Madruse eksami piletid 2016 (1)

PILET 1

• Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused.
  

Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati ) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik . Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks. Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi keerduks lastivintsi trumlile. Sildumisotsad tehakse painduvast ja poolpainduvast trossist. Terastross loetakse töökõlbmatuks, kui kusagil tema 8 diameetrisel lõigul on 5% või enam katkenuid traate on nende üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad.

• Purjelaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid .
  

Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant.

• Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist.
  

Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross . Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile , pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ankur klüüsi. Seejärel võõra ankru vabastamine see on OHTLIK kuna kinnitatud pollarile.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel elektrilise instrumendiga.
  

Vanemtüürimees ja mehaanik peavad tegema instruktaazi. Peab kasutama kaitseprille , kummitallaga jalanõusid, kummist kindaid. Ei tohi töötada vihma või lumesajuga.Plahvatusohtlikes ruumides peab kasutama 12V akulampi ja pimedas 12V kandelampi.

• Soodisõlm, trossilühendamissõlm.
  
• RSK-65
  

PILET 2

• Laevapere tegutsemine tulekolde avastamisel. Tulekahju kustutamine.
  

Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi.

• Ankrus seisva laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Ankrumärgi tõstmine ja langetamine.
  

Ankrus olev laev peab välja panema kõige nähtavamal kohal: vööris ühe valge ringtule või päeval kerakujulise märgi, ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks.
Udusignaal- iga minutijäler 5 sek signaali, üle 50m peab lisaks sellele 5sek jooksul lööma gongi.

• Rooliseade . Rooliseadme ehitus, roolitüübid ja rooliseadme kontrollimine. Avariirooliseade ja sellele üleminek.
  

Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin , rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu. Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva rooli ühest pardast teise 28 sek jooksul. Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole.
Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega . Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks.

• Topisõlm, lühike pleiss .
  
• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tormise ilmaga tekil töötamisel.
  

Tüürimees teavitab tormihoiatusest. Madrus peab teki üle kontrollima, et kõik oleks korralikult kinni. Suletakse kõik luugid ja avad. Tugeva tuulega tekil tööd lõpetatakse ja pimedas tekil käimine on keelatud, kuid kui on vaja millegipärast tekile minna peab olema päästeliinidega kinnitatud ja minnakse alati kahekesi. Laev tuleb võimaluse korral pöörata kursile, millisel laine võimalikult vähe tekile käiks ja vähendada kiirust.Samad tingimused on ka võitlemine jääga. Kokk peab tormist alati teadma.

• RSK-65
  

PILET 3

• Paadiseade. Individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, nende kasutamine, asukoht, hooldamine, kontrollimine ja markeerimine.
  

On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid.
Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest , vee- ja kaitseülikond, termoülikond.
Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat , täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena).
Abivahenditena on kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat.
Igal suuremal laeval peab olema valvepaat( rescue boat ) , reisilaeval nõutakse kahte valvepaati. See on ettenähtud parda taha kukkunute kiireks päästmiseks.
Tõsteparv on vigastatud inimeste tõstmiseks kiirvalvepaadist laevale.
Täispuhutav liugtee on reisijate kiireks evakueerimiseks parvedele.
Päästerõngas: on esmane vahend parda taha kukkunud inimese päästmiseks .Nende arv laevas sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt 8. Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega.
Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas - roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale.
Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp , patarei , vile, valgust peegelduvad kleepsud .
Termoülikond on soojust ja vettpidav.
Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra.
Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk.
Kõik päästevahendid on oranzi värvi.
Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele.

• Süviselt piiratud laeva tuled, päevamärk ja udusignaal.
  

Piiratud manööverdamisvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma:
a)kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
b)kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb;
c)vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; Udusignaal 1 pikk 2 lühikest iga 2 min. tagant

• Sildumisseade. Laeva sildumiskoha ettevalmistamine sildumiseks. Kinnitusotste ja abivahendite nimetused. Laeva kinnitamine kai äärde.
  

Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes .
Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad . Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi.
Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused määrab laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniiihing olenevalt laeva suurusest , otstarbest, sõidurajoonist jne.
Sildumisotste ettevalmistamisel keritakse poolidelt maha 3-4 sildumisotsa ja laotatakse pikkade lengidena tekile, et oleks võimalik otsad kiiresti kaldale anda. Sildumisotste oud viiakse läbi klüüside parda taha ja võetakse tagasi tekile. Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu või piraadisõlmega. Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring . Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel , kiip , klüüs, trossipool.

• Laeva ettevalmistamine diiselkütuse vastuvõtuks tankerilt.
  

Seda operatsiooni juhib tavaliselt 2 või 3 mehaanik vahitüürimehega. Päeval tõstetakse masti lipp „B”, öösel mastis punane tuli. Tekil piiratakse punkerdamise lähiümbrus lindiga . Nähatavale tuleb panna silt NO SMOKING . Keelata tuleb teise laeva sildumine parda äärde. Ühenduskoha alla tuleb panna vann , et tilkumise või tihendi purunemisel ei satuks kütus tekile. Tekil olevad piigatid tuleb sulgeda,et kütus ei satuks merre. Vastuvõtu koha juures peab olema kustuti.

• Õigesõlm, pikk pleiss.
  
• RSK-65
  

PILET 4

• Avariisignalisatsiooni süsteemid ja seadmed laevas, nende kasutamise kord.
  

Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid , mis reageerivad temp tõusule v suitsule. Sillas lülitub sisse lambike ja teavitab põlengu asukohast. Kui 2-3 min jooksul peale tuletõrjepuldi heli ja valgussignaale vahitüürimees üldse hädaohu häiret ei anna, lülitub automaatselt sisse laeva häirekell.
Häirekellad peavad olema laevas selliselt , et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga.
MOB antakse laeva alarmkella või vilega – kolm pikka signaali.
Üldine hädaoht – 7 või rohkem lühikest ja üks pikk.
Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga .

• Miinitraaleri tuled, päevamärk ja ususignaalid.
  

Üle 50 m miine traaliv laev peab kandma esimese masti otsas rohest tuld , mille allpool on kahel poole rohelised tuled. Käigus oleval miinitraalijal peab vööris olema näha rohelise tule peal olev valge tuli ja tagumise masti külge kinnitatud valge tuli. Päevamärk kolm ümartuld.

• Kuivendussüsteem ja selle otstarve.Pilsside ehitus, asukoht, otstarve ja hooldamine. Vee taseme kontrollimine pilssides ja tankides, torustike markeerimine.
  

Pilss on tühimik laeva parda ja kimmistringeri vahel, topeltpõhja all, piki kogu trümmi. Kaetud äravõetavate luukidega, sügavus umbes 60 cm. Trümmi ahtripoolses osas pilsikaevud, mis kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee väljapumpamiseks, sest trümmi pesemisel valgub vesi koos peene prügiga resti kaudu pilsikaevu. Viimasena puhastatakse kaevud . Vahimadruse kohustus on iga päev nööri otsas oleva tollipulgaga kontrollida vee taset pilsikaevudes ja möötmise tulemused teada anda vahitüürimehele, kes kirjutab need logiraamatusse. Torustike markeerimine: vesi – roheline; aur – hõbehall; õli,kuumad vedelikud – pruun; õhk – helesinine; gaasid – kollane; määrdunud vedelikud – must; tulekustutustorud – punane; magevesi – sinine; happed ja leelised – violetne.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tulekahju kustutamisel laeva ruumides. Kaitsevahendid .
  

Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi.
Vahendid:
*Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa.
*Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega.
*tuletõrjeämber liiniga
*metallkast liivaga, kühvel
*pootshaak, raudkang, labidas
* tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5
*rahvusvaheline kaldaühendus , tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga
Tuletõrjevahendite märgistus:
A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud .
B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud.
C-klass. Gaaside tulekahju
D-klass. Metallide tulekahjud.
E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W

• Soodisõlm, pikk pleiss
  
• RSK-65
  

PILET 5

• Nõuded keskkonna reostuse vältimiseks tekitöödel laevas.
  

Prügiks loetakse kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid.
Kõigil laevadel kogumahtuvusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema “prügi käitlemise plaan” ja “prügiraamat”
Prügi kogumiseks peavad laeval olema prügikonteinerid. Tavaliselt on laeval 3 konteinerit ( toiduainele, plastikule ja teistele jäätmetele ). Konteinerid peavad olema pealt kindlalt suletavad. Laeva prügi tuleb sadamates regulaarselt ära anda.
Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas ära andmise kohta tehakse “prügiraamatusse” vastav sissekanne. Äraantud prügi hulga ja imetuse kohta saadakse sadamast vastu kviitung .”prügiraamat” koos kviitungitega säilitatakse laevas kaks aastat peale viimase sissekande tegemist.
Igal pool tuleb jälgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassi, sünteetilisi trosse, sünteetilisi kalapüügi võrke ja jäätmepõletusahju jäätmeid.
Eriti ranged prügi käitlemise nõuded on nn eripiirkondades- läänemeri, põhjameri , vahemeri, mustal merel jne.
Eripiirkondades tohib üle parda heita ainult toiduainete jäätmeid ja seda kaugemal kui 12 miili lähimast kaldast.
Eripiirkondadest on läänemerel ka prügi põletamine keelatud.
*Väljaspool eripiirkonda võib prügi heita üle parda olenevalt prügi liigist järgmiselt:
Kaugemal kui 25 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus - ja pakkematerjale; kaugemal kui 12 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita toiduainete jäätmeid, paberist esemeid, kaltsu, klaasi, metali, toidunõude kilde ja teisi analoogseid jäätmeid; Kaugemal kui 3 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita sellist peenestatud prügi, mis on märgitud eelmises lauses .
Prügi peenestaja läbilaske avade suurus ei või olla suurem kui 25 mm.
Laeval 12m ja enam peavad olema plakatid, mis selgitavad prügi käitlemise korda.

• Võrgupüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärgid ja udusignaal.
  

Pikkus enam kui 50m ja omab käiku vee suhtes; Vaade vöörist: vasakul punane tuli, paremal roheline tuli ja topis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, punane.
Vaade ahtrist: All valge ahtrituli, mastis kaks tuld alustades alt ülesse valge ja roheline tuli.
Pikkus alla 50m. Vaade vöörist: Vasakul põleb roheline tuli ja paremal punane tuli, mastitopis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, valge.
Vaade ahtrile: keskel valge ahtrituli ja mastis kaks tuld, alustades alt ülesse valge ja roheline.
Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud.
Udusignaal – 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min tagant

• Päästepaadi ja päästeparve vanema kohustused. Päästepaadi ja päästeparve juhtimine, uppuja päästmine.
  

Päästepaati võib vette lasta üksnes kapteni loal. Ohutustehnika nõuete täitmise eest päästepaadi veeskamisel vastutavad vanemtüürimees ja päästepaadi vanem. Iga isik, kes osaleb päästepaadi veeskamisel, peab teadma oma kohustusi ja olema päästevesti ja kaitsekiivriga. Paati võib laskuda mööda tormiredelit, mööda laeva treppi või mingisuguste trosside abil, mis on kinnitatud paadi taavetite vahelise taagi külge. Keelatud on laskuda paati mööda talisid. Kui laev pukseerib paati, ei tohi selles viibida inimesi. Päästepaadi vanem peab hooldama ja kontrollima paati ja taaveteid. Kontrollima varustust ja paatide puhtust, tal peab olema nimekiri nendest laevapereliikmetest, kes tulevad tema paati. Kohustus organiseerida õppusi.
Uppuja päästmiseks viskad päästerönga.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel kõrge laeva poordi taga. Pootsmani tooli ja talasetaageldamine.
  

Kõrgustes ja parda taga ei tohi töötada vähekogenud meeskonna liikmed, sest selliste tööde tegemisel nõutakse oskusi ja kõigi ohutusnõuete täitmist. Nendel töödel peab alati osalema vähemalt kaks eelnevalt instrueeritud inimest. Ei ole lubatud teha pardataguseid ja kõrgustes töid laeva liikumise ajal, välja arvatud avarii olukorras (käigutule pirni vahetamine). Sellistel töödel tuleb kindlasti kasutada taimkiust julgestusliiniga varustatud kaitsevööd. Inimeste tõstmisel kasutatavatel trossidel peab olema 12- kordne tugevusvaru. Enne inimese masti tõstmist tuleb hoiatada vahitüürimeest, et ei pandaks tööle raadiojaam või radar . Radari juurde tuleb asetada silt “Inimene mastis”. Pardataguste tööde tegemise juures peab olema vähemalt 27 m pikkuse liiniga päästerõngas, mis võib olla ka veepinnal . Talasel töötavatel inimestel peavad olema julgestusliiniga kaitsevööd, mis kinnitatakse laeva tekil. Ka töövahendid peavad olema kinnitatud liinidega. Kui madrus asub pootsmani tooliga või tööpaadiga ahtri all, tuleb hoiatada vanemmehaanikut, et juhuslikult ei pöörataks laeva sõukruvi .

• Rehvisõlm, mark
  
• RSK-65
  

PILET 6

• Eluotstarbe süsteemid. Joogi- ja pesuvee ning küttesüsteem . Torustike markeerimine.
  

Joogivee ja pesuvee süsteemid varustavad kajuteid ja olmeruume mageda joogiveega. Magedat vettsaadakse sadamas kaldalt või laeva veemagestilt. Magestatud vesi kõlbab pesuveeks. Pikkadel reisidel kasutatakse magestatud vett joogiks, kuid sel juhul tuleb sellele lisadateatud hulk mineraale. Küttesüsteem on vajalik ruumides nõutava mikrokliima loomiseks. Selle kaudu saab ruumidesse suunata sooja või külma õhku. Kliima tingimusedon määratud komplektselt õhu temperatuuri, niiskuse sisalduse, liikumiskiiruse ja puhtuse ning keemilise koostisega. Markeerimine: magevesi- sinine; vesi – roheline; gaasid – kollane; õhk – helesinine.

• Pukseeritava laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid
  

Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali – ühe pika ja kaks lühikest.
Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali.

• Laevahäirete plaanid, otstarve ja asukoht. Häirete signaalid. Laevapere tegevus häirete korral.
  

Laevahäirete plaani koostan vanemtüürimees. Plaanis on kõigile laevapere liikmetele jaotatud kohustused.Laevahäirete plaan peab olema laeval, kus on 7 või enam laevapere liiget ja kõigil reisilaevadel. „Häirete plaan„ ja „Ohutuse- ja tulekaitseplaanid” peavad olema nähtaval kohal ruumides, kus kõik m/k liikmed seda iga päev näevad. Peale selle veel roolikambris, masinaruumis ja vanemtüürimehel. Häirekellad peavad olema laevas selliselt, et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga.
MOB antakse laeva alarmkella või vilega – kolm pikka signaali.
Üldine hädaoht – 7 või rohkem lühikest ja üks pikk.
Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded pürotehnika kasutamisel.
  

Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: erinevad raketid , säratuled, suitsupoid, kemoluminestsents valguspulgad (keemiline signalisatsioonivahend) ja liiniheitja raketid. Neid peavad oskama kasuada kõik laevapere liikmed. Pürotehnilisi vahendeid tuleb hoida hermeetilises lukustatud raudkastis kusagil roolikambri vahetus läheduses. Üks võti peab olema roolikambris, teine vanemtüürimehel. Kast peab olema seespoolt pehme vooderdusega, sest kastis olevad esemed ei tohi lainetusega loksuda. Päästepaadis ja –parves peavad nad olema veekindlas pakendis.
Kõikide pürotehniliste vahendite kasutamise kohta peab olema instruktsioon. Hädaohu korral tuleb lasta ainult punaseid rakette. Nende kasutamine muuks otstrbeks on kategooriliselt keelatud, sest lendulastud punase raketi korral käivitub kohe päästeoperatsioon ning eksituse korral on pahanus suur. Rakette tuleb lasta pelingaatori sillalt või avara teki tuulealuselt pardalt alla tuult . Säratuld tule hoida väljasirutatud käes kõrgel pea kohal alla tuult, et sädemed ei satuks inimese peale. Kasutada ei tohi märgu ega aegunud rakette. Kui oma või teistelt laevadelt lastakse liiniheitja rakette, tuleb laevapere liikmeid hoiatada, et nad varjuksid. Liiniheitja raketti ei tohi tulistada, kui tema külge ei ole ühendatud liin ning tulistamisel ei tohi liinist kinni hoida

• Kalurisõlm, kassikäpp
  
• RSK-65
  

PILET 7

• Metallpindade ettevalmistamine, kruntimine, värvimine . Töövahendid ja värvide liigid. Värvide ja töövahendite hooldamine.
  

Värvimiseks planeeritav pind pestakse igasugusest mustusest puhtaks, kui on õliseid kohti, pestakse need puhtaks mingi lahustiga. Vana lahtine värv eemaldatakse, kasutades tööriistadena elektrilisi või suruõhu harju, kuumaõhupuhureid, käsikaabitsaid. Kui kogu värvitav pind on roostes, eemaldatakse vana värv täielikult kuni metallini. Edasi töödeldakse liivapaberiga kuni läikeni. Puhastatud pind krundidakse. Kui pinda ei jõuta kohe kruntida, tuleb seda enne kruntimist liivapaberiga puhastada. Haamriga vana värvi maha toksides ei tohi eriti tugevasti taguda, et mite täkkeid jätta. Väga ettevaatlikult tuleb puhastada tsingitud ja alumiiniumist pindasid, sest täksitud pinnad hakavad kiiresti roostetama ja täked hakkavad värvi alt välja paistma. Kui rooste koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga. Kui auk ei ole väga sügav lihvitakse augu ääred liivapaberiga laugeks ja krundidakse. Kohad, mis on pidevalt niisked, tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga . Krunditud pinnad tuleb täielikult lasta kuivada.
Töövahenditks on spetsiaalsd kaabitsad, haamrid, terasharjad, lihvimiskettad pinna puhastamiseks ning pulverisaator, rull, pintsel värvimiseks. Pulverisaator kulutab rohkem värvi ja ei hardu värvitavle pinnale nii kõvasti kui pintsliga värvides, eeliseks on suur tootlikus . Rulliga värvimisel on värvi kulu suurem ja värvi pind ei tule sile, kuid töö edeneb kiiresti ja rullile saab panna pika varre. Temaga saab mugavalt kailt laeva korpuse parandusi teha. Kõige kvaliteetsema värvi kihi jätab pitsliga värvimine. Ka värvi kulu on kõige väiksem.
Tänapäeval ei kasutata enam värvide segamiseks värvipigmente (pulbreid), vaid laeva tuuakse kasutamisvalmis värvid. Praegu on veel kasutusel õli- ja emailvärvid ja palju-palju teisi erinevaid värve. Keemia on nii kaugele arenendu, et võimatu on teada kõiki olemasolevaid värve. Igale värvinõule peab olema kirjutatud värvi otstarve ja värvimise tehnoloogia . ISO standardite järgi jaotatakse värvid füüsiliselt kuivavateks – kui lahusti aurustub välja ja pind muutub kuivaks; ja keemiliselt kuivavateks – kuivamiseks toimub värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab. Olemasolevale värvikihile tehakse nn lahusti test- lahustis niisutataud riidelapiga hõõrutakse värvikihti. Kui lapp on sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsiliselt kuivava värviga, st pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära kuivanud ja lahustites enam ei lahustu – need on kõvad värvid.
Pehmed värvid värvitakse kõva värvi peale. Epovärvi peale ei värvita alküüdvärve.
Värvitavad pinnad tuleb abrassiivmaterjale kasutades ette valmistada värvimiseks nõutava pinna puhtuse klassini (nt. SA1-vana värv, mis on hästi pinna küljes kinni, jäetakse alles; SA2-kõik värv võetakse metallini maha jne). Olenevalt kasutusalast ja värvi omadustest määratakse pinna puhtuse kvaliteet etaloonide abil või karedusmõõtja abil.

• Vee suhtes käiku mitteomava võrgupüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid.
  

Tuled alustades alt ülesse valge ja roheline ringtuli
Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud.
Udusignaal 1 pikk 2 lühikest signaali iga 2 minuti järel.

• Tulekustutusvahendid, nende kasutamine. Tuletõrjevarustus, selle otstarve, hooldamine, markeerimine ja asukoht.
  

Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad ), tuletõrje süsteemid (vee-, auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon (andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus . Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid , saapad, kindad , kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat.

• Laevapere liikme tegutsemine, kui ta nägi inimese kukkumist merre. Inimene üle parda.
  

Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda, võimalusel mitu ja annad häire, võimaluse korral võimalikult palju jälgida. Teavitatakse vahitüürimeest, kes annab laevale häire MOB ja pöörab laeva tagasikursile. Valvepaat valmistatakse ette ja kui jõutakse arvatava kukkumiskohani. Lastakse paat vette ülejäänud jälgivad tekilt veepinda. Otsitakse seni, kuni on lootust inimest leida.

• Laeva sildumiskoha ettevalmistamine sildumiseks. Haalpoile sildumine. Sildumisotste nimetused eesti ja inglise keeles
  

Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes.
Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi.
Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
Sildumisotste ettevalmistamisel keritakse poolidelt maha 3-4 sildumisotsa ja laotatakse pikkade lengidena tekile, et oleks võimalik otsad kiiresti kaldale anda. Sildumisotste oud viiakse läbi klüüside parda taha ja võetakse tagasi tekile. Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu või piraadisõlmega. Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring. Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel, kiip, klüüs, trossipool.

• RSK-65
  

PILET 8

• Laeva korpuse ja uppumatuse tagamine konstruktiivsete vahenditega. Lekke avastamine.
  

Laeva uppumatuseks nim tema võimet säilitada ujuvus ja püsivus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks . Nende arvu ja uppumatuse tagamise nõuded reglementeerivad SOLASi ning klassifikatsiooniühingute nõuded.
Uppumatus on laeva eriline omadus. Erinevalt käikuvusest , juhitavusest ja muudest laeva omadustest puutuvad meremehed uppumatusega kokku ainult laevaõnnetuse korral , kui sellega kaasneb vee tungimine laeva. Samal ajal on uppumatuse kadu seotud raskeimate tagajärgedega – laeva ja inimeste hukkumisea – mistõttu uppumatuse tagamine on nii laevaehitajate kui ka laevapere üheks tähtsaimaks ülesandeks.
Kõige esimene ja oluline samm on võitlus vee sisevooluga ning üksnes erandjuhtudel toimub see teiste uppumatuse eest rakendavate meetmetega samaaegselt. Vee sissevoolu tõkestamisega lõppeb uppumatuse eest võitlemise eesimene etall , mille lõpils peab laev saavutama teatud stabiilse asendi ja püstuvuse. Seejuures võib osutada , et laeva algpüstuvus on väike aga isegi negatiivne , asendit aga iseloomustavad suur kreen ning trimm ning v2ike minimaalse vabaparda kõrgus või isegi teki vettesukeldumine.
nendel juhtudel tuleb selleks , et tagada sõidu jätkamise ohutus ning laeva sihtotstarbeline kasutamine , rakendada meetmeid laeva püstuvuse taastamiseks.
Vedellast , mis täidab suurt hulka ruume vaid oluliselt , tuleb kokku pumbata ruumi , tagadesselle täieliku täitumise
Vesiballast vähendab laeva ujuvusvaru ent see eest on väga tõhus vahend püstuvuse taastammiseks.

• Juhtimisvõimetu laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid.
  

Tuled 2 punast ringtuld. Päevamärk kaks musta kera. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest.

• Lastiseade. Kraanad ,poomid ja nende taglas, hooldamine, markeerimine ja kontrollimine. Lastiseadme töökorda seadmine.
  

Viimasel ajal ehitatakse enamik universaalseid laevu hoopis ilma lastimisseadmeteta või kui siiski ehitatakse laev lastimisseadmetega, on need kraanad. Kraanasid on tunduvalt lihtsam käsitleda kui losspoome. Eelmisel sajandil ehitati laevad lastimisseadmetega sellepärast, et paljudes väikestes sadamates kraanad puudusid. Nüüd kasutatakse sageli sadamates mobiilseid võimsaid autokraanasid. Rohkem olid laevadel levinud elektrilised kraanad,
tõstevõimega kuni 50 t. Viimastel aastatel on aga hakatud laialdasemalt ehitama laevu hüdrauliliste kraanadega, millede tõstekoormus on kuni 75 t. Spetsialiseeritud laevadel raskekaaluliste esemete veoks on kraanade tõstevõime veel tunduvalt suurem.
Nii kraanadel kui ka losspoomidel peab olema järgmine markeering : SWL- ...( safe working load – ohutu tõstevõime, töökoormus ja järgmine kontrollimise kuupäev.(Näit. SWL – 60T
19.11.2009). Kraanasi on mitmesuguste konstruktiivsete lahendustega.Võivad olla üksik- ja paariskraanad, asetseda laeva keskel või ühes pardas, võimelised liikuma piki laeva ja põõrelda koos laadungiga 360°. Tänapäeva miinimumnõue on, et kraana peab suutma tõsta
40' jalast konteinerit (u. 4 t.). Laevadel kasutatakse ka sildkraanasi, harvem portaalkraanasid.
. Lastiseadmete hulka kuuluvad: kraanad, losspoomid , rambid , trümmiluugid, torustik .

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded ohtlike ainete laadimisel ja lossimisel ning käsitlemine laevas.
  

Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, millede kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m. Nende nõuete asendusena võib 2 m kõrgusele tekilasti kohale tõmmata pingul terastrossi, mille külge tekil töötavad meremehed saavad haakida oma kaitsevööde trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid.

• Laeva kinnitusotste pingutamine ja kinnitamine sadamas.
  

Igale laevapere liikmele, kes osaleb sildumisoperatsioonis, peab olema juhendiga määratud koht. Sildumist juhendavad tüürimehed. Kui laevas on vähe tüürimehi juhendavad sildumist kapteni poolt määratud ja instrueeritud isikud (pootsmann, v.madrus). Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõik kõrvalised isikud. Trossi järeleandmisel tuleb jälgida, et ei satutaks jalgupidi trossi lengide ( keerdude ) sisse. Tankeritel ei ohi kasutada terastrosse!!!
Keelatud on: Pingutada või järgi anda otsi ilma vastava käskluseta; Seista ankrupeli kontrolleril ja samaaegselt pigutada kopal olevat otsa; Panna kopale trossi lisakeerde kopa pöörlemise ajal; Haarata kinni kiiresti libisevast trossist; Seista kiipide juures, pingutatava trossi liinil või vahetus lähed.; Kummarduda kaugele reelingu taha; Järgi lasta vaierit otse poolilt; Sõukruvi pöörlemise ajal anda ahtriotsi kaldale; Vabastada tross põõrlevalt kopalt; Töötada ilma kinnasteta, kiivrita ja spets jalatsiteta.

• RSK-65
  

PILET 9

• Tekiehitised, tekihooned, vee ja tulekindlad uksed, pardaluugid, illuuminaatorid.
  

• Laeva navigatsioonitulede sektirite suurused ja suunad laeve DT suhtes. Tulede asukoht.
  

Topituli. Kui üle 50m, siis kaks topituld 225°. Pardatuled parem roheline, vasak punane 112,5°. Ahtrituli 135°.

• Luugiseade. Lastiruumi ava sulgemine , luukide tüübid. Lastiruumi veekindluse tagamine.
  

Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise laeva tugevuse tagamisel. Laeva laadruumi luugiava sulgemiseks on konstrueeritud palju erinevaid luuke. Laialt kasutusel on mitmesugused variandid MacGregori tüüpi kõrvale tõmmatavatest sektsioonilistest luugikaantest. luugikate koosneb reast sektsioonidest, mis omavahel on ühendatud lühikeste kettidega. Igal sektsioonil on mõlemal pool otsas kaks ratast, milledel sektsioon saab liikuda piki luugikrae eendit. Kummalgi pool on ka üks keskmine veidi kaugemale välja ulatuv ratas. Need viimatinimetatud rattad on veidi nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes. Kõrvaletõmmatud luugisektsioonide jaoks on luugi otsa taga mastihoone teki all spetsiaalne koht. Luugikrae külgeenditelt saavad alguse veidi ülespoole kaldu olevad relsid. Neid relsse mööda hakkavad liikuma sektsioonide kaugemale välja nihutatud rattad. Kuna need rattad on sektsiooni raskuskeskme suhtes veidi nihutatud, vajub luugikrae otsast üle sõitnud ja nüüd ainult neile ratastele toetuv sektsioon vertikaalasendisse. Nii viimast sektsiooni vintsi abil tõmmates lükkuvad kõik sektsioonid üksteise järel ettenähtud kohta kus nad võtavad vähe ruumi ja ei sega lastitöid. Sulgemiseks tõmmatakse viimast sektsiooni luugi suunas ja ta veab kõik teised ühenduskettide abil enda järele.Siin on kohane rääkida ka MacGregor süsteemi luugikatete veetiheduse tagamisest ja nende ratastele tõstmise mehhanismist. Veetihedus tagatakse kummitihendite abil, mis toetuvad luugikrae servale ja surutakse kinni omaenda raskusega, millele lisandub kinnitite ja pingutite poolt tekitatav surve.Sektsioonide vahekohtades laskub ühe sektsiooni kummitihend teise spetsiaalsele äärikule ja pressitakse kinni kiilude abil.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded võitluses jäätumisega.
  

Tüürimees teavitab tormihoiatusest. Madrus peab teki üle kontrollima, et kõik oleks korralikult kinni. Suletakse kõik luugid ja avad. Tugeva tuulega tekil tööd lõpetatakse ja pimedas tekil käimine on keelatud, kuid kui on vaja millegipärast tekile minna peab olema päästeliinidega kinnitatud ja minnakse alati kahekesi. Laev tuleb võimaluse korral pöörata kursile, millisel laine võimalikult vähe tekile käiks ja vähendada kiirust.Samad tingimused on ka võitlemine jääga.

• Ou tegemine.
  
• RSK-65
  

PILET 10

• Taimkiudtrosside ehitus, materjal, hooldamine ning otstarve, nende head ja halvad omadused.
  

Kanepitrossid- valmistatakse Kanepi kiududest . Valmistatakse ka tõrvatuna, mis kaitseb mädanemise eest, kuid muudab raskemaks ja nõrgemaks. Venib kuni 10%, kuid ei muutu sellest nõrgemaks. Sobiv kasutada talides, päästepaadi vangliinina jne.
Manillatross- valmistatakse metsiku banaani leherootsudest saadavast kiust. Võib venida kuni 15 %. Valmistatakse kuni 350 mm jämedusi trosse. Kerge ei ime niiskust sisse, ujub vee peal, märjana jääb elastseks, kuid kulub kiiresti. Kasutatakse jooksvas taglases ja sildumisotstena. 20 % tugevam kui kanep ja sisal.
Sisaltoss - valmistatakse agaavi Lehtedest saadavast kiust. Võib venida kuni 20%, imeb kiiresti niiskust, kuid tugev. Valmistatakse ümbermõõduga kuni 350 mm. Kasutatakse sildumisotstena. Kanepitrossiga ühetugevune.

• Pukseeritava laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid.
  

Tuled- ahtrituli ja pardatuled. Ei ole topitulesid. Päevamärki ei ole lühikesel karavanil.
Tõukav alla 50 m 2 topituld, pardatuled. 1 tõugatav pardatuled. Puksiirlaev küljel 2 topituld, küljel pole.
Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali.

• Leppemärgid laevas, nende asukoht ja otstarve. Kogunemiskohad, päästejaamad.
  

Igal leppemärgil on kindel värv. Leppemärgid jagunevad:

• Laevakere vigastuste kõrvaldamist ja võitlust sissetungiva veega hõlbustavad(helesinised)
  
• Keelavad (punased)
  
• Tuleohutuse alased (tumepunased)
  
• Ohualased (kollased)
  
• Päästevahendeid ja –vahendeid juhendavad (tumerohelised)
  
• Suunavad (helerohelised)
  
• Kohustuslik tegutsemine (tumesinine)
  
• Informeerivad märgid reisilaevades ja terminalides (mustad)
  
• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tekil laeva sildumisel sadamas ja merel.
  

Igale laevapere liikmele, kes osaleb sildumisoperatsioonis, peab olema juhendiga määratud koht. Sildumist juhendavad tüürimehed. Kui laevas on vähe tüürimehi juhendavad sildumist kapteni poolt määratud ja instrueeritud isikud (pootsmann, v.madrus). Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõik kõrvalised isikud. Trossi järeleandmisel tuleb jälgida, et ei satutaks jalgupidi trossi lengide (keerdude) sisse. Tankeritel ei ohi kasutada terastrosse!!!
Keelatud on: Pingutada või järgi anda otsi ilma vastava käskluseta; Seista ankrupeli kontrolleril ja samaaegselt pigutada kopal olevat otsa; Panna kopale trossi lisakeerde kopa pöörlemise ajal; Haarata kinni kiiresti libisevast trossist; Seista kiipide juures, pingutatava trossi liinil või vahetus lähed.; Kummarduda kaugele reelingu taha; Järgi lasta vaierit otse poolilt; Sõukruvi pöörlemise ajal anda ahtriotsi kaldale; Vabastada tross põõrlevalt kopalt; Töötada ilma kinnasteta, kiivrita ja spets jalatsiteta.

• Paalisõlm, silmpleiss.
  
• RSK-65
  

PILET 11

• Laevakere vigastuse kõrvaldamist abistavad leppemärgid.
  

VEEKINDLAD VAHESEINAD
KAARTE NUMBRID
KAARED , MILLEDEL ASUVAD VEEKINDLAD VAHESEINAD
AVAD LAEVAKORPUSES
PARDAKIILUDE ASUKOHT
VEELIIN

• Radiosidevahendid hädasignaalide andmiseks laevas.
  

Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadelt või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks ei tohi kasutada.
1)Raadiotelegraafi teel antakse morse SOS;
2) Raadiotelefoni teel antakse hädasignaal sõnadega „Mayday“;
3) Tugevad paugud umbes 1 min. vaheaegade järel;
4) Rahvusvaheliste lippude signaal „NC“ mastis;
5) Ruudukujuline lipp ja selle all või peal kera (lipu ja kera värv ei ole tähtis);
6) oranži värvi suits või tuleleegid;
7) punane rakett ;
8) punane langevarjuga rakett;
9) punane põlev säratuli;
10) pidev helisignaal;
11) aeglane käte külgedel üles- alla tõstmine;
12) avariiraadiopoi poolt edastatav signaal;
13) värvilaik vees;
14) oranž kangas musta ringiga.

• Tross- ja kettpiduri kasutamine laevas.
  

Vööris ja ahtris tuleb sildumisoperatsiooniks ettevalmistused teha õigeaegselt. Kõigepealt tellitakse elektrivool ankrupelile ja vintsidele. Laeval kinnitatakse otsad pollaritele. Et pingutatud ots ankrupeli kopalt vabastamisel ei lõtvuks tuleb ta kinnitada kettpiduriga v trosspiduriga kuni ots pollarile kinnitatakse. Ankrupeliga tõmmatakse otsad pingule, et laev ei loksuks palju. Suuremates laevades (pikemad kui 100 m) on sildumise lihtsustamiseks ja lava kinnitamiseks automaatsed sildumisvintsid, mis sildumisoperatsiooni ajal töötavad käsijuhtimise režiimil. Kai ääres seistes pannakse vintsid automaatrežiimile, mis hoiavad laeva kai ääres.
Alati tuleb jälgida, et ankrupeli mehhanismid oleksid terved ja õlitatud. Samuti tuleb jälgida sildumiotste korrasolekut, et nad pinge all ei katkeks ja sellega pahandusi ei tekita ( traumad , varaline kahju jne)

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded traali merre laskmisel ja väljavõtmisel.
  

Kalapüügilaeva tekil töötamine on seotud pideva ohuga, mistõttu kõik tekil töötavad isikud peavad alati täitma ohutuse eeskirju. Laeva ülesõidul ja traalimise ajal peavad slipiväravad olema suletud. Inimesed ei tohi viibida slipi kaldteel traali veeskamisel ja väljavõtmisel ning traalimise ajal. Kui tekib vajadus minna slipi kaldteele, peab laevapereliige olema varustatud päästevööga ja kinnitatud julgestusliiniga laeva külge. Laev võib liikuda kõige väiksema käiguga vastu lainet. Parem on muidugi, kui seisab. Ülesriputatud vaieriplokkide ja slipi juures töötavad isikud peavad olema varustatud päästevööde ja laeva külge kinnitatud julgestusliinidega. Traalimise ajal ei tohi astuda vaierite vahel, toetuda vaieritele, olla plokkide läheduses ja reelingu ääres, kus vaierid vette lähevad. Kui traal jääb põhja kinni, tuleb vaieri trumli pidurid kohe lahti lasta, laev peatada ja hoiatada traalitekil olevaid inimesi, et nad varjuksid. Traalivaierid võivad katkedaja vigastada läheduses olijaid.

• Tali ehitus ja otstarve.
  

Tali on kahest plokist ja trossist koosnev seade. Talis on üks kinnisplokk ja liikuvplokk. Plokke läbivat trossi nimetatakse lööpriks ja selle siive läbivaid osi paaritdeks. Ühe ploki külge kinnitatud lööpriots on seisevpaart, plokkides liikuvad osad jooksevpaartid ja välisots, mida tömmatakse haalimispaart. Siivide arvu järgi nimetatakse talisid kahe-, kolme-, nelja-jne. siiviliseks. Kahe siiviline tali koosneb kahest ühesiivilisest plokist. Kolme siiviline tali koosneb kahesiivilisest ja ühesiivilisest plokist. Tali liikuvplokk annab võitu jõus. Liikuvplokist tulevate paaritde arv näitab kui mitmekordne on teoreetiline jõuvõit, kuid plokkide hõõrdetakistuse ja lööpri jäikuse tõttu tuleb sellest lahutada kuni 10% iga kasutatud siivi kohta.

• RSK-65
  

PILET 12

• Päästepaadi tüübid, ehitus, omadused, hooldamine, varustus, markeerimine ja veeskamine .
  

Valvepaat – resque boat – parda taha kukkunud inimese kiireks päästmiseks. Laevahuku korral päästepaatide kokku korjamiseks .
Päästepaat – välimisel küljel helkurribad, ujuvuse tagamiseks on keresse ehitatud õhupadjad. Samuti peab olema väike redel , et paremini saaksid inimesed pardale . Enne vette laskmist tuleb kontrollida, et paadi põhjas olev kork oleks korralikult kinnitatud.
FFB –Free Full Boat – saab kasutada kuni 20 kraadise kreeni puhul. Meekond on kinnitatud rihmadega seljaga sõidu suunas. Ei tohi kanda kiivreid jms, mis võivad vabalangemise korral ohustada end või kaassüitjaid.
Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat vabastatakse naitoividest, paat püsib paigal ainult lintpidurite abil. Paadi veskamiseks antakse järgi lintpidur ja paat eemaldub taavetist , ühesiivilise ploki aas vabaneb sarvest. Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali.

• Traalpüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärk ja udusignaal.
  

Pikkus enam kui 50m ja omab käiku vee suhtes; Vaade vöörist: vasakul punane tuli, paremal roheline tuli ja topis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, punane.
Vaade ahtrist: All valge ahtrituli, mastis kaks tuld alustades alt ülesse valge ja roheline tuli.
Pikkus alla 50m. Vaade vöörist: Vasakul põleb roheline tuli ja paremal punane tuli, mastitopis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, valge.
Vaade ahtrile: keskel valge ahtrituli ja mastis kaks tuld, alustades alt ülesse valge ja roheline.
Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud.
Udusignaal 1 pikk 2 lühikest

• Lasti paigutamine. Tekilaadungi, konteinerite ja treilerite paigutamine ja kinnitamine laevas.
  

Tekil või lastiruumis kinnitatakse raskekaaluline last kettiteda või terastrossidega. Igasugusele raskele laadungile pannakse libisemise vältimiseks alla puuprussid või lauad. Kui vaja, siis keevitatakse tekile laadungi libisemise vältimiseks ajutised terasest piirajad. Kui on võimalik võib raske laadungi ka teki külge keevitada. Kuna laevas laaditakse palju konteinereid tekile, tuleb need kindlalt kinnitada. Igal kontererlaeval on tehasest kaasa antud konteinerite kinnitamise plaan. Kinnitamiseks kasutatakse palju erinevaid vahendeid inglise keelsete nimetusega, millele eesti keelsed vasted kahjuks puuduvad. Seetõttu kasutatakse inglise keelseid nimetusi ka meie laevadel. Kuna paljud tulevased meremehed hakkavad tööle välisriikide laevadel, kus töökeeleks on inglise keel, pole üleliigne õppida ka laevades kasutatavate kinnitusvahendite ingliskeelseid nimetusi. Konteinereid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlockidega. Teki külge kinnitatakse konteinereid kuni kolmanda reani kas kettidega, kinnitusvarrastega või trossidega. Ülevalt ühendadatkse erinevad read bridge fitinguga. Mida paremini on konteinerid üksteise külge üheks tervikuks ühendatud, seda ohutum on. Konteinereid laadides peab jälgima, et ei ületataks tekile lubatud koormust.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded laadimisel ja lossimisel laevas.
  

Laevapere liikmete ohutuse jälgimine: laevapere liikmed, kes on hõivatud lastimise, lossimise või lasti kinnitamisega, peavad olema varustatud kaitseriietuse ja -varustusega, kiivritega. Kui teki all puudub sobiv läbipääs, tuleb tekilasti äärtele vertikaalsete tugede külge 1 m kõrgusele tõmmata tormitrossid. Lasti pinna ebatasased kohad kaetakse 60 cm laiuse laudadest sillaga. Tekilastis olevad avad (vintsikaevud, mastijalad) peavad olema ümbritsetud kaitsepiirdega. Kui pole kasutatud püsttugesid, peab üle tekilasti käimiseks ehitama tugeva laudadest tee püsttugedega, millede kaugus üksteisest ei tohi ületada 3 m ning mille külge kinnitatakse tormitrossid. Ülemise tormitrossi kõrgus lasti pinnast peab olema vähemalt 1 m. Nende nõuete asendusena võib 2 m kõrgusele tekilasti kohale tõmmata pingul terastrossi, mille külge tekil töötavad meremehed saavad haakida oma kaitsevööde trossid. Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid

• Veeblingusõlm, viskeliini kinnitamine.
  
• RSK-65
  

PILET 13

• Peelestik . Seisev ja jooksev taglas, otstarve, hooldamine ja kontrollimine.
  

Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid, signaalmastid, losspoom ja lipuvarras.
Seisevtaglaseks on vandid ja taagid( staak ), mis toetavad laadmaste ning signaal-ja radarimaste. Vandid tehakse 40-50mm-st terastrossist.
Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lippude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib ka arvata päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka kraana topenandi, ronneri ja plokid . Jooksevtaglase hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse erinevaid liike trosse.
Peelestik erilist hooldamist ei vaja, tavaline igaastane värvimine. Määrimist vajab losspoomi liigendiga kand, et ta oma pesas, poomikanna toes , kergelt pöörleks. Seisevtaglase iga on kauakestev, kui tema eest vahetevahel hoolt kantakse, s.t määritakse veekindla määrdega ja vajaduse korras pingutatakse taltrepiga. Jooksevtaglas nõuab pidevalt hooldamist, sest kõik mis liigub-kulub. Vajab määrimist, kontrollimist, katsetamist, vahetamist jne. Kiiresti kuluvad plokid. Eriti kiiresti kuluvad plastmassist plokid, mida kasutatakse taimkiud -ja sünteestrosside juures. Sageli tuleb kontrollida plokkide seisukorda ja määrida võlli.

• Lootsilaeva tuled, päevamärk ja udusignaalid.
  

Omab käiku vee suhtes .Vaade vöörile; paremal roheline tuli ,vasakul punane tuli ja keskel mastitopis kahte tuld üksteise peal, alustades alt ülesse- punane ja valge tuli;
Vaade ahtrile; all keskel valge tuli ja mastitopis alustades alt ülesse-punane ja valge tuli.Ja lisaks veel käigus olles pardatulesid ja ahtrituld.
Lootsilaev öösel ankrus.
Laev alla 50 m; vaade külje pealt-valge vöörituli ja mastitopis kaks tuld alustades alt ülesse- punane ja valge Ja pikkusega 50m ja enam ,siis on lisaks eelnevale veel valge ahtrituli.Kui lootsilaev ei ole lootsivahis, peab ta kandma tulesid või märke, mis on ettenähtud sama pikkusega laevale.

• Magnetkompassi ehitus. Horisondi jagamine rumbideks. Vurrkompass.
  

Magnetkompassi peamised osad onkaarekodarikuga kompassikatel, kompassijalg ja deviatsiooni hävitusmagnetid ning pehmeraud. Kompassi kaarekodarik on kompassi tähtsaim osa, tema tundklikuim element. Kaarekodarik koosneb magnetnõelte komplektist, ujukist, kübarast ja kraadideks jaotatud kaarekodarikust. Kompassikodariku magnetsüsteem koosneb paarisvõrdsetest magnetnõeltest, mis on paigaldatud sümmeetriliselt kodariku läbimõõdu suhtes. Magnetnõelad asetsevad ujuki alaküljel valgevasest ümbruses.
Rumbe õiendatakse valemitega. Tõeline kurss võrdub kompassikursi ja kompassiõiendi algebralise summaga . Kompassiursse ja peilinguid võib õiendada graafiliselt.
Vurrkompass e. gürokompass on elektromehaaniline aparaat, mille töö põhineb kiirelt pöörleva güroskoobi omadusel säilitada muutumatune oma telje suunda ruumis. Gürokompass on töökindel ning talle ei avalda mõju magnetväljad. Gürokompassi õiend on praktiliselt kõigil kurssidel ühesugune ja seda võib kompassinäidust kõrvaldada reguleerimise teel. Tõelised suunad ja kursid saadakse ilma lisaarvutusteta.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded päästepaadi veeskamisel ja inimeste veol päästepaadiga.
  

Päästepaadi veeskamine: Free-Fall ehk vabalangemine ja parda pealt lastav. Free-fall asub laeva ahtris, antakse rileiss vuuk ära, stopper antakse ka lahti ja paat praktiliselt kukub vette. Parda pealt lastav: paaditaavet vabastatakse kinnitusest hoova abil, paat vabastatakse naitoividest, paat püsib paigal ainult lintpidurite abil. Paadi veskamiseks antakse järgi lintpidur ja paat eemaldub taavetist, ühesiivilise ploki aas vabaneb sarvest. Ära hoidmaks paadi lööke veeskamisel vastu laeva parrast, kasutatakse veeskamistalide alumise siivi ja paaditaaveti vahele paigutatud kahesiivilist tali.

• EV riigilippu tõstmise ja langetamise kord laevas. Erijuhud . Lipu ja vimpli kinnitamine
  

Igapäevane riigilipi tõstmine ja langetamine laevas on vahimadruse kohustus. Eesti Vabariigi riigilipp heisatakse laeva seisu ajal sadamas ahti lipuvardasse, merel - tagumise masti kahvlisse või ahtri lipuvardasse koos päikesetõusuga, kuid mitte varem kui 8.00 laeva aja järgi. Lipp langetatakse koos päikeseloojanguga, kuid mitte hiljem kui 22.00.
On erandeid . Riigilipp peab olema heisatud enne päikese tõusu ja langetamata pärast päikese loojangut kitsuste läbimisel, välisriigi territoriaalvetes sõites, sadamasse sisenedes või väljudes ning merel sõjalaeva kohates.

• RSK – 65
  

PILET 14

• Päästeparve ehitus,varustus, markeeringud konteineril ja veeskamine.
  

Päästeparve varustus - ujuvankur, ujuv päästeliin, kott remondivahenditega, kott aerudega, pump , ventiil õhu pumpamiseks , ballastitaskud, varustuse konteiner , ballooni avamise liin, balloni avamise terastross, gaasijaotussüsteem, ujuv nuga, päästeliin, varustuse kott, redel, sisemine redel, gaasiklapp, hauskar, kaitseklapp, päästeliin, vesi ja söök.
Päästeparve veeskamine: Ise avanevad , laev huku korral parve vajumisel kuni 4 meetri sügavuseni avaneb parve kinnitus hüdrostaadi küljest automaatselt ja parv tõuseb veepinnale; taavetitega veeskamine; nõrga lülilise liiniga laeva küljes kinni ( ühelt poolt on laeva küljes, teiselt pool päästeparve küljes, üleminekul päästeparve läheb liin jämedamaks ja selle jämedama liiniga tõmmatakse ballooni splint lahti, et ta avaks parve).

• Käigus oleva mehaanilisel jõul liikuva laeva tuled ja udusignaalid.
  

• Laevakere ehitus. Kahekordne põhi, pardad, tekk, talastiku süsteemid. Välisplaadistus. Laevaehitusmaterjalid.
  

Laeva ehituses kasutatavad materjalid võib jaotada kahte gruppi: mettalid ja mittemetallid. Metallid jagunevad veel mustadeks ja värvilisteks ja sulamiteks. Mustmetall on peamine laeva ja seadmete ehitusmaterjal. Mittemetallid on puu, värvid, platikud ja erinevad isolatsioonimaterjalid, mida kasutatakse laeva siseruumide viimistlemiseks. Kategooriliselt on keelatud kasutada isolatsioonimaterjaline asbesti , mida laialt kasutati nõukogude laevaehituses. Paarkümmend aastat tagasi kasutati laevade pealisehituse ja kaatrite ehitamiseks alumiiniumi. Viimasel ajal on hakatud ehitama alumiiniumist reisilaevu. Laevakoprus valmistatakse madalalt legeeritud suure tugevusega terasest. Laeva ehitusterast toodetakse leht- ja profiilterasena. Veel kasutatakse malmi, vaske, messingit ja pronksi, vabiiti, tina, tsinki, niklit , titaani-sulamitena. Väliskatteplaadistus, tekikate ja kahekordse põhjakate on nendeks põhiseosteks, mis kindlustavad laevakorpuse üldise pikitugevuse. Samaaaegselt nad moodustavad laeva veekindla korpuse, mis kindlustab laeva ujuvuse ning tagav laeva uppumatuse põhja või väliskatte vigastamisel. Peale selle moodustab kahekordse põhja kate põhjadevahelise ruumi, milles asetsevad tankid , kütuse, joogive ja ballasti paigutamiseks. Tekkideks nimetatakse horisontaalselt plaadistust, mis katab laeva kogu laiuses ja pikkuses . Laeva korpuse ülemist katkematut tekki nimetatakse peatekiks. Horisontaalset plaadistust, mis katab ainult teatud osa laeva pikkusest või laiusest, nimetatakse platvormiks(masinaruumis). Kõrge pardaga laevadel on mitu vahetekki- tvintekki. Väga suurel reisilaeval võib olla kuni 17 vahetekki. Tekki nummerdamist alustatakse laevapõhjast.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel mastis. Pootsmani tooli ja taglase taageldamine.
  

Kõrgustes ja parda taga ei tohi töötada vähekogenud madrused, sest selliste tööde tegemisel nõutakse oskusi ja kõigi ohutusnõuete täitmist. Nendel töödel peab alati osalema vähemalt kaks eelnevalt instrueeritud inimest. Ei ole lubatud teha pardataguseid ja kõrgustes töid laeva liikumise ajal, välja arvatud avarii olukorras. Töötades parda taga või kõrgustes, peavad madrused kandma taimkiust julgestusliiniga varustatud kaitsevööd. Töötamisel peavad tööriistad olema otsaga kinnitatud kaitsevöö või käe külge. Enne tööde algust tuleb pootsmani tooli ja talast põhjalikult kontrollida. On keelatud kahe ja enam inimese töötamine üksteise kohal. Ei ole lubatud töötada mastis, kui sama masti külge kinnitatud losspoomiga töstetakse raskusi. Inimeste tõstmiseks kasutatavatel trassidel peab olema 12-kordne tugevusvaru. Pootsmanitooli külge tuleb kinnitada kaid, et vältida tooli kõikumist . Julgestusliin kinnitatakse masti külge selliselt, et kõrgusest kukkumine oleks minimaalne ja töötaja ei saaks vigastada. On keelatud inimese tõstmine kõrgusess, kui plokk kinni kiilub. Inimese tõstmine peab toimuma käsitsi, sujuvalt ja pootsmani juhendamisel. Enne inimese masti tõstmist tuleb hoiatada vahitüürimeest, et ei pandaks tööle raadiojaam või radar. Radari juurde tuleb astetada silt "Inimene mastis". Kui tekib vajadus talasid tösta, langetada või horisontaalsuunas liigutada, tuleb sealt mööda tormiredelit tekile tõusta. Peale talasid ja tormiredeli uuele kohale kinnitamist võib töö jätkamiseks uuesti talasile laskuda. Tormiredelil ei tohi kunagi olla 2 inimest üheaegselt. Tormiredelil asudes tuleb kinni hoida trossidest, mitte astmetest.

• Lamesõlm, lühike pleiss.
  
• RSK-65
  

PILET 15

• Roolikäsklused, käsklused sildumisel ja ankrusse jäämisel eesti, inglise ja vene keeles.
  

Kõik madrused peavad teadma, mida tähendavad roolikäsklused, oskama tegutseda ja vastata vahitüürimehele. Roolis seismine on omaette kunst . Mitte igast madrusest ei saa suure laeva esmaklassilist roolimeest, keda lastakse rooli eriti rasketes tingimustes. Meie madrused peavad kõiki laeva käsklusi teadma eesti, vene ja inglise keeles, sest pole teada missugusest rahvusest on vahitüürimees või kapten. Kõige enam on levinud ingliskeelsed väljendid. Käsklusi antakse järgmiselt: vahitüürimees annab käskluse " Rool vasakusse poordi!" ja roolimadrus kordab käsklust:"Jah! Rool vasakusse poordi." ning hakkab rooli pöörama vasakule. Kui rool on vasakus poordis, teatab madrus vahitüürimehele:"Rool vasakus poordis!" ja vahitüürimees vastab:"Hästi!".

• Alla 50 m pikkuse traalpüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid.
  

Traaliv laev, mis veab traali või muud püügivahendit, peab kandma kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on roheline ja alumine valge, või märki, mis koosneb kahest vertikaalseltpaiknevast koonusest tippudega vastakuti. Topituld rohelisest ringtulest tagapool ja kõrgemal, alla 50m pikkune laev ei ole kohustatud seda tuld kandma, kuid võib seda teha.

• Vööri ja ahtri ehitus.
  

Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina. Vööri eesmist tippu nimetatakse vöörtääviks. Vööri või selle veepealset osa nimetatakse mõnikord vanemas keelekasutuses ka käilaks ja vanemate purjelaevade käil oli sageli kaunistatud käilakujuga. Vööri kuju võib olla erinev vastavalt veesõidukile vajalikele sõiduomadustele või merekõlblikkusele, veesõiduki mõõtmetele, -otstarbele või ka ehitamise ajaloolisele ajajärgule. Vööris paiknevad tavaliselt laeva ankruseadmed ja ka sildumiseks vajalikud seadmed. Uuematel laevadel on sageli vööris veekindel vahesein , mis tagab vööriga otsekokkupõrke-avarii ja vöörtäävi veealuse osa deformeerumise korral laeva pinnal püsimise. Kohustuslik on selline vahesein vööriustega parvlaevadel. Laeva ahtripoolse otsmise ruumi - ahterpiigi- moodustab ahterpiigi veekindel põikvahesein. Veekindlate põikvaheseintega eraldatakse masinaruum, lastiruumid,tankid, kohverdamid ja reisijate kajutid. Osa veekindlaid põikvaheseinu tehakse veel tulekindlateks. Tulekindlad ei ole vaheseinad, mis on tankide , piikide ja lastiruumide vahel. Lühidalt öeldes, vekindel vahesein ulatub laeva põhjaplaadistusest kuni peatekini. Allpool on vaheseinad paksemast metallist kui ülevalpool, sest alumistel tekkidel on vee surve tugevam kui laevaruumidesse satub vesi. Laeva vöör ja ahter lõpevad vastavalt vööri- ja ahtertääviga.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded laeva sildumisel ja teise laeva punkerdamisel.
  

Igale laevapere liikmele, kes osaleb sildumisoperatsioonis, peab olema juhendiga määratud kindel koht, sildumist juhendavad tüürimehed. Kui laevas on vähe tüürimehi, juhendavad sildumist kapteni poolt määratud ja instrueeritud isikud. Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõik kõrvalised isikud. Visates viskeliin kaldale tuleb kaimadrust eelnevalt hoiatada, et ta ei saaks viskeliini raskusest viga. Ilma viskeliinita lubatakse ots kaile anda siis, kui andja ja vastuvõtja vahekaugus ei ületa 1m, kusjuures andjal on keelatud kallutada end üle reelingu ja kaimadrusel üle kai ääre. Kantavate vendrite otsad peavad olema küllaldase pikkusega. Sildumisotste järeleandmisega tuleb jälgida, et jalgupidi ei satutaks trossi lengide sisse. Trossid tuleb pollaritele kinnitada päripäeva, ankrupeli kopale aga vastupäeva. Terastrossi 2-3 viimast keerdu peab pollaril liiniga kokku siduma. Tankeritel ei tohi kasutada terastrossi, sest need võivad hõõrdumisel tekitada sädet.
Laev peab sageli punkerdama-võtma peale diislikütust. Võetakse tankerilt või tsisternautost. Operatsioon on tule ja keskkonnaohtlik. Seda operatsiooni juhib tavaliselt teine või kolmas mehaanik koostöös vahitüürimehega. Madrused abistavad voolikute vastuvõtmisel ja ettevalmistuste tegemisel tekil. Enne punkerdamise algust tuleb teha rida ettevalmistusi. Päeval tõstetakse masti lipp "B"- "Ma laadin või lossin ohtlikku laadungit või mul on pardal ohtlik laadung ." Öösel süüdatakse mastis punane tuli. Tekil tuleb punkerdamise koha lähiümbrus piirata lindiga, et vältida kõrvaliste isikute lähenemine . Nähtavale kohale tuleb panna silt" Suitsetamine keelatud". Keelata tuleb teise laeva sildumine parda äärde. Sildumise ajal punkerdav laev võib hakata kai ääres või tankeri kõrval liikuma ja kütuse voolik võib selletõttu katkeda. Sellist ohtlikku olukorda tuleb vältida. Tankeri või tsisternauto kütusevoolik ühendatakse laeva vastuvõtutoruga, selle tihend peab olema korralik. Ühenduskoha alla tuleb panna mingi suurem vann, et tilkumise või tihendi purunemis korral kütus ei satuks tekile. Tekil olevad piigatid tuleb sulgeda korgiga, et juhul kui siiski kütus mis satub tekile ei satuks merre. Vastuvõtu koha juures peab olema tulekustuti.

• Laevatrepi kinnitamine sadamas. Laeva kinnitusotste jälgimine.
  

Laeva sadamasse saabudes on madrustele esimeseks tööks laevatrepi (landgangi) kohale panek. Tavaliselt on trepi otsa all rattad. Kuna kai on konarlik, tuleb rataste alla panna mingi plaat, et trepp vigastamise vältimiseks liiguks siledal pinnal. Trepi alla kinnitatakse suur võrk, et keegi juhuslikult komistades laeva ja kai vahele ei kukuks. Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub, on vahimadrusel kohe käepärane seda võtta. On põhimine nõue , et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks trepi juurest lahkuda. Tema kohustuseks on jälgida laeva kinnitusotsteseisukorda. Eriti tähelepanelik tuleb olla tormise ilmaga ja sadamas, kus on suur tõus-mõõn. Kinnitusotsi tuleb pidevalt sisse võtta kui laeva laaditakse ja järgi anda , kui laeva lossitakse.

• RSK-65
  

PILET 16

• Trümmide ettevalmistamine laadungi vastuvõtuks. Töö korraldus laeva laadimisel ja lossimisel. Laadungi separeerimine ja kinnitamine.
  

Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu - ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras. Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga. Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras, torude ja kaablitrasside kaitsed terved. Põhjatankide manluugid peavad olema hermeetilised, kaetud kaitsekaantega. Veekindlad vaheseinad peavad olema vigastusteta, väikesi avausi võib remontida kasutades vastava diameetriga polte ja mennikuga immutatud takku . Lastiruumides on kauba niiskumise ärahoidmiseks poordil vee kondenseerumise tagajärjel paigutatud higilauad- paiknevad paralleelselt üksteisele, mõõtmed 50 x 120 mm. Enne laadimise algust tuleb lastiruum puhtaks pühkida, vajadusel pesta ja kuivatada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon. Aitab ka deratisatsiooni tunnistuse olemasolust, kui kontrollimisel ei leita tõendeid rottide olemasolust laevas. Näriliste hävitamine toimub kas mürgise sööda paigutamisel laeva või mürkgaaside kasutamise teel. Need gaasid on inimestele ohtlikud, meeskond saadetakse laevalt ära, laev paigutatakse selleks eraldi kai äärde. Peale deratisatsiooni toimub degaseerimine . Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, mõne kauba puhul on küllaldane lastiruumide pindade pühkimine ja prügi eemaldamine.
Mõne laadungi (süsi, maak , tsement jne ) tuleb peale pühkimist ka lastiruumi kindlasti pesta. Pestud paioolile puistatakse kuiv saepuru , millega paiooli hõõrutakse. Peale seda lastiruumid ventileeritakse kuni täieliku kuivamiseni.
Peale puistlasti vedamist tuleb kontrollida ja vajdusel ka puhastada pilsikaevud. Juhtub, et laadimise/lossimise käigus vigastatakse lastiruumi puuvarustust. See tuleb koheselt parandada.

• Piiratud manööverdusvõimega laeva tuled, päevamärgid ja udusignaalid.
  

• Ankruseade . Pelide ja ankru liigid detailide nimetused. Ankruseadme hooldamine, ankruketi markeerimine ja kontrollimine. Ankru vettelaskmine ja ülesvõtmine.
  

Koosneb: ankru, ankrukett koos ketihalsiga, ankrupeli, stopperid (lintstopper) ankruketi kinnitamiseks, ketikast, ketiklüüs ning juhtpult, pesusüsteem (asub ankru klüüsis). Akrusedmete ülesandeks on tagada laeva asukoha säilitamine reidil või kalda lähedal ankrus seistes. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankurit võib alla lasta niisama oma raskusjõul, kuni 40m. Enne aga tuleb ankru peli mootori abi alla lasta veeliinini ja alles siis võib anda käskluse let go ja ankur läheb ise oma raskusjõul alla. Kui on aga suurem sügavus, siis tuleb lasta ankur mootoriga nii palju alla, et maapinna ja ankrupeli vahele jääb maksimaalselt 40m ja siis võib lasta vabalangemisega. Tuleb jälgida, et kett ei oleks kulunud rohkem kui 10% ja kui on siis tuleb terve seekel välja vahetada.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded kütuse ja vee tankide puhastamisel ja värvimisel.
  

Tankides töid tehes peaks grupp moodustuma kolmest inimesest. kes korda mööda võivad üksteist asendada . Isikud peavad olema instrueeritud vanemtüürimehe poolt. Diiselkütuse või mootoriõli alt vabastatud tanke tuleb aurutada vähemalt 24 tundi, et neid degaseerida. Peale aurutamist avatakse tanki manluuk ja jahutatakse ning tuulutatakse vähemalt 1 tunni jooksul. Tanki tuleb saata inimene hingamisaparaadiga. Peale seda kontrollitakse naftagaaside piiri.Tankis võib järjest töötada kuni 45 minutit, siis tuleb puhata värske õhtu käes 15 minutit. Tanki tuleb pidevalt ventileerida. Kui ventilaator peatub, tuleb tankist väljuda.Tankis olles tuleb kasutada ainult plahvatusohutuid 12 V akulampe ja remonttöödel värvilisest metallist tööriistu, mis ei tekita sädet. Ruumides, kus asuvad manluugid ei togi kasutada lahtist tuld ega teha keevitustöid. Loomulikult ei tohi suitsetada. Tööpäeva lõppedes tuleb veenduda, et tankis ei oleks inimesi ja manluuk tuleb sulgeda.

• Topelt soodisõlm, lühike pleiss.
  
• RSK-65
  

PILET 17

• Taimkiu- ja sünteeskiutrosside ehitus, materjal, hooldamine ning otstarve. Head ja halvad omadused.
  

Kanepitrossid- valmistatakse Kanepi kiududest. Valmistatakse ka tõrvatuna, mis kaitseb mädanemise eest, kuid muudab raskemaks ja nõrgemaks. Venib kuni 10%, kuid ei muutu sellest nõrgemaks. Sobiv kasutada talides, päästepaadi vangliinina jne.
Manillatross- valmistatakse metsiku banaani leherootsudest saadavast kiust. Võib venida kuni 15 %. Valmistatakse kuni 350 mm jämedusi trosse. Kerge ei ime niiskust sisse, ujub vee peal, märjana jääb elastseks, kuid kulub kiiresti. Kasutatakse jooksvas taglases ja sildumisotstena. 20 % tugevam kui kanep ja sisal.
Sisaltoss- valmistatakse agaavi Lehtedest saadavast kiust. Võib venida kuni 20%, imeb kiiresti niiskust, kuid tugev. Valmistatakse ümbermõõduga kuni 350 mm. Kasutatakse sildumisotstena. Kanepitrossiga ühetugevune.
Sünteetilistel trossidel on rida eeliseid võrreldes naturaalsetega: tugevus, paenduvus, elastsus , niiskuskindlus, ei mädane, taluvad hästi dünaamilist koormust. On ka rida puudusi: otsese päikesekiirte kauaaegsel mõjul kaotavad kuni 30% tugevusest; mõned sordid kaotavad pikaajalisel merevees olemisel kuni 15% tugevusest; kõite libeduse tõttu on sõlmed ja pleisid nõrgemad; tugeva hõõrdumise korral sulavad ja libisevad ; hõõrdumisel koguneb kõide staatiline elekter (eriti ohtlik tankeritel); venivad kuni 50%; katkemisel ja järsul pinge vähenemisel tõmbuvad kiiresti kokku, tekitades traumaohtliku olukorra

• Madalikul seisva laeva tuled, päevamärgid, udusignaalid.
  

Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld. Päeval kolme vertikaalselt paiknevat kera. Alla 50m pikkuse laeva vööris ringtuld, üle 50m siis nii vööris kui ahtris valge ringtuli.

• Lasti käsitlemine. Lastide liigid. Ohtlik last.
  

Enne laadimise algust koostatakse lastiplaan, s.o laadungi paigutusskeem laeval. Lastiplaan kujutab laeva laadruumide pikiläbilõiget, kuhu märgitakse kaubasaatetise nimetus, kogus, asukoht trümmis, sihtsadam, laevasüvis ja lasti kaal laadruumide kaupa. Lastiplaani koostamisel jälgitakse eriliiki kaupade ühtesobivust, säilivust, laadruumi mahu ja kandevõime paremat ärakasutamist, laeva püstuvuse tagamist, lossimissadamate järjestust ja lossimise kiiret läbiviidavust. Laeva laadimine on keeruline vastutusrikas operatsioon. Iga laadungi liigi jaoks on välja töötatud kindlad laadimise ja kinnitamise eeskirjad, mida tuleb rangelt täita ebameeldivuste vältimiseks merel.
Metsalast; puistlast; konteinerid;

• Laevapere tegutsemine tulekolde avastamisel. Tulekahju kustutamisel.
  

Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi.

• Veeblingusõlm, viskeliini kinnitamine.
  
• RSK-65
  

PILET 18

• Vahimadruse kohustused roolivahis, ettevaatajana ja trapivahis. Vahi vastuvõtmise ja üleandmise kord.
  

Vahimadruse sõna peab laevas kuulama isegi sadamakapten, kes soovib tulla laevale, rääkimata vähemtähtsamatest isikutest.Laeva sadamasse jõudes on esimeseks tööks laevatrepi kohale panek. Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Suuremas laevas on trepi läheduses telefon, millega saab hoiatada vahitüürimeest, kui keegi soovib kaldalt laevale tulla. Madrus ei tohi kauaks ja kaugele trepi juurest kaduda, tema kohustuseks on jälgida laeva kinnitusotste seisukorda. Eriti tähelepanelikult tormise ilmaga. Otsi tuleb pidevalt sisse võtta kui laeva laaditakse ja järgi anda, kui laeva lossitakse. Madrus peab tõstma ja langetama lipud. Jälgima, et laeval ei ole "jäneseid" ja et midagi ei varastata. Roolivahti peab minema 5-10 minutit varem, roolikambrisse sisenedes tuleb luba selleks küsida vahitüürimehelt. Tuleb tutvuda olukorraga ning rooli üleandmiseks tuleb ka luba küsida. Vaatleja ja roolimehe kohustused on lahutatud.Roolimisega tegelevat roolimeest ei saa pidada vaatlejaks. Erandina on lubatud väikestel laevadel, kus roolimise kohalt tagatakse takistustena nähtavus kogu horisondi ulatuses ja ei ole muid takistusi nõuetekohase vaatluse teostamiseks, võib roolimehele panna ka vaatleja kohustused. Vaatleja peab keskenduma kogu tähelepanu nõuetekohasele vaatlusele ning talle ei tohi anda kohustusi, mis võivad vaatlemist segada.

• Veealuste töödega tegeleva laeva tuled, päevamärgid ja udusignaalid.
  

• Ettevalmistused laevas tormihoiatuse ja jäätumise korral. Võitlus laeva jäätumisega.Heade tavade kohaselt valmistatakse laev ette juba sadamas. Kraana, nokad ja losspoomid lastakse alla ning kinnitatakse horisontaalselt. Tekilt koristatakse kõik ülearused esemed ning tekile jäävad esemed kinnitatakse. Ankruketikasti klüüsid suletakse veekindlalt. Suletakse madalal asuvad illuminaatorid. Sildumisotsas koristatakse oma kohtadele. Poolidel olevat otsad kaetakse kattega ja kinnitatakse. Kontrollitakse trümmiluukide kinnitusi. Kui tormihoiatus saadakse merel, tuleb teha veel mõningasi ettevalmistusi. Suurtel laevadel ei ole erilisi probleeme. Väikestel laevadel tuleb aga suhtuda tormihoiatusse tõsiselt ja seda eriti talvel kui on laeva jäätumise oht. Tuleb sulgeda ventilatsiooniavad, mis võimalik. Muidugi ei saa sulgeda masinaruumi ventilatsiooniavasid. Sulgeda tuled kõik uksed ja luugid. Tekimehhanismid katta katetega. Tekile tõmmata tormitrossid, võimaluse korras laeva diametraaltasapinda. Kontrollida tekil olevate esemete kinnitusi. Hoiatada tuleb ka kokka , kuid seda peab tegema vahitüürimees. Väikeses laevas peab moraalselt valmis olema, et lähimal kahel päeval toitu ei valmistata.
  

Võitlus laeva jäätumisega on raske ja ohtlik tegevus, mille korraldamisega peavad kapten ja vanemtüürimees väga tõsiselt suhtuma .Jäätumise intensiivsus sõltub laeva mõõtmetest, kiirusest, kursist laine suuna suhtes, laine kõrgusest, tuule tugevusest, õhu ja merevee temperatuurist. Mida madalam on õhu temperatuur, tugevam tuul, kõrgem laine ja suurem kiirus, seda intensiivsem on laeva jäätumine, sest nende faktorite tõttu satub rohkem merevett laeva tekile, kus see külmub. Kõige tõhusam tööriist laevas jää raidumisel on puuhaamer. Kirved ja raudkangid küll ei sobi. Lõõdud hoop oleks küll tugevam aga samas võib purustada jää all oleva illuminaatori ja pealisehituse seintel värvi katki täksida. Raudne kord on, et raadiosaatja antennid hoitakse jääst puhtana. Jääd hakatakse kõrvaldama ülevalt allapoole ja vöörist ahtri poole. Töötades ei tohi unustada isiklikku ohutust. Töötaja peab olema varustatud päästeliiniga, mis on laeva külge kinnitatud. Töökoht peab olema valgustatud ja vahitüürimeest hoiatatud.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel mehaaniliste instrumentidega.
  

Vanemtüürimees ja mehaanik peavad instrueerima madruseid enne, kui need asuvad tööle elektriliste ja mehaaniliste tööriistadega. Töötajad peavad kandma kaitseprille ja neil peavad olema jalas kummitaldadega jalanõud. Kui tööriistad on vanad, peavad olema ka kummikindad . Töötajad peavad enne olema kontrollitud mehaaniku poolt. Töötavat instrumenti ei tohi remontida ega reguleerida ja see peab olema maandatud. Voolu all olevat tööriista ei tohi juhtmest tirida. Töö vaheajal tuleb elektriline tööriist võrgust välja võtta. Samuti ei tohi nendega töötada tekil vihmaga või lumesaju ajal. Pimedas töötades ei tohi kasutada kandelampi, mille pinge on 220V. Töötades kütuse tankis või ruumis, kus võib olla plahvatusohtlikke gaase, tuleb valgustuseks kasutada hermeetilist plahvatusohutut 12V akulampi. Suruõhul töötava tööriista voolik tuleb õhusüsteemi torustiku külge lülitada enne suruõhu süsteemi andmist.Alustades tööd suruõhuhaamriga, tuleb instrument suruda enne vastu töödeldavat pinda ja siis avada ventiil. Kandes suruõhuhaamrit, tuleb töötav element pinoolist välja võtta. Töötamisel tuleb kanda kaitseprille. Keelatud on suunata suruõhuvoolik teisele inimesele või puhuda suruõhuga tolmu riietelt.

• Stopper sõlm, mark
  
• RSK-65
  

PILET 19

• Laeva asukoha määramise viisid ja kasutatavad seadmed.
  

Laevajuhtimises arvestatakse kahesuguseid suundi- laeva liikumise suunda ja suundi laeva ümbritsevatele esemetele- laevadele, tuletornidele, poidele, mägedele jne. Kaardile kantud laeva pikitasandi suunda nimetatakse kursiks. Kaardile kantud suunda esemele nimetatakse peilingujooneks. Peiling kujutab endast nurka meridiaani ja suuna vahel antud esemele. Kui osutub vajalikuks määrata suunda esemele laeva pikitasandi suhtes, siis määratakse kursinurk. Viimase kahekümne aastaga on merel navigeerimine tunduvalt lihtsustunud ja muutunud ohutumaks. Kui laeval on GPS aparatuur , ei ole laeva asukoha määramine enam probleemiks. See seade annab pidevalt laeva koordinaadid, kiiruse, teavitab pöördepunkti jõudmisest jne. Ja kui laeval on veel elektronkaardi aparatuur ( ECDIS ) , on pilt olukorrast veelgi täpsem.
Ainult tõelised peilingud kantakse merekaardile. Laeva asukohta saab määrata veel nii kolme peilingu järgi kui ka kahe peilingu järgi. Kasutatakse erinevaid kompasse ja seadmeid: magnetkompass, peakompass, roolikompass, peilingaatorit, kompassijalg, satelliitkompass, gürokompass.

• Kardinaal-, lateraal- ja nimetuse süsteem I ala, regioon A
  

Rahvusvahelise Tuletornide Talituse Assotsiatsiooni poolt on kinnitatud rahvusvahelised poide ja toodrite süsteemid. Euroopas on kasutusel "A" süsteem, Ameerika mandril "B" süsteem. Kasutatakse kahte süsteemi ujuvpoisid ja toodreid: Kardinaalsüsteem, kus madalikud tähistatakse ilmakaarte järgi ja lateraalsüsteem, kus märgistatakse laevatee (faarvaatri) küljed roheliste ja punaste poidega. Laevatee paremal küljel on rohelised poid, vasakul küljel punased poid. Poid on sageli nummerdatud. Lateraalsüsteem määratletakse põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole.

• Ankrupeli tähtsamad osad. Ankrupeli ettevalmistamine tööks ja mereklaariks tegemine.
  

Ankrupeli on horisontaalse võlliga ühe või kahe ankru tõstmiseks. Suurtel laevadel on kaks ankrupeli. Sel juhul on peli võllil üks trummel ankruketi ja üks või kaks trumlit sildumisotste jaoks. Kepsel on vertikaalse võlliga ühe ankru tõstmiseks. Ankruseadme komplekti kuuluvad peale peli või kepsli veel ankrud , ankruketid, pidurid ankrukettide kinnitamiseks, ketikastid, ankru- ja ketiklüüsid ning juhtpult. Laeva sõidu ajal on ankrud tõmmatud ankruklüüsi. Ankru allalaskmiseks lahutatakse ketitrummel võllist ja tema pöörlemist aeglustatakse lintpiduriga. Ankrupeli peab suutma hiivata üheaegselt kaht ankrut 50 m sügavuselt, kiirusega 8m/min. Ankruketi pikkus on 200 kuni 300 m ja koosneb umbes 25 m pikkustest osadest , mida nim. seekliteks. Ketiseekel koosneb tavalistest või tugevdatud ovaalsetest lülidest. Tugevdatud lülil on tugi või kontraforss . Seeklid ühendatakse omavahel lahtivõetava ühenduslüliga. Neid ühenduslülisid kutsutakse leiutajate nimede järgi. Ankru ja keti vahel on pöörellüli, mis väldib keti keerdumist. Kett kinnitatakse ankru külge ankruseekliga. Ankruketi teine ots kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae külge, mida on võimalik avada tekilt avarii korral.

• Tuleohutuse tagamine keevitustöödel laeva ruumides.
  

Keevitustööd on laevas kõrgendatud ohtlikkusega tööd. Seetöttu tuleb tulekahju vältimiseks koohal enne keevitustööde alustamist teha mitmeid ettevalmistusi. Tekil, trümmis ja eluruumides organiseerib tuleohutust vanemtüürimees, masinaruumis- vanemmeehaanik. Keevitaja juurde määratakse alati abiks madrus või motorist. Nemad peavad ette valmistama koha, kus keevitamine toimub. Tekile laotatakse mittesüttiv kate, külgedele asetada vineerist, plekist jne. sirmid , et sädemed laiali ei lendaks. Kohale tuleb tuua tulekustutusvahendid. Kui läheduses on esemed, mida ei ole võimalik eemaldada, tuleb need katta mittepõleva materjaliga . Madrus peab pidevalt jälgima, et ka teiselpool seina midagi ei süttiks. Seal peavad samuti olema tulekustutusvahendid. Kui tekib mingi tulekolle, tuleb see kohe kustutada. Ei tohi keevitada torustikke ja mahuteid, milles on miski vedelik või gaas . Veel suuremat tähelepanu nõuab keevitamine tankides. Tankid peavad eelnevalt olema pestud ja puhastatud. Tanki tuleb pidevalt ventileerida. Töö lõppedes tuleb keevitatud kohta jälgida veel 6 tunni jooksul. Mõnest hõõguvast sädemest võib ka hiljem tekkida tulekolle.

• Õigesõlm, viskeliini kinnitamine.
  
• RSK-65
  

PILET 20

• Lootsi vastuvõtukoha ettevalmistamine ja lootsitrepi paigaldamine. Nõuded lootsitrepile.(vastavalt IMO nõuetele)
  

Nõuded lootsi vastuvõtu trepile on välja töötatud Rahvusvaheliste Mereorganisatsiooni poolt. Need on kohustuslikud kõikidele laevadele. Kui need nõuded ei ole täidetud võib loots keelduda laevale tulemast. Veel suuremad on ebameeldivused kaptenile, kui lootsiga juhtub õnnetus, mis tuleneb lootsi vastuvõtukoha mitteõigest ettevalmistamisest. Näiteks halb valgustus, lootsitrepi astme purunemine või pesast välja tulnud käetugi jne. Vahitüürimees teatab madrusele millisele pardale tuleb lootsitrepp panna. Need on kindlad märgistatud kohad kusagil laeva keskosas, sest parras peab olema vertikaalne. Siis on lihtsam mööda lootsitreppi ronida ja lootsikaatril on ohutum manööverdada. Kui parda kõrgus on alla 9 meetri võib kasutada lootsi vastuvõtuks tormiredelit, kui kõrgem, tuleb lisaks kasutada paraadtreppi. Lootsitrepp peab olema küllaldase pikkusega - kuni veeliinini. Katsetatud, kontrollitud, puhas. Seda treppi kasutatakse ainult lootsi vastuvõtuks, mitte igapäevastel laevatöödel.

• Veesuhtes käiku mitteomava käigusoleva juhtimisvõimetu laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid.
  

2 punast ringtuld. Märk: 2 kera üksteise kohal.

• Laeva püstivuse mõiste. Püstuvuse tagamine laeva laadimisel ja lossimisel.
  

Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse, kui teda sellest väljaviinud välisjõu mõju nakkab. Laev võib kalduda mitmesuguste välisjõudude mõjun nagu lasti nihkumine , lasti pealevõtmine või eemaldamine, tuule surve, lainete surve jne. Püstuvust, mis on laeval külgkalde puhul nimetatakse põikpüstuvuseks. Püstuvust, mis on laeval pikikallete juures, nimetatakse pikipüstuvuseks. Laadimisel võib laeva süvis ulatuda ainult vastava märgi ülemise ääreni.Sõites magedast veest merele ja vastupidi, tuleb teha arvutused tegeliku süvise saamiseks. Laeva süvist kontrollitakse nn süvise märkide järgi, mis kantakse vööri ja ahtrisse. Suurtel laevadel ka keskkaarele. Viimasel ajal on süvise märke tehtud ainult araabia numbritega.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel ankrupeliga. Info edastamine roolikambrisse ankruketiolukorrast töö käigus.
  

Ankru alla laskmine ja selle hiivamine võib toimuda ainult vahitüürimehe loal. Sisselülitatud ankrupeli ja kepslit on keelatud jätta valveta isegi lühikeseks ajaks. Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis ei viibi inimesi(nn "jänesed"). Enne ankru vettelaskmist tuleb ka kontrollida ankrupeli korrasolekut ja veenduda, et vööri ees vees ei oleks ujuvvahendeid. On keelatud seista allalastava või hiivatava ankruketi liinil või vaheus läheduses.Ankrupeli tühikäigu kontrollimiseks tuleb eelnevalt vaadata kas ketitrummel on võllist lahutatud. Laeva seismisel tuleb kett kinnitada lint - ja vintpiduriga ning lahutada ketitrummel. Enne vint piduri ja ketitrumli lahutamist tuleb veenduda, et lintpidur on kinnitatud. Ankrukett peab laotuma ketikasti ilma inimese abita . Ankrupeliga töötaval inimesel on keelatud samal ajal tegeleda muude asjadega.

• Mark, lühike pleiss
  
• RSK-65
  

PILET 21

• Vabaparda märk. Süvise märgid paremal ja vasakul pardal.
  

Märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas (vabaparda kõrguse kontrollimiseks laeva ekspluatatsioonitingimustes).Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn plimsolli ketas, mida läbiv horisontaalne joon näitab suvise lastveeliini suurimat lubatud kõrgust. Paremal pardal olevad süvisemärgid tähendavad süvist detsimeetrites, vasakul pardal roomanumbrid tähistavas süvist jalgades.

• Hädasignaalid. ( Colreg lisa IV.)
  

Hädasignaalid näitavad, et neid andev laev on hädaohus ja vajab abi teistelt laevadel või kaldalt. Neid signaale muuks otstarbeks kasutada ei tohi. Signaalid on kindlaks määratud Rahvusvahelise signaali koodiga. Hädaabi kutsutakse raadiotelegraafi, raadiotelefoni või nende puudumisel kasutatakse erinevaid rakette(punased ja oranžid), säratulesid, lippe, tehakse pauke.

• Tuletõrje- ja pallasti süsteem. Torustike markeerimine. Õhutorud.
  

Tuletõrjesüsteemid on vee- , auru-, süsihappegaasi-, vedelike- ja vahusüsteemid.
Ballastsüsteem on ette nähtud merevee pumpamiseks ballastiks tankidesse ja selle eemaldamiseks.
Õhutorude süsteem tagab õhu eemaldamise või sisenemise tanki selle täitumisel või tühjenemisel. See on vajalik vedelkütuse või vee laadimisel ja lossimisel tekkivate õhupatjade ja õhutühimike likvideerimiseks tankides.
On erinevad kustutus süsteemid. Vesikustutussüsteem, sprinklersüsteem , niisutussüsteem, aurukustutussüsteem, süsihappegaaskustutussüsteem, vahtkustutussüsteem, vedelikkustutussüsteem.

• Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded laadimisel ja lossimisel laevas.
  

Laevas juhendab laadimis- ja lossimistööde läbiviimist vanemtüürimees. Madruste kohustuseks on laev selleks ette valmistada. Vahel võib ka juhtuda, et madrused peavad osalema laadimises-lossimises. Enne tööde alustamist peab vanemtüürimees teavitama kõiki töödes osalevaid inimesi tööohutusest, see on ohtlik töö. Vanematel laevadel, kus on puust luugiavad, on lubatud liikuda ainult seda parrast mööda, kus töid ei toimu. Keelatud on käia mööda luugilaudu ja piirdega. Töö vaheajal ei tohi luugiava sulgeda presengida, kui selle all ei ole luugilaudu. Trümmi trepp peab olema valgustatud. Laeva tõsteseadmetel lubatakse töötada ainult isikuil(vintsimees), kes on saanud vastava ettevalmistuse ja praktilise kogemuse. Vintsimehele peab abimeheks olema instrueeritud madrus-uhman. Uhman peab jälgima laadijate ohutud töötamist trümmis, tekil ja kail ning võtma vastutusele turvameetmed. Tööde läheduses on keelatud olla isikutel kes sellega seotud ei ole. Raskusi tuleb tropiida või haakida vastavalt troppimise skeemile, mis on näidatud taaral.Vintsimees peab jälgima, et asju tropiks õige inimene, kaalud ja esemed oleks õiged ning jälgida muid sellega seosnevaid töid. Trümmi võib minna ainult vanemtüürimehe loal, sinna peab alati minema kahekesi kuna seal on ohtlikke aineid.

• Õigesõlm, lühike pleiss.
  
• RSK-65