Sissejuhatus Referaadi teemaks on valitud kiiresti riknevad kaubad, kuna see tundus huvitav, sest need kaubad on igapäevaselt tarbitavad ja nendega kokkupuutudes tekib huvi, kuidas need kaubad meie poelettidele jõuavad . Referaadis on käsitletud liha ja lihasaaduste, puuviljade ning juurviljade vedu. Referaadi koostamisel on peamiselt kasutatud raamatut ,,Lastikäsitlus". Samuti on kasutatud ka internetipõhist materjali. 3 Kiiresti riknevate lastide omadused Kiiresti riknevate kaupade hulka kuuluvad: loomse ja taimse päritoluga lastid, mille säilitamiseks on vajalik eri temperatuuri- ja ventilatsioonireziim. Selliste lastide hulka kuuluvad näiteks liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, kala ja kalasaadused, puu- ja
aurustuma ja tema olek muutub vedelast taas gaasiliseks. Algselt on tekkiv gaas ümbritsevast õhust külmem ja raskem ning see tekitab soojeneva vedeliku lombi kohale udutaolise moodustise ehk aurupilve. Aurupilv hakkab õhuvoolude kaasabil nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas liikuma ning võib enne täielikku atmosfääris haihtumist ulatuda vedelikulombist üsna kaugele. Aurupilve kokkupuude süüteallikaga põhjustab selle süttimise. Allikad 1) Lastikäsitlus, 2003, Tallinn, Rein Loodla 2) Wikipedia.merendus 3) http://jetgas.ee/lng-kasutamine/meretransport
36 - 1.39 20(16)...29 d=5 Kaer 408...640 1,81...2,21 26(21)...30 d=2; l=10 Rukis 715...810 1,25...1,42 21...30(32) d=1,5; l=5 Oder 612...790 1,42...1,84 16...46, av 25 d=1; l=8 Riis 575...760 1,34...1,95 20...36 d=2...3 Allikad: R. Loodla ,,Lastikäsitlus"; Gesamtverband der Deutschen Versicherungswirtschaft e.V. Teravili · Teravilja laadimisel-lossimisel eraldub palju nn. viljatolmu, mis tunduvalt raskendab tööliste töötingimusi ja on väga tuleohtlik. Suure kontsentratsiooni puhul võib viljatolmu ja õhu segu olla plahvatusohtlik. Seepärast peab viljahoidlaid regulaarselt viljatolmust puhastama.
teadmised ja merealased raamatud. Tänu tehtud arvutustele ja uurimisele, meil õnnestus kinnitada teadmised praktilisest küljest ja meelde jätta, kuidas merevedude 29 organiseerimine toimib ja mida on vaja alati silmas pidada. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Yrjö Saarinen, 2012. Kursusetöö koostamise metoodiline juhend. 2. A.Eidast. 2012. Laevanduse töökorraldus ja ökonoomika 3. Loodla R. 2003. Lastikäsitlus. 156 lk 4. Lastindus ja laondus. T.Hunt ja A.Kiisleri loengukonspektid 2014. 5. UNCTAD’s Iron Ore Market 2011–2013 report : http://unctad.org/en/pages/newsdetails.aspx? OriginalVersionID=206 6. Marine Management Organisation, 2013 https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/3 21944/ 1037l.pdf 7. http://www.marinetraffic.com/ 8. Port of Kokkola | Voimakkaasti kasvava yleissatama
00/imo:9288693/vessel:DELTA_PIONEER 9. https://www.deltatankers.gr/ 10. https://www.fleetmon.com/vessels/delta- pioneer_9288693_49030/photos/1282927/ 11. https://www.marinetraffic.com/ru/ais/details/ships/shipid:212498/mmsi:2403500 00/imo:9299903/vessel:DEEP_BLUE 12. https://www.vesselfinder.com/ru/vessels/DELTA-PIONEER-IMO-9288693- MMSI-240244000 13. https://www.vesselfinder.com/ru/vessels/MT-DEEP-BLUE-IMO-9299903- MMSI-240350000 14.Loodla R. (2003). Lastikäsitlus 40 RESÜMEE The main goal of a research was to choose the best suitable ship to transport 2 000 000 tons of crude oil from port of Primorsk to final destination of Rotterdam port. The factors such as a big distance, weather conditions and specifics of each port were making the calculations harder, because they introduced to us some extra fees and charges
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ....................................