Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Andzeelika Kurrusk AS Tallink Grupp, laev Victoria Praktika aruanne Juhendajad: Argo Saar, Gerli Lila Särevere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööd on laeval palju ning tempo kiire. Seltskond samas suur ja ruumid väikesed. Selles olukorras aitab teadmine, et üksteisega läbisaamisest sõltub kõik. Kõik endised teadmised tuli nüüd kokku korjata ja paljusid asju juurde õppida. Menüüs väljendub mitmekülgsus mõned road on teravamad, mõned magus-hapud. Suurimaks väljakutseks on eelkõige muutustega kohanemine, mis eeldab usku oma võimetesse, suutlikust oma arusaamu, käitumisviise muuta, üldoskuste arendamist, ümber orienteeruda ja valmisolek õppida lisaks ning ümber. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Tegevusvaldkond / pakutavad tooted ja teenused Kauplused: Boutique Boutique`st leiate eest ...
KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Kristen Kanep 8. klass Tsirguliina Keskkool TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Suur huvi laevade vastu Soov saada tulevikus kruiisilaeva tüürimeheks EESMÄRGID Seletada lahti mõisted kruiisist ja kruiisilaevadest Kirjeldada nelja erinevat kruiisilaeva 100. aasta lõikes Võrrelda kruiisilaevade parameetreid UURIMISMEETOD Uurimismeetodiks oli tekstianalüüs Tekstilise materjali leidsin internetist Kruiisilaevade kohta sain infot Saksa, Soome ja Inglis keelsetelt interneti lehekülgedelt KRUIIS, KRUIISILAEV LAEV PRINZESSIN VICTORIA LUISE (1900) LAEV WILHELM GUSTLOFF (1937) LAEV ALLURE OF THE SEAS (2010) LAEV QUANTUM OF THE SEAS (2014) TABELI LÜHIKIRJELDUS Laev Prinzessin Wilhelm Allure of Quantum Victoria Gustloff the Seas of the Seas Luise Valmimis 1900 ...
TSIRGULIINA KESKKOOL 8. klass Kristen Kanep KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI Uurimistöö Juhendaja: Ivo Pill Tsirguliina 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIR...
Ettevõtte külastus Ettevõttes käisin OÜ Hansaliin Victoria I laevapeal. Laev pakub kvaliteetset reisimis võimalust Rootsi. Victoria I on suur ning väga ilusa, mugava ja turvalise ehitusega laev, kus saab nautida ilusat sinist merd. Õpilasi võeti ettevõttes vastu väga sõbralikult ja külalislahkusega. Vastuvõtmisest jäi väga meeldiv mälestus, mis kutsub kindlasti taas tagasi sinna tööle. Ettevõtte kliendid olid laeval reisijad. Laeva restoranid pakuvad igale maitsele midagi alates kergest suupistest, rikkalikust rootsi lauast kuni gourmet roogadeni välja. Laev ise pakub veel teisigi teenuseid, seal on ööklubid, baarid, kauplused, spa-teenused ja muid meelelahutusi. Ettevõtte konkurentideks jäävad kindlasti teised laevad. Ettevõttes pidi olema kõigil tööriietus, enne esimest tööpäeva, korrati üle meile tööohutus ja nõuded. Hügieeninõuded olid seal väga tugevad. Alati eeltöötlemise ajal pidi kummikindad...
Kaitsekõne Lugupeetud uurimustööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad. Mina olen 8. klassi õpilane Kristen Kanep ja minu uurimustöö valmis teema KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI. Slaid 2 (Teema valiku põhjendus) Ma valisin selle teema sellepärast, et mind on väiksest saati huvitanud suured laevad. Samuti on mu unistus saada kunagi kruiisilaeva tüürimeheks. Uurimistöö on kirjutatud 25. Lehel. Töö koosneb kahest põhiosast milles esimeses tutvustan kruiisi ja kruiisilaevu. Teises uurin erinevate ajastute kruiisilaevu ning nende laevade omaduste võrdluseid. Töö Sisaldab nelja tabelit ja fotosid. Slaid 3 (Töö eesmärgid) Minu uurimuse eesmärgid oli Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada aastatel 1900., 1937., 2006. ja 2014. valmiminud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud kruiisilaevade parameetreid ning meelelahutust. Slaid 4 (u...
VALGA KUTSEÕPPEKESKUS Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 TALLINK VICTORIA I Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Martin Paeorg Valga 2013 SISSEJUHATUS Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Victoria I pardal. Praktika kestvus oli kokku 5 õppenädalat ehk 200 tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töökeskkonnaga. Praktika käigus soovisin arendada ja omandada logistika klienditeenindajale vajalikke isikuomadusi ja kutseoskusi. ETTEVÕTTEST AS Tallink Grupp on Euroopa juhtiv laevandusettevõte, mis pakub kvaliteetseid mini-kruiise, reisijate- ja kaubaveo teenuseid Läänemerel. Neile kuulub kokku 18 alust - kruiisilaevad, kiired ro-pax laevad ja ro-ro kaubalaevad. Pakutakse teenuseid kaubamärkide Tallink ja Silja Line all mitmetel laevaliinid...
Küsimused: 1. Mis oli kõige olulisemaks sündmuseks laevade puhul, mida kasutati maadeavastusteks? Tekkis võimalus pikaajaliste merereiside sooritamiseks. 2. Kui eristatavad olid 18. sajandiks sõja- ja kaubalaevad? 3. Millal hakkasid Euroopa meresõitjad kompassi kasutama? 4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14....
Eesti Merekool TALLINK Referaat Ülari Viljak 11LJ Tallinn 2018 Table of Contents Ajalugu.............................................................................................................7 Tallinki algus.................................................................................................7 Eminre..........................................................................................................7 1 AS Tallink Grupp Tallink logo.svg Asutatud 1989 Peakorter Tallinn Valdkonnad Laevandus Käive 1 miljard eurot (2017) Puhaskasum 50 miljonit eurot (2017) Töötajaid 7163 (2016) Tütarfirmad Tallink Silja AB, Tallink Silja OY, SeaWind Line, OÜ Hansaliin, OÜ HT Laevateenindus, OÜ HT Meelelahutus, AS Tallink Duty Free jpt. Koduleht http://www.tallink.com http://www.tallink.ee AS Tallink Grupp on Eesti laevandusk...
Norra Reis Norra Transport buss, laev Sihtgrupp - klassiekskursioon Grupi suurus 40 inimest Reisi kestvus 9 päeva Hind eurodes 327 eurot Valuuta 1 euro = 7.4576 Norra krooni Riigi tutvustus Pealinn Oslo Asub Euroopas Rahva arv 4,9 miljonit Rahaühik on kroon Niiske ja külm kliima Riigi lipp Vaatamisväärsused Norra fjordid Jotunheimen'i rahvuspark Akershus'i kindlus Juhtivad majandusharud Naftatööstus Gaasitööstus Alumiiniumitööstus Akvakultuuritööstus Reisiplaan 1 päev Kogunemine Võrus ja väljasõit 2 päev - Hommikuks jõuame Stockholmi. Sõit läbi Rootsi Norrasse. Kongsvingeri kindlus . Ööbime Hamari lähedal. 3 päev - Norramaa ajaloo- ning vabaõhumuuseum Maihaugen (lisatasu 70 NOK). Ööbime Lesjaskogsvatneti kämpingus. Reisiplaan 4 päev - Geiranger - üks Norra maalilisemaid fjorde, laevasõit fjordil (lisatasu 65 NOK). Ö...
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna -...
Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 12711274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. ...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Meretransport Referaat Juhendaja: Jüri Toomel Tallinn, 2011 1.Tallinn-Stockholm-Kopenhaagen-Stockholm-Tallinn (19.01.2012-24.01.2012) 19. jaanuar 16.00 Kogunetakse D-terminali, võimalus panna kohvrid ja muu kruiisil mitte vajalik bussi 16.30 Buss sõidab check-in'i, reisijad suunduvad laevale 18.00-10.45 Sõit Stockholmi (kruiisilaevaga Baltic Queen) 20. jaanuar 10.45-11.30 Kogunetakse bussi 12.00-15.00 Teaduskeskuse Tom Tits Eksperiment külastus 15.15-22.30 Toimub sõit marsruudil Stockholm-Kopenhaagen 21. jaanuar ...-11.50 Vaba aeg (süüakse, jalutatakse linna peal) 12.00-14.00 Vesterbro (Kopenhaageni muuseum, Carlsbergi pruulikoda) 14.00-15.00 Vaba aeg 15.00-17.00 Paadiekskursioon 17.00-23.00 Vaba aeg 23.00-6.00 Culture Box - Ian Bang's (Nic Fanciulli) + dj Tim Andresen ...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja II kursus Koostaja :Kädi Loorits OÜ HANSALIIN M/S Silja Europa PRAKTIKA ARUANNE Juhendajad kaupluses : Marianne Tüli , Eike Antsmäe , Annika Hännikäinen Grupijuhendaja : Anneli Kütt Väike-Maarja 2013 1.Sissejuhatus Mina sooritasin oma selle praktika laeval . Praktika ametlik kestvus oli 08.04-10.05.2013 , aga mul kujunes praktika aeg natuke teiseks , kuna praktikale minnes pandi mind kohe graafikusse . Läksin praktikale 15.04.2013 ja laevalt sain maha 30.04.2013 õhtul hilja. Päevad laeval olid kaheteist tunnised . Praktikale minnes ma algul natuke kartsin soome keele pärast , kuna kuulsin vahetult enne praktikat , et enamik kliendid on soomlased. Ma lootsin , et ma tulen antud ülesannetega toime ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Irina Fjodorova Praktika : Toitlustusosakonna toimingud Aruanne Juhendaja Silvi Pihlakas Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus: Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Selle ettevõtte valik oli lihtne, sest puudus varasem töökogemus laeva köögi osaga ja...
Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära. Eestlastel tuli võtta inglise spetsialistid ap...
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem ...
Ilon Wikland Tartus sündinud ja Haapsalus kasvanud Ilon Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14 aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti mõnus paik, mäletan, kuidas me suviti ujumas käisime. Kuid nüüd Narva Jõesuud külastades tundus linn trööstitu. Mu südamel oli seal raske, vihma sadas, väljas oli külm ning mu vanaema maja pole enam alles." Wiklandi sõnul oli tal Haapsallu palju kergem minna. Kuigi linn on muutunud, olevat ta lapsepõlve mängumaa kohe ära tundnud. Pealegi elab seal veel inimesi, keda ta kunagi tundis, näiteks kunagisi kooli...
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahel...
William Vallutaja. 1066.a. puhkesid võitlused Inglismaa kuningatrooni pärast. Võimule üritasid saada: Harold Godwinson Hertsog Guillaume Harald III (Norra kuningas) William Vallutaja ehk William Sohilaps. Normandia hertsog- Guillaume II- soovis saada Inglise troonile. 1066.a. krooniti ametlikult kunungaks Harold Godwinson- Harold II. Guillaume oli Normandia hertsog(võis olla Edwardi sohilaps) 1066a.a maabus ta Lõuna-Inglismaal ja otsustas endale trooni nõudma hakata(abiks Harald III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse kee...
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasi...
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idama...
Valgamaa Kutseõppekeskus Logistika klienditeenindaja Jürgen Käärmann LKT-12 Tallink Baltic Queen Praktika aruanne Koolipoolne juhendaja: Aili Metsküla Ettevõttepoolne juhendaja: Mart Piks Valga 2014 Sissejuhatus Minu praktika toimus OÜ Hansaliinide M/S Baltic Queen pardal. Otsustasin laeva kasuks kuna olin ka eelmine aasta laeval. Meeldib laeval tööd teha kuna seal saab väga palju iseseisvust. Laevale saamiseks oli vaja täita avaldus ja jääda vastust ootama. Kuna sain eelmine aasta meremehe tõendi kaheks aastaks siis seekord seda enam tegema ei pidanud. Seekord pidin enne laevale minekut läbima turvaalase koolituse ja lõpus sooritama eksami. Praktika kestvus oli kokku 8 õppenädalat ehk 320 tundi. Praktika eesmärgiks oli harjuda töökeskkonnaga, omada ja arendada praktilisi oskusi, õppida tundma ettevõtte töö korraldamist, saada iseseisva töö korraldamise j...
Kool Nimi klass Õpimapp Maadeavastajad ja reisimehed Juhendaja: Asukoht Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi..................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid..................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA SOTSIAALSED TULEMUSED.........................................................5 4. RANNIKUMERE KAUGSEIRE ARUANDED....................................6 5. IN SITU MÕÕTMISED – MIS JA KUIDAS ?.......................
Antarktis ja Antarktika - Koostaja : muna - klass Juhentaja : - - 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Antarktika 4 Antarktika avastuslugu 6 Eestlasi-eestimaalasi Antarktikas 7 Antarktis 9 Antarktise avastamine 11 Kokkuvõte 12 Kasutatud kirjandus 13 ' 2 Sissejuhatus Antarktis on manner lõunapolaarvöötmes . Ta on maakera kõr...
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu ...
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahva...
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...
Tartu Veeriku Kool Maa ja maasarnased planeedid. Anna-Liisa Mättas 9a klass Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 ......................................................................................................................................2 Maa-sarnased planeedid...............................................................................................3 Merkuur........................................................................................................................3 Veenus..........................................................................................................................4 Maa..........................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM21 Oü Hansaliin M/S Baltic Queen Praktika aruanne Anneli Püvi Juhendaja: Marko Peek/ Helen Sengbusch Kaupluse juhataja 2009 2 SISUKORD 1 SISUKORD..............................................................................................................................................................3 LISA1. HINNANGULEHT....................................................................................................................................3 LISA2. PRAKTIKA LEPING................................................................................................................................3 LISA3. RETSENSIOON ........................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS................................................................
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapä...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ....................................
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Arvi Koovit Praktika aruanne Juhendaja: Ly Svistun Talinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS AS Tallink Grupp, laeval Baltic Queen on hea koht, kus oma klienditeeninduse oskused käiku panna ning samas ka inglise keelt rohkelt harjutada ning paar sõna ka rootsi keelt selgeks saada. Praktika toimus ajavahemikus 01.02.2011-20.05.2011 m/s Baltic Queeni laos, mille viisime läbi graafikus kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba. Töögraafikut oli võimalus ka ümber muuta, juhul kui riigieksamid jäid tööaega. Sellest tulid ka muudatused minu graafikus, mis muutusid vastavalt 03.05.2011-25.05.2011; 31.05.2011- 20.06.2011 kolmeks nädalaks. Praktika kestis 720 tundi. 2 Valisin selle ettevõtte, kuna minu suur soo...
Kreeka Vanim Periood Referaat Tallinn 2007 Sisukord Eessõna.......................................................................................................................................3 Article I. Maa ja selle rahvastik..................................................................................................4 Section I.1 Kreeka loodus.....................................................................................................4 Section I.2 Rahvastik............................................................................................................5 Article II. Kreeta-mükeene kultuur.............................................................................................5 Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann...........................................................................5 Section II.2 Evans. Knos...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
IMPERIALISM.19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest nin...
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ...
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
