Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
1. Vahekohtu (arbitraazi) moodustamine ja menetluskord (näit. Eesti Kaubandus- Tööstuskoja vahekohus). https://www.riigiteataja.ee/akt/12994590 70-st peatükist alates rohkem infot. § 732. Menetluse üldpõhimõtted (1) Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata ulatuses võivad pooled ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. (3) Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus. Vahekohtul on õigus otsustada tõendite esitamise lubatavuse üle, tõendeid uurida ja tõendamise tulemust vabalt hinnata. § 721. Vahekohtu moodustamine (1) Pooled lepivad kokku vahekohtunike arvu. Kokkuleppe puudumise ...
Vahiohvitseri tegevus inimese kukkumisel üle parda Asjakohane tegevus peab sisaldama järgmist: Viivitamatult vabastada ja kukutada vette sillatiiva suitsupoiga päästerõngas; Vajutada otsekohe üldhäire signaali raiskamata aega helistamisele või vilega abi kutsumisele; Katsuda inimest mitte silmast kaotada pannes kohe välja vaatleja(d); Teostada pööre leidmise soodustamiseks; Märkida üles aeg ja positsioon juhuks kui tuleb organiseerida otsing; Märgistage koht teekonnapunktina satelliitnavigatsiooni süsteemis kui viimane on laevas olemas; Viia masin valmisolekuolukorda; Olla valmis sillale tulevale kaptenile selgitusi andma; Saata MAYDAY MAYDAY MAYDAY teade; Hoiatada nägemisulatuses olevaid laevu kolme pika vilega "O". Vahiohvitseril on kohustus olla valmis hädaolukordadeks. Alustades asjakohast tegevust kutsuge abi, jälgige, et laev ei sattuks ohuolukorda. Vastu võetud otsused tege...
ÄRIPLAAN ETTEVÕTTE ÜLDANDMED Ettevõtte nimi: SOLAR LINE AS äriregistri registreerimise number 11487034 KMKR EE 101259093 registreerimise aeg ja koht: Tallinn, 26.01.2014 Aadress: Kärberi 17-40, Tallinn Telefonid: 5175319 e-mail: [email protected] Juhatuse liikmed: Artjom Petrov Aleksandr Petrov Tatjana Petrova Valentin Petrov Aktsiaseltsi võib esindada ainuisikuliselt juhatuse liige Artjom Petrov. Põhikapital: 50000 EURO Kontaktisik, tema telefon: Artjom Petrov, 53022472 ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE Kruiiside saatmine Tallinnast Taani või Suur Britaaniasse ja tagasi. I. KOKKUVÕTE Ettevõte soovib Eesti turule tuua oma teenuseid, millistes on kruiisi saatmine Taani või Suur Britaaniasse ja tagasipöördumine. Kruiisi ajal klientidel on võimalus kasutada laeva baari, laeva restoraani, istuda oma kajutides. Firma põhitegevusaladeks on kruiisisturism, majutus ja toitlustus ning baari, restorani ...
CURRICULUM VITAE AARE ANNUS Aadress Padriku tee1/1-3, Pirita linnaosa, 11912, Tallinn Kontakt Tel. +372 52 473 63 [email protected] Haridus 1975-1982 magister, Tallinn Tehnika Ülikool (Tallinna Polütehniline Instituut), toiduainete tööstuse seadmed ja aparaadid, insener Täiendkoolitus Invicta AS: Strateegiline juhtimine, Meeskonna juhtimine, Projekti juhtimine, Kvaliteedi juhtimine, ISO 9001 juurutamine Finantsjuhtimine Tööalane tegvus 1982 - 1985 Tallinna Piimakombinaat (TPK), insener Tööülesanded: seadmepargi tehnilise dokumentatsiooni korrashoid ja haldamine, remonttööde planeerimine, varuosade tellimine ja laoseisude haldamine 1985 - 1988 TPK remont-mehaanikatsehhi ...
HÄIRETE LÄBIVIIMINE LAEVAS 1.Häirenumber ja häirenimistu Iga meeskonnaliige omab häirenumbrit, mis baseerub tema kohustusel ohutusorganisatsioonis. - Häirenumber näitab ära iga laevapere liikme positsiooni ja kohustused erinevate ohusituatsioonide korral. - Osakonna juhataja tutvustab laevapere liikmetele tema häirenumbrit ning sellega seonduvaid kohustusi. - Laevapere liikmetele annab häirenumbri vanemtüürimees. - Häirenumbri saanud isik on kohustatud tutvuma oma kohustustega häirete korral koheselt peale laevale saabumist esimest korda. - Häirenumbri saanud isiku kohustused häire korral jõustuvad koheselt peale häirenumbri saamist. - Esimene number häirenumbris tähistab kuuluvust osakonda. 1. tekimeeskond 2. masinameeskond 3. teenindav meeskond 2. Ohutusorganisatsiooni struktuur Ohutusorganisatsioon koosneb järgnevatest ohutusrühmadest, mis võivad omakorda olla jaotatud ohutusgruppideks: 1) Juhtimiskeskus 2) M...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Arvi Koovit Praktika aruanne Juhendaja: Ly Svistun Talinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS AS Tallink Grupp, laeval Baltic Queen on hea koht, kus oma klienditeeninduse oskused käiku panna ning samas ka inglise keelt rohkelt harjutada ning paar sõna ka rootsi keelt selgeks saada. Praktika toimus ajavahemikus 01.02.2011-20.05.2011 m/s Baltic Queeni laos, mille viisime läbi graafikus kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba. Töögraafikut oli võimalus ka ümber muuta, juhul kui riigieksamid jäid tööaega. Sellest tulid ka muudatused minu graafikus, mis muutusid vastavalt 03.05.2011-25.05.2011; 31.05.2011- 20.06.2011 kolmeks nädalaks. Praktika kestis 720 tundi. 2 Valisin selle ettevõtte, kuna minu suur soo...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 10-1.. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 10-I. Rooliseade Rooliseade. Rooliseade on üks tähtsamaid laeva seadmeid. Rooliseade ülesandeks on tagada laevale juhitavus, mida peame esmavajalikuks mereomaduseks. Enamikel juhtudel on rooliseadme peamised elemendid koondatud laeva ahtrisse, ehkki juhtimine ise toimub komandosillalt. Vaid teatud spetsialiseeritud laevadel on vööris täiendavad seadmed juhitavuse parandamiseks. Rooliseade koosneb roolist, käsitsi- ja kaugjuhtimise seadmetest ja rooliajamist, mille kooseisu kuulub rooliülekanne ja jõuseadmena roolimasin. Rooliseadme elemendid. Joon. 10.1.1. Veolaeva rooliseade. 1- roolileht, 2- roolilehe ja balleri äärikühendus, 3- balleri laagrid, 4- balleri ...
Ettevõtlus Pangandus Alge Oks [email protected] 50 761 62 Ettevõtlus · Ettevõtlus on majandusteooria järgi ettevõtete asutamine ja nende tegevuse organiseerimine kasu saamiseks ning ettevõtte omanike vara suurendamiseks. · Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. · Ettevõtluses osalevad majandusüksused. · Ettevõtlus on võime asutada uusi ettevõtteid ja toimivaid käigus hoida ning edukalt majandada. · Ettevõtte eesmärgid tehakse kindlaks strateegilise planeerimise käigus. · Tegutsemiseks hangib ettevõte majanduslikud vahendid (finantseerimine). · Osadel tegevusaladel tegutsemiseks on vajalik litsents. Laev on majandusüksus · Juriidiliselt saab laev olla kas omaette ettevõtja või tegutseda allüksusena mõne ...
Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja ...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Sadamapraktika aruanne Kunda sadam Tudeng: Karlis Strazdin Õppegrupp:KS-31 Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvu...
Testi tulemus - Liina Kuusk Testi nimetus: Kirjeldus: Alustamise aeg: Lõpuaeg: Läbimiseks vajalik: Testi tulemus: Küsimused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. ...
Laevaliikluse teenindamise süsteemid VTS systems (Vessel Traffic Services System) 1. Sissejuhatus Erinevates eluvaldkondades on palju selliseid osasid, mis tavainimestele märkamatuks jäävad, kuid mis on olulised selle valdkonna edukaks ja efektiivseks toimimiseks. Merenduses on üheks selliseks valdkonnaks laevaliikluse juhtimine. Käesoleva referaadi eesmärk on anda ettekujutus laevaliikluse teenindamise süsteemist mis ta on, tema eesmärgid, eesmärkide ja ülesannete täitmise erinevatest võimalustest, võrdlus lennuliikluse juhtimise/kontrolliga. Ära on ka toodud olulisemad rahvusvahelised organisatsioonid ja konventsioonid, mida peab arvestama laevaliikluse juhtimise väljatöötamisel 2. Miks ? Alljärgnevalt on ära toodud mõningad põhjused, miks on VTS-süsteemid ja sellega seonduvad muutunud merenduses aktuaalseks....
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis ....................................
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes. Esmalt puudutasid need ...
Laevade jõuseadmete areng Minua arvates on üheks tähtsamaks liiklusvahendiks laev. Lisaks on meritsi võimalik ka tõhus kaubavahetus. Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paikne...
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest; oskab arvutada laeva raskuskeskme koordinaate, kasutada lastiskaalat ja teha arvutusi keskmise süvise muutumisest lasti laadimisel/lossimisel ning veetiheduse muutumisel; omab ettekujutust laeva hukkumatusest, vabaparda kõrgusest, laadungi- omärgist ja laeva tugevusest; saab algteadmised laeva püstuvusest, käikuvusest, juhitavusest, meretaluvusest; ...
Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: ...
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel, matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne. Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumidek...
PIIBEL Kujunemislugu Piibel koosneb vanast testamendist ja uuest testamendist. Vana testament räägib iisraeli rahva ajalugu. Algselt oli see Juutide pühakiri, hiljem ka kristlaste pühakiri. Uus testament koosneb evangeeliumitest, kirjadest ja ilmutusraamatust. Uues testamendis räägitakse lähemalt ka Jeesusest. Jeesus rääkis Aramea keeles. 10 Käsku 1. Sul ei tohi olla muid jumalaid Issanda kõrval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. 3. Sina pead pühapäeva pühitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10.Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma. Noa laevalugu Maa peal elas üks hea mees, kes tahtis alati teha seda, mida Jumal tahtis,...
1.Laeva diiselmootoritele esitatavad olulisemad nõuded nagu: töökindlus ja motoressurss. Töökindlus-tõrketa töö tõenäosus kindlates töötingimustes antud tööea jooksul(pidev tõrgeteta töö). Motoressurss-töötundide kogum kuni kapitaal remondini. 2.Rooliseade koosneb põhiliselt roolilehest, mis kinnitub helporti torust tuleva balleri külge. Edasi on ühendatud roolimasina rumpliga. Ajamina kasutatakseelektrimootorit või hüdraulilist ajamit. Vahepeal on ka kindlati amortisaatorid.Rooliseade peab tagama, et rool liiguks ühest pardast teise vähemalt 28 sekundi jooksul. Pöörde ulatus on kuni 45° kummalegi parda poole. Eristatakse balanseeritud, pool balanseeritud, balanseeritud ripprooli ja tavalist rooli. Roolil võib olla ka abiseadmeid, näitesks abisõukruvi, mis asetseb otsas või niiöelda lisalaba rooli otsas. Kuid osadel laevadel on jõusedameks käitur, mis pöörleb 360°. Rooliseadme ülesandeks on laeva juhtivuse tagamine. 3.Alusraam - mooto...
1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pea...
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. · Arhitektuuri tüübid on: ahtri ja vööri kuju, tekimajakate asukoht, kerede arv (katamaraan, trimaraan) · Vööri kuju Plumb bow PÜSTVÖÖR Raked bow KALDAVÖÖR (annab laevale voolujoonelisuse, vähendab vee sattumist tekile, soodustab lainele tõusmist) Modified raked bow LÕIGATUD VÖÖR ((jääoludes pooljäämurdevöör) vee peal peaaegu vertikaalne, vee all 45°-50° kaldu, hea sõiduks purustatud jääs. Selline vöör sobib hästi jäämurdja ahtriväljalõikeks. Spoon bow LUSIKVÖÖR Clipper bow KLIPPERVÖÖR PULBIDEGA E PIRNIGA (esineb kiirekäigulistel laevadel, annab eriti edasipürgiva välismulje, kaitseb tekki suure kiruse juures tekkivate pritsmete eest) Icebraker bow JÄÄMURDJA VÖÖR (veealune osa on 25°-30° kaldu, kasutatakse jäämurdj...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................
1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head: Vähenevad kulud dokumenditöötlusele. Inventari efektiivsem kasutamine. Personalikulude vähenemine. Paraneb infovahetuse kiirus. Parem klienditeenindamine. Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni. Sisemiste protsesside paranemine. Parem varustusketi juhtimine. Parem arveldamine. Vead: Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus. Keerukas kasutamine. EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.) Pole kehtestatud ühtset standardit. Esialgsed kapitalimahutused on suured. Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga. Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt selle...
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad ranniku...
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
Võimalikud lisaküsimused eksamil 1. Mis on pardakõrgus ? 2. Mis on keskmine süvis? 3. Mis on vabaparras? 4. Kes määrab vabaparda kõrguse? 5. Kus asub tekijoon? 6. Mitu süviseskaalat on laeval? 7. Missugune on lastimärgijoonte paksus? 8. Missuguse laeva konstruktsioonielemendi läbib ahtriperpendikulaar? 9. Missugustest osadest koosneb laeva teoreetiline joonis? 10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB m...
SISUKORD sisukord.................................................................................................................................................. 1 1.Kus saab õppida lenduriks?................................................................................................................. 2 Kui sa tahad minna õhusõiduki juhtimise või lennuliiklusteeninduse erialadele, pead sa läbima tervisekontrolli. Enamiku uuringuid viib läbi perearst, vaid mõnedele terviseuuringutele suunab edasi erialaarstile. Terviseuuringute tulemusi läheb vaja nendel kandidaatidel, kes psühholoogiliselt sobivad piloodiks/lennujuhiks ja mahuvad psühholoogiliste katsete + riigieksamite + indivi-duaalse vestluse tulemuste põhjal esimese 20-30 hulka.................................................................................................... 3 2. Eritingimused....................................................................................
PILET 1 • Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused. Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati) keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoo...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliik...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. Meretranspordilaevad jagunevad kahte suurde gruppi: kaubalainerid e. liinilaevad, mis on ette nähtud regulaarseteks kaubareisideks kindlate sadamate vahel ja jälgivad sõiduplaani; tramplaevad e. "hulkurlaevad", mis teevad kaubareise erinevate sadamate vahel sõltuvalt kauba olemasolust. Tänapäeva transpordilogistikas on kaubalainerid eelistatumad. Vastavalt klassifikatsioonile otstarbe järgi vaatleme transpordilaevu: kaubalaevad; kauba-reisilaevad; reisilaevad. Kaubalaevade alaliikideks on: segalastilaevad e. nn. generaallastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; vedellastilaevad e. tankerid; kombineeritud lasti laevad. Segalastilaevad on arvukaim kaubalaevade alaliikumbes 80% üldarvust. Omakorda on see ka alaliikide pool...
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria kont...
Millistest osadest koosneb Piibel? Piibel koosneb kahest osast- Vanast ja Uuest Testamendist. Vana Testamendi raamatud on kirjutatud enne Jeesuse sündi, Uus Testament aga esimesel sajandil peale Jeesuse sündi. Mis keeles on kirjutatud? Vana Testament kirjutati vana-juudi keeles. Uus Testament aga kreeka keeles, mis oli tolle aja kultuurikeeleks. Mis keeles kõneles Kristus? Aramea. Messias - judaismis oodatud väljavalitu ja Jumala Poeg, pidi tooma maale rahu ja õigluse, aitama vaeseid. Kristlased pidasid messiaseks Jeesust, kes tegi seda oma surma läbi. Taavet ja Koljat - Koljat oli hiiglase kasvu sõjamees, kes võitles vilistite leeris. Tal oli seljas soomusrüü, peas vaskkiiver, ja käes tohutu oda. Tema ees käis kilbikandja. Koljat teotas ja naeris Jumala rahvast. Ta kutsus iisraellaste hulgast kedagi kahevõitlusele, teatades, et iisraellaste võidu korral jäävad vilistid iisraellaste orjadeks, Koljati võidu puhul on aga lugu vastup...
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
Tõmbamise põhimõte välditakse kattuvaid ladusid ja toodetakse vaid seda, mille järele on nõudmine. Tõmbamise meetodid: 1. Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures 2. Kiire reageerimine nõudlusele (müügiprognoosid on viidud miinimumini) 3. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel 4. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks 5. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt Tõmbamismeetod lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vähendab kadusid ja asjatut tööd. Kaban põhimõte (jaapanlased) saatja toimetab vastuvõtjale materjale ainult siis, kui viimane neid vajab. Vastuvõtja juures ei toimu ladustamist. Kabani eelised: 1. Lihtne ja arusaadav protsess 2. Kiire ja täpne info 3. Odavam info tavapärase liikumisega võrreldes 4. Muudatuste kiire jälgimine 5. Protsessi võimekuse piirid on lihtsalt määratletud ja identifitseeritavad 6. Välistatud...
SÜNKROONMOOTOR Referaat Juhendaja: Koostaja: Tallinn 2016 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 sissejuhatus..................................................................................................................................3 Ehitus..........................................................................................................................................5 .....................................................................................................................................................6 TÖÖPÕHIMÕTE........................................................................................................................7 käivitamine..............................................................................................
Kohtuseadus I astme kohtud Maakohtu esimees on valitud omast kohtust. Tema ülesanded: õiguse mõistmine, oma kohtuasutuse juhtimine, vastutab majanduslikus mõttes, teostab seaduslikku järelevalvet kohtuasjade pidamise üle, vastutada koolituse eest. Ta võib olla ametis 5 aastat ning teda saab tagasi nimetada veel üheks ametiajaks. Maakohtutes on osakonnad: · kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit. · Registriosakond peetakse äriregistrit ja laeva kinnistusraamatut · Kriminaalhooldusosakond seal töötavad kriminaalhooldusametnikud, kes teostavad järelevalvet kriminaalhoolduste aluste isikute üle. Veel töötavad seal kriminaakhooldusabilised. Kriminaalhooldus määratakse kohtu poolt isikutele, kes on: 1. Tingimisi süüdi mõistetud 2. Vanglast ennetähtaegselt vabanutele 3. Kellele on mõistetud karituseks teha üldka...
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T...
Teenindusmajandus Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet. Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne. 20. Sajandini teenindaja ja tarbija asukoht sama. Teenuste alaliigid Tootja- ehk äriteenused hind kajastub lõpptoodete hinnas (uurimis-arendustöö, turustamine, transport) Isikuteenused lõpptarbimine (tarbija maksab vahetult teenuse tarbimise eest) Avaliku sektori teenused teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riiri (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras. (nt. Haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Teenuste alaliigid (kasutamise sageduse järgi) Argiteenused Perioodilised teenused (trennid, muusikakoolid) Episoodilised teenused (ostad reisifirmast nt reisi) Harva kasutatavad teenused Eriteenused (teatud inimrühm...
Tallinna Tehnikaülikool KOMPOSIITMATERJALIDE KASUTAMINE VEESÕIDUKITE EHITAMISEL Referaat aines: ,,Orgaanilised komposiitmaterjalid" KMP0250 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn 2011 Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2011 2 Tallinna Tehnikaülikool 1. Sissejuhatus Tänapäeval kasutatakse komposiitmaterjale väga erinevates valdkondades, sealhulgas ka veesõidukite ehitamisel. Veesõidukid omavad nii transpordivahendi kui ka meelelahutusobjektidena väga suurt tähtsust ning seega on eriti oluliseks kujunenud nende vastupidavus ja kiirus. Seetõttu üritataksegi leida efektiivseid lahendusi, kasutades erinevaid komposiitmaterjale, et välja tuua erinevate materjalide positiivsed omadused vastupidavus, jäikus, kergus jne. Antud re...
Tallinna Tööstushariduskeskus TRANSPORT LOGISTIKAS Referaat Pirje Porgand 405 RMÜ Tallinn 2009 SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega a...
Eesti Vabariik Aastatel 1991-1994 Ajaloo Uurimustöö Tallinn 2012 Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumine (1991) ...................................... 2. Valitsus (1992) ............................................................... 3. Eesti majandus (1993) .................................................... 4. Estonia katastroof (1994) .............................................. 5. Kasutatud kirjandus ........................................................ 6. Eesti Taasiseseisvumine 1991 Eesti taasiseseisvumist (juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust isese...
KORDAMISEKS Kontrolltöö nr 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama. Eestvedamine ei ole võimalik ilma meeskonna olemasoluta. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. JUHT - JUHATAJA (manager) - Teeb asju õigesti Juht isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. JUHT LIIDER (leader) - Teeb õigeid asju Liider isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? EESTVEDAMISEL Liidrid mõjutavad järgnejaid valikuvõimalustega Liid...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp .................................................
1. ÜLESANNE Vasta küsimustele kirjalikult, küsimus vastuse ees peab kindlasti olema. 1. Millal algas ja lõppes Euroopa keskaeg? Vastus: Euroopa keskaeg algas umbes aastal 476. Euroopa keskaeg lõppes umbes aastal 1500. 2. Millal algas ja lõppes keskaeg Eestis? Vastus: Eesti keskaeg algas umbes aastal 1200. Eesti keskaeg lõppes umbes aastal 1558. 3. Nimeta suuremaid germaani riike Lääne- Rooma alal. Vastus: Idagootide riik, läänegootide riik ja frangi riik. 4. Miks suurendas Rooma riigi hävimine kiriku tähtsust Euroopas? Vastus: Sest kirik hoidis ainsana Rooma riikliku ühtekuuluvuse ideed edasi. 5. Loetle linnade mahajätmise põhjusi. Vastus: Linni rüüstati palju, inimesed läksid maale elama, raha kaotas käibe ja keegi ei hoolitsenud tänavate eest. 6. Kes olid frangid ja kuidas tekkis nende riik? Vastus: Frangid olid üks väike grupp inimesi kes elasid Reini jõe läänes. Rooma riigi kukkudes hakkasid frangid Piirkondi enda valdusesse võ...
Logistika eksamiks 2019 Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Terminit Logistika on äritegevuses kasutatud traditsiooniliselt materjalivoogude juhtimise kohta. Tõhus logistika pöörleb ümber viie põhiala – toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon. Logistikaprotsessi sisenditeks on materiaalsed, inim-, finants-, ja inforessursid. Logistika nõuab arvukate logistikategevuste juhtimist: plaanimist, teostamist ja kontrolli. Interdistsiplinaarsus- Logistika seondub erinevate erialadega - turundus, finantsjuhtimine, töö-operatsioonide juhtimine, IKT ja tehnikateadustega. Kvalifitseerunud logistikajuht peab olema pädev paljudes valdkondades: Majanduse põhitõed, Juhtimine, Finantsid, arvestus, Turundus, Tehnoloogia, inseneeria, IT, Seadused, rahvusvahelised normid, Keskkonnakaitse, Võõrkeeled, suhtlemine, Psühholoogia. Logistika missioon-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
