"Star" telliti 1. augustil 2005 Helsingis asuvast Aker Finnyardsi laevatehasest. Laevale pandi kiil 30. mail 2006. Laev lasti vette 23. novembril 2006 ja ristiti veel samal päeval. "Star" anti tellijale üle 10. märtsil 2007 ja ta asus esmareisile 12. aprillil 2007. 1 M/S Star oli minu esimene ametlik praktikakoht Eesti Merekooli õppekavas. Praktika mul kestis 13 nädalat. Praktika algas 04. augustil 2015 ja lõppes 30. novembril 2015. Selle praktika ajal mina omandasin madruse teadmisi, täitsin maruse kohustusi ning olin seal nagu nende abi. Tutvusin sillas asuvate seadmetega, tegin navigatsioonivahti, tutvusin kohustustega, töökohtadega ja laeva distsipliiniga. Laeva üldandmed Üldpikkus – 186,1 m Laius – 27,7 m Kõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t
selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks. • Topisõlm, lühike pleiss. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tormise ilmaga tekil töötamisel. Tüürimees teavitab tormihoiatusest. Madrus peab teki üle kontrollima, et kõik oleks korralikult kinni. Suletakse kõik luugid ja avad. Tugeva tuulega tekil tööd lõpetatakse ja pimedas tekil käimine on keelatud, kuid kui on vaja millegipärast tekile minna peab olema päästeliinidega kinnitatud ja minnakse alati kahekesi. Laev tuleb võimaluse korral pöörata kursile, millisel laine võimalikult vähe tekile käiks ja vähendada kiirust
Vahiohvitseri kohustused käiguvahis, ankrul ja sadamas Vahi vastuvõtmine. Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline tegusalt täitma vahitüürimehe teenistuskohustusi. Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega. Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ning juhiste asendeid masinaruumi juhtpuldil. Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima:
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed .............................................................................
Tankis võib töötada järjest kuni 45 min, mille järel tuleb olla varskes õhus vahemalt 15 min. Tank täidetakse veega nii, et vesi ulatub kuni peatekil asuva mõõdutoru ülaservani. Kui ööpäeva jooksul veetase ei lange, on tank veetihe Pilet No. 08 1. Vaht ankrus Kui laev alla 50m siis üks valge ringtuli vööris kui üle 50m siis lisaks ka ahtris ringtuli, kui üle 100m siis ka tekivalgustus. Tüürimees peab kontrollima asukohta ja triivi, vahitüürimees ei tohi sillast lahkuda, tuleb jälgida ilmastiku olusid. Kui tuul tõuseb või tuleb mingi tormihoiatus, siis sellest kindlasti kaptenile teatada. Kui udu tuleb, siis tuleb sisse lülitada udusignaalid, jälgida ümbruses olevaid objekte. 2. Lootsitrepi struktiivsed nõuded Kinnitatud korralikult, päästerõngas (tulepoiga ja liiniga), lootsitrepp peab ulatuma veeliinini kõige
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst.
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised meetmed toimub tagasiside
Kõik kommentaarid