi, kui on võimalik pinge kinnitustrosside talrepitelt. Ava kinnitustrosside konksud ja veendu, et kinnitustrossid ei sega paadi allalaskmist. Tõsta trummelpiduri kangi kuni paat liigub paaditeki tasemele . Seda on võimalik teha kahest kohast: 1. Paadis olles tõmba tugevasti distantsjuhtimistrossist. Selle tulemusena liigub paat asendisse, kus on võimalik paati minek. Paat peatub siis, kui lasta lahti distantsjuhtimistrossi käepidemest. 2. Vintsi juurest on võimalik paat lasta asendisse, kust toimub paati minek tõstes vintsi käsipidurit. Lastes kangi lahti, paat peatub. Paadi väljaviimine on lubatud, kui paadis on mitte
30 üle 2 inimese. Paat asetub automaatselt paaditeki kõrval asendisse kus on võimalik paati minek. Selleks tuleb reguleerida bousingute pikkus asendisse "L".
Paatidesse minek
Tõsta ligihoidva tali pidurikangi. Selle tulemusel eemaldub paat aeglaselt laeva pardast ja jääb rippuma paadilööpritele. Eemaldamiskiirust saab reguleerida piduriga, vältides paadi pendeldamist. Ligihoidva tali eemaldamiseks paadi küljest, eemalda lukust splint ja seejärel pööra lukust käepidet. Paat on valmis veeskamiseks. Paadi veeskamiseks tõsta paadi vintsi pidur , milleks on kaks võimalust: 1. Paadist: Tõmba tugevalt distantsjuhtimise trossi käepidet. Selle tulemusel paat laskub kuni on jõudnud veepinnani. Laskumine peatub koheselt, kui lasta trossi käepidemest lahti. 2. Vintsi juurest paaditekilt: tõsta vintsi piduri kangi käsitsi, kangist lahti lastes paadi laskumine peatub. Kui paadi vettelaskmist juhitakse vintsi juurest, tuleb veenduda distantsjuhtimistrossi korrektses mahatulekus trumlilt.
Mootori käivitamine
1. Ava kütuseklapp, veendu, et käigukang on neutraalasendis. 2. Kontrolli, et aku pealüliti oleks asendis ON (süütepositsioon). Süttivad akulaadimis- ja õlirõhutuli ja käivitub audiosignaal. 3. Liiguta kiiruse/käigukasti kang maksimaalse kiiruse positsiooni, veendu, et sidur on lahutatud asendis. 4. Sõltuvalt temperatuurist keera starteri lüliti eelsoojendusasendisse ja hoia seda 10-20 sekundit. Seejärel keera starteri lüliti käivitusasendisse. Vabasta lüliti koheselt kui mootor on käivitunud. Signaaltuled ja aku laadimistuled peavad seejärel kustuma. 5. Kui mootor ei käivitu aku tühjenemise tõttu, lülita akulüliti teisele akule ja korda stardiprotseduuri. 6. Kui mootor ei käivitu 15 sekundi jooksul vaatamata sellele, et akud on täis, vabasta lüliti ja selgita välja põhjus. Starteri mootoril tuleb enne järgmist käivitust lasta jahtuda umbes 15 sekundit. 7. Väga külma ilmaga (alla ­10 kraadi), võib osutuda vajalikuks suurendada eelsoojendusaega 30 sekundini ja starteri käivitusaega kuni 1 minutini.
Starteri lüliti
31 Paadi vabastusmehhanismi kasutamine Vabastamine tavaolukorras :
- Pööra stopperpolti (1) ja tõmba see pesast välja - Kui paat jõuab vette vabastab ujuk vabastusmehhanismi stopperi (3). - Tõmba kang (2) kiiresti alla, mis vabastab paaditalid juhul, kui nad on koormatud .
Mere Evakuatsiooni-Süsteem (MES)
IMO/SOLAS EVAKUATSIOONISUKA TÄHISTUS
Laevale on paigaldatud 6 vertikaalset evakuatsioonisukka, mis asetsevad 6. tekil. MES jaamade mahutavus on :
MES-jaam Mahutavus (inimest) MES 1 (vööripoolne PP) 4x101=404 MES 2 (vööripoolne VP) 4x101=404 MES 3 (keskosa PP) 4x101=404 MES 4 (keskosa VP) 4x101=404 MES 5 (ahtripoolne PP) 4x101+51=455 MES 6 (ahtripoolne VP) 4x101+51=455
Üldmahutavus on 2526 inimest 6-s MES jaamas .
Päästeparved
IMO/SOLAS PÄÄSTEPARVEDE TÄHISTUS
Laevale on paigutatud 24 täispuhutavat päästeparve Viking DKS 100 (mahutavus 101 inimest) ja kaks Viking DKS 50 (mahutavus 51 inimest). Päästeparved asetsevad 6.tekil. Pääs päästeparvedesse läbi MES-i.
32 MES PÕHIKOMPONENTIDE PAIGUTUS PEALE EVAKUATSIOONISÜSTEEMI AKTIVEERIMIST
33 Süsteemi kasutamine
Kui kapten annab korralduse evakuatsioonisüsteemi meeskondadele minna MES jaamadesse, peavad MES jaamade liikmed koheselt minema MES jaamadesse. Kui MES jaama meeskond on koos, kannab MES jaama juht ette navigatsioonisilda MES kogunemise kohta. Peale seda panevad MES jaama meeskonna liikmed selga termokostüümid. Seejärel kannab MES jaama juht silda ette, et ollakse valmis MES käivitamiseks.
Vastavalt sillast saadud korraldusele käivitatakse evakuatsioonisüsteem.
Etapid evakuatsioonisüsteemi kasutamisel
Etapp 1 : Reisijad on evakuatsiooniks ette valmistatud. Valvepaat on veesatud. Vastavalt kapteni korraldusele tõmbavad evakuatsioonisüsteemide juhid evak . süsteemi aktiveerimise kangi, et lasta vette evakuatsioonisüsteem koos parvega. Evakuatsioonisüsteemi juht pingutab parve vangliini (fikseerib parved laeva parda ääres).
Etapp 2: Parveoperaator 1 laskub parvele. Kinnitab päästesuka parve nr.1 külge.
Etapp 3: Laskub parveoperaator 2. Parveoperaator 1 võtab vastu reisijad. Parveoperaator 2 kinnitab üleminekutee parvel 1 parve 2. Reisijad juhatatakse parve 2 kuni parve mahutavuse täitumiseni.
Etapp 4: Evakuatsioonisüsteemi juht annab korralduse vabastada parv nr.2 kui on saadetud alla 100 inimest. Parveoperaator 2 siseneb parve nr.2 Parveoper. 2 vabastab parvest 2 üleminekutee ja viskab selle parve nr.1 Parveoperaator 2 lõikab läbi 2 ühendusliini parve 1 ja 2 vahel. Parveoperaator 1 kannab ette evakuatsioonisüsteemi juhile valmidusest.
Etapp 5: Parveoperaator 3 kontrollib, et ala parvekonteineri 3 kukkumisrajoonis on vaba ja vabastab konteineri 3 aluselt. Parveoperaator 3 laskub läbi suka parve nr.1 Parveoperaatorid 1 ja 3 haalavad parve 3 parve nr.1 juurde ja aktiveerivad Päästeparv 3 valmistatakse ette, ühendades selle parvega1 ja paigaldades üleminekutee 1 ja 3 parve vahele. Päästeparv täidetakse reisijatega vastavalt mahutavusele . Päästeparv 3 ühendatakse lahti päästeparvest nr 1. nagu on kirjeldatud etapp 4-s. Teisi parvesid käsitletakse samal kombel ja järjestuses vastavate parveoperaatorite poolt.
34 Stage 6: Viimasena täidetakse reisijatega päästeparv nr.1 Kui viimane päästeparv täidetakse reisijatega vastavalt parve mahutavusele, sulgeb evakuatsioonisüsteemi juht sissepääsu evakuatsioonisüsteemi ja laskub parve nr.1. Päästeparv 1 eraldatakse evakuatsioonisukast ja laevast.
35 NAVIGATSIOON Teekond Soome lahe ­ Läänemere skemaatiline joonis, tuulte roos ja sellest lähtuv routide valik
1. Reisi plaanid Laeva elektronkaartide süsteemis kasutatavad teed:
1. Tallinn ­ Mariehamn 2. Mariehamn ­ Stockholm 3. Stockholm ­ Mariehamn 4. Mariehamn ­ Tallinn
2. Routide valik Kapten valib routi antud reisiks vastavalt tuule suunale tugevusele ning ilma ennustusele ja kinnitab oma valikku vahetult enne sadamast väljumist, peale seda vahitüürimees sisestab valitud roudi mõlemasse ECDIS'esse ning paneb paika ETA aegu nõutud pöörde punktis saades kätte nõutud kiiruse marsruudi läbimiseks. Vahitüürimees valmistab ette ning paneb vastavas järjekorras ka paberkaardid. Igal roudil on oma spetsiifiline nimetus, mis nätab ära kapteni initsiaale ning marsruudi põhilisi suundi. Routide täiuslik nimekiri asub ECDIS'e vastavas menüüs. All pool toodud skemaatilisel joonisel on ära näidatud musta joontega routide põhilised suunad.
3. Navigatsiooni alad All pool toodud joonisel on ära märgitud rohelise, kollase ja punase värviga navigatsiooni alad ning järgmises tabelis on lahti kirjutatud nende alade navigatsiooni vahi koosseis ning nõutud toimingud ja sätingud seotud jõu ning navigatsiooni seadmetega.
4. Ohutuse tagamine Vastavalt olukorrale ja meresõiduohutusele võib kapteni korraldusele esineda kõrvalekaldeid antud protseduurist.
36 PUNANE TSOON KOLLANE TSOON ROHELINE TSOON Sadama ala VTS ala Väljaspool VTS- ja 1. SILLAS: 1. SILLAS: sadamaal Kapten/vanemtüürimees Kapten/vanemtüürimees 1. SILLAS: 2 vahitüürimeest; ja vahitüürimees ning ja vahimadrus vahimadrus; lühibriifing vahitüürimees;vahimadru 2. KÜLALISED: Lubatud 2. KÜLALISED: ei ole s kapteni loal lubatud 2. KÜLALISED: Lubatud 3. JUHTIMISSÜSTEEM:Au 3. JUHTIMISSÜSTEEM: kapteni loal tomaatrool ( Radius /Nav. Käsirool 3. JUHTIMISSÜSTEEM: Computer control )/ 4. ROOLIPUMBAD: 4 töös Automaatrool/ käsirool käsirool 5. SIDEVAHENDID: 4. ROOLIPUMBAD: 4 töös 4. ROOLIPUMBAD: min. 2 VTS/sadama töö- 5. SIDEVAHENDID: VHF töös Kanal ; FM raadio ch. 16, VTS töökanal 5. SIDEVAHENDID: VHF väljas 6. NAVIGATSIOONIVAHE ch. 16, GOFREP alal 6. NAVIGATSIOONIVAH NDID: ECDIS2 HAP vastav töökanal ENDID : ECDIS2 HAP mode, ECDIS1: Safety 6. NAVIGATSIOONIVAHE mode, ECDIS1 Settings, ETA vajalikku NDID: Radarid : Range - 7. STABILISAATORID: teepunkti erinevatel skaaladel, Sees 7. STABILISAATORID: Filters , AIS info, rings ; 8. ANKRUD : valmis Sees ECDIS2 HAP mode, allalaskmiseks 8. ANKRUD: valmis ECDIS1: Safety Settings, 9. MASINAD : allalaskmiseks ETA vajalikku teepunkti Abimasinad: vähemalt 2 9. MASINAD: 7. STABILISAATORID: L.I.C: OFF Masina kontrollruum Sees/väljas 100% power: ON/OFF informeeritud 8. ANKRUD: Mereklaarid Abimasinad: vähemalt 2 9. MASINAD: Peamasinad: 1 või 2 võllil Abimasinad:vähemalt 1 või RPM ­ Mode: COMB./ CONST . ­reziim võlli- generaatori reziim L.I.C: ON/OFF Peamasinad: 1 või 2 võllil 100% power: ON/OFF RPM ­ Mode: COMB./CONST. ­reziim L.I.C: ON 100% power: ON/OFF
37 38 Vaatlus Jälgijate kasutamine, jälgimise toimine, täiendavate jälgijate kutsumine. Laev peab alati pidama vajalikku nägemis- ja kuulmisvaatlust ning kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevates oludes ja tingimustes sobivaid vahendeid, et igakülgselt hinnata olukorda ja kokkupõrkeohtu.
PUNANE TSOON KOLLANE TSOON ROHELINE TSOON Sadamaala VTS ala Väljas pool VTS ja sadama ala SILLAS: SILLAS: SILLAS: Kapten/vanemtüürimees Kapten/vanemtüürimees ja 2 vahitüürimeest; vahimadrus ja vahitüürimees ning vahitüürimees;vahimadrus vahimadrus
39 Navigeerimine jääs Pilt ja tähelepanekud jääs navigeerimiseks
veekindlad uksed
tagamiseks
e
labade vigastuste tekke tõenäosus suurem
isi sagedusega, mis kindlustab lekke õigeaegse avastamise
40 Navikatsiooni protsetuurid
41 42 43 44 Pilot card
45 Ilma prognoosi ettevalmistamine
Ilma prognoosid saadakse järgmistest allikatest: NAVTEX Interneti lehekülgedelt: www.smhi.se, www. fimr .fi, meteo.icm.edu.pl, falowanie.icm.edu.pl, www.segel.aland.fi, vip.foreca.com.
Enne laeva väljumist, koostatakse ilma prognoos reisiks 4 tüürimehe poolt.
Näide: Ilma prognoos silda:
46 Ilma prognoos reisijatele:
47 LAEVAJUHTIMIS SEADMED
RollsRoyce
9a 8a 2a 1 2b 8b 9b
5a 7a 3a 4 3b 7b 5b 6a a 6b Rolls-Royce CPP keskjuhtimispult sillas.
1. Juhtimiskoha keskpuldile nõudmine ja masinapuldile andmine 2. Sõukruvi sammu näidikud 3. Vasaku- ja paremparda sõukruvi juhtimiskangid 4. Lambikeste korrasoleku kontroll ja valgustugevuse dimmer 5. Backup-kangike ja backup- reziimile ülemineku nupud 6. Sõudeseadmete koormuse ohjeprogrammi (L.I.C.) sisselülitus 7. Püsipöörete reziimi valik (Const RPM Mode sisse-väljalülitus) 8. Sidurite ühendatuse indikaatorid ja avariiline lahutamine
48 9. Süsteemi häirete indikatsioon ja kontrollprogrammi reset
Rolls-Royce KaMeWa CPP
Muudetava sammuga sõukruvi juhtsüsteemi üldkirjeldus.
Rolls-Royce KAMEWA muudetava sammuga sõukruvi (edaspidi CPP ­ ingl. k. Controllable Pitch Propeller) võimaldab laeva juhtida nii edasi kui tagasikäigul muutes sõukruvi sammu, samas kui jätkub tema pöörlemine ühes suunas. Juhitavuse parandamiseks muudetakse ka sõukruvi pöörlemiskiirust kindla nn. Combinator Mode karakteristiku alusel (vt. Diagramm 1 ja 2 ­ Sõukruvi karakteristikud) . Kruvi sammu juhtimine võib toimuda ka sõukruvi püsipööretel, kus peamasinad töötavad täiskäigul 750 p/min. ­ siis on tegemist nn. Constant RPM Mode reziimiga.
Juhtimist teostatakse kontrollerikangidega vastavatel juhtkonsoolidelt. Juhtkangide asendi muutmisega antakse keskjuhtimissüsteemile käsklus genereerida sõukruvi sammu käsklussignaal vastavalt juhtkangi asendile ­ mida enam keeratakse juhtkangi, seda suuremale kruvi sammule vastav signaal genereeritakse, seda suurema sammu võtab kruvi. Samaaegselt sammu muutmisega genereeritakse sõukruvi pöörlemiskiiruse muutmise signaal, mis suunatakse peamasinate pöörete regulaatorile ( esmalt elektroonilisele ,,Woodward Digital Control 723 PLUS " ja sealt edasi "Woodward PGA-EG Governor" regulaatorile peamasinal). Suhteline vahekord sammu ja pöörete vahel määratakse elektroonilises keskjuhtimisseadmes vastavalt sinna salvestatud kombinaatorkarakteristikule (elektrooniliselt salvestatud graafik , mis määrab sõukruvi sammu ja pöörded sõltuvalt juhtkangi asendile, paralleelselt töötavate peamasinate arvule ja valitud tööreziimile).
Vältimaks peamasinate kiiret koormuse kasvu (ja ka kahanemist) on süsteemi integreeritud koormuse kontrolli funktsioon ­ L.I.C. (Load Increase Control). Kui L.I.C.-süsteem on sisse lülitatud (Foto 1 p.6), siis annab sellest märku vastav indikaatorlambike "L.I.C.". Koormuse kontrolli süsteem tagab juhtkarakteristiku jälgimise selliselt , et ei toimuks ülemääraselt kiiret koormuse kasvu, kui juhtkangid kohe "põhja" keerata. Peale selle, kui L.I.C. ei ole sisse lülitatud, siis piirab L.I.C. ikkagi peamasinaid ülekoormuse eest ­ sellest annab märku L.I.C.- lambikese aeg-ajaline süttimine järsult kasvavate koormuste korral.
Täiendusena pea-juhtsüsteemile on CPP juhtsüsteemi kaasatud ka reserv-juhtimissüsteem (backup system). Backup süsteem on sõltumatu peasüsteemist - kui peasüsteemis tekib tõsine rike ja temaga ei saa sõukruvi juhtida ­ siis lülitades silla keskpuldil sisse nupu "Backup System On" ­ läheb CPP juhtimine üle reservreziimile ning nii silla, kui ka masina juhtpuldil süttib vastav sinine signaallamp "Backup Mode". Reservsüsteem ei oma nn. jälgivat funktsiooni, s.t. seal ei sõltu sõukruvi samm juhtkangi ("Joystick" ) kallutusnurgast, vaid sellest, kui kaua seda ühes või teises asendis hoida (andes käsklusi edasi- või tagasikäigule). NB! Mõlema parda Joystick- tüüpi juhtkangikesed asuvad ainult silla keskpuldil ­ mitte tiibadel! Reservjuhtimiskangil (Foto 1; p. 5a, 5b) on vaid 3 juhtasendit: 1) Keskasend, milles kruvi samm ei muutu, 2) Edasi ( AHEAD ) ­ millises asendis hoides liigub kruvi samm edaspidi käigule ja 3) Tagasi (ASTERN) ­ milles kruvi samm liigub tagurpidi käigu asendi suunas.
49 Mõlemal, nii "Edasi" (AHEAD) kui ka "Tagasi" (ASTERN) käskluse puhul, (kui juhtkangikest hoida piisavalt kaua) toimub sammu muutus kuni lõppasendini välja, s. t. kuni täiskäik edasi või täiskäik tagasi. Kui on vaja täiskäigule vastavast sammust väiksemat sammu, siis tuleb reservjuhtimise kangike soovitud sammu saavutamisel vabastada (lasta tal minna keskasendisse). Reservjuhtimisel antakse elektriline juhtsignaal otse vahetult vastava suuna AHEAD/ASTERN reservjuhtimise klapi V2 solenoididele NB! Need on erinevad peasüsteemi (Main System) servoklapi V3 juhtsolenoididest. Sellega tagatakse süsteemi üldine töökindlus ja toimimine Backup reziimis. Sammu asendit Backup reziimis kontrollitakse visuaalselt sammu asendi näidikult. Minnes üle reservjuhtimisele, lähevad peamasinate pöörded automaatselt reservreziimi pööretele 635 P/min, mis vastab sõukruvi pööretele ca 121 P/min. Reservjuhtimissüsteem on elektriliselt eraldatud peajuhtimissüsteemist, omades selleks ka eraldi toite automaatlülitit , tagamaks sammu muutmise (laeva juhitavuse) peasüsteemi rikke korral. Ka sammu asendi indikatsioon ja CPP juhtpultide valgustus on elektriliselt eraldatud peasüsteemist ning omab eraldi automaatlülitit.
50 Rolls-Royce KaMeWa muudetava sammuga sõukruvi karakteristikud.
1. Kombinaator -reziimis: Joon 1 - kahe PM töö korral Joon 2 ­ ühe PM töö korral 2. Konstant-pöörete reziimis: Joon 3 ­ kahe PM töö korral Joon 4 ­ ühe PM töö korral 3. Pöörete graafik kombinaator- reziimil : ­­ projekteeritud ­­ - ­­ ligikaudne katseline
51 Peamasin
52 Peamasinate väljumiseks ettevalmistamine
30 MIN. ENNE VÄLJUMIST:
VAHITÜÜRIMEES HELISTAB MASINASSE, TEATAB KaMeWa KONTROLLIMISE ALGUSEST MASINAST ANTAKSE KaMeWa SÜSTEEMI JUHTIMINE SILDA VAHITÜÜRIMEES TEOSTAB KaMeWa KONTROLLI, TEATAB TELEFONI TEEL TULEMUSTEST MASINASSE VAHIMEHAANIK VÕTAB KaMeWa JUHTIMISE MASINASSE
10 MIN. ENNE VÄLJUMIST:
VAHITÜÜRIMEES HELISTAB MASINASSE JA TEATAB VASTAVALT KAPTENI KORRALDUSELE, MITU PEAMASINAT KÄIVITADA
5 MIN. ENNE VÄLJUMIST:
MASIN KÄIVITAB NÕUTUD PEAMASINAD MASINATE ÜHENDAMISEST ANNAVAD SILLAS MÄRKU SIGNAALTULED JA LÕPLIKU KINNITUSENA ANNAB MASIN KaMeWa JUHTIMISE ÜLE SILDA, VAHITÜÜRIMEES KVITEERIB " BRIDGE ACCEPT "
53 Trasterid
54 Vöörikrunide väljumiseks ettevalmistamine ja väljalülitamine
60 MIN. ENNE VÄLJUMIST:
VAHITÜÜRIMEES VAJUTAB ALLA NUPUD HYDR. START MÕLEMA VÖÖRIKRUVI KONTROLL- PULDIL
VAHETULT ENNE VÄLJUMIST:
VAHITÜÜRIMEES VAJUTAB ALLA NUPUD DRIVE MOTOR START MÕLEMA VÖÖRIKRUVI KONTROLL-PULDIL VAHITÜÜRIMEES VEENDUB KOORMUSE OLEMASOLUST VÖÖRIKRUVIDELE
VAHETULT PEALE SADAMAST LAHKUMIST:
VAHITÜÜRIMEES VAJUTAB ALLA NUPUD DRIVE MOTOR STOP MÕLEMA VÖÖRIKRUVI KONTROLL-PULDIL VAHITÜÜRIMEES VAJUTAB ALLA NUPUD HYDR. STOP MÕLEMA VÖÖRIKRUVI KONTROLL-PULDIL
Vöörikruvide töö kontroll
Enne, kui on võimalik käivitada vöörikruvisid, peavad tiibstabilisaatorid olema sisse tõmmatud, vastasel juhul on vöörikruvide start blokeeritud. Tavaolukorras juhitakse vöörikruvide tööd navigatsioonisillast. Enne vöörikruvi käivitamist tuleb veenduda, et nende samm on null-asendis, vastasel juhul on start blokeeritud. Kui samm ei ole null, peab vahitüürimees käivitama vöörikruvi hüdraulikapumbad ja seadma kruvide sammu null-asendisse. Rikke korral juhtahelas on võimalik seada samm nulli vöörikruvi ruumist, manipuleerides otse juhtsolenoididega, kuid sellisel juhul on ka kruvi sammu reguleerimine võimalik vaid lokaalselt. Juhul kui ka vöörikruvide enda ajamimootorid ei käivitu sillast (näiteks rikke tõttu juhtahelas), on võimalik need käivitada peajaotuskilbilt eelnevalt seades nende käivituskoha lülitid PJK paneelidel asendisse LOCAL . Vöörikruvide automaatlülitite asend on pidevalt näidatud miimikapaneelil. Vöörikruvide automaatlülitid lahutuvad, kui peaks juhtuma voolukatkestus (Blackout) ja diiselgeneraatorite toide pole nende rikke tõttu saadaval. Sellises eriolukorras tagavad PJK toite võlligeneraatorid. Esimesena lülitub lahti vöörikruvi BT1, siis BT2 (SG1 toide lülitub ümber BT1 toitelt PJK vasakule pardale ja SG2 toide 5 sekundilise viivitusega PJK parema parda toitele).
55 ROOLIMINE
Rooli keskpaneeli elemendid
1. Jälgivrooli manipulaator (juhtkang); 2. Paremparda roolilaba asendi indikaator ; 3. Vasakparda roolilaba asendi indikaator; 4. Alarmsignaalide valgusindikatsiooni paneel ­ 25 lampi; 5. Rooli reservjuhtimise lüliti "VÄLJA - SISSE" (OFF-ON); 6. Reservjuhtimise nupp " ROOL VASAKULE" (PORT); 7. Reservjuhtimise nupp "ROOL PAREMALE" (STBD); 8a Roolipump Nr. 1 reservjuhtimisel; 8b. Roolipump Nr. 2 reservjuhtimisel; 8c. Roolipump Nr. 3 reservjuhtimisel; 8d. Roolipump Nr. 4 reservjuhtimisel; 9a Lambi ja skaalavalguse dimmer; 9b. Varudimmer; 10. Alarmsignaali zummer; 11. Roolipumpade Nr. 1 - 4 käivitusnupud ja nende töösoleku indikatsioon;
56 12. Roolipumpade Nr. 1 - 4 stoppnupud; 13a Vasakparda rooli suurte pöördenurkade blokeeringu lüliti; 13b. Paremparda rooli suurte pöördenurkade blokeeringu lüliti; 14. Roolipumpade Nr. 1 - 4 suurte pöördenurkade blokeeringu indikatsioon (lambid põlevad, kui rooli saab keerata ainult nurgani 35° VP/PP); 15. Juhtimise keskpuldile võtmine: lülitusnupp ja indikatsioonlamp "ROOL SÜNKROONSEL JÄLGIVREZIIMIL" (IN COMMAND SYNCHRO) - mõlemat roolilaba keskpuldilt juhitakse sünkroonselt jälgivreziimil; 16. Juhtimise automaatroolile lülituse nupp ja indikatsioonlamp "ROOL AUTOMAATREZIIMIL" 17. Alarmpaneeli testnupp ( vajutades põlevad alarmi indikaatorlambid ja töötab zummer); 18. Alarmsignaali kviteerimine (esimesel vajutusel pärast alarmsignaali jääb zummer vait, indikaatorlamp vilgub; teistkordasl vajutusel vilkumine asendub pideva valgusega , kui hälve kestab ja kustub, kui hälve kadus )
57 Käsirool
26 27 28a 28b 29 30 28 c 31 28d 32 34
33
Silla käsirooli pult .
Silla käsirooli puldi elemendid:
26. Gürokompassi repiiter; 27. Magnetkompassi repiiter; 28a. Gürorepiiteri skaalavalgustuse dimmer; 28b. Magnetkompassi repiiteri skaalavalgustuse dimmer; 28c. Roolilabade pöördenurga indikaatorite skaalavalgustuse dimmer; 28d. Käsirooli pöördenurga skaala valgustuse dimmer; 29. Vasakparda roolilaba pöördenurga indikaator; 30. Paremparda roolilaba pöördenurga indikaator; 31. Juhtimise käsirooli puldile võtmise käsklusnupp ja juhtimise käsiroolil oleku indikaatorlamp; 32. Käsirooli skaala valgustus; 33. Käsirooli ratas rooli juhtimiseks jälgivreziimil; 34. Käsirooli käskluse pöördenurga skaala;
58 Roolimasina andmed
Tüüp: RV 550-2 Balleri diameeter 390 mm Max hüdraulikaõli rõhk 94 bar Max kaitseklapi seadistusrõhk 94 bar Max roolinurk 2 x 55° Arvestuslik jõumoment 666 kNm Õli tööväljasurve ruumala nurkliikumisel (35°-0-30°) = 65° 81 liter Roolilaba liikumisaeg ühe pumbaga nurkliikumisel (35°-0-30°) = 65° max. 28 sec Roolilaba liikumisaeg kahe pumbaga nurkliikumisel (35°-0-30°) = 65° max. 14 sec Õli hulk rooli(täitur)- masinas 170 liter Pumbaseadmes (2x500+900 l) 1900 liter Torustikus (ja survevoolikutes) 50 liter Õli hulk kokku 2120 liter Rooli (täitur)- masina kaal õlita 4300 kg Pumbaseade kaal õlita 2200 kg Õli viskoosusindeks ca 100 (Viscosity: ISO 68) Õli max lubatud temperatuur 70°C
59 Stabilisaatorid
60 61 62 63 64 Veekindladuksed
7
1 2 3 4 6
5
1.Pealüliti(sulgeb kõik veekindlad uksed)
2.Alarmi aktsepteerimise nupp
3. Tulede kontroll nupp
4.Tulede reguleerimise nupp
5.Veekindlate uste indikatsioon tuled
6.Punaselt märgitud uksed peavad olema merel suletud
7.Sadama ja mere reziimi lüliti
65 Veekindel kontuur
2 1
3 1
1 4 1 1
6 5 1 1 1.Reziimi lüliti 2.Indikatsioono tuled(Roheline-kinni,Punane-lahti) 3.Veekindlate uste loetelu 4.Tulede test ja reset nupp 5.Alarmi aktsepteerimise nupp 6.Tulede reguleerimise nupp
66 ELEKTROONILISED LAEVAJUHTIMIS SEADMED
Integreeritud sild Integrated Bridge Systems, can be designed to include:
Console sections to form primary Navigation and Ship Management Workstations. Nucleus or Manta ARPA , True or Relative Motion Radar Systems Multi-Feature Displays that incorporate Integrated Navigation with ECS and ECDIS data Manual Steering Workstation containing ' Follow -up' Helm Unit with Gyro and Rudder Angle Repeaters Docking Workstations for open or enclosed bridge wings Safety Operations Workstation with GMDSS and external communications equipment Overhead Repeater Consoles Integrated Adaptive Autopilot with Transmitting Magnetic Compass and Gyro Compass Systems Magnetic Compass with Reflector Binnacle Speed Log Echo Sounder Wind speed and Direction Sensor Barometric Pressure and Air Temperature Sensor Position -fixing Equipment (DGPS, GPS, LoranC and Decca) Watchkeeper's Chairs with Sliding Mounts Armrest-located Remote Control for radar/electronic chart Internal Communication between Docking Workstations and Manual Steering Workstations Sound Reception System to amplify external sounds Other items of equipment as required to provide a fully integrated bridge system that meets the requirements of customers and the regulatory authorities.
67 68 Manta Radar Sophistication, versatility and unrivalled performance . Manta is designed to meet the demands of today's maritime industry. Through the use of the very latest in radar technology , Manta delivers radar performance in the most challenging operational situations.
Features and Benefits:
. Lightweight flat screen display for ease of mounting. . Complies with all ITU Emissions Regulations . Internal map storage : No need for Navcard . 1/8 nm (0.125nm) range scale:increased short range performance . Azimuth Stretch facility: Small targets seen more easily . AIS compatible: . VDR Interface : Ready to connect to VDR . Curved Heading Line: Visual turn monitoring aid . Inclusive/Exclusive Acquisition Zones: More flexible, tailored target acquisition . Tape Measure : Point to point on screen measurement . Target Tote facility: Indicates the 6 most important targets . 2 x EBL: Two bearings measured simultaneously . 2 x VRM: Two ranges measured simultaneously . Maps with 16 Coloured Symbols : Permits more sophisticated maps . Ergopod Remote Control: Increased operational flexibility
Transceiver & Antenna Options: Antenna options: . 2m & 2.5m X Band . 3.1m & 4m S Band Upmast Transceivers: . 30 Kw S band, 25Kw and 10Kw X Band Downmast Transceivers: . 30 Kw S band, 25Kw X Band
69 Radari menüü Zone 1 - Radar System (1) Standby, Run. (2) Selection of the Radar System. (3) Short, Medium , Long Pulse. (4) Tuning of the selected Radar & Performance Monitor. (5) Correlation & Interference Rejection. (6) Enhancement of Radar Signals & Sector Scan. Zone 2 - Screen Mode of Operation 262 (1) Range and Rings. (2) Relative Motion, Relative Trails RM(R). (3) True Motion, True Trails TM(T) ( Optional ). (4) Relative Motion, True Trails RM(T) (Optional). (5) North Up. (6) Course Up. (7) Head Up. (8) Heading Line Off. (9) Gain , Sea, Rain Settings. Zone 3 - Ownship and Plotting Parameters 263 (1) Ownship Parameters. (2) Plotting Parameters. (3) Trail Parameters. Zone 4 - VRM, EBL and Signal Controls 264 (1) Variable Range Marker . (2) Electronic Bearing Line. (3) Gain Setting . (4) Sea Setting. (5) Rain Setting. Zone 5 - Data and Menus 265 Target Data Information. (2) Menus for VDU Facilities , MAPS, TRAIL, PLOT, NAV and WPt. (3) System and Function Warnings. Zone 6 - Cursor Control and Mode 266 (1) Pushbutton Information Boxes. (2) Cursor Readout Mode. (3) MISC icon (only with Ergopod)
70 71 Manta 3 ECDIS
Using state of the art technology, the Manta ECDIS offers a vast array of advantages to the navigator, from immediate situation awareness, to sophisticated alarm signalling and transfer through interaction with Vector charts. As a leader in Electronic Chart system development , Kelvin Hughes has included full AIS readiness in the Manta and follows in the same trackball and three button operational mode as the very successful Nucleus range of Radar and Chart systems. Available un 1700, 2000 and 2300 display sizes, to fit the Kelvin Hughes integrated bridges, the MANTA ECDIS is ideal both for a fully integrated system or as a stand- alone unit.
Features:
. Flat Panel TFT Display . Multiple mounting options . ARPA Target Display . "Multi-fuel" - ENC/ raster /C-map . Ergopod control option . Radar Interlay Display . User Mapping - linked to radar . Display of Chart Updates . Networking . Safety Checking and Warning . Complete Voyage Recording including past track . Fully Type Approved to IEC 61174 . Type Approved Autopilot Track Control
72 NIS 2002 MkII AIS
This new generation Automatic Identification System (AIS) from Kelvin Hughes provides the optimal AIS solution for use on all types of ships. The NIS 2002 MkII is fully in compliance with international regulation and standards as well as with national and class requirements. The NIS 2002 MkII Transponder consists of a combined radio transceiver unit, GPS receiver, controller unit and a separate display (MKD) unit, complete with GPS and VHF antennas. The NIS 2002 MkII Transponder can easily be interfaced to the required sensors on the bridge e.g. Gyro and GNSS . It as already been tested and interfaced with most external navigation presentation systems on the market (Radar, ECS/ECDIS). The NIS 2002 MkII is prepared for connection to Long-Range systems like Inmarsat C. It has a user-friendlyinterface for plotting of other ships on a radar like display. It can also display information about other vessels sorted by bearing or range. The display also handles the sending/receiving of messages.
Features : Fully compatible with Kelvin Hughes radar and ECDIS Plug and play Smallest transponder unit available Broadcast of Dynamic , Static and Voyage Related Information Standardised interface for connection to ship sensors e.g. GNSS, Gyro, Turn indicator ECDIS, ECS, Radar High resolution 6" graphic day and night display Future upgrade possible without hardware changes Internal 12 channel backup GPS Easy to install and meets IMO installation recommendations Easy to operate with user- friendly control interface.
73 MX420 series GPS/DGPS navigator
Features:
. Smartlink(r) Interface providing Route-plan transfer to Nucleus radar . Panorama display . Tide display screen . Intuitive operation . Sunlight readable display . 'Traffic light' signal status display . Remote Route planning display option . Quick, easy installation GPS/DGPS . Time- saving short cut keys . Splashproof enclosure . Sun almanac/moon phase screens . Flush mount display option . Combined GPS/ beacon aerial . NMEA amplifier (option) providing up to 10 outputs . Can operate from 110/ 220V AC and 24V DC
74 SEM200 track Keeping Autopilot
The Kelvin Hughes SEM200 is a fully adaptive autopilot. The operator can select light, medium or loaded loading conditions , and economy , medium or precise steering performance. Adaptive rudder limitation can be overridden manually and the amount increased or decreased with the joystick.
Features:
Fully type approved Track Control with Kelvin Hughes ECDIS Low cost adaptive autopilot Preset from factory, simple sea trial setup Easy installation: 2 units , 1 factory supplied cable Easy service Gyro interface: NMEA (preferred) or 1:1 speed synchro, 115VAC, 400Hz Speed log interface: 200ppm or NMEA Heading changes with controlled radius of turn Heading set device is either a joystick or a turning knob Meets IMO's recommendations, tested to IEC 945, Wheelmarked Advanced navigation computer interface available Controls single or multiple rudders,propellers or waterjets Bumpless Transfer and self-synchronising Heading Easy to SET UP, adapts to ship's speed
75 Navigation Echo Sounder GDS 101 GDS 101 is equipped with a rotating, digital encoder. This is used with the Soft Keys to enable the user to enter new settings during operation. The operator can activate and operate Soft Keys in 10 different Soft Key screens. Storage of recorded data depth. With GPS connected: Time, Date , Position,Course and Speed. Kelvin Hughes GDS 101 sets a new standard for navigation for all vessels required to have a navigation echo sounder onboard. It is based on the latest computer techniques offering all features demanded on- board a modern ship. GDS 101 is designed to be easy to use and has incorporated more features than most echo sounders on the market. It has a rugged and robust mechanical design. GDS 101 is developed and tested based on years of experience. GDS 101 is a graphic, digital navigation echo sounder. A backlit LCD with high resolution dotmatrix screen gives instant access to all vital information. The screen shows the information in graphic and/or numeric presentation. The user can select between six different screen languages ( English , French , German, Spanish , Russian or Norwegian ).
76 Ocean Magnetic Compass Systems
For many years, Kelvin Hughes has designed and manufactured some of the finest magnetic compasses in the world. Our reputation is based on the highest standards of precision engineering and a professional seaman's knowledge of navigation.
Ocean Steering Compass Bowl The Ocean compass bowl is the most advanced product of its type. This is a master compass designed and built to give accurate and long-lasting service under the most extreme conditions. Kelvin Hughes azimuth devices can be used on this compass and are supplied as part of the standard package.
Features:
175mm card in a 235mm bowl Liquid filled Ring type magnet in float Compass card printed for top and reflected reading from below Compass pre-drilled to accept most common Sondes Long-lasting internal paint finish The Ocean is manufactured to all requirements of the ISO 449, ISO 2269, ISO 613, ISO 10316, IMO 382 (X), and type approved to the European marine equipment directive and other maritime authorities.
77 NDR2002 Voyage Data Recorder The Kelvin Hughes NDR-2002 is a type approved Voyage Data Recorder which exceeds the requirements of IMO Performance Standard A.861(20) for Shipborne Voyage Data Recorders (VDR). The complete system including the Crash Survival Module (CSM), Data Acquisition Unit (DAU) and Interfaces are designed and manufactured by Kelvin Hughes and its parent company Smiths. The VDR collects data from the sensors on board the vessel , it digitises, compresses and stores this information in an externally mounted Crash Survivable Module (CSM). The CSM is a tamper -proof unit designed to withstand the extreme shock, impact, pressure and heat , which could be associated with a maritime incident. The CSM may be retrieved from the vessel and the stored data replayed by the authorities for investigative purposes.
Features: . Compact and lightweight Crash Survivable Module (CSM) . Single compact and lightweight Data Acquisition Unit [DAU)-29kg . Space saving, modular design makes it ideal for all classes of vessels including high speed ferries . Removable Storage Unit (White Box) allows the ship's history to be archived ashore (option) allows 30 days continuous recording. .Office PC Playback Software for training and monitoring purposes [option) ** . Playback of data allows VCR style viewing of sensor information, including sound and ship's movements, on an electronic chart background [option) . Remote LCD Real Time Display (RTD) ­ providing conning information . Integral and optional Remote Status and Alarm Module (SAM) . ' Black Box' CSM data for the last 12 hours using solidstate memory and an acoustic beacon to aid underwater location (38 hour option is available) . Integral UPS for 2 hours for all data items . USB port for on-board downloads to laptop or ship's PC [option) . AC and 24V DC Operation [option)
78