EESTI MEREAKADEEMIA MEREKOOL
Madruse meresõidupraktika aruanne
Juhendaja : Martin Sukk
Koostas: Rainer -Dangar Ibrus
Tallinn 2012
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Laeva andmed ja tekid 4
1.1. Laeva andmed 4
1.2. Tekid 5
2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6
3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterol i järgi 7
3.1. Madruse ametijuhend 8
3.2. Emergency muster list 9
3.3. Isiklik häirekaart 10
4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevatööd 11
5. Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 12
6. Laeva individuaalsed ja kol ekti vsed päästevahendid 13
6.1. Päästevahendite nimekiri 18
6.2. Päästepaadi varustus 19
6.3. Päästeparve varustus 21
6.4. Pürotehnilised hädasignaalid 22
6.5. Li niheiteseade 23
6.6. EPIRB 24
6.7. SART 26
7. Laeva sisesed sidepidamisvahendid , alarmsüsteemid ja nende kasutamine 27
7.1. Eraside 28
7.2. Tuleohutuse andurid 29
7.3. 6 ja 7 teki päästevahendite plaanid 30
8. IMO sümbolid laevas 31
8.1. Laevakorpuse vigastuste kõrvaldamist hõlbustavad leppemärgid 32
8.2. Tuleohutuse leppemärgid 33
8.3. Päästeseadmete ja –vahenditega seotud leppemärgid 36
8.4. Ohualased leppemärgid 37
8.5. Kohustusliku tegevuse ja keelavad leppemärgid 38
8.6. Reisilaevade ja terminalide leppemärgid 39
8.7. Tuleohutuse leppemärgid ja seletused 40
9. Rahvusvahelised signaalkoodi ühetähelised signaalid 46
9.1. Lippude tähendused 47
10. Mere ja kaldamärkide iseloomustus 48
10.1. Ujuvmärgistus 49
10.2. Tuled(plingid) 50
11. Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel osad C ja D 51
11.1. Osa D heli- ja valgussignaalid 67
12. Tuleohutusalane korraldus laevas 70
12.1. Tulekahju avastamise süsteem 72
12.2. Tulekustutusskeemid 74
12.3. Tulekustutussüsteem masinaruumides 77
12.4. Co2 kasutamine kambüüsi väljatõmbe kanalites 79
12.5. Eluruumide sprinkleri kustutussüsteem 81
12.6. Tulekindlad uksed 82
12.7. Tuletõrjuja varustus ja vahendid 83
12.8. Kaasaskantavad tulekustutid 84
12.9. Tulesummutustekid 86
12.10. Tuletõrjevoolikud 87
12.11. Otsustussüsteem tule korral 89
13. Merereostuse korraldus laevas 90
13.1. SOPEP hädaolukorra plaan 91
13.2. Prügi käitlemine 92
3
13.3. Jäätmete kokkukorjamine 93
13.4. Prügikäitlemisel vastutus 94
14. Vahiteenistuse korraldus laevas 95
14.1. Vahitüürimees , vaatleja ja roolimees 95
14.2. Navigatsioonivahi koosseis 95
14.3. Navigatsioonivahi üleandmine ja vastuvõtmine 96
14.4. Vahitüürimehe kohustused vahi ajal 97
14.5. Laeva navigatsioonivahendite kontrol ja kasutamine 97
14.6. Ettekanded 98
14.7. Kohustused ohutu laevali kluse tagamiseks 99
14.8. Ankruvaht 100
14.9. Vahimadruse ohutusring 101
15. Laeva süsteemid 102
15.1. Tankid 104
15.2. Tankide jaotusplaan 105
16. Roolikäsklused ja infovahetuse korraldus laevas 106
16.1. Ametiside 108
16.2. Silja Europa side jaguneb 109
17. Laeva seadmed ja vahendi 110
18. Magnet ja gürokompass 111
19. Laevas olevad navigeerimisvahendid 114
19.1. Chartpilot 1100 114
19.2. Multipilot 1100 115
19.3. Weather fax ja SAM 4682 dual axis doppler speed log 116
19.4. Navtex DEBEG 2902 118
19.5. Echosounder DEBEG 4630 118
Kokkuvõte ja kasutatud kirjandus 119
Lisa 1 Sildumine 120
Lisa 2 Tuletõrje ja ohutusplaan 123
4
Sissejuhatus
Järgneva aruande koostasin ma vastavalt nõuetele, mis on seatud madruse
meresõidupraktika aruande koostamisel. Aruanne aitab mul õpitut veel paremini tundma
süvendatult. Pööran tähelepanu asjadele, mida ma veel ei teadnud ja mis on minu jaoks uus.
Aruannet on kindlasti huvitav koostada, kuna koolis teoreetiliselt õpitu võib laevas ol a hoopis
teistmoodi ja kuna see on mu esimene aruanne, siis ma ei loodagi, et see perfektne tuleb.
Loodan praktikas õppida kõike vajalikku, mida madrus peab teadma ja teha oskama.
Aruande tegemine kindlasti suurendab minu teadmisi madruse valdkonnas, sest sisuka
aruande tegemiseks tuleb palju infot otsida ja lugeda. Peale tööpäeva on kül väga raske
aruandele keskenduda, kuid loodan, et saan hakkama ja sean omale eesmärgi aruanne
valmis saada enne praktika lõppu. Praktika ajal aruande tegemise eelis on kindlasti see, et
kogu vajaminev info on kättesaadav ja kui midagi ei tea, siis saab juhendaja või teiste käest
küsida.
5
Laeva andmed ja tekid
Laeva andmed:
nimi:ml Silja Europa
IMO number:8919805
Kutsung: ESOJ
üldpikkus:201,8m
laius:32m
Suvine süvis:7.6m
suvine vabaparras:0.8
pardakõrgus :55m
kogumahutavus:59914
puhasmahutavus:41310
dedveit :5380
tühikaal:26 728t
süvise sõltuvus kaalust :50
Peamasinad:
Masinate tüüp ja arv: 4x6 cyl man 6c 58/64
Ekspluatsioonikiirus:21sõlme
peamasinate võimsus: 32580 kW
Päästevarustus:
päästepaadid:6
päästeparved:32
päästepaadi mahutavus :150inimest
parve mahutavus: 101 inimest
päästerõngaid:10
Tuletõrjevarustus:
vesikustuti:10/203tk
vahtkustuti:20l
pulberkustuti:12l-125tk/25l-24tk/50l-5tk
Co2 kustuti:6kg 20tk
6
7
Tüüp ja ehituslik kirjeldus
m/s Silja Europa on RORO reisiparvlaev, mis transpordib reisijaid, sõiduautosid,
raskeveokeid ja treilereid, mis laaditakse ja lossitakse traksteritega. Laeva jääklass on 1 A
super, reisijakohti 2800, kajuteid 927, kajutikohti 2500 ja li nimeetreid 1130. Laeval on 12
tekki. kahekordse põhja,1 ja 2 teki vahel asuvad tankid. 1 ja 2 teki vahel asuvad
peamasinad ning 2 tekil asuvad masinaruum, abimasinad ja poe ladu. 3ja4 tekk on
autotekk, kus asuvad sõiduautod, raskeveokid ja treilerid . 8 ja 9 tekil asuvad reisijate kajutid ,
svi did rõduga asuvad 9 teki ahtris. 5 tekil asuvad reisijate kajutid ja konverentsi saalid vööris
ning ahtris kui ka vööris asuvad haalamistekid, mõlemas 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 springots ja
2 puksiirotsa. Ankrud asuvad mõlemad vööris ankruklüüsis. 6 teki vööris asub Tango
Lounge(karaoke), kohvik Cafeteria, laeva info ja Cosmetic Boutique, ahtris supermarket(tax
free) ja showbaar Starlight Palace. 6 ja 7 teki mõlemas pardas asuvad laeva päästevahendid.
7 teki vööris asub Buffet Tal ink, Gril House restoraan, Gal ey ja Manhattan Piano baar , ahtris
showbaar Starlight Palace 2 korrus, paremas pardas Lotte Vil age ja Sevil a baar ning
vasakus pardas Sea pubi. 10 teki vööris asub roolimaja( sild ), ohvitseride kajutid, meeskonna
mess ja puhkeruum ning meeskonna kajutid, ahtris sun deck, Ibiza disco, tekimeeskonna
ladu ja värviladu, ning CO2 ruum. Laeval on 7 tuletõrjejaama: esimene asub 4 teki 1 trepi
paremas pardas , teine asub 9 teki 3 trepi juures, kolmas asub 3 teki 4 trepi juures, neljas
asub 12 teki ahtri osas, vi es asub 10 tekil parema parda ahtris värvilao kõrval, kuues asub 2
tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk
ja seal asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud ol a 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu
ajal on kõigil keelatud vi bida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8
ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks sõukruvi , mõlemale kantakse jõud läbi kahe
peamasina. Ahtris on 2 visiiri ja vööris üks.
8
Ametikoht laevas ja ülesanded munsterrolli järgi
Minu ametikoht laevas on madrus/praktikant ja ma kuulun tekimeeskonda.
Kuuludes laeva tekimeeskonda, siis minu peamisteks tööülesanneteks on kõik, mis seondub
laeva välistekkide ja üldise laeva korrashoiuga. Laeva üldhäire puhul( seitse lühikest ja üks
pikk signaal ) on minu kogunemiskohaks Golf , mis asub seitsmenda teki ahtris
showbaaris.Kogunemiskoht G („Golf“) juhendajaks on restorani direktor , kes vastavalt
vajadusele võib minule anda ülesandeid, mis on seotud inimeste ja laeva ohutusega(näiteks
treppide blokeerimine, et inimesed ei satuks kogemata kri sipi rkonna lähedusse).
Suitsusukeldujate ja valvepaadi rühma ma ei kuulu. Igal võimalikul moel pean ma esmalt
tagama laevas ohutuse, sest ohutus on prioriteet nr1 igas laevas.
9
"Star" telliti 1. augustil 2005 Helsingis asuvast Aker Finnyardsi laevatehasest. Laevale pandi kiil 30. mail 2006. Laev lasti vette 23. novembril 2006 ja ristiti veel samal päeval. "Star" anti tellijale üle 10. märtsil 2007 ja ta asus esmareisile 12. aprillil 2007. 1 M/S Star oli minu esimene ametlik praktikakoht Eesti Merekooli õppekavas. Praktika mul kestis 13 nädalat. Praktika algas 04. augustil 2015 ja lõppes 30. novembril 2015. Selle praktika ajal mina omandasin madruse teadmisi, täitsin maruse kohustusi ning olin seal nagu nende abi. Tutvusin sillas asuvate seadmetega, tegin navigatsioonivahti, tutvusin kohustustega, töökohtadega ja laeva distsipliiniga. Laeva üldandmed Üldpikkus – 186,1 m Laius – 27,7 m Kõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t
selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa asetatakse läbi teki ulatuv avariirumpel, millel on kohad talide kinnitamiseks. • Topisõlm, lühike pleiss. • Töötervishoiu- ja tööohutusalased nõuded tormise ilmaga tekil töötamisel. Tüürimees teavitab tormihoiatusest. Madrus peab teki üle kontrollima, et kõik oleks korralikult kinni. Suletakse kõik luugid ja avad. Tugeva tuulega tekil tööd lõpetatakse ja pimedas tekil käimine on keelatud, kuid kui on vaja millegipärast tekile minna peab olema päästeliinidega kinnitatud ja minnakse alati kahekesi. Laev tuleb võimaluse korral pöörata kursile, millisel laine võimalikult vähe tekile käiks ja vähendada kiirust
Vahiohvitseri kohustused käiguvahis, ankrul ja sadamas Vahi vastuvõtmine. Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline tegusalt täitma vahitüürimehe teenistuskohustusi. Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega. Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ning juhiste asendeid masinaruumi juhtpuldil. Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima:
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed .............................................................................
Tankis võib töötada järjest kuni 45 min, mille järel tuleb olla varskes õhus vahemalt 15 min. Tank täidetakse veega nii, et vesi ulatub kuni peatekil asuva mõõdutoru ülaservani. Kui ööpäeva jooksul veetase ei lange, on tank veetihe Pilet No. 08 1. Vaht ankrus Kui laev alla 50m siis üks valge ringtuli vööris kui üle 50m siis lisaks ka ahtris ringtuli, kui üle 100m siis ka tekivalgustus. Tüürimees peab kontrollima asukohta ja triivi, vahitüürimees ei tohi sillast lahkuda, tuleb jälgida ilmastiku olusid. Kui tuul tõuseb või tuleb mingi tormihoiatus, siis sellest kindlasti kaptenile teatada. Kui udu tuleb, siis tuleb sisse lülitada udusignaalid, jälgida ümbruses olevaid objekte. 2. Lootsitrepi struktiivsed nõuded Kinnitatud korralikult, päästerõngas (tulepoiga ja liiniga), lootsitrepp peab ulatuma veeliinini kõige
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst.
1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised meetmed toimub tagasiside
Kõik kommentaarid