3. Laeva püstuvus 3. LAEVA PÜSTUVUS 3.1. Üldmõisted Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Laevateoorias vaadeldakse eraldi: algpüstuvus (i.k. initial stability) püstuvus suurtel kreeninurkadel (i.k. stability at great angles of heel) Eraldamine on tingitud asjaoludest, et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid, aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt (või arvuti eriprogrammi abil). Laeva püstuvust jälgitakse kallutades teda kahe risttasandi suhtes ja nimetus on vastavalt: põiki püstuvus külgkalde ehk kreeninurga suhtes,
4. Vigastatud laeva püstuvus 4.VIGASTATUD LAEVA PÜSTUVUS 4.1. Uputatud ruumide liigid IMO määrangul vigastatud laeva püstuvuseks (Damaged Stability) nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Ka nimetatakse vigastatud laeva püstuvust uppumatuseks (). Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. Laevaruumide uputamise iseloomust sõltuvalt on võimalik eristada nelja liiki uputatud ruume: 1. liik 2. liik WL WL Vesi Vesi 3. liik 4
Laeva ujuvus Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti. Ujuvuse tagab vabaparda kõrgusest sõltuv ujuvusvaru, laeva raskusjõu tasakaalustab Archimedese seaduse kohaselt üleslükkejõud. PÜSTUVUS Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. UPPUMATUS Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse laevakere jagamisega veekindlateks ruumideks. TRIMM Laeva trimmiks nimetatakse laeva asendit vee horisontaalpinna suhtes. Trimmi määratakse kolme parameetriga: keskmine süvis, kreeninurk ja diferendinurk. JUHITAVUS Laeva juhitavuseks nimetatakse võimet püsida etteantud kursil ja muuta seda vastavalt vajadusele. Juhitavus sõltub laeva kere kujust (saledusest) ja juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel. ujuvusvaru
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria Käikuvus
66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69. Kuidas sõltub trimmimuutuse jaotus ahtrisse ja vööri F-i asendist? 70. Milliste vahenditega saab trimmi suurust muuta? 71. Kas trimm mõjutab laeva veeväljasurvet, kui F on laeva keskel? 72. Kas F punkti asend sõltub laeva süvisest? 73. Kas F punkt asub enamasti miidlist ahtri või vööri pool? 74. Kas laeva dokkimise käigus võib laeva püstuvus kaduda? 75. Miks võib laeva jäätumine olla laeva püstuvusele ohtlik? 76. Mis on laevaruumi täituvustegur (permeability factor)? 77. Millisel juhul võib laevaruumi tahtlikult uputada? 78. Kas laeva mahtveeväljasurve tahtlikul uputusel muutub? 79. Mis on vigastamata laev? 80. Milleks on laeval veekindlad vaheseinad? 81. Kes määrab veekindlate vaheseinte arvu ja paigutuse? 82. Millisel juhul ei mõjuta ruumi uputus trimmi? 83. Kas laeva mahtveeväljasurve auguga laevaruumi uputusel muutub
rõhujõud , mille resulatant R on suunatud risti roolilehe pinnaga. Jõud R võib lahutada kaheks ristsuunaliseks komponendeiks Rx ja Ry Kui oletada , et laev pöördub ümber oma raskuskeskme G , siis jõud Ry tekitab laeva pöörava momendi M1=Ry*X Kus x- jõu Ry õlg laeva raskuskeskme G suhtes. samal ajal surub jõud Ry laeva külgsuunas ja põhjustab laeva külgnihkumise Jõud Rx tekitab täiendava mpmendi m2=Rx*Y Mis samuti pöörab laeva Laeva püstuvus Püstuvuseks nim laeva võimet vastu panna teda tasakaaluasendist hälvitavatele välisjõududele ja põõrduda pärast nende jõudude mõju lallamist tagasi algasendisse Laevateoorias vaadatakse eraldi: - algpüsivust - püstuvust suurtel kreeninurkadel Eristamine on tingitud asjaolust , et algpüstuvuse arvutamisel võib rakendada lihtsustusi ja kasutada matemaatilisi seoseid , aga suurtel kreeninurkadel saab püstuvust määrata vaid graafiliselt ( või arvuti programmi abil)
Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomadused, püstuvus. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. 15. Laeva ekspluatatsiooniomadused. 16. Laevaehituses kasutatavad materjalid. 17. Laevaehituslike algdetailide ja profiilide kirjeldus ja iseloomustus. 18. Detailide ühendamise tehnoloogilised võtted, keevitamine, neetimine ja muud.. 19. Laevakere üld- ja kohalik tugevus. Ekvivalentne tala. 20. Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. 21. Laevakere talastiku põhisüsteemid. 22
ümbritseva vee tihedus upub ning keha, mille tihedus on väiksem võrreldes vee tihedusega ujub. Keha püsimiseks kindlal sügavushorisondil on vajalik, et keha tihedus oleks võrdne teda ümbritseva vee tihedusega. 39. Millised ujuvkehad vedelikus on absoluutselt ja millised on suhteliselt püstuvad? Püstuvus on ujuvkeha võime vastu panna tasakaaluasendist välja viivale välisjõule, ning taastada keha algasend vees peale jõu toime lakkamist. Keha püstuvus võib olla absoluutne või suhteline. Absoluutse püstuvuse jaoks paikneb ujuvkeha raskuskese CG allpool veeväljasurvekeset CB ja selline keha ei muuda oma püstasendit peale välisjõu lakkamist (nagu allveelaevad ja kiiljahid). Silindriline ujuvkeha jääb asendisse millesse see paigutatakse kuna keha veeväljasurvega määratud osa on alati ühesuguse kujuga. Muud alused, mis on suhteliselt püstuvad võivad muuta püstasendit, kui keha kalle on piisavalt suur.
8. Merendusorganisatsioonid, rahvusvahelised konventsioonid. Mõõdukiri. Vabaparda märgistus. 9. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Laevade ülevaatused, ülevaatuse liigid ja perioodilisus. Klassifikatsiooniühingud, laevade klassifitseerimine 10. Laeva mahulised andmed. Lastimahutavus 11. Laeva massiandmed. Kandevõime 12. Laeva lineaarmõõtmed, põhitasandid, kiirus 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus 15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid 16. Ujuvus, ujuvusvaru. Archimedese seaduse laevaehituses. Esimene tasakaalutingimus 17. Laeva üldine ja kohalik tugevus. Laevale mõjuvad jõud. Ujuvus-ja kaalujõudude epüürid 18. Laevaehituses kasutatavad materjalid. Kereehitus-, viimistlus- ja muud materjalid 19. Keevitus- ja lõiketöötlus laevaehituses
vedeliku kaaluga. Jõud rakendub selle mahu keskmesse, s.o. rõhukeskmesse.
1.13 Rõhk toru seintel
Kuna tegu on kõverpinnaga, siis mis tahes toru teljega risti olevas suunas võrdub jõud rõhu ja torupooliku
projektsioonikorrutisega: , L- toru pikkus, d- toru diameeter, p- rõhk (mis tekib sisepinnale).
Tõmbepinge lõikepinnas: , torukäänakul: , pinge
1.14 Kehade ujuvuse tingimused
Kehade ujumist seisvas vedelikus iseloomustab ujuvus ja püstuvus.
Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal. Seisvas vedelikus mõjub kehale kaks jõudu: raskusjõud e. kaal F g ja
üleslükkejõud Fz. Kui Fg>Fz siis keha vajub; kui Fg=Fz siis keha asend vedelikus ei muutu; kui Fg
asend ja püsuvus lubatud piiridesse. Kõige tõhusam moodus ujuvusvaru platvormide abil üksikruumideks. Tõepoolest , kui laeva laeval puuduvad veekindlad vaheseinad , täitub ta plaadistikku läbiva vigastuse saamisel veealusesse ossa üleni veega ega suuda oma ujuvuvaru kasutada. Ruumideks jaotamisel on kasutusel nn nõrga lüli printsiio s.t ruumide jaotus peab olema selline , et ujuvus kaoks varek kui püstuvus. Põhjuseks on asjaolu , et ujuvusvaru kadu laeva vee alla vajumisel on küllalti aeglane protsess , mida võib teha tunde. Ümberminemine püstuvuse kaotamise tagajärel aga toimub kiiresti , tihtilugu ootamatult, ning on reeglina seotud inimõhvritega. Seepärast peab ruumideks jaotatud olema niisugune , et lalev uppumisel ümber ei läheks. Tähttsaks konstruktsiooniliseks meetodiks uppumatuse tagamisel on veekindlates seintes
Metsamaterjaliks loetakse sel juhul saetud metsa: palke, propse ja muid puidutooteid, mida veetakse pakettidena või lahtisena. Mõiste ei hõlma tselluloosi. Tekilveetava metsalasti veoreeglid on määratud Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni "Metsalasti ohutu tekilveo koodeksiga" (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes). Koodeks koosneb kuuest peatükist ja kuuest lisast: 1. Üldsätted 2. Püstuvus 3. Stoovimine 4. Kinnitamine 5. Meeskonna kaitse ja ohutusmeetmed 6. Tegevus reisi jooksul. Koodeks kehtib kõikide metsa tekil vedavate laevade kohta, mille pikkus on üle 24 m. Metsa laadliini omavad ja kasutavad laevad peavad täitma laadliini kohta käiva konventsiooni nõudeid. 3.6.1. Püstuvus Laev peab olema varustatud kergesti arusaadava püstuvusteabega. See peab võimaldama kaptenil
vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 6 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 5.2. Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Algpüstuvus. (Joon. 5.9.) Joon. 5.9. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju
.............................................................................14 Laeva süvis ning muu informatsioon ....................................................................................14 Logiraamatud .........................................................................................................................14 Püstuvuse arvutamine ................................................................................................................14 Püstuvus arvutus ....................................................................................................................17 Autoteki peamõõdud .................................................................................................................18 Kauba kinnitus vahendid ...........................................................................................................19 Näited kuidas korrektselt kaupa kinnitada...............................................
mahukeskuse B kaugus miidlist , Mahukeskuse B kaugus kiilujoonest, veeliini täitlustegur, miidli täitustegur, tonne süvise kohta ja blokktegur. Teoreetiline joonis kujutab laeva kere teoreetilist tasapinda arvestamata välisplaadistuse paksust jne. Näiteks tema abil saab küllaldase täpsusega määrata laeva rumala. Tj abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid nagu veeluse osa raskuskesme asend, täitlustegurid. 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus (Piki)Püstuvuseks nimetatakse laeva võimet vastu panna teda tasakaalu-asendist hälvitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. Püstuvuse suurendamiseks : Eemaldada vesi: tankidest ülevalpool veeliini, avarii tõttu vett täis ruumide kõrvalt, vedelkaup kahekordse põhja tankidesse, tahke tekikaup üle parda (võimalusel pargasele), ballasttankid täita veega
pindala iga teoreetilise kaare tasapinnas, mis laotavad laeva pikuti 20-ks võrdseks osaks. Et määrata ühe kaare pindala, tuleb see jagada mitmeks horisontaalseks ribaks veeliinidega. Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: · veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid 14. Laeva mereomadused: Püstuvus. Uppumatus. Ujuvus. Käikuvus. Õõtsuvus. Juhitavus Püstuvus On laeva võime panna vastu teda tasakaaluasendist hävitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. · Algpüstuvus (initial (intact) stability) · Põikipüstuvus (transerse stability) - külgkalde ehk kreeninurga suhtes · Staatiline püstuvus (static(al) sability) - võime panna vastu staatilisele mõjule
3.16. See on hulk kõveraid, millest igaüks näitab kaare pindala olenevalt veeliini kõrgusest tema kohal. Pikkuse, kõrguse ja pindalade jaoks on eri maastaabid. Kasutamine: 1. Ahtri- ja vööriloodile kantakse süvisele vastavad näidud, mis ühendatakse sirgega. 2. Vastavalt veeliini asukohale leitakse kaarekõvera kaugus tema alusest tõmmatud vertikaalist, mis maastaabis kujutab endast kaare pindala. 3. summeerides kaartevahelised mahud leiame ruumala. 3.2 Püstuvus ehk stabiilsus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. 3.2.1 Algpüstuvus. (Joon. 4.17.) 15 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
ei leki. IX peatükk Laeva lastiplaan Lastiplaaniks nimetatakse kaubapartiide asetuse graafilist kujutist laeva pikiläbilõike joonisel. Lastide paigutus peab tagama: - meeskonna ja lasti ohutuse - lasti vigastusteta sihtsadamasse toimetamise - laeva kandevõime ja mahutavuse parima ärakasutamise - vähima lastimise ja lossimise aja Laeva lastiplaan koostatakse laeva ja lasti andmete põhjal. Lastiplaani koostamisel tuleb arvestada, et laeva püstuvus peab olema alati positiivne, tagatud peavad olema pikitugevus ja optimaalne trimm Laeva püstuvus, pikitugevus ja trimm sõltuvad lasti koormuse jaotusest piki- ja püstilaeva. Kui on teada lastide kogused, hakatakse neid jaotama trümmide vahel, arvestades nende füüsikalis-keemilisi omadusi. Lastide omaduste arvestamine on tähtis nende vigastusteta 54 kohaletoimetamise seisukohalt. Suurt tähelepanu nõuab taaras veetavate vedellastide,
......... ................................................................... .................................................................. ................................................................... ................................................................................................................................................ 4. Mida nimetatakse laeva ujuvuseks Ujuvus on laeva võime püsida määratud asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti 5. Mis on laeva püstuvus Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. 1 6. Nimeta joonisel numbritega tähistatud esemed! 1. Sildumis ots 2. viskeliin 3. pollar 7
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest kaugemal olevate seintega ehitisi nimetatakse tekihooneteks. Tekiehitiste ja tekihoonete ülesandeks on mahutada mitmesuguse otstarbega laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamis...
Kiiruse ja kursi muutmine võimaldavad viia laeva sellisesse olukorda, milles ta käitub rahulikumalt. Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel pidev veeliini pindala muutumine, seega ka muutub pidevalt metatsentriline kõrgus (püstuvuse pidev muutumine). Kui vastulaines sellised muutused on kiired ja seega
Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur C B =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg,
Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur CB =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg,
Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid. Veejoone või veeliini tegur Cwp või (Cw)= Aw/LB, millest Aw=CwLB. Keskkaare või kesklõike tegur CM=AM/BT, millest AM=CMBT. Üldtäidlustegur ehk blokktegur, ka veeväljasurve täidlustegur C B =V/LBT, millest V=CBLBT Pikiprisma tegur Cp =V/AML=CBLBT/CMLBT=CB/CM Püstprisma ehk vertikaalprisma tegur Cvp=V/AwT=CBLBT/CwLBT=CB/Cw 13. Laeva mereomadused, püstuvus. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse kui teda sellest välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg,
Lootsitrepp peab olema küllaldase pikkusega - kuni veeliinini. Katsetatud, kontrollitud, puhas. Seda treppi kasutatakse ainult lootsi vastuvõtuks, mitte igapäevastel laevatöödel. • Veesuhtes käiku mitteomava käigusoleva juhtimisvõimetu laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid. 2 punast ringtuld. Märk: 2 kera üksteise kohal. • Laeva püstivuse mõiste. Püstuvuse tagamine laeva laadimisel ja lossimisel. Püstuvus on laeva võime pöörduda tagasi tasakaaluasendisse, kui teda sellest väljaviinud välisjõu mõju nakkab. Laev võib kalduda mitmesuguste välisjõudude mõjun nagu lasti nihkumine, lasti pealevõtmine või eemaldamine, tuule surve, lainete surve jne. Püstuvust, mis on laeval külgkalde puhul nimetatakse põikpüstuvuseks. Püstuvust, mis on laeval pikikallete juures, nimetatakse pikipüstuvuseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
