Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Madruse eksami piletid 2016 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

PILET 1
  • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused.

Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati ) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik . Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks. Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi keerduks lastivintsi trumlile. Sildumisotsad tehakse painduvast ja poolpainduvast trossist. Terastross loetakse töökõlbmatuks, kui kusagil tema 8 diameetrisel lõigul on 5% või enam katkenuid traate on nende üldarvust. Head omadused-ei nõua hooldust, ega karda kuumust, päikest, niiskust ega õlisi. Halvad omadused-rasked ja jäigad.

Lisaks teistele käigutuledele punane ja roheline ringtuli mastis. Päevamärk on kolmnurk tippuga alla. Udusignaal 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min. tagant.
  • Ankru vabastamine veealusest kaablist või teise laeva ankruketist.

Ankur tõstetakse nii kõrgele kui võimalik. Võetakse vajaliku tugevusega tross . Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel, seal madrus toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob selle allalastud viskeliini külge. Selle abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi tekile , pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga om ankru allapoole. Heal juhul vabanevad meie ankru käpad võõrast ankruketist esimesel katsel. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ankur klüüsi. Seejärel võõra ankru vabastamine see on OHTLIK kuna kinnitatud pollarile.
  • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded töötamisel elektrilise instrumendiga.

Vanemtüürimees ja mehaanik peavad tegema instruktaazi. Peab kasutama kaitseprille , kummitallaga jalanõusid, kummist kindaid. Ei tohi töötada vihma või lumesajuga.Plahvatusohtlikes ruumides peab kasutama 12V akulampi ja pimedas 12V kandelampi.
  • Soodisõlm, trossilühendamissõlm.
  • RSK-65

PILET 2
  • Laevapere tegutsemine tulekolde avastamisel. Tulekahju kustutamine.

Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi.
  • Ankrus seisva laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. Ankrumärgi tõstmine ja langetamine.

Ankrus olev laev peab välja panema kõige nähtavamal kohal: vööris ühe valge ringtule või päeval kerakujulise märgi, ühe valge ringtule ahtrisse või selle lähedale ja madalamale vööris paiknevast ringtulest. Alla 50 m pikkune laev võib kanda üht ringtuld kõige nähtavamas kohas. Üle 100 m pikkune laev peab lisaks kahele ringtulele (vööris ja ahtris) kasutama ka töö- või muid võrdväärseid tulesid tekkide valgustamiseks.
Udusignaal- iga minutijäler 5 sek signaali, üle 50m peab lisaks sellele 5sek jooksul lööma gongi.
  • Rooliseade . Rooliseadme ehitus, roolitüübid ja rooliseadme kontrollimine. Avariirooliseade ja sellele üleminek.

Sõukruviga laeval peab olema rooliseade. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhitavuse tagamine. Rooliseade koosneb järgmistest põhiosadest: roolileht, baller (vertikaalne võll), roolimasin , rooliülekanne ja juhtpult. Roolimasinate ajamina kasutatakse elektrimootorit või hüdraulilist masinat. Rooliülekanne on mehhanism, mis kannab roolimasinalt roolile üle viimase pööramiseks vajaliku jõu. Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva rooli ühest pardast teise 28 sek jooksul. Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole.
Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega . Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks.
  • Topisõlm, lühike pleiss .
  • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tormise ilmaga tekil töötamisel.

Tüürimees teavitab tormihoiatusest. Madrus peab teki üle kontrollima, et kõik oleks korralikult kinni. Suletakse kõik luugid ja avad. Tugeva tuulega tekil tööd lõpetatakse ja pimedas tekil käimine on keelatud, kuid kui on vaja millegipärast tekile minna peab olema päästeliinidega kinnitatud ja minnakse alati kahekesi. Laev tuleb võimaluse korral pöörata kursile, millisel laine võimalikult vähe tekile käiks ja vähendada kiirust.Samad tingimused on ka võitlemine jääga. Kokk peab tormist alati teadma.
  • RSK-65

PILET 3
  • Paadiseade. Individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, nende kasutamine, asukoht, hooldamine, kontrollimine ja markeerimine.

On olemas individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid.
Individuaalse päästevahendid on: Päästerõngas, päästevest , vee- ja kaitseülikond, termoülikond.
Kollektiivsed päästevahendid on: Päästepaat , täispuhutav päästeparv, metallikust või plastikust jäik päästeparv (üldiselt kasutusel reisilaevades või lisa päästevahenditena).
Abivahenditena on kasutusel täispuhutav liugtee, liugtoru, tõsteparv, valvepaat ja kiirvalvepaat.
Igal suuremal laeval peab olema valvepaat( rescue boat ) , reisilaeval nõutakse kahte valvepaati. See on ettenähtud parda taha kukkunute kiireks päästmiseks.
Tõsteparv on vigastatud inimeste tõstmiseks kiirvalvepaadist laevale.
Täispuhutav liugtee on reisijate kiireks evakueerimiseks parvedele.
Päästerõngas: on esmane vahend parda taha kukkunud inimese päästmiseks .Nende arv laevas sõltub laeva pikkusest. Igas laevas peab neid olema vähemalt 8. Osad on varustatud tulepoiga ja osad tule- suitsupoiga ja pikkade liinidega. Üks peab olema kindlalt ahtris ja kaks tule- suitsupoiga päästerõngast roolikambri juures- üks paremal ja teine vasakul tiival. Neil on neli valgust peegelduvat kleepsu ja kirjad laeva kodusadama nimega.
Igal laevapere liikmel peab olema päästevest või veeülikond. Lisaks peavad päästevestid olema vahisolijate asukohas - roolikambris ja masinaruumis. Loomulikult peab olema päästevest ka igale reisijale.
Päästevesti komplekti kuulub lülitiga elektrilamp , patarei , vile, valgust peegelduvad kleepsud .
Termoülikond on soojust ja vettpidav.
Veeülikond peab kindlustama inimese keha temp. kui inimene on 0 - +2 kraadises vees, 6 tundi ei tohi tema keha temp. langeda 2 kraadi võrra.
Lisaks päästevahenditele on külmunud inimeste soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk.
Kõik päästevahendid on oranzi värvi.
Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele.
  • Süviselt piiratud laeva tuled, päevamärk ja udusignaal.

Piiratud manööverdamisvõimega laev, välja arvatud miinitõrjetöid tegev laev, peab kandma:
a)kolme vertikaalselt paiknevat ringtuld nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine tuli peavad olema punased ja keskmine valge;
b)kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb;
c)vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; Udusignaal 1 pikk 2 lühikest iga 2 min. tagant
  • Sildumisseade. Laeva sildumiskoha ettevalmistamine sildumiseks. Kinnitusotste ja abivahendite nimetused. Laeva kinnitamine kai äärde.

Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes .
Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad . Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel voi automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi.
Pollarid kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Tross asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused määrab laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniiihing olenevalt laeva suurusest , otstarbest, sõidurajoonist jne.
Sildumisotste ettevalmistamisel keritakse poolidelt maha 3-4 sildumisotsa ja laotatakse pikkade lengidena tekile, et oleks võimalik otsad kiiresti kaldale anda. Sildumisotste oud viiakse läbi klüüside parda taha ja võetakse tagasi tekile. Oude külge kinnitatakse viskeliinid veeblingu või piraadisõlmega. Sildumisotste nimetused - alustades vöörist -vööri pikiots; põikots; vöörispring; ahtri pikkiots; ahtri spring . Abivahendite nimetused – knaap, pollarid, kepsel , kiip , klüüs, trossipool.
  • Laeva ettevalmistamine diiselkütuse vastuvõtuks tankerilt.

Seda operatsiooni juhib tavaliselt 2 või 3 mehaanik vahitüürimehega. Päeval tõstetakse masti lipp „B”, öösel mastis punane tuli. Tekil piiratakse punkerdamise lähiümbrus lindiga . Nähatavale tuleb panna silt NO SMOKING . Keelata tuleb teise laeva sildumine parda äärde. Ühenduskoha alla tuleb panna vann , et tilkumise või tihendi purunemisel ei satuks kütus tekile. Tekil olevad piigatid tuleb sulgeda,et kütus ei satuks merre. Vastuvõtu koha juures peab olema kustuti.
  • Õigesõlm, pikk pleiss.
  • RSK-65

PILET 4
  • Avariisignalisatsiooni süsteemid ja seadmed laevas, nende kasutamise kord.

Vanim signalisatsioonivahend laevas on vööris asuv laevakell. Sadamas seistes on kella pideva helistamisega võimalik lähemal seisvatele laevadele tulekahjust teada anda. Tänapäeva laevadel on erinevad tuletõrjesignalisatsioonisüsteemid. Laevaruumidesse on paigutatud andurid , mis reageerivad temp tõusule v suitsule. Sillas lülitub sisse lambike ja teavitab põlengu asukohast. Kui 2-3 min jooksul peale tuletõrjepuldi heli ja valgussignaale vahitüürimees üldse hädaohu häiret ei anna, lülitub automaatselt sisse laeva häirekell.
Häirekellad peavad olema laevas selliselt , et neid oleks kuulda igas laeva osas. Kellal on terav läbilõikav toon, et äratada ka magajad. Hädasignaale saab edastada ka laevasireeniga.
MOB antakse laeva alarmkella või vilega – kolm pikka signaali.
Üldine hädaoht – 7 või rohkem lühikest ja üks pikk.
Signaalid on kindalks määratud Rahvusvaheliste Signaalide koodiga .
  • Miinitraaleri tuled, päevamärk ja ususignaalid.

Üle 50 m miine traaliv laev peab kandma esimese masti otsas rohest tuld , mille allpool on kahel poole rohelised tuled. Käigus oleval miinitraalijal peab vööris olema näha rohelise tule peal olev valge tuli ja tagumise masti külge kinnitatud valge tuli. Päevamärk kolm ümartuld.
  • Kuivendussüsteem ja selle otstarve.Pilsside ehitus, asukoht, otstarve ja hooldamine. Vee taseme kontrollimine pilssides ja tankides, torustike markeerimine.

Pilss on tühimik laeva parda ja kimmistringeri vahel, topeltpõhja all, piki kogu trümmi. Kaetud äravõetavate luukidega, sügavus umbes 60 cm. Trümmi ahtripoolses osas pilsikaevud, mis kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee väljapumpamiseks, sest trümmi pesemisel valgub vesi koos peene prügiga resti kaudu pilsikaevu. Viimasena puhastatakse kaevud . Vahimadruse kohustus on iga päev nööri otsas oleva tollipulgaga kontrollida vee taset pilsikaevudes ja möötmise tulemused teada anda vahitüürimehele, kes kirjutab need logiraamatusse. Torustike markeerimine: vesi – roheline; aur – hõbehall; õli,kuumad vedelikud – pruun; õhk – helesinine; gaasid – kollane; määrdunud vedelikud – must; tulekustutustorud – punane; magevesi – sinine; happed ja leelised – violetne.

Avastades tulekolde, peab otsustama kiiresti, kas kustutada ise või kutsuda abi. Kui aga ei õnnestu iseseisvalt kustutada tuleb sulgeda ruumi uks, vajutada tuletõrjesignalisatsiooni nuppu, et teavitada vahitüürimeest ning kutsuda appi teisi laevapere liikmeid. Vahitüürimees peab kuulutama välja üldise hädaohuhäire ja informeerima laevapere liikmeid tulekolde asukohast. Vastavalt laeva häirete plaanile peavad selleks määratud isikud alustama tulekolde likvideerimist kõigi olemasolevate vahenditega. Suitsuga ruumi võib minna siis kui omatakse individuaalset hingamisaparaati, kui on ruumis kõrge temperatuur siis vastava kaitseriietusega ja ALATI kahekesi.
Vahendid:
*Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa.
*Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega.
*tuletõrjeämber liiniga
*metallkast liivaga, kühvel
*pootshaak, raudkang, labidas
* tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5
*rahvusvaheline kaldaühendus , tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga
Tuletõrjevahendite märgistus:
A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud .
B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud.
C-klass. Gaaside tulekahju
D-klass. Metallide tulekahjud.
E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W
  • Soodisõlm, pikk pleiss
  • RSK-65

PILET 5
  • Nõuded keskkonna reostuse vältimiseks tekitöödel laevas.

Prügiks loetakse kõiki toiduainete, majapidamise ja tehnilisi jäätmeid, mis tekivad laeva ekspluateerimisel, välja arvatud värske kala ja kala töötlemise jäägid.
Kõigil laevadel kogumahtuvusega 400 ja enam ning laevadel, kus on 15 või enam laevapere liiget ning reisijat, peab olema “prügi käitlemise plaan” ja “prügiraamat”
Prügi kogumiseks peavad laeval olema prügikonteinerid. Tavaliselt on laeval 3 konteinerit ( toiduainele, plastikule ja teistele jäätmetele ). Konteinerid peavad olema pealt kindlalt suletavad. Laeva prügi tuleb sadamates regulaarselt ära anda.
Prügi põletamise, merel üle parda heitmise ja sadamas ära andmise kohta tehakse “prügiraamatusse” vastav sissekanne. Äraantud prügi hulga ja imetuse kohta saadakse sadamast vastu kviitung .”prügiraamat” koos kviitungitega säilitatakse laevas kaks aastat peale viimase sissekande tegemist.
Igal pool tuleb jälgida nõuet, et merre ei tohi visata plastmassi, sünteetilisi trosse, sünteetilisi kalapüügi võrke ja jäätmepõletusahju jäätmeid.
Eriti ranged prügi käitlemise nõuded on nn eripiirkondades- läänemeri, põhjameri , vahemeri, mustal merel jne.
Eripiirkondades tohib üle parda heita ainult toiduainete jäätmeid ja seda kaugemal kui 12 miili lähimast kaldast.
Eripiirkondadest on läänemerel ka prügi põletamine keelatud.
*Väljaspool eripiirkonda võib prügi heita üle parda olenevalt prügi liigist järgmiselt:
Kaugemal kui 25 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita ujuvust omavaid separatsioone, vooderdus - ja pakkematerjale; kaugemal kui 12 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita toiduainete jäätmeid, paberist esemeid, kaltsu, klaasi, metali, toidunõude kilde ja teisi analoogseid jäätmeid; Kaugemal kui 3 miili lähimast kaldast lubatakse üle parda heita sellist peenestatud prügi, mis on märgitud eelmises lauses .
Prügi peenestaja läbilaske avade suurus ei või olla suurem kui 25 mm.
Laeval 12m ja enam peavad olema plakatid, mis selgitavad prügi käitlemise korda.
  • Võrgupüügiga tegeleva laeva tuled, päevamärgid ja udusignaal.

Pikkus enam kui 50m ja omab käiku vee suhtes; Vaade vöörist: vasakul punane tuli, paremal roheline tuli ja topis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, punane.
Vaade ahtrist: All valge ahtrituli, mastis kaks tuld alustades alt ülesse valge ja roheline tuli.
Pikkus alla 50m. Vaade vöörist: Vasakul põleb roheline tuli ja paremal punane tuli, mastitopis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, valge.
Vaade ahtrile: keskel valge ahtrituli ja mastis kaks tuld, alustades alt ülesse valge ja roheline.
Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud.
Udusignaal – 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min tagant
  • Päästepaadi ja päästeparve vanema kohustused. Päästepaadi ja päästeparve juhtimine, uppuja päästmine.

Päästepaati võib vette lasta üksnes kapteni loal. Ohutustehnika nõuete täitmise eest päästepaadi veeskamisel vastutavad vanemtüürimees ja päästepaadi vanem. Iga isik, kes osaleb päästepaadi veeskamisel, peab teadma oma kohustusi ja olema päästevesti ja kaitsekiivriga. Paati võib laskuda mööda tormiredelit, mööda laeva treppi või mingisuguste trosside abil, mis on kinnitatud paadi taavetite vahelise taagi külge. Keelatud on laskuda paati mööda talisid. Kui laev pukseerib paati, ei tohi selles viibida inimesi. Päästepaadi vanem peab hooldama ja kontrollima paati ja taaveteid. Kontrollima varustust ja paatide puhtust, tal peab olema nimekiri nendest laevapereliikmetest, kes tulevad tema paati. Kohustus organiseerida õppusi.
Uppuja päästmiseks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Madruse eksami piletid 2016 #1 Madruse eksami piletid 2016 #2 Madruse eksami piletid 2016 #3 Madruse eksami piletid 2016 #4 Madruse eksami piletid 2016 #5 Madruse eksami piletid 2016 #6 Madruse eksami piletid 2016 #7 Madruse eksami piletid 2016 #8 Madruse eksami piletid 2016 #9 Madruse eksami piletid 2016 #10 Madruse eksami piletid 2016 #11 Madruse eksami piletid 2016 #12 Madruse eksami piletid 2016 #13 Madruse eksami piletid 2016 #14 Madruse eksami piletid 2016 #15 Madruse eksami piletid 2016 #16 Madruse eksami piletid 2016 #17 Madruse eksami piletid 2016 #18 Madruse eksami piletid 2016 #19 Madruse eksami piletid 2016 #20 Madruse eksami piletid 2016 #21 Madruse eksami piletid 2016 #22 Madruse eksami piletid 2016 #23 Madruse eksami piletid 2016 #24 Madruse eksami piletid 2016 #25 Madruse eksami piletid 2016 #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bandres Õppematerjali autor

Lisainfo

Madruse eksamiks vajalikud
signaal , paat , laevas , laevapere , tuld , parv , kraana , Madruse eksami

Meedia

Kommentaarid (1)

veljo.vask profiilipilt
veljo.vask: Väga hea.
15:36 27-01-2017


Sarnased materjalid

32
doc
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused
34
docx
Laevade ehitus eksam
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
18
doc
Eksam merepraktikas- 25 piletit ja vastused
53
doc
Kirjanduse eksami piletid
1072
pdf
Logistika õpik
25
docx
ARVUTITE EKSAM piletid
5
doc
Laeva ekspluatatsioon eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun