Merekool praktika aruanne tüürimeestele (0)

           EESTI  MEREAKADEEMIA  MEREKOOL
          Madruse meresõidupraktika aruanne
                           
      Juhendaja : Martin  Sukk
                             Koostas: Rainer -Dangar Ibrus
                                  Tallinn 2012
     
 Sisukord
       Sissejuhatus                                                                                                                3
           1. Laeva andmed ja  tekid                                                                                             4
                    1.1. Laeva andmed                                                                                             4
             1.2. Tekid                                                                                                           5
           2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus                                                                                        6
           3.  Ametikoht   laevas  ja ülesanded munsterol i järgi                                                     7
                    3.1. Madruse  ametijuhend                                                                                   8
                    3.2. Emergency muster list                                                                                 9
                    3.3. Isiklik häirekaart                                                                                           10
          4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevatööd                                                                 11
          5. Meresõidupraktika ajal läbiviidud  õppused  laevas                                                   12
          6. Laeva individuaalsed ja kol ekti vsed päästevahendid                                             13
                   6.1. Päästevahendite nimekiri                                                                             18
                   6.2. Päästepaadi  varustus                                                                                    19
                   6.3. Päästeparve varustus                                                                                   21
                   6.4. Pürotehnilised hädasignaalid                                                                        22
                   6.5. Li niheiteseade                                                                                              23
                   6.6.  EPIRB                                                                                                            24
                   6.7.  SART                                                                                                             26
          7. Laeva  sisesed   sidepidamisvahendid , alarmsüsteemid ja nende kasutamine          27
                  7.1. Eraside                                                                                                           28
                  7.2.  Tuleohutuse   andurid                                                                                      29
                  7.3.  6 ja 7 teki päästevahendite plaanid                                                             30
          8. IMO  sümbolid  laevas                                                                                               31
                  8.1. Laevakorpuse vigastuste kõrvaldamist hõlbustavad  leppemärgid                32
                  8.2. Tuleohutuse leppemärgid                                                                             33
                  8.3. Päästeseadmete ja –vahenditega seotud leppemärgid                               36
                  8.4. Ohualased leppemärgid                                                                               37
                  8.5. Kohustusliku tegevuse ja keelavad leppemärgid                                         38
                  8.6. Reisilaevade ja terminalide leppemärgid                                                     39
                  8.7. Tuleohutuse leppemärgid ja  seletused                                                         40
         9. Rahvusvahelised signaalkoodi ühetähelised  signaalid                                             46
                  9.1.  Lippude  tähendused                                                                                    47
       10. Mere ja kaldamärkide iseloomustus                                                                         48  
                10.1. Ujuvmärgistus                                                                                              49
                10.2. Tuled(plingid)                                                                                               50
       11. Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel osad C ja D               51
               11.1. Osa D heli- ja valgussignaalid                                                                      67
       12. Tuleohutusalane korraldus laevas                                                                          70
               12.1. Tulekahju avastamise süsteem                                                                    72
               12.2. Tulekustutusskeemid                                                                                   74
               12.3. Tulekustutussüsteem masinaruumides                                                       77
               12.4. Co2 kasutamine kambüüsi  väljatõmbe  kanalites                                        79
               12.5. Eluruumide sprinkleri kustutussüsteem                                                       81
               12.6. Tulekindlad uksed                                                                                       82
          12.7.  Tuletõrjuja  varustus ja vahendid                                                                 83
               12.8. Kaasaskantavad  tulekustutid                                                                       84
               12.9. Tulesummutustekid                                                                                     86
               12.10. Tuletõrjevoolikud                                                                                       87
               12.11. Otsustussüsteem tule korral                                                                     89
        13. Merereostuse korraldus laevas                                                                            90
               13.1.  SOPEP  hädaolukorra plaan                                                                       91     
               13.2. Prügi käitlemine                                                                                          92
3
               13.3. Jäätmete kokkukorjamine                                                                           93
               13.4. Prügikäitlemisel vastutus                                                                     94
   14. Vahiteenistuse korraldus laevas                                                                         95
           14.1.  Vahitüürimees , vaatleja ja roolimees                                                      95
           14.2. Navigatsioonivahi koosseis                                                                     95
           14.3. Navigatsioonivahi  üleandmine  ja vastuvõtmine                                      96
           14.4.   Vahitüürimehe  kohustused  vahi  ajal                                                      97
           14.5. Laeva navigatsioonivahendite kontrol  ja kasutamine                             97
           14.6.  Ettekanded                                                                                               98
           14.7. Kohustused ohutu laevali kluse tagamiseks                                           99
           14.8. Ankruvaht                                                                                               100
           14.9. Vahimadruse ohutusring                                                                        101
  15. Laeva süsteemid                                                                                                102
          15.1.  Tankid                                                                                                      104
          15.2.  Tankide  jaotusplaan                                                                                105
  16. Roolikäsklused ja infovahetuse korraldus laevas                                               106
          16.1. Ametiside                                                                                                 108
          16.2.  Silja  Europa side jaguneb                                                                       109
 17. Laeva  seadmed  ja vahendi                                                                                  110
 18. Magnet ja gürokompass                                                                                      111
 19. Laevas olevad navigeerimisvahendid                                                                  114
         19.1. Chartpilot 1100                                                                                          114
         19.2. Multipilot 1100                                                                                           115
         19.3.  Weather  fax ja SAM 4682  dual   axis  doppler  speed  log                            116
         19.4. Navtex DEBEG 2902                                                                                118
         19.5. Echosounder DEBEG 4630                                                                      118
Kokkuvõte ja kasutatud kirjandus                                                                               119
Lisa 1    Sildumine                                                                                                      120
Lisa 2 Tuletõrje ja  ohutusplaan                                                                                   123            
4
Sissejuhatus
Järgneva   aruande   koostasin   ma   vastavalt   nõuetele,   mis   on   seatud   madruse
meresõidupraktika   aruande   koostamisel.   Aruanne   aitab   mul   õpitut   veel   paremini   tundma
süvendatult. Pööran tähelepanu asjadele, mida ma veel ei  teadnud  ja mis on minu jaoks uus.
Aruannet on kindlasti huvitav koostada, kuna koolis teoreetiliselt õpitu võib laevas ol a hoopis
teistmoodi ja kuna see on mu esimene aruanne, siis ma ei loodagi, et see  perfektne  tuleb.
Loodan   praktikas   õppida   kõike   vajalikku,   mida    madrus    peab   teadma   ja   teha   oskama.
Aruande   tegemine   kindlasti   suurendab   minu   teadmisi   madruse   valdkonnas,   sest   sisuka
aruande tegemiseks tuleb palju infot otsida ja lugeda. Peale tööpäeva on kül  väga raske
aruandele   keskenduda,   kuid   loodan,   et   saan   hakkama   ja    sean    omale   eesmärgi   aruanne
valmis saada enne praktika lõppu. Praktika ajal aruande tegemise eelis on kindlasti see, et
kogu  vajaminev  info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest
küsida. 
5
Laeva andmed ja tekid
                                     
Laeva andmed:
nimi:ml Silja Europa
IMO number:8919805
Kutsung: ESOJ
üldpikkus:201,8m
laius:32m
Suvine  süvis:7.6m
suvine vabaparras:0.8
pardakõrgus :55m
kogumahutavus:59914
puhasmahutavus:41310
dedveit :5380
tühikaal:26 728t
süvise sõltuvus  kaalust :50
Peamasinad:
Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64
Ekspluatsioonikiirus:21sõlme
peamasinate võimsus: 32580 kW
Päästevarustus:
päästepaadid:6
päästeparved:32
päästepaadi  mahutavus :150inimest
parve  mahutavus: 101 inimest
päästerõngaid:10
Tuletõrjevarustus:
vesikustuti:10/203tk
vahtkustuti:20l
pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk
Co2 kustuti:6kg 20tk
6
7
Tüüp ja ehituslik kirjeldus
m/s   Silja   Europa   on   RORO   reisiparvlaev,   mis   transpordib   reisijaid,   sõiduautosid,
raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A
super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja li nimeetreid 1130. Laeval on   12
tekki.   kahekordse   põhja,1   ja   2   teki   vahel     asuvad   tankid.   1   ja   2   teki   vahel   asuvad
peamasinad   ning   2   tekil   asuvad     masinaruum,   abimasinad   ja   poe   ladu.     3ja4   tekk   on
autotekk, kus  asuvad sõiduautod, raskeveokid ja  treilerid . 8 ja 9 tekil asuvad reisijate  kajutid ,
svi did rõduga asuvad 9 teki ahtris. 5 tekil asuvad reisijate kajutid ja konverentsi saalid vööris
ning ahtris kui ka vööris asuvad haalamistekid, mõlemas 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 springots ja
2   puksiirotsa.   Ankrud   asuvad   mõlemad   vööris   ankruklüüsis.   6   teki   vööris   asub   Tango
Lounge(karaoke), kohvik Cafeteria, laeva info ja  Cosmetic Boutique, ahtris  supermarket(tax
free) ja showbaar Starlight Palace. 6 ja 7 teki mõlemas pardas asuvad laeva päästevahendid.
7 teki vööris asub Buffet Tal ink, Gril  House restoraan, Gal ey ja Manhattan  Piano   baar , ahtris
showbaar   Starlight   Palace   2   korrus,   paremas   pardas   Lotte   Vil age   ja   Sevil a   baar   ning
vasakus pardas Sea pubi. 10 teki vööris asub roolimaja( sild ), ohvitseride kajutid, meeskonna
mess ja puhkeruum ning meeskonna kajutid, ahtris sun deck, Ibiza disco, tekimeeskonna
ladu ja värviladu, ning CO2 ruum. Laeval on 7 tuletõrjejaama: esimene   asub 4 teki 1  trepi
paremas pardas , teine  asub 9 teki 3 trepi juures, kolmas asub 3 teki 4 trepi juures, neljas
asub 12 teki  ahtri  osas, vi es asub 10 tekil parema  parda  ahtris  värvilao kõrval, kuues asub 2
tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk
ja seal  asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud ol a 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu
ajal on kõigil keelatud vi bida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8
ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks  sõukruvi , mõlemale kantakse jõud läbi kahe
peamasina. Ahtris on 2 visiiri ja vööris üks.
8
Ametikoht laevas ja ülesanded munsterrolli järgi
Minu   ametikoht   laevas   on   madrus/praktikant   ja   ma   kuulun   tekimeeskonda.
Kuuludes laeva tekimeeskonda, siis minu peamisteks tööülesanneteks on kõik, mis seondub
laeva välistekkide ja üldise laeva korrashoiuga. Laeva  üldhäire  puhul( seitse  lühikest ja üks
pikk    signaal )   on   minu   kogunemiskohaks    Golf ,   mis   asub   seitsmenda   teki   ahtris
showbaaris.Kogunemiskoht   G   („Golf“)  juhendajaks   on   restorani    direktor ,   kes   vastavalt
vajadusele võib  minule  anda ülesandeid, mis on seotud inimeste ja laeva ohutusega(näiteks
treppide   blokeerimine,   et   inimesed   ei   satuks   kogemata   kri sipi rkonna   lähedusse).
Suitsusukeldujate ja valvepaadi rühma ma ei kuulu. Igal võimalikul moel pean ma  esmalt
tagama laevas ohutuse, sest ohutus on  prioriteet   nr1 igas laevas. 
9
10
11
Meresõidupraktika ajal tehtud laevatööd
1. Välisteki   prügikastide   puhastamine   ja   teki   pesemine-   Igahommikune   prügikastide
puhastamine   ja   lahtise   prahi    koristamine (tassid,   taldrikud   ja   muu    praht    mis   tekil
vedeleb).   Aknaid,   reelinguid   ja   pinke   pestakse    mageda    veega,   peale   mida
eemaldatakse akendelt lahtine vesi, et akendele ei  jääks  plekid. Kümnendat tekki
pestakse üldjuhul tuletõrje voolikutega. Väga raskeid plekke, mida võib leida korstna
tagant(nõge) pestakse happega, peale mida pestakse üle mageda veega ja lõpuks
neutraliseeritakse   leelisega.   Lisaks   paigaldasime   kümnendale   välistekile   pingid
reisijatele.
2.  Raskeveokite  ja treilerite vabastamine koormarihmadest- Raskeveokid ja treilerid on
kinnitatud   koormarihmadega,   et   vältida   nende   li kumist   tormise   ilma   ja   laeva
õõtsumise   puhul.   Peale   koormarihmade   vabastamist   paigutatakse   need   vastavalt
rippu, et neid oleks pärast kinnitamisel võimalikult mugav võtta.
3. Teki ja haalamistekkide värvimine ja kuivanud värvi eemaldamine- Lahtistel tekkidele
üldjuhul   palju   värvida   ei   ole,   sest   roostet   ja   lahtist   värvi   esineb   vähe.   Värvimisel
kasutatakse kas ühte või isegi kolme  krunti , mil e peale kantakse värv. Haalamistekil
peale kuivanud värvi eemaldamist relakaga või  noaga  kantakse peale kaks krunti ja
peale seda värv, nendeks on esimene  krunt  primastic, teine krunt normalspeed ja
värv  pioneer  topcoat(üldjuhul valge välja arvatud ankrupelidel hal ). Töövahendid on
relakas, pikendusjuhe, nuga,  mask , krunt, värv, pintsel ja rul . Lahusteid on nelja sorti
OH07,   OH10,   OH12   ja   kahekomponentsetel   värvidel   ja   kruntidel   kasutatav   väga
tugev OH17.
4. Päästevestide  töövalmiduse   kontrol imine-  Päästevestidel  kontrol itakse  tule  ja   vile
olemasolu. Kui puudub vile, tuli või see üldse puudub, siis tuleb  päästevest  asendata
terve päästevestiga. Igas päästevesti kastis peab olema täpne arv päästeveste, mis
on sel ele kastile ettenähtud, vajadusel tuleb kas ära võtta, või juurde lisada.
5. Sildumine-   Mina   käin   sildumas   vööri   haalamistekil.   Sildumisoperatsiooniks
ettevalmistused tuleb teha õigeaegselt, sest muidu võib sildumine pikaks vendida.
Kõigepealt    tel itakse   vool   ankrupelile.   Poolidelt   keritakse   maha   4   sildumisotsa   ja
laotatakse    pikkade   lengidena    tekile ,   et   oleks   võimalik    otsad    kiiresti   kaldale   anda.
Sildumisotste kinnitusotste oud vi akse läbi klüüside parda taha ja võetakse tagasi
tekile.   Oude  külge   kinnitatakse   viskeli nid   veeblingu   sõlmega.   Ol es kaile   pi savalt
lähedal antakse ära esimene ots mis on springots. Kail kinnitatakse otsad pol aritele
ja    laevast    pingutatakse   otsad   peliga.   Kuna   ühele   elektrimootorile   on   ühendatud
ankrupeli  ja 2 pooli, siis neid saab koperdada, mil ega on võimalik li gutada vastavat
pooli   või     ankrut.  Alati  peab   kandma   kaitsevahendeid,   vähemalt   kindaid   ja   kiivrit.
Peale   otste   äraandmist    panen    viskeli ni   kokku   ja   suundun   autotekile.   Juhul   kui
viskeli n peaks otsa küljest ära  tulema  tuleb ots uuesti  sisse tõmmata uuesti viskeli n
kinnitada.  Väga  hoolikas  tuleb  ol a, sest viskeli n  võib  kuskile  taha  jääda.  Kui ots
täielikult ära anda tuleb jälgida, et otsa  kiirel  li kumisel keegi sel ega pihta ei saa, sest
kui ots on täielikult välja antud rapub ta hetkeks. Tal innas sildutakse vasaku pardaga
ja Stockholmis parema pardaga.  Sildumist juhendab vööri haalamistekil tüürimes või
pootsman.
6. Autotekil   õliloikude   likvideerimine-   Autotekil   jälgin,   kas   kuskile   on   tilkunud   õli   või
kütust  ja koristan  sel e  ära  kaltsuga.  Suuremate lekete  puhul kasutan  absropenti,
mida   saab   SOPEP   jaamadest.   Ülisuurte   lekete   puhul   tuleb   sulgeda   pi gatid
punnidega, et vältida õli või kütuste sattumist merre.
12
Meresõidupraktika ajal läbivi dud õppused laevas
1. Õppehäire- Nädalas korra toimub laevas üldine õppehäire, mil el osalaevad kõik
laevapere    li kmed   olenemata   ametikohast.   Õppehäire   puhul   tuleb   kõigil
koguneda   enda   kogunemiskohta,   mis   on   ära   toodud   vastavalt   isiku
häirenumbriga. Mina pean minema kogunemiskohta Golf, mis asub seitsmenda
teki   ahtris.   Kogunemiskoha   Golfi   juht   on   restorani   direktor,   kes   annab   Golfi
li kmetele   ülesandeid   vastavalt   vajadusele.   Õppehäire   puhul   üldjuhul   toimub
tulekahju   ja   signaal   kogunemiskohta   minekuks   on   seitse   lühikest   ja   üks   pikk
signaal.   Õppehäire   lõpus   valmistutakse   ette   evakuatsiooniks,   minnakse
välistekile  Alfa   ja   Delta   kogunemiskohta   ja   pannakse    selga    päästevestid.   Kui
õppehäire on lõppenuks kuulutatud minnakse showbaari, kus kapten selgitab mis
oli õppusel tehtud õigesti, kuid ka selgitab, mis oli tehtud valesti või kus eksiti.
Õppehäire juht on kapten.
2. MES  õppus - MES õppuse puhul kogunetakse kuskile kokku, kus tüürimes räägib
õppuse    osalejatele    õppust   puudutavatest   asjadest,   kuhu   kuulvad   ka   näiteks
SART ja EPIRB. Näidatakse ka lühike õppefilm, kus näidatakse kuidas laevalt
evakueerida.   Peale   seda   minnakse   välja   ühe   vabalt   valitud     MES-i   juurde   ja
näidatakse   kuidas   sukk   töövalmis   seatakse   ja   kuidas   seda   kasutada.   MES
õppuse juht on teine  tüürimees .
3. Veekindlate uste ja EEBD kasutamine- Sel e õppuse puhul näidatakse, kuidas
sulgeda ja avada laeva veekindlaid  uksi (välja arvatud laeva korpuse aparel id).
Peale sel e selgitatakse veel, et li kuva ukse vahelt ei tohi mitte mingil juhul läbi
minna,  sest tagajärjed  võivad  lõppeda  surmaga. Ukse li kumise  puhul  hakkab
tööle visuaalne  plinkiv tuli ja kaugele  kuuldav   sireen . Veel näidatakse, kus asub
kahe veekindla ukse vahel varuväljapääs. Veekindlate uste õppuse juht on teine
mehaanik.
4. Päästepaadi   õppus,   sel e   veeskamine   ja   mereklaariks   tegemine-   Päästepaadi
õppuse puhul näidatakse, kuidas veesata ja mereklaariks teha  päästepaat . Peale
sel e   tehakse    paadiga    väike   ring   ja   näidatakse   ning   räägitakse   juurde   mis
varustus on päästepaadis ning miks see vajalik on(palju asju on lihtsalt igavuse
peletamiseks). Päästepaadi õppuse juht on teine tüürimees.
5. SOPEP jaama õppus- SOPEP jaama õppuse puhul räägitakse, miks on SOPEP
jaamu üldse vaja, miks nad just asuvad autotekil ja mis varustus asub SOPEP
jaamades.   SOPEP   jaamade   põhiülesanne   on   omada   varustust,   mil ega   on
võimalik ära hoida suuri merereostusi. Seal asuvad põhilised vahendid autodest
ja raskeveokitest lekkinud õlide ja kütete likvideerimiseks. SOPEP jaama õppuse
juht on vanemmehaanik.
13
Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid
Kõik päästevahendid laevas(välja arvatud 7 päästevesti sil as, 3 päästevesti masinaruumis ja
päästerõngad      kümnendal   tekil)   asuvad   kuuenda   ja   seitsmenda   teki   mõlemas   pardas   ja
kogunemiskohtades.   Kummagis   pardas   on   varustust   vähemalt   kõigile   inimestele,   see
tähendab, et  juhul kui evakuatsioon on võimalik ainult  ühelt  pardalt, siis jagub päästeveste ja
kohti  päästeparvedes  kui  ka   päästepaatides  kõigile   reisijatele  ning  meeskonna   li kmetele.
Individuaalsed päästevahendid laevas on: päästevest, päästerõngas, vee- ja kaitseülikond.
Kol ekti vsed päästevahendid on päästepaat ja ise täisminev päästeparv. Abivahenditena on
kasutusel: liugtoru(sukk), tõsteparv(MOR), kiirvalvepaat ja valvepaat. Kõik päästevahendid on
rahvusvaheliste standardite järgi oranzi värvi, mis on merel väga hästi silmapaistev, veel on
kõikidel vahenditel helkurid küljes, et pimedas oleks kergemini märgatav.
Päästevestid- Asuvad 6 teki mõlemas pardas neid on kokku  3500  mil est 70 imikute 280 laste
ja 3150 täiskasvanute, inimestele kel e ümbermõõt koos päästevestiga on suurem kui 175 cm
on   olemas   eraldi   päästevestid,   mis   asuvad   6   tekil    Charlie    kogunemiskohas    infos .
Päästevestid on varustatud vilega ja tulega, mis hakkab plinkima veega kokkupuutel.
Päästerõngad- Asuvad kuuendal, seitsmendal ja kümnendal tekil mõlemas pardas. Mõlemal
haalamistekil on üks päästerõngas tulega. Veel on päästerõngad kümnenda teki ahtris ja
roolimaja   ti badel.   Päästerõngad   jagunevad   neljaks:   tulega,   li niga,   suitsusignaaliga   ja
tavaline.   Laevas   on   kokku   24   päästerõngast.   Päästerõngal   on   kirjas   laeva   nimi   ja
kodusadam.
Termoülikond-   asuvad   Charlie   kogunemiskohas   kuuendal   tekil   laeva   info   juures.   Nad   on
soojust- ja vett pidavad.Veeülikond kindlustab, et kui inimene on o kuni +2 kraadises vees 6
tundi,   siis   ta    kehatemperatuur    ei   lange   rohkem   kui  2   kraadi.   Kaitseülikond   kindlustab,   et
kehatemperatuur   ei   lange   kiiremini   kui   1,5   kraadi   peale   esimest   pooletunnist   vaikses   +5
kraadises   vees   olemist.   Ta   on   mugavam   kui   veeülikond   ja   sel epärast   kasutavad   neid
inimesed,   kes   peavad   energiliselt   tegutsema   näiteks   päästeparve   vanem.   Vee-   ja
kaitseülikonna   küljes   on   olemas   vile   ja   patareiga   varustatud   valge   tuli,   mis   valgustab
vähemalt   8   tunni   kestel.   Kaitseülikonnad   on   olemas   kõigil   valvepaadi   ja   kiirvalvepaadi
meeskonna   li kmetel   ning   MES   rühma   ettevalmistuse   li kmetel.   Lisa   päästevahendid   on
külmunute soojendamiseks soojust hoidev kott või tekk( termo ) neid leidub päästepaadis ja
parves  10%   kogu inimeste arvust, ehk päästepaadis 15 ja päästeparves 10, veel on nad
kindlasti valvepaadis.
14
Päästeparved- Asuvad kuuendal tekil mõlemas pardas. Päästeparvesid kasutatakse ainult
evakuatsiooni   puhul(välja   arvatud   juhul,   kui   kasutatakse   MOR   päästeparve   inimese   üles
tõstmiseks). Päästeparvedesse minnakse läbi suka, mis asub ka kuuendal tekil. Laevas on
kokku 28 päästeparve, neist igaüks  mahutab  101 inimest, 2 päästeparve, neist üks mahutab
25   inimest   ja   1   päästeparv(MOR)   mis   mahutab   12   inimest.   Päästeparves   on     olemas
vajalikud vahendid, et el u jääda, näiteks on parvedes  joogivesi , signaalraketid, suitsusignaal,
tami l  konksuga (et inimestele tegevust anda, sest kala nendega üldjuhul ei saa) merehaiguse
vastased  tabletid , taskulamp, parve paranduskomplekt ja palju muud vajalikku. Päästeparved
on 100% alati töövalmis, sest isegi kui laev põhja läheb, siis 4 meetri sügavusel  avanevad
parved rõhu mõjul. Nad on valmistatud eriti  tugevast  ja elastsest materjalist. Pakitud  parv
asub plastmassist ümmarguses konteineris. Parv täitub  gaasiga  1 kuni 3 minuti jooksul.
Päästepaadid- Asuvad seitsmendal tekil mõlemas pardas. Päästeparvesid kasutatakse ainult
evakuatsiooni puhul. Iga päästepaat mahutab 150 inimest. Päästepaadis peab olema kütust
vähemalt   24   tunniks   järjest   sõites   kiirusega   6   sõlme.   Päästepaadis   on   signaalraketid.
Suitsusignaal,   tami l   konksuga,   joogivesi,   mootori    varuosad ,   tri vankur,   2   kirvest,
taskulamp(12V) ja muu vajaminev varustus.  Paadid  on valmistatud tugevast plastikust. Paadi
15
põhjas, kiilu kõrval, asub üks kuulsulguriga vee väljalaskeava, mis sulgub paadi veeskamisel
ning    avaneb    paadi   veest   väljatõstmisel   automaatselt.   Ava   saab   sulgeda   ka    korgiga .
Väljaspool, ümber päästepaadi korpuse, on kinnitatud lõtkudega eluli n, mil est vees olevad
inimesed saavad kinni hoida. Et vees olevad inimesed saaksid paati ronida on vaja väikest
redelit. Päästepaadid veesatakse ja tõstetakse üles taavetite abil, mis töötavad elektrimootori
abil. 
Ki rvalvepaat ja valvepaat - Asub seitsmendal tekil parema parda vööris ja omab numbrit 1.
Sel e   juures   asub   veel   MOR   päästeparv.   Ki rvalvepaat   peab   olema   valmis   igal   ajal.
Ki rvalvepaati kasutatakse ainult juhul, kui inimene on kukkunud üle parda või evakuatsiooni
puhul. Seda kasutavad ainult ``mees üle parda meeskond``.  Paat  on väga kiire ja kerge.
Valvepaat asub seitsmendal tekil vasakus pardas ja omab numbrit 2. Põhiliselt tal on sama
ülesanne, mis kiirvalvepaadil, kuid ta on natukse väiksem ja  aeglasem . Juhul Kui inimene on
üle parda kukkunud kasutatakse seda paati, mis asub üle parda kukkunud inimesele lähemal.
Liugtoru(sukk)- Asuvad kuuenda teki mõlemas pardas, MES jaamades. Neid on laeval kokku
6 ehk siis mõlemas pardas 3. Sukka kasutatakse evakuatsiooni puhul, kui on vaja minna
päästeparvedesse. Sukk on algselt ära komplekteeritud MES  jaamas  aga kui teda on vaja
avada   siis   saab   seda   teha   väga   kiiresti   seal   olevate   kangide   abil.   Kui   esimene   sukk
aktiveerida,   siis   automaatselt   kukub   ka   kaks   päästeparve   koos   konteineriga   vette   ja
avanevad. Kui esimene päästeparv on  enamvähem  täis läheb esimesena parve päästeparve
vanem, kes seab päästeparve täielikult valmis. Kaks päästeparve on omavahel ühendatud, et
kui inimene tuleb sukast al a, siis ta läheb kohe teise parve, mis on esimese parve kõrval.
Juhul kui teine parv on täis ühendatakse see lahti esimese parve küljest(nad on ühendatud
ainult mõne vangli niga, mis lõigatakse läbi või antakse ära). Sukast al a tul es tekib vilin, mis
hoiab ära  juhuse  kus keegi võib kel egile kiiruga selga kukkuda. Suka varustusse kuulub:
mõõtenõõr(kui see ei mahu inimesele ümber, kes kannab päästevesti, siis ta ei tohi sukast
al a minna, sest ta võib sinna kinni jääda, need inimesed peavad minema päästepaadi peale)
loendur (et lugeda mitu inimest on juba parve läinud ja vints, et al a sel e abil inimesi parve
lasta, kes ei julge sukast al a hüpata, või kes on  vigastatud . 
Tõsteparv(MOR)-   Seda   kasutatakse   ainult   juhul,   kui   on   vaja   valvepaadiga   üle   parda
kukkunud   inimene   üles   kuuendale   tekile   tuua.   Tõsteparve   mahub   ainult   12   inimest   ja
vajadusel   tõmmatakse   see   üles   valvepaadi   taavetiga.   Tõsteparv   asub   paremas   pardas
kiirvalvepaadi juures kuuendal tekil. 
16
17
18
Päästevahendite nimekiri:
(Päästepaatide ja parvede varustus ei ole lisatud nimekirja)
1. Päästepaat, Fassmer SEL 10.5 150 inimest. 6 tk.
2. Päästeparv,  Viking  DKS 100 101 inimest. 28 tk.
3. Päästeparv, Viking DKS 25 25 inimest. 2 tk.
4. Päästeplatvorm, Viking DKS 12 inimest. 1 tk.
5. Ki rvalvepaat, Fassmer FRR 6.1 1 tk.
6. Valvepaat, Viking 4.7 1 tk.
7. Evakuatsioonisukk, Viking 6 tk.
8. Päästerõngas 9 tk.
9. Päästerõngas li niga 3 tk.
10. Päästerõngas tulepoiga 10 tk.
11. Päästerõngas tule- ja suitsupoiga 2 tk.
12. Päästevestid 3160 tk.
13. Päästevestid lastele 280 tk.
14. Päästevestid imikutele 70 tk.
15. Päästekostüümid 18 tk.
16. Termokostüümid 30 tk.
17. Päästepaatide tormiredelid 6 tk.
18. Lootsitrepp 2 tk.
19. Käsitõrvikud 12 tk.
20. Suitsusignaalid 6 tk.
21. Langevarjuga  raketid  12 tk.
22. Li niheiteseade 1 tk.
23. EPIRB 2 tk.
24. Kaasaskantavad päästevahendite raadiojaamad 3 tk.
25. SART 10 tk.
26. Signaal amp 1 tk.
27. Kanderaam 1 tk.
28. Meditsiiniline varustus 1 kompl.
Laeva   ohutusvarustus   ja   nende   asukohad   on   märgitud
Tulekaitse ja
Ohutuse   Plaanile   ( Fire     Safety     Control    Plan).   Joonised
asuvad messis,
sillas ,   tulejaamades,   samuti   meeskonna   kajutite
koridorides
19
20
21
22
23
24
25
26
27
Laeva sisesed sidepidamisvahendid, alarmsüsteemid ja
nende kasutamine
Põhilised sidepidamisvahendid laevas on raadiosaatjad ja laeva  telefonid , mis asuvad 
tähtsamates kohtades. Kuna laev on väga suur, siis on nad hädavajalikud vahendid. 
Raadiosaatja - Kasutatakse vaieldamatult laevas kõige rohkem, kuna ta on alati käepärast
olemas tähtsamatel isikutel näiteks pootsmanil, tuletõrjemadrusel, osakondade juhatajatel ja
paljudel teistel. Üldiselt asuvad kõik  saatjad  algul esimesel kanalil, seega on terve laevapere
vajadusel   kohe   kättesaadav.  Üldiselt   kasutatakse   neid,   et   kedagi   üles  leida   või   teavitada
näiteks elektriku  elektri kadumisest  mingis  kajutis.  Pikemate  juttude  puhul valitakse  mingi
teine  kanal , et ei segataks teisi, kuid üldjuhul kasutatakse sel eks läheduses olevat telefoni. 
Laeva telefonid- Nad asuvad laeva tähtsamates kohtades ja osakondades näiteks sil as ja
masinaruumis.   Üldiselt   kasutatakse   neid   pikemate   jutuajamiste   puhul   või   juhul   kui   on
hädaolukord( teavitatakse silda tulekahju puhkemisest või mingist muust ohust). Telefonide
juures on nimekiri kõigi telefonide numbritest, mis laevas asuvad. Numbrid on nelja kohalised
ja üldiselt on nad reastatud tähtsuse järgi(näiteks sild on 1000 ja svi did algavad üheksaga,
sest nad asuvad üheksandal tekil). 
Talk  back  süsteem- On kindlaim vahend laeva sõlmpunktide sidepidamisel. See täidab ka
sild-masin   avari sidet.   Ta  on   väga   töökindel,   sest   sideaparaadid   on   omavahel   ühendatud
kaabliga. Töötab akude pealt ja on ka lisaakud, juhul kui peaks vool ära kaduma.
Public Announcment süsteem- See on süsteem, mis võimaldab üle terve laeva jagada infot
läbi kõlarite mis asuvad kajutites ja koridorides, ning ruupurid mis on välistekkidel. Üldjuhul
edastab  sel e  süsteemiga   infot  laeva   info.  Seda  kasutatakse   ohutusjuhendite   edastamisel
reisijatele reisi alguses. Hädaolukorral saab sild sel e enda hal ata võtta, et ainult sil ast on
võimalik tervele laevale infot  edastada .
Alarmsüsteemid- Põhiliselt on laevas tuletõrjealarmsüsteemid. 
Üle laeva on igal pool nupud, mil e vajutamisel  aktiveerub  sil as tuletõrje tuli, mis näitab ära
kust nuppu vajutatakse ja saadakse teada kus tuli enamvähem võib ol a. Kui sild saab teate
tulekahjust  läbi häirenupu, siis  saadetakse  turvamees koheselt asja kontrol ima. Kui tõesti
peakski midagi põlema ja häiret ei ole sil ast välja lülitatud, siis kuus minutit peale häirenupu
vajutamist hakkab tööle häire, mis  kajastub  üle terve laeva(üldiselt teavitatakse tulekahjust
silda läbi telefoni või raadiosaatja, et ära hoida paanikat laevas, mida võib tekitada igasugune
sireen). Juhuks kui laevas midagi valesti on siis igasugused häired asuvad sil as, mis arvuti
monitoril näitab koheselt ära mis häirega on tegu ja kus häire tööle hakkas. Üle terve laeva
on   palju   suitsuandureid,   mis   suitsugaasidega   kokkupuutel   tööle   hakkavad   ja   häiret
annavad(sel est saab ka teada sild koheselt ja  saadab  turvamehe asja  uurima ). Üle laeva
asuvad sprinklerid, mil el on  nõel (nõel puruneb kõrge temperatuuri või lahtise tule toimel) kui
nõel on purunenud hakkab sprinkler tohutu survega vett laiali piserdama, nagu ka eelnevate
häirete puhul hakkab tööle sil as häire ja tüürimehed  saadavad  turvamehe asja kontrol ima.
Sprinklerid, häirenupud ja suitsuandurid on nummerdatud, läbi mil e saab sild monitoridelt
kohe aru kus häire tööle hakkas.
 
28
29
Kuumuseandur- Aktiveerub vastavalt sel ele, kui kuumus anduris on suurem kui lubatud ja
saadab signaali sil as olevasse juhtimispulti. Asub  saunas  näiteks.
Manuaalne tulekahju teatenupp- Kui keegi märkab kuskil tuld või suitsu peab ta koheselt
lähima   teatenupu   juurde   minema   ja   seda   vajutama,   peale   mida   aktiveerub   juhtimispuldis
tulekahjust teada andmise tuli. Asuvad üle terve laeva.
Leegiandur- Aktiveerub, kui anduri läheduses on lausleegid.
Gaasiandur-   Asuvad   autotekis,   aktiveeruvad   juhul   kui   gaaside   hulk   on   ületanud   teatud
normaalse pi ri.
Kombineeritud  andur - See andur hakkab tööle näiteks juhul kui on suitsu või juhul kui on li ga
kuum. 
30
31
IMO sümbolid laevas
Rahvusvaheline  konventsioon  inimelude ohutusest merel ja IMO resolutsioonid nõuavad, et
laevas   kasutatakse   sümboleid(leppemärke)   laevapere   li kmete   töö   hõlbustamiseks   ning
ohutuse   garanteerimiseks,   laeva   külastatavate   isikute   ning   reisijate   paremaks
orienteerumiseks   laevas.   Igal   sümbolil   on   oma   värv.   Leppemärgid   jagunevad:    laevakere
vigastuste   kõrvaldamist   ja   võitlust   sissetungiva   veega   hõlbustavad   helesinised,   keelava
punased,   tuleohutuse    alased    on   tumepunased,   ohualased   kol ased,   päästeseadmeid   ja
-vahendeid   juhendavad   tumerohelised,   suunavad   helerohelised(varuväljapääsud   näiteks),
kohustuslik tegutsemine tumesinised, informeerivad märgid reisilaevades ja –terminalides on
mustad.   Meie   laeva   peal   on   koridorides   veel   eriti   palju   leppemärke,   sest   tegemist   on
reisilaevaga   ja  koridorid   on  pikad   ning  kui  sümboleid  ei  oleks,  siis  muutuks esmakordsel
reisijal   li kumine   ühest   soovitud   punktist   teise   päris   keeruliseks   ja   tülikaks.   Kõikjal   on
sümbolid, mis näitavad suunda päästevahendite poole. Koridorides on põrandatest 10 cm
kõrgusel suunavad tulekesed, mida saab sil ast hädaolukorral sisse lülitada, neid kasutatakse
siis   kui   on   tulekahju   ja   palju   suitsu   ning   madalalt   roomates  on   suits   palju   hõredam   ning
suunavad tulekesed näitavad teed koridoridest välistekile. Tuleohutuse alased märgid aitavad
orienteeruda ka kalda päästeteenistuse töötajatel, kui tulekahju ajal seisab laeva sadamas. 
32
33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
Rahvusvahelised signaalkoodi ühetähelised signaalid
Rahvusvahelised signaalkoodi ühetähelised signaalid ehk lipud on ühed 
sidepidamisvahendid laevas teise laevaga. Signaalkoode antakse edasi läbi lippude. Juhul 
kui ükski teine sidepidamisvahend ei tööta on nad väga vajalikud. Kui laeval toimub mingi 
tegevus, mil est teised laevad peaksid teadlikud olema peab laeval lehvima  lipp , mis näitab 
mil ega on laeval tegu. Juhul kui laev veab ohtlikku laadunigi(näiteks gaasi või naftat) või kui 
laeval toimub punkerdamine, sel  juhul peab lehvima B ehk Bravo lipp, kui aga laeval on 
tuuker  vee al , sel juhul tuleb kasutada lippu A ehk Alfa, mis annab märku teistele laevadele, 
et tuuker on vee al  ja palun mööduda aeglasel käigul. Meie laeval näiteks käib mõnikord 
tuuker laeva põhja kontrol imas ja vetikaid eemaldamas(suurendavad laeva takistust vees, 
mil e tagajärjel kiirus väheneb ja suureneb kütusekulu) sel juhul lehvib lipp Alfa.  
47
48
Mere ja kaldamärkide iseloomustus
49
50
Peamisteks märkideks mida merel saab kasutada peilingute võtmiseks on suuremad ja
kõrgemad   ehitised,   mis   on   merelt   kergesti   märgatavad,   sadamasse   sisenemisel
kasutatakse veel ka li tsihte. Nendeks on kirikud, majakad, sadamad, kloostrid või mingid
suuremad varem, mis on kaardil märgistatud. Põhiliseks kaldamärgiks on olnud juba enne
meie   aja   arvamist   majakad  ja   on   seda  tänapäevalgi   veel.   Li tsiht   on   kahte   punkti  läbiv
püsttasand.   Li tsiht   moodustab   suuna,   mil e   moodustavad    kaldal    kaks   teineteisest
mõningasel kaugusel asuvat meremärki. Li tsiht on ohtude vahel sõites meresõidu ohutuse
tagamiseks
 
usaldusväärne
 
vahend.
51
Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks
merel osad C ja D
52
53
54
55
56
57
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
Tuleohutusalane korraldus laevas
Tulekahju korral leiad ohutusplaani laeva koridorides määratud kohtadel ning hallidest
torudest laeva sissepääsude juures.
HÄIRED: (häirete tüübid on loetletud häirenimistus)
Tulekahju- ja üldhäire 
Tulekahju- ja üldhäiret antakse elektriliste sireenide, kel ade ja PA süsteemi valjuhääldite 
kaudu üle kogu laeva. 
Tulekahjuhäire korral suunduvad kõik laevapere liikmed oma kogunemiskohtadesse. 
Meeskonna kohustused ja kogunemiskohad on kindlaks määratud laeva häirenimistus.
Tulekahjuhäirel on ajamõõtmise kontrol . See tähendab, et sil as on aega kaks minutit alarmi 
kviteerimiseks, enne kui see edastatakse meeskonnaruumide häireseadeldistesse ja neli 
minutit, enne kui häire antakse üle kogu laeva.
Häireseadeldised on paigutatud järgnevalt:

Üldkasutatavate ruumide valjuhääldite võrgustik (PA-süsteem) 

Häirekel ad ja  elektrilised  sireenid/tifoonid -  masina- ja kaubaruumides

Alarmtuled, elektrilised sireenid ja kel ad - peamasinaruumis
Ni  tulekahju- kui ka üldhäirel on etteprogrammeeritud koodid. Koodid on järgnevad:
 Tulekahjuhäire: üks pikk  helisignaal  (                              )
 Üldhäire: 7 lühikest ja 1 pikk helisignaal (
     )
 CO2 signaal: (
         ) – vi vitamatult ruumist lahkuda
Häireid on võimalik anda käsitsi tulekahjuhäire seadeldiste kaudu, näit. üldhäire (eraldi, 
meeskonnale ja üle laeva).
Tegevus tulekahju avastamise korral
71
1) Anna häire- teavita silda
   
 
2) Evakueeri inimesed   
 
3) Kustuta kui võimalik
4) Pi ra õhu juurdepääs
5) Informeeri saabuvat tulerühma olukorrast
Üldised  juhised
JAHUTAMINE – Eemalda kuumus suure hulga veega. Vee auruks muutmine nõuab tohutul 
hulgal kuumust.
KUSTUTAMINE – Takista õhu juurdepääs kattes  põlev  materjal keskkonnaga, mis on 
erikaalult raskem kui  õhk.
         Kasutada saab vahukihti.  Tervet   sektsiooni  saab täita CO2 - ga.
EEMALDAMINE – Kõrvalda põlev materjal.
PEATA REAKTSIOON – Tule reaktsiooni saab peatada kasutades pulberagensi.
Tulekolmnurk
TEMPERATUUR
HAPNIK
PÕLEV MATERJAL
Tulekahju on kustutatud, kui
kõrvaldatakse üks või mitu lüli ahel- reaktsioonist.
Juhtimiskeskused
Laeval   on   tuleohutuse   jaoks   kaks   juhtimiskeskust:   peamine   juhtimiskeskus   asub   sil as   ja
distantsjuhtimine 5.teki ohutusjaamast.
Peamine   juhtimiskeskus   asub   sil as   ja   on   alati   mehitatud   keskjuhtimiskeskus.   See   keskus
võimaldab järgmisi funktsioone:
Automaatne  tulekahju avastamine ja häire andmine
Tulekahjuhäire käsitsi andmine
Üldhäire käsitsi andmine
72
Tulekindlate uste asendi näitamine ja tsentraliseeritud 
sulgemine
Veekindlate uste asendi näitamine ja tsentraliseeritud 
sulgemine
Ventilaatorite avari seiskamine
Ülerõhu  ventilaatorite taaskäivitamine 
Tulesi brite avari sulgemine
Madalasendi valgustuse (LLL)  sisselülitamine
CCTV kaamerate kontrol  ja  monitorid
Laevasisese side telefonid
Translatsiooni (Public Address) pult
Tuletõrje ringkäigu jälgimine (Fire Patrol Monitoring)
Tuletõrjepumpade  käivitamine
Merevee  klappide  avatud/suletud asendi näitamine
IAS süsteem kuvarite ja lülititega
Püstivus- ja laadimisarvutuste kompuuter
5.teki ohutusjaamast on võimalik:
Ventilatsiooni distantsjuhtimine 
Tulesi brite avari sulgemine
Tuletõrjepumpade käivitamine
Avari pilsipumba käivitamine
Autoteki vihmutussüsteemi käivitamine
Veekindlateuste distantsjuhtimine
Kütusesüsteemide avari seiskamine
 Tuletõrjesüsteemid, üldine kirjeldus
Üldist
Käesolev   juhend   kirjeldab   elektrilise   tulekahju   avastamis-,   jälgimis-   ja
signalisatsioonisüsteemide   ning   erinevate   süsteemide   kasutajali deste   põhifunktsioone   laeva
pardal . Käsitletavad süsteemid ja toimingud on:
Fikseeritud tulekahju-/gaasi avastamissüsteem
Üldhäire/tulekahjuhäire signaal (automaatne ja käsitsi)
Õlisüsteemi ja ventilatsiooni avari seiskamine
Ülerõhu ventilaatorite käivitamine
Tuletõrjepumpade käivitamine
Merevee klappide avamine/sulgemine
Tulekindlate uste sulgemine
Tulesi brite sulgemine
Madalasendi  valgustus  (Low Location Lighting) 
 Tulekahju avastamise süsteem
Laev on varustatud automaatse tulekahju avastamise süsteemiga.
Kõikides laevaruumides asuvad sel e süsteemiga ühendatud andurid. 
On kasutusel erinevat tüüpi andureid:

Suitsuandurid (siseruumid)

Gaasiandurid (kaubaruumid)

Kuumusandurid ( köök , kaubaruumid)

Multiandur (suits/temperatuur) (masinaruumid,  korsten , välistekk)
73
Manuaalsed tulekahju teavitamise nupud ( Manual  Cal  Point – MCP)
Tuletõrje keskkontroll-süsteem asub sillas ja repiiterpaneel masina kontrollruumis. Üld ja 
tulekahjuhäire andmise nupud asuvad sillas.
Süsteem koosneb:

Tulekahjusignaali keskseade (sil as)

Tulekahjusignaali masina kontrol -ruumi repi terpaneel 

Erinevat tüüpi andurid

Tulekahjust teavitamise nupud (MCP)

Kohalik andurite lahtiühendamise seade sil as koos taimeri ja näiduga

Aadresside  kasutajali des adresseerimata andurite jaoks

Lühise  isolaatorid

Signaalkel ad

Masinaruumi signaaltulpadesse integreeritud vilkurid

Tuletõrjeringi kontrol

Elektrilised sireenid

Õhutüfoonid

Tulekahjuhäire nupud

Üldohuhäire nupud 
Tulekahju avastamise ringkäigud
Tulekahju avastamise ringkäigud on osa tulekahju avastamise ja –häiresüsteemist. Ringkäigu
kontrol punktid (võtmega süsteem) on ühendatud “sõlmedena”  tulekahju avastmise ja 
-häiresüsteemi. Süsteemi  alarm  hakkab tööle, kui mõnda kontrol punkti ei ole läbitud teatud 
ajavahemiku jooksul (tehniline lahendus oleneb ehitajast).
Ringkäigul oleva turvamehe ja sil a vahel peetakse sidet kaasaskantavate UHF  
raadiosaatjatega.
CCTV süsteem (laeva jälgimise siseTV)
Closed Circuit  Television  (CCTV) – Laeva jälgimise siseTV süsteemi kasutatakse 
masinaruumi, kaubaruumide ja väliskontuuri  jälgimiseks .
CCTV on eraldiseisev süsteem, mis sisaldab ühte  kontrol ivat peaarvutit ja  monitori  sil as 
ning ühte monitori masina kontrol ruumis.
Tulekahjusignaal
Kui   mingi   andur   või   tulekahjust   teavitamise   nupp   näitab   tulekahju   olemasolule   ja   signaal
võetakse   sil as    asuvas    tuletõrje   kontrol -süsteemis   vastu,   si s   käivitub   järgnev   automaatne
sündmuste jada:
1.etapp (0 minutit) 
Sisemine  summer  aktiviseeritakse tulekahjusignaali keskseadmes
Tulekahjusignaal antakse edasi summeriväljakutse süsteemi
Alarmi teadet näidatakse tuletõrje keskkontrol -süsteemis ja  masina kontrol -ruumi 
repi terpaneelil
Tuletõrje keskkontrol -süsteem ja  repi terpaneel näitavad akti vse anduri koodi ja 
nimetust
Kui tulekahju on autotekil, si s autoteki tulekindlad uksed suletakse automaatselt
Liftid  suunatakse 6.tekile. Kui tulekahju on 6.tekil, si s liftid lähevad kõige kõrgemale 
tekile.
74
2.etapp (2 minuti pärast ilma sillast signaali tühistamata) 
Kuuldav tulekahjusignaal antakse meeskonna eluruumidesse ja teenindusruumidesse, 
juhtimiskeskusesse ja masinaruumidesse (MEESKONNA SIGNAAL (CREW ALARM)) 
läbi väljavalitud translatsiooniteadete gruppide
3.etapp (4 minuti pärast ilma sillast signaali tühistamata) 
Kuuldav tulekahjusignaal antakse üle kogu laeva (KOGU LAEVA SIGNAAL (ALL  SHIP  
ALARM)) läbi kõigi translatsiooniteadete gruppide ja tulekahju kel ade- & 
sireenisüsteemi
Madalasendi valgustuse(LLL) süsteem aktiviseeritakse
4.etapp (6 minuti pärast ilma sillast signaali tühistamata) 
Ventilatsioon  peatatakse ja tulesi brid suletakse vastavates   sektsioonides
Tulekindlad uksed suletakse vastavates sektsioonides
Gaasialarm
1.etapp (0 minutit)
Sisemine summer aktiviseeritakse tulekahjusignaali keskseadmes 
Gaasialarm antakse edasi summeriväljakutse süsteemi
Alarmi teadet näidatakse tuletõrje keskkontrol -süsteemis ja  masina kontrol -ruumi 
repi terpaneelil 
Tuletõrje keskkontrol -süsteem ja  repi terpaneel näitavad akti vse anduri koodi ja 
nimetust
Autoteki pistikupesad ühendatakse automaatselt lahti
 Tule- ja suitsusiibrid
Laev on jagatud 5 erinevaks tulekindlaks sektsiooniks. Sil ast on võimalik sulgeda kõikide 
tulekindlate sektsioonide ventilatsiooni ning tule- ja suitsusiibreid eraldi. Sisse lülitada 
trepikodades ja kogunemiskohtades ülerõhku tekitavad  ventilaatorid .
Tulesiibrite asukoht ja nende distantsjuhtimise kohad- vaata Peatükk 1 Ohutusplaanil. 
Juhtimise põhimõte, vaata Lisa F.  
 Tulekustutussüsteemid
Järgnevates laevaruumides kasutatakse järgnevaid tulekustutussüsteeme: 
Avatud tekid -  Peatuletõrjemagistraal ja tekipesusüsteem 
Masinaruum - CO2, kohalik kõrgsurve veekustutussüsteem igale peamasinale, abimasinale, 
boilerile ja kütuse survepumbale. 
Roolimasina ruum, vööripõtkuriruum ja muud ruumid - Vesikustutussüsteem 
Kaubaruumid - Vihmutussüsteem
Eluruumid  - Vesikustutussüsteem tuletõrjemagistraali kaudu
Kambüüsi väljatõmbekanalite  kustutus , värvi hoiuruumid: CO2–kohaliku käivitamisega, 
veeudu kustutussüsteem.
 Kohalik veeudu kustutussüsteem
Instruktsioon
Alarm 
75
Tulekahju puhul, ükskõik kus masinaruumi osas, mis on kaitstud lokaalse 
automaatse/manuaalse kaitsesüsteemiga, hakkab masina kontrol ruumis lakkamatult tööle 
helialarm. Kui alarmtuled paneelil süttivad, näitavad need seda, et kustutussüsteem on 
alustanud sel es pi rkonnas tööd, kus on tulekahju. 
 
Tegevus alarmi puhul 
Vahitüürimees peab vi vitamatult  saatma  isikud, kes lokaliseeriks  tule ja selgitaks välja 
tulekahju alarmi põhjused. 
Süsteemi võib välja lülitada alles siis, kui tuli on kustutatud.
Kui vahitüürimees on täielikult kindel, et tuli on kustutatud, aga mitte enne, võib pumba välja 
lülitada ( võtmega). Tee “reset” masina kontrol ruumis kontrol paneelil ja automaatsel 
kustutussüsteemil.  Nüüd võib süsteemi tagasi panna “standby“  positsioonile. 
NORMAALNE OLUKORD- STANDBY (AUTOMAATNE VABASTUS) 
Kõik manuaalsed  klapid  pumbal peavad olema avatud, välja arvatud õhuvarustuse  klapp , 
kuivendusklapp ja testimise klapp, mis peavad olema suletud. Sprinklerpumba lüliti peab 
olema positsioonis AUTO. Võti lülitis kontrol paneelil masina kontrol ruumis peab olema  
positsioonis AUTO . 
KEEVITUSE VÕI PLAANEERITUD TÖÖ PUHUL, MIS PÕHJUSTAVAD SUITSU, KUUMUST 
VÕI LEEKI, JA MIDA TEHAKSE MASINARUUMIS TULEB VÕTTA TARVITUSELE ERILISED 
ETTEVAATUSABINÕUD , ET  AUTOMAATNE SPRINKLERI SÜSTEEM EI AVANEKS. 
SELLEKS TULEB VÕTI KONTROLLPANEELIL ÜMBER LÜLITADA POSITSIOONILE 
MANUAL. 
KÄSITSI KUSTUTUSSÜSTEEMI VABASTUS 
Vajutades  ühte kustutussüsteemi nuppu masinaruumis, hakkab süsteem tööle. 
Samuti saab käivitada lülitades kontrol paneelil võtme positsioonile MANUAL ja 
valides /vajutades tulekahjus oleva sektsiooni.
Kustutussüsteemi saab käsitsi käivitada pumbaseadmest, lülitades kontrol paneelil 
positsioonile LOCAL. Vastavat sektsiooni klappi saab avada, pöörates kruvi manomeetri 
poole. Igale klapile on märgitud vastav sektsioon.
Veeudu kustutussüsteem fritüüridele kambüüsis
Instruktsioon
7.teki kambüüsis on kõik kolm fritüürahju varustatud kohaliku veeudu kustutussüsteemiga.
Automaatse käivitamise kilp Nr: 2
Nitrogeni ja vee  balloon
76
Kui tekib vajadus käivitada kustutussüsteem siis:
1.  Keera  käivitus kilbil lüliti ”HI-FOG  RELEASE ”  asendisse ”ON”. Hakkab tööle  audio  
ja visuaalne signaal.
HI-FOG RELEASE
2. Nitrogen  gaas   surub
bal oonist vee fritüüri 
kohal olevatesse pihustitesse.
3. Automaatselt lülitub välja fritüüri elektritoide.
Manuaalne  aktiveerimine
Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik kasutada automaatset aktiveerimist, saab veeudu 
süsteemi käivitada manuaalselt.
Tegutsemine:
1.  Veendu, et torustiku klapp oleks avatud.
Torustiku klapp avatud 
asendis
Manuaalse aktiveerimise 
hoob
77
2. Manuaalseks käivitamiseks  vajuta  al a manuaalse aktiveerimise hoob nitrogeni
bal ooni peal.
  CO2 tulekustutussüsteem masinaruumides
Tulekahju masinaruumis nõuab kiiret tegutsemist. Laevapere peab tähelepanelikult õppima, 
kuidas kasutada avari varustust enne kui õnnetus juhtub. Tulekahju tekke korra peab 
tegutsema vi vitamatult.
Tulesiibrite sulgemine väldib tule levikut ventilatsioonikanalite süsteemi  kaudu teistesse 
ruumidesse. 
Ventilatsioon lülitub välja automaatselt, kui rakendub tulehäire. 
Tule ja ventilatsioonisiibreid saab sulgeda ka  kohapealt .
Kui osutub vajalikuks CO2 kustutussüsteemi rakendamine, siis sel e sisselülitamise eest on 
vastutav  vanemmehaanik või tema asetäitja. Enne sel e aktiveerimist tuleb veenduda, et 
ruumis kus kavatsetakse käivitada süsteem, ei ole inimesi. Enne CO2 rakendumist lülitub 
sisse CO2 häire. Kõik inimesed, kes asuvad ruumis, peavad sealt koheselt  lahkuma  ja 
sulgema enda järel kindlalt uksed.
CO2  jaam ja balloonide arv
CO2 jaam asub 10.tekil paremas pardas ahtris. 
Laevas on kokku 86 CO2 bal ooni.
Iga bal oon sisaldab 45 kg CO2 gaasi. 
CO2 bal oonide kogus ruumide jaoks:
Peamasinaruumi
86 CO2 bal ooni 
Abimasinaruumi
13 CO2 bal ooni
CO2 
märgistus  ruumi uksel
Kütusekäitlusruumi
20 CO2 bal ooni
Avari generaatoriruumi  2   CO2bal oon  
 Bal oonid ruumis
CO2 käivitamise asukohad
Peamasinaruum, abimasinaruum, 
käivitamine CO2 ruumist 10.tekk p/p
kütusekäitlusruum  
Avari generaatoriruum
käivitamine  CO2 ruumist 10.tekk p/p
Kambüüsi väljatõmbekanalid
kohalik käivitamine 2.tekil ja 7.tekil
78
Süsteemi käivitamine tulekahju korral
1. Ava vastav süsteemi  avamise  kapp (A), mil ele on märgitud ruum, kus on tulekahju. 
CO2 alarm kõlab nüüd kustutusega kaetud  alas  ja ventilatsioon lülitub välja.
Süsteemi aktiveerimiskapid (A) vastava ruumi jaoks:
Kütuseruum
Avariigeneraatori ruum
Peamasina ruum
Abimasina ruum
2. Veendu, et kõik inimesed on lahkunud tulekahjurajoonist.
3. Enne süsteemi käivitamist sulge kõik avaused, mis on tulekahju pi rkonnas.
4.  Tõmba  mõlemad käivitusklapi kangid (B) väljapoole. Võta võti (C) ja ava varukapp 
(D).
5. Ava ühel bal oonil klapp (E) .
6. CO2 süsteem käivitub mõne hetke pärast. Taimersüsteem (F) pidurdab CO2 bal oonide 
ülemiste  klappide(G) käivitumist. Pärast ajasüsteemi muutmist lastakse CO2 gaasi 
ruumi, kus on tulekahju.
79
Avariikäivitus.
Süsteemi tegevuse vea korral, kui automaatne süsteemi käivitus ei tööta, saab süsteemi 
käivitada ka käsitsi. Sel eks on vaja järgida järgmisi protseduure: 
Masinaruumi jaoks:
1. Ava peaklapp (H) , mis läheb masinaruumi. CO2 alarm kõlab nüüd kustutusega kaetud 
alas ja ventilatsioon lülitub välja.
2. Võta käsitsi vabastamise kang (I) ja ava klapp (J), asetades kangi klapi ülemisesse 
osasse ja tõmba. Kõik rõhk avaneb automaatselt, mis  mõjub CO2 silindri ülemistes 
klappides (G).
3. Süsteem on nüüd töös. CO2 gaasi lastakse ruumi, kus on tulekahju.
Kütusekäitlusruumi / abimasinaruumi / avari generaatori  ruumi jaoks:
1. Ava peaklapp (H) , mis läheb ruumi, kus on tulekahju. CO2 alarm kõlab nüüd 
kustutusega kaetud alas ja ventilatsioon lülitub välja.
2. Võta käsitsi vabastamise kang (I) ava õige arv CO2 bal oonidel ülemisi klappe (G), 
aseta kang klapi ülemisesse osasse ja tõmba.
3. Süsteem on nüüd töös. CO2 gaasi lastakse ruumi, kus on tulekahju.
Peale tulekahju ei tohi masinaruumi tuulutada enne, kui masina kõik osad on pi savalt maha 
jahtunud . 
Enne, kui saata  meeskond põlenguruumi, tuleb nad varustada hingamisaparaatidega, 
päästeli nidega, ohutute taskulampidega ja isoleeritud tuletõrjuja kirvestega.
ETTEVAATUST: CO2 GAAS ON HAPNIKUST KERGEM.
CO2 kasutamine kambüüsi väljatõmbe kanalites
Kambüüsides 2.tekil ja 7.tekil on  ventilatsiooni väljatõmbe kanalid varustatud lokaalse CO2 
kustutussüsteemiga. 2.tekil on 1 x 8,9 kg CO2 bal oon, 7.tekil 2 x 8,9 kg CO2 bal ooni.
Süsteem on manuaalselt käivitatav CO2 bal ooni juurest.
        
Instruktsioon
80
           
Süsteemi kapp (A)
Lokaalse CO2 süsteemi jaam
Süsteemi käivitamine
1. Seiska kambüüsi ventilatsioon eraldioleva nupu abil, ventilaatorid seiskuvad ja 
tulesiibrid sulguvad automaatselt.
Ventilatsiooni ja tulesiibrite sulgemine
Köögiseadmete elektritoite 
väljalülitamine
2. Ava süsteemikapp (A) – see aktiveerib CO2 käivitamise audio ja visuaalse alarmi. 
Tõmba kang horisontaalasendisse, mis avab CO2 torustiku ja takistab kapi sulgemist.
3. Veendu, et kogu personal on lahkunud sealt alalt.
4. Ava üks või vajadusel mõlemad klapid (B) CO2 bal ooni peal
81
Ballooni klapid (B)
5. Süsteem on nüüd käivitunud. CO2 gaas lastakse väljatõmbe kanalisse.
HOIATUS : CO2 GAAS ON HAPNIKUST KERGEM
Lahku kambüüsist kohe peale süsteemi aktiveerimist. Kambüüs võib osaliselt täituda CO2 
gaasiga.
 Eluruumide sprinkleri kustutussüsteem
Instruktsioon
Alarm 
Kaitsmaks tulekahju eest on kõikjale üle laeva paigaldatud  täisautomaatne 
sprinklerisüsteem, alarmkel ad sil as ja masinaruumis, mis annavad pidevat helisignaali. Kogu
süsteem on pideva rõhu al . Temperatuuri tõustes puruneb sprinkleri peas asuv ampul , mil e 
tulemusena pritsitakse ruumi kustutusvesi. Kui alarmtuled paneelil süttivad, näitavad need 
seda, et  sprinklersüsteem  on alustanud tulekahju pi rkonnas tööd. 
Laevas kasutatakse erineva värvusega ampul e, 
mil el on erinev  purune - mise  temperatuur:

Punane – 68°C - eluruumid

Roheline - 93°C - köök

Sinine – 141°C -  saun
Sprinkleri pea
Juhul kui üritatakse sulgeda ühte sektsiooni  sulgemise  klappi , pärast paari pööret hakkab 
tööle sama alarm, mis tulekahju korral. See on sel epärast, et  see klapp peab alati olema 
täielikult lahti ja seda suletakse ainult siis, kui vahetatakse  või parandatakse sprinklerit. Si s 
lülitatakse alarm sel eks ajaks välja. 
Tegevus alarmi puhul 
82
Vahiohvitser  peab vi vitamatult saatma isikud, kes lokaliseeriks  tulekahju või selgitaks välja 
tulekahju alarmi põhjused. Üks mees peab olema saadetud (alarmipi rkonna) klapi juurde. 
Sprinklersüsteemi võib välja lülitada alles siis, kui tuli on kustutatud. Kui vahiohvitser on
täielikult kindel, et tuli on kustutatud, aga mitte enne, võib sprinkleripumba välja lülitada ja 
automaatne käivitusseade on välja lülitatud. Sektsiooni sulgemise klapid on aktiveeritud alas 
suletud ja kuivenduse klapid  avatud. 
Seni kuni sektsioonide sulgemise klapid on  suletud, kel ad ja lambid annavad endiselt sil as 
alarmi. Alarm lõpeb, kui sulgemise klapid on täielikult taasavatud. 
Kui vaja, saab alarmi ajutiselt alarmpaneelilt katkestada, kui on vaja vahetada sprinkleri 
pihustit. 
 Autoteki vihmutussüsteem
Instruktsioon
Juhul, kui autotekis on tulekahju, peab meeskond sel est koheselt teatama silda ja 
masinaruumi. Vihmutussüsteemi käivitamine toimub 5.teki ohutusjaamast.
Ava vastava sektsiooni klapp/klapid. 
Vihmutussüsteemi  pumpade  töövõimsus katab kahe suurima sektsiooni  kustutamise . Kui on 
vaja ühendada kolmas sektsioon, tuleb avada klapp ja tööle panna tuletõrjepump. 
Tähelepanu!
Kui kolmas sektsioon ühendatakse ilma tuletõrjepumpa sisse lülitamata, tõuseb 
vihmutuspumba elektritarbimine. Ja on risk, et elektrimootor põleb läbi. 
Pärast pumba käivitamist ja klappide avamist kontrol i, et  pump  töötaks normaalselt ja 
rõhunäidik oleks korras (u. 6.0 bari). 
Tulekahju kustutamise  lõpetamine  
Kui tulekahju kustutamise eest vastutav isik on kindlalt veendunud, et tuli on kustutatud, võib 
ta pumba seisma panna ja lasta  veel ära voolata. 
Seejärel tuleks torustik mageda veega läbi uhtuda ning suruõhuga iga sektsioon eraldi läbi 
puhuda. Ja süsteem tuleks seada jäl e normaalsesse töökorda.
 Tulekindlad uksed
Laevas on kasutusel tulekindlad uksed ja tulekindlad liuguksed.
A60 - tulekindlad uksed
Uksi, mis on tavaliselt avatud, saab sulgeda ni  sil ast distantsjuhtimise teel kui ka kohapealt, 
kus mõlemal pool ust on olemas lüliti. Vajutades lülitile vabastab magnet ukse ja see sulgub. 
Ukse indikatsiooni avatud/suletud on näha sil as oleval  tuleohutus  arvutil. Ukse avamiseks 
tuleb see käsitsi avada ja magnetile jätta.
A60 – tulekindlad liuguksed
83
Tulekindlad liuguksed asuvad 7.teki köögis, 6.teki 2 trepi fuajees, 7.tekil 2 trepi fuajees, 
autotekil vöör/ahter.
Uksi saab sulgeda ja avada sil ast distantsjuhtimise teel ja kohapealt, vajutades nupule või 
käepidemele ukse küljes. Enne, kui liuguks hakkab li kuma, kõlab alarm umbes  5 - 10 
sekundit. Alarm lakkab siis, kui uks on täielikul sulgunud. Liuguksed on varustatud 
ohutusli stuga. Kui uks sulgub ja ohutusli st kohtab oma teel mingit takistust, jääb uks seisma 
ja läheb automaatselt uuesti lahti. Ava suurus  IMO regulatsiooni järgi