Praktika aruanne (0)

Sisukord
Sissejuhatus 2
Laeva üldandmed 2
Rooliseade 7
Vahiteenistus 8
Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri ( COLREG ). 11
1. IALA mere- ja kaldamärgid 14
2 Lateraal märgid 15
15
3 Nimetu grupp 15
Rahvusvahelise signaalkoodi lipud 17
Lastiseade ( peelestik ja taglas) ja lastioperatsioonide läbiviimine , lasti kinnitamine. 19
Sildumisseade 21
Ankruseade 23
Pääste vahendid 24
Meresõidupraktika ajal läbi viidud õppused . 26
Tuletõrjesüsteemid 27
Ballast-, kuivendus- ja eluotstarbesüsteemid 28
Meresõidu ajal tehtud tööd 28
Meresõidupraktika ajal toimunud eriolukorrad 29
Sissejuhatus
M/S Star on Eesti parvlaev, mis kuulub laevandusettevõtte Tallink Group`ile. Star oli ehitatud 2007. aastal Aker Finnyardsi Helsingi laevatehases. Praegu sõidab laev Tallinn – Helsinki liinil, samal liinil mil sõidab M/S Superstar.
"Star" telliti 1. augustil 2005 Helsingis asuvast Aker Finnyardsi laevatehasest. Laevale pandi kiil 30. mail 2006. Laev lasti vette 23. novembril 2006 ja ristiti veel samal päeval. "Star" anti tellijale üle 10. märtsil 2007 ja ta asus esmareisile 12. aprillil 2007.
M/S Star oli minu esimene ametlik praktikakoht Eesti Merekooli õppekavas. Praktika mul kestis 13 nädalat. Praktika algas 04. augustil 2015 ja lõppes 30. novembril 2015. Selle praktika ajal mina omandasin madruse teadmisi, täitsin maruse kohustusi ning olin seal nagu nende abi. Tutvusin sillas asuvate seadmetega, tegin navigatsioonivahti, tutvusin kohustustega, töökohtadega ja laeva distsipliiniga.
Laeva üldandmed
Üldpikkus – 186,1 m
Laius – 27,7 m
Kõrgus – 16 m
Süvis – 6,5 m
Dedveit – 4700 t
Kogumahutavus – 36249 t
Kiirus – 27 sõlme
Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev
Jääklass A1
11 tekki
Registreeritud Eesti lipu alla
IMO number 9364722
4 diiselmasinat MaK 12M43C 48,0 MW
Reisijate mahutavus – 2200
Laevaüldplaan
Rooliseade
Reisilaeval „Star“ on rool „ käsirool“ , mis on väga tundlik. Käsirooli vaja keerata rahulikult 2-3 kraadi vasakule või paremale, kui keerad rohkem, siis laev läheb kreeni . Laevas on ka automaatrool, et minna üle käsiroolile, on vaja lülitada sisse 4 pumpa ja siis vajutada nuppu, mis lülitab välja automaatrooli ja lülitab sisse käsirooli.
Käsiroolis olles peab madrus kuulama mida kapten ütleb, näiteks kursi ja madrus peab seda kurssi korrata , et kapten teaks , kas madrus sai käsust aruvõi mitte. Kõik kapteni või tüürimehe käsklusi peab korrata.
Rooliseade on seadmete kompleks , mis tagab laeva liikumise antud kursil ja vajadusel liikumissuuna muutuse. Laeva rooliseadmesse kuuluvad rool, roolimasin (ajam rooli pööramiseks), mehaaniline , elektriline või hüdrauliline rooliülekanne (jõuülekanne roolimasinalt sektori, rumpeli ja balleri kaudu roolile), ja juhtimisseadmed . Valdavalt on rooliseadme peamised elemendid paigutatud laeva ahtrisse.
Roolileht võtab mingi parda poole nurga alIa seatuna endale vastuvoolava vee ja vindilt paiskuva veejoa surve ja muudab selle mõjul laeva kurssi.
Baller on rooli pööramistelg. Ta annab edasi roolimasinalt rooliülekande kaudu saadava jõu, muutes selle pööravaks. Baller on sirge või otsast kõverdatud silindriline teraspost. Roolilehe külge kinnitatakse baIler äärikühendusega või muul viisil (koonus-splindi ja kinnitusmutriga). Ballerit toetavad laagrid võivad olIa tugilaagrid (hingedega ja alt toetatud roolide puhul) või tugi-survelaagrid. Kohta kus baIler läbib laevakere nimetatakse helmpordiks. Helmport asub peatekis. Helmpordist allapoole jääb helmpordi torn ehk roolisaabas.
Rumpel on rooliülekande osa, kang, mis oma pidemega kinnitatakse balleri ülemise otsa külge splintühendusega. Rumpli ülesanne on roolimasinalt tulev jõud ballerile üle kanda. Balleril võib olla väga erinev kuju ja ta võib balleri otsa seatud olla piki laeva või põiki laeva mõlema parda poole ulatuvate õlgadega jne. Rumpli liikumisel peavad olema piirajad, mis piiravad rumpli liikumist nii, et rool ei saaks kalduda kummagi parda poole üle 35 -40°. Piirajate küljes võivad olla lülitid, mis lülitavad välja roolimasina .
Iga rooliseade peab olema dubleeritud võimalusega rooli otse roolimasina ruumist (rumpliruumist) käsitsi juhtida.
Rooli juhtimise kohtades, seal hulgas ka laevasillas peavad olema üles seatud rooli nurga näitajad. Need on elektrilised , mehhaanilised või muul põhimõttel töötavad tagasisidet andvad seadmed , mis näitavad rooli asendit. Sellist näitajat kutsutakse aksiomeetriks. Ilma aksiomeetrita ei ole roolimehel võimalik kurssi hoida ega pöördeid sooritada.
Vahiteenistus
Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele.
Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine).
Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik.
Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile.
Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet.
Vahimadruse kohustused roolis
Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vahimadrus on roolis, peab kapten või tüürimees andma roolimadrusele kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga. Tavalisel on nende vahe umbes 7-10 kraadi. Star laeval vahimadrused seisavad roolis sadamasse sisenemisel või väljumisel ja kitsustes sõites.
Vahimadruse kohustused trepivahis
Laeva sadamasse saabudes on madrustele esimeseks tööks laevatrepi kohale panek . Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub. On põhine nõue, et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks ajaks trepi juurest lahkuda. Trepivahti peavad vahimadrused selleks, et laevale ei tuleks vööras inimene või inimesed, keda nimetakse „jänesteks“. M/S Star laeval seistakse trepivahti, eriti laupäevadel, kui toimub õppehäired.
Vahimadruse kohustused ankruvahis
Vahimadruse kohustused merel, sadamas ja ankrus.
Vahimadruse kohustused merel.
Meres vahimadrus täidab roolimadruse kohustusi, näiteks seisab roolis kitsustes ja seisab roolis kui laev siseneb sadamasse ja väljub sadamast. Välisriigis heiskab välisriigi lippu, teeb tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäiku.
Vahimadruse kohustesed sadamas.
Vahimadrus jälgib et laevale ei tuleks võõras inimene, eriti siis kui laevas on õppehäired ja väravad on lahti japeab tegema samu tuletõrje, ohutuse ja turva ringkäike. Vahimadrus peab andma sillale teada vajaliku informatsiooni ja kus ta pidab vahti, edastab ta seda raadio kaudu. Vahimadrus peab hommikul kell 08:00 tõstma laeva riigilipu ja õhtul päikese loojangul, kui mitte hiljem kui 22:00 selle langetama.
Vahimadruse kohustused ankrus.
Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke.
Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG).
Osa A – Üldsätted
a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad.
b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest
Üldmõisted
a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või saab kasutada veeliikluses.
b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil.
c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.
d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muu kalapüügivahenditega mis piiravad laeva manööverdusvõimet. See ei kehti laevadele mille varustus ei piira nende manööverdusvõimet.
e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on ehitatud sõiduks veepinnal .
f) Juhitavuse kaotanud laev – laev, mis erakorralise asjaolu tõttu ei ole võimeline manööverdama reeglite ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu teisele laevale teed anda.
g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mis oma tööiseloomu tõttu ei ole võimeline manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja ei saa seetõttu anda teed teisele laevale.
1) Laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega.
2) Laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega.
3) Laev, mis käigus olles täiendab varusid või lossab.
4) Laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamisega või pardalevõtmisega.
5) Laev, mis tegeleb miinitõrjega.
6) Laev, mis pukseerib nii et pukseerimine piirab manööverdusvõimet nii puksiiril, kui ka pukseeritaval laeval.
h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille manööverdusvõime on piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse.
i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge, ega ole madalikul.
Osa C – Tuled ja märgid
Reegel 20 – Reeglid, mis kehtivad tulede ja päevamärkide kasutamisest.
Reegel 21 – Mõisted ja nõuded topitule, pardatulede, ahtritule, puksiirtulede, ringtule ja plinktule kohta.
Reegel 22 – Tulede nähtavus.
Reegel 23 – Käigus olevate jõuajamiga laevade tuled iga laeva tüübi kohta.
Reegel 24 – Puksiirlaeva tuled pukseerimisel ja tõukamisel.
Reegel 25 – Käigus olevate purjelaevade ja sõudepaatide tuled.
Reegel 26 – Kalalaevade tuled iga kalalaeva tüübi kohta.
Reegel 27 – NUC või RAM tuled.
Reegel 28 – Süviselt piiratud laevade tuled.
Reegel 29 – Lootsilaevade tuled.
Reegel 30 – Ankrus või madalikul olevate laevade tuled.
Reegel 31 – Vesilennukite tuled.
Osa D – Heli- ja valgussignaalid
Reegel 32 – Mõisted vile , lühikese heli ja pika heli kohta.
Reegel 33 – Helisignaalseadmed.
Reegel 34 – Manööverdus ja hoiatussignaalid.
Reegel 35 – Helisignaalid piiratud nähtavuse korral.
Reegel 36 – Tähelepanusignaalid.
Reegel 37 – Hädasignaalid, kui laev asub merehädas.
LISA I – Tulede ja märkide paigutus ning tehnilised nõuded
LISA II – Kalalaevade täiendavad signaalid läheduses
LISA III – Helisignaalseadmete tehnilised andmed
LISA IV – Hädasignaalid

IALA mere- ja kaldamärgid

Kardinaalmärgid – Cardinal marks

Tähistavad ohtlikku piirkonda ilmakaartest orieteeritutest märkidest:
Põhjapoi või - tooder asetseb ohtlikust piirkonnast põhja pool (põhjapoil katkematult kiired või ülikiired plingid);
Idapoi või -tooder ida pool (idapoil kolm kiiret või ülikiiret plinki ja paus.);
Lõunapoi või -tooder lõuna pool (lõunapoil kuus kiiret või ülikiiret plinki ja üks pikk plink ning paus);
Läänepoi või -tooder lääne pool (läänepoil üheksa kiiret või ülikiiret plinki ja paus).
Märke iseloomustavad märkide värvused, topimärgid ja tulede karakteristika.

Lateraal märgid

Ääremärgid

Vasaku külje märk (Fl 2+1) Parema külje märk (Fl 2+1)

Eelistatud farvaatri märgid

Need poid näitavad kanali või faarvaatri hargnemist. Nool näitab liikumise suunda peakanalil ning peakanal asub poist "punane-roheline-punane" paremal ning poist "roheline-punane-roheline" vasakul. Ja keskmine värv näitab, mis pardasse peab märki jätma.

Nimetu grupp

Ohutu vee märk – Safe water mark

On asetatud ohutu vee teljele, eraldab erinevaid sõidusuundi. Mööduda tuleb sellest paremalt poolt.
Poi või tooder on vertikaalselt valge-punase triibuline, topimärgiga üks valge kera, tulekarakteristikaga üks pikk plink ja paus.

Eraldiasetseva ohu märk – Isolated danger mark

Tähistavad ohtlikke piirkondi, mille diameeter on kuni 1 kaabeltau.
Poi või tooder on horisontaalselt musta-punase triibuline, topimärgiga vertikaalselt asetsevad kaks musta kera, tulekarakteristikaga kaks lühikest plinki ja paus.

Erimärk – Special mark

See poi tähistab pinnasepuiste alasid, sõjalisi polügoone, torujuhtmeid või kaablite asukohta . Seega ei ole see poi navigeerimise seisukohast väga olulise tähtsusega, kuid sellegipoolest on targem nendest poidest kaugemale hoida. Poi või tooder on kollane, topimärgiga kollane horisontaalne rist , plinkiv kollane tuli.

Ohtlik vrakk – Dangerous wreck

Poi või tooder on sinine ja kollane. Topimärk on „ + “ kujuline. Plingib kollase ja sinise tulega.
Rahvusvahelise signaalkoodi lipud
A (Alfa) (. -) - Mul on tuuker vees, hoidke minust kõrvale ja liikuge väikese kiirusega.
B (Bravo) (-…) – laadin või lossin, pardal on ohtlik laadung .
C (Charlie) (-.-.) – Jah.
D ( Delta ) (-..) – Hoidke eemale, minu juhtimine on raskendatud.
E ( Echo ) (.) – Muudan kursi paremale.
F (Foxtrot) (..-.) – Olen juhtimisvõimetu. Hoidke minuga sidet.
G ( Golf ) (--.) – Vajan lootsi ; Võtan võrke välja.
H ( Hotel ) (….) – Mul on loots pardal.
I (India) (..) – Muudan kursi vasakule.
J (Juliet) (.---) – Pardal tulekahju ja ohtlik laadung, hoidke eemale.
K (Kilo) (-.-) – Soovin astuda teiega sidesse.
L (Lima) (.-..) – Peatuge viivitamatult!
M (Mike) (--) – Laev peatatud, ei liigu vee suhtes.
N (November) (-.) – Ei.
O (Oscar) (---) – Mees üle parda.
P ( Papa ) (.--.) – Sadamas: kõik laeva, laev lahkub sadamast; Merel: võrgud on
takistuse taga kinni.
Q ( Quebec ) (--.-) – Mu laeval ei ole nakkushaigusi, palun vaba praktikat!
R ( Romeo ) (.-.) – Ei ole tähendust.
S (Sierra) (…) – Masinad töötavad tagasikäigul.
T (Tango) (-) – Hoidke eemale, teostan paaristraalimist.
U ( Uniform ) (..-) – Te lähenete ohule.
V ( Victor ) (…-) – Vajan abi.
W (Whiskey) (.--) – Vajan arstiabi .
X (X-ray) (-..-) – Peatage oma tegevus ja jälgige minu signaale.
Y ( Yankee ) (-.--) – Ma triivin ankrul.
Z (Zulu) (--..) - Vajan puksiiri.
Lastiseade ( peelestik ja taglas) ja lastioperatsioonide läbiviimine, lasti kinnitamine.
M/S Star on reisilaev , mis veab inimesi ja sõidukeid, näiteks: treilerid , rekkaid, väikseid aotoid jne. Laevas on kaks autoteki kolmas ja viies tekk ja üks lisa autotekk ehk kuues tekk, lisa autotek koosneb neljast rambist, sinna tulevad väikesed autod.
Lastiseade
Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust .
Lastioperatsioon M/S Star-il
Peale haalamist peavad madrused lossima ja laadima kaupa ehk autoid.
Autode lossimisega ja laadimisega tegelevad kõik madrused, kes on sel ajal tööl ja kolmas tüürimees ja vanemtüürimees. Lossimise ajal kolm madrust suunavad autoid laevast välja, üks madrus seisab viiendal autotekkil ahtris või võõris (sõltub mis sadamas laev seisab), teine seisab viienda tekki sild rampi juures ja seal näitab, kuidas autodele sõita, kas kahe või ühe reaga (seda valib vanemtüürimees) ja kolmas madrus seisab kolmandal autotekkil. Peale lossimist peab järgmiseid autoid laadima laevasse. Laadimise ajal ütleb vanemtüürimees, millised autod mis tekkile tulevad ja mis ritta nad tulevad. Kui pole täismaja ehk laevale tuleb vähe sõidukaid, siis kasutatakse kolmanda ja viienda tekki või ainuld kolmanda. Kui on täismaja, siis kasutatakse kõike autotekke ja kuuenda autotekki (lisa autotekk).
Lasti kinnitamine
Sõiduautoid kinnitatakse spetsiaalsete klotsidega. Rekkadele ja treileritele pannakse kaks rihma ja tormi ajal pannakse kuus rihma, et nad ei sõdaks teisele sõidukile otsa.
Peelestik ja taglas
Laevas on kahte liiki taglast: seisev- ja jooksevtaglas.
Seisavtaglase moodustab peelestik ( mastid , tengid, kahvlid, poomid , raad , saalingud, pukspriit, ahterpriit, signaal - ja laadmastid, losspoomid jm.), vandid ja taagid ( staak ), mis toetavad laadmaste ning signaal- ja radarimaste. Vandid tehakse 40 – 50 mm-st terastrossist.
Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid , kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lipude-märkide tõstmise liinid . Jooksevtaglase hulka võib arvata ka päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka laevakraana topenandi, ronneri ja plokid . Jooksevtaglase varustuse hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse kõiki liike trosse.
Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid (kasutatakse lisaks ventilatsioonitorudena), signaalmastid, losspoom ja lipuvarras. Mastid ehitatakse: I kujuline (ühesambaline) mast, A kujuline (kahejalgne) mast, TT – portaalmast, V kujuline laadmast raskekaalu poomidele. Kõige rohkem on levinud A ja TT kujulised paarismastid. Paarismastid võimaldavad tunduvalt paremini paigutada laiali losspoome ja kindlustada nende suurema ulatuse üle parda. Ülevalt ühendatakse paarismastid saalinguga, mille külge kinnitatakse losspoomide topenantide plokid. Kaasajal on laevadel tavaliselt kaks, harva kolm masti. Esimest, vööripoolset, nimetatakse fokkmastiks, keskmist grootmastiks ja ahtripoolset besaanmastiks. Kahemastilistel laevadel on ainult fokk- ja grootmastid. Mastid kinnitatakse laevakere külge, sidudes masti kinnitused piki-ja põiktalastusega. Masti alumine ots ( kand ) kinnitatakse pesasse, mida nimetatakse kannuks ja mis asub alumisel tekil. Masti ülemises osas on põiki konstruktsioon , mida nimetatakse saalinguks. Saalingust ülevalpool olevat masti osa nimetatakse tengiks.
Sildumisseade
Sildumis - ja haalamisseade on mehhanismide , üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest , otstarbest, sõidurajoonist jne.
M/S Star-il on kaks haalamistekki, mis asuvad viiendal tekil, ahtris ja vööris.igal haalamis tekil on neli sildumis vintse, mille abil lasevad sildumisotsi kaile. Enne kui sildumis otsi lastakse kaile, madrused panevad otsad läbi klüüsi ja pärast kinnitavad viskeliini sildumisotsa külge ja pärast kui laev on kai ääres viskavad madrused viskeliinid kai madrustele ja lasevad sildumisotsad kaile pidurdades otsaid jalaga. Enne peab laskma press otsa (põikiotsa), päras springi otsa ja viimasena peab laskma pikkiotsaid. Tavaliselt laev kasutab sildumiseks neli otsa vöörist ja ahtrist. Siis kui otsad on pollaritesse külge pandud, pingutavad madrus ja kolmas tüürimees kangide abil, kangidel võib näha mis pinge otstel on.
Ankruseade
M/S Star-il on kaks peaankrut, mille ühe ankru mass on 5850 kg. Laevas pole varuankruid ja hoovuseankruid. Ketti läbimõõt on 58 mm, ühe ankruketti pikkus on 11 seeklit ehk 275 meetrit.
Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankrud paiknevad enamasti laeva vööris, kuid on ka laevu, millel on ankur ka ahtris.
Ankruseade koosneb: ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinatest. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum – ketkast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut üks sama suur ankur varuks . Mõnel laeval võib olla varuks ka abiankruid, mida kasutatakse laeva hoidmiseks ettenähtud asendis peaankrute seismise ajal.
Pääste vahendid
Laeval „ Star“ kolektiivsetest pääste vahenditest on neli päästepaati, kakskümmend kaks päästeparve, üks kiirvalvepaat, üks valvepaat, üks MOR päästmisparv.
Päästepaat
Kaks päästepaati on vasaku parda paaditekkil ja kaks parema parda paaditekkil. Ühesse päästepaati mahub 150 inimest. Päästepaat on uppumatu merekindel paat , mis on võimeline sõitma mis tahes ilmaga. Päästepaati kasutakse evakueerimisel. Pääastepaadis on kaks tükki suitsusignaali ja kuus tükki käsitõrviku.
Päästeparv
Üksteist päästeparve asuvad seitsmenda teki paremas pardas MES 1 ja MES 3. Ühte päästeparve mahub 101 inimest, neid päästeparve on kümme tükki (viis MES 1 ja viis MES 3) ja ühesse päästeparve mahub 51 inimest (üks on MES 3). MES 1 on viis päästeparve ja MES 3 on kuus päästeparve.
Üksteist päästeparve asuvad seitsmenda teki vasakus pardas MES 2 ja MES 4. Seal on kõik sama nagu paremas pardas, ainult viis päästeparve on MES 2 ja kuus päästeparve on MES 4, kuuest päästeparvest ühesse mahub 51 inimest ja ülejäänud päästeparvedesse mahub 101 inimest.
Pääasteparve kasutatakse evakueerimisel. Päästeparves on kaks tükki suitsusignaali ja kuus tükki käsitõrviku. Päästeparved on varustatut hüdrostaatiga, mis läheb automaatselt vee surve all lahti.
Kiirvalvepaat ja valvepaat
Kiirvalvepaat asub seitsmendal tekil paremas pardas, sinna maheb kümme inimest. Kiirvalvepaat kasutakse parda taha kukuva inimese päästmiseks.
Valvepaat asub seitsmendal tekil vasakus pardas, sinna mahub kuuskümmend üks inimest.
MOR päästmisparv
Asub seitsmendal tekil paremas pardas, mahub kaksteist inmest . Kasutakse parda taha kukuva kollektiivse inimeste päästmiseks.
Laeval inividuaalsetest päästevahenditest on päästevestid, päästerõngad , termoülikonnad ja termokotid.
Päästevestid asuvad kogunemiskohtades reisijatele, seitsmendal välistekil, kolm sillas ja kolm kolm masinas.
Päästerõngad asuvad kaks sillas, neli kümnendal välistekil, kaks kaheksandal tekil reelingute küljes, kaks seitsmenda tekil reelingute küljes, kaks vööri haalamis tekil, kaks ahtri haalamis tekil ja neli kolmandal autotekil. Kokku neid on kaheksateist .
Termoülikonnad asuvad seitsenda tekil maalepääsu uste juures asuvas ruumis.
Termokotid asuvad päästepaatides, kiirvalvepaadis, valvepaadis ja päästeparvedes.
Tuletõrjesüsteem
Igas tööruumis on tulekusteti ja tuletõrjevoolik. Tuletõrjevoolikud on ka autotekidel. Tulekustuti on koridorites. Laevas on kuus tuletõrjejaama, igas tuletõrjejaamas on üks EEBD.
Meresõidupraktika ajal läbi viidud õppused.
Meie laeval toimusid õppused igal laupäeval.
Iga kord kui meil olid õppehäired, mina nagu praktikant pidin minema kogunemiskohta “alfa” mis asus üheksandal tekkil. Ja pidin seal kuulama kõik vanemtüürimehe käske.
Kui ma töötasin madrusena, siis paadihäirele ajal ma pidin minema oma kogunemiskohta ja kontrollima päästepaate ja minu kogunemis koht oli seitmendal tekkil „ paremaparda paaditekk“.
Olid õppused nagu:
Sinine MÜP
Laevapere 9000
Üldhäire
Sinine helicopter
Roheline reostus
Tulekahju- või laevavigastuse kontroll.
Tuletõrjesüsteemid
Laev M/S Star on varustatud erinevate tuletõrjesüsteemidega. Kõikides kajutites ja laeva ruumides on andurid . Laevas on järgmised tüüpi tulekahju andurid:

• Suitsuandurid
  
• Temperatuuriandurid
  
• Leegiandurid
  
• Temperatuuri/suitsuandurid
  

Suitsu- ja temperatuuri/suitsuandureid kasutatakse elu- ja teenindusruumides, masinaruumis. Temperatuuri- ja leegiandureid kasutatakse masinaruumis.
Ballast-, kuivendus- ja eluotstarbesüsteemid
Ballastsüsteem
Laeva peal on ballasti süsteem mis koosneb 12 tangidest need tangid tasakaalustavd laeva ja nende abil laadimise ajal hoiab parema püstuvust, tangid on vaja et vältida suure kreeni ja suure trimmi . Tangid saab mõõta mõõdulindiga. Et vältida suurt kreeni, selle süsteemi jaoks on spetsialselt eraldatut 5 tanki .
Kuivendussüsteem
Igal autitekil ja välistekil on pillsi kaevud . Pillsi kaevudest liigub veis pillsitanki, kust pärast vesi pääseb merre. Süsteem koosneb kogumiskaevudest, torustikest, pumbast, klappidest ja äravoolutorudest.
Eluotstarbesüsteemid
Igas kajutis ja koridoris on oma ventilatsioon , kus saab reguleerida temperatuuri, mis sulle sobib.
Meresõidu ajal tehtud tööd
Praktikal sain teha palju erinevaid töid. Praktika ajal käisin sillas ja seal seisin käsiroolis. Minu põhiline töökoht oli haalamis tekkil vööris, iga kord kui laev tuli sadamasse minu töö ajal, siis mina pidin haalma. Helsingis mina andsin springi otsa ja Tallinnas pidin andma kaks pressi otsa ja pidurdama, et ots ei kukuks vette. Enne sadamasse tulekut pidin tegema kauba lahti, auto klotsid korjama, treilerid rihmast lahti tegema. Sadamasse tulles pidin tegema koniringid, koristasin välistekki. Reisi ajal pidin pühkima autotekki liivast ja seda pesta, pidin ka pesema kollase liini (kus reisijad kõnnivad), tegin ka tööd relakaga, kui midagi oli roostes (näiteks pollar , haalamis tekk). Kui laev oli sadamas siis pootsman andis käsu pesta illuminaatoreid voolikuga ( 7,8,9 tekki aknaid), pesin voolikuga paadi tekki. Anti ka suunata autosid ja paigutada neid (lossamise ja laadimise ajal). Minu praktikal oli nii, et ühel nädalal pootsman jäi haigeks kolm päeva enne vahetust ja ta läks koju ja mind pandi töötama tema eest madrusena kolm päeva, nende kolmel päaevadel ma sain teha palju uusid töid, näiteks haalasin uuel kohal, andsin kaile piki otsaid, laadisin ja lossasin autoid.
Meresõidupraktika ajal toimunud eriolukorrad
Ükskord juhtus nii, et üks sildumis vints neljast läks katki ja terve nädala haalasime 3- ga sildumis vintsiga, pidime kasutama lisa otsi. Vintsi parandasid nädalaga, laeva mehaaanikut alles ei saanud vintsi parandada, sest nad ei teadnud mis osa kuhu läheb.
29