saabumiseks satelliidilt läks koodi korrelatsiooniga. Pseudokauguse saamine p=c* t + . Seejärel lisatakse parandid ning mitmelt satelliidilt saadud info järgi määratakse asukoht. 9. Kirjeldage faasi pseudokauguste saamise protseduuri. Faasi pseudokaugused saadakse 1 satelliidi faaside loendamisel kahel ajahetkel e. kahel positsioonil. ??? 10. Arutlege absoluutsete ja geodeetiliste kõrguste erinevuse üle. Miks see on GNSS juures oluline? Geodeetiline kõrgus - ellipsoidi pinnast Absoluutne kõrgus - kõrgus merepinnast GNSS juures oluline ?!?!? 11. Kuidas vastuvõtja kella viga eemaldatakse GPS-andmetest koodi mõõtmiste põhjal? trilateratsioon 12. Kuidas satelliidi kella viga eemaldatakse GPS-andmetest koodi mõõtmiste põhjal? * Absoluutse asukohamääramisega(koodi levikualale põhinev tehnoloogia) * diferentsiaalne mõõtmine selle metoodikaga asub üks vastuvõtja kindelpunktis mis
formaati. Ülesandeks oli teha kiirstaatiline mõõtmine Metsamaja esise parkla vasakus kaugemas nurgas paikneval punktil. Meie rühmale sai kasutatavaks instrumendiks Trimble R8. Ülesanne 1. Loo Trimble väliarvutis kiirstaatiliseks mõõtmiseks sobiv profiil (menüü „Configuration“). Pane kirja profiili loomise sammud. Kõigepealt lõime kasutatavasse väliarvutisse uue mõõtmisstiili ConfigurationSurvey StylesNew. Mõõtmisstiili tüübiks valime GNSS. Liikuvjaama seadetes määrame ära mõõtmiste tüübi, milleks on kiirstaatiline (Rast Static) ning salvestusintervalliks on 30 sekundit. Andmed salvestatakse väliarvutisse. Samuti tuleb siinkohal määrata vastuvõtja antenni tüüp ja punkt milleni mõõdetakse antenni kõrgus. Praegusel juhul on selleks vastuvõtja korpuse keskkoht (Center of bumper). Kuna kasutatav vastuvõtja GLONASS signaali vastu ei võta, siis selle lülitame välja.
3) Niitristiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. (vasak mõõt=parem mõõt) 4) Pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne Arvutused nivelleerimise väliraamatus Kõrguskasv = TV lugem - EV lugem Instrumendi horisont = TV punkti kõrgus + TV lugem Punkti kõrgus = TV punkti kõrgus + kõrguskasv (punkti kõrgus=instrumendi horisont - EV lugem) 6. loeng GPS/GNSS-süsteem Venemaal-GLONASS EUROOPAL-ENSS(European navigation system, tuntud kui Galileo) Hiinal kompass Üldnimetus: GNSS(GLOBAL NAVIGATSION SATELLITE SYSTEM) -Satelliidid, seirejaamad ja kasutajad 31 satelliiti, 6-l orbiidil Igal ajal nähtav vähemalt 4 satelliiti Tugev signaal L1 Nõrk singaal L2(palju täpsem) Vastuvõtjad on ühe -ja kahesageduslikud L1(tavatelefon, matkaseaded jne) GPS mõõtmismeetod 1) Vastuvõtjate arvu järgi -absoluutne asukohamääramine- üks vastuvõtja
........................................................................4 2.Elektrontahhümeeter .........................................................................................................................5 2.1 Ühemehe-tahhümeeter ...............................................................................................................5 2.2 Elektrontahhümeeter FOCUS 8 .................................................................................................5 3. GNSS/GPS seadmed ........................................................................................................................6 3.1 Trimble R4 GPS .........................................................................................................................6 4. Laserskanner.....................................................................................................................................7 4.1 Leica C10 laserskanner ........................................
on ühtlasi ka eesmärgiks mõõtmistel saavutada. Staatilisel GPS mõõtmisel tuleb kasutada kahesageduslikke vastuvõtjaid ning mõõtmissessioonide pikkuseks võib minimaalselt olla 90 minutit. Samuti tuleb GPS mõõtmised teostada selliselt, et võrku kuuluksid ainult mittetriviaalsed vektorid. Mõõtmised teostatakse kolme sessioonina (A, B ja C). Mõõdistustööde läbiviimiseks on planeeritud kasutada nelja Leica Viva GS14 GNSS vastuvõtjat (Joonis 10). Vastuvõtja suudab töödelda GPS (L1, L2, L2C), Glonass (L1, L2), BeiDou (B1, B2) ning Galileo satelliitide saadetavaid signaale. Kuna tegemist on staatiliste mõõtmistega, siis vastuvõtja andmelehelt huvitab meid just seadme võimaldatav täpsus staatilise mõõtmise puhul. Horisontaalseks täpsuseks on 3 mm+ 0,1 ppm ja kõrguslikuks 3,5 mm+ 0,4 ppm. Joonis 10. Leica Viva GS14 GNSS vastuvõtja
Viimane on võrdne mürapinge jaotuse standardhälbega • Q-funktsioon on defineeritud kui (normaaljaotuse „saba“): Modulatsiooniviiside häirekindlus • Koherentsel demoduleerimisel (algfaas teada): • Mittekoherentsel demoduleerimisel aga: (Digitaalsete sidesüsteemide puhul kasutatakse signaal-müra suhte asemel viimasega võrdelist suurust: biti energia Eb [J] suhet valge müra võimsuse spektraaltihedusse η [W/Hz]) 79.Kuidas töötab GNSS ja milleks seda kasutatakse? GNSS - Global Navigation Satellite System - Globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem Vastuvõtjad kasutavad olemasolevaid infrastruktuure (GPS, GLONASS, Galileo jne) Hästi väljaarendatud tehnoloogiad GPS “Global Positioning System” (1978) GLONASS - Глобальная навигационная спутниковая система (1993) Galileo (2016)
Operatsioonisüsteem Windows Embedded CE 6.0 Tahhümeeter Trimble VX Instrument on ainuke, mis teeb ära kerge vaevaga integreerituna optilise mõõdistamise, meetrilise pildistamise ja 3D skaneerimise. Pildistamise ja mõõdistamise tulemused on mõõdistaja jaoks disainitud ühte lahendusse- pildista ja ühenda skaneerimine. Instrument sisaldab kõiki S6-seeria Robotic instrumendi omadusi. VX-süsteemil on valmidus integreeritud mõõdistamiseks GPS/GNSS seadmega. ANDMED Skaneerimine: Kaugus 1m kuni 250 m Kiirus Kuni 15 punkti/ sek, tüüpiliselt 5 punkti/ sek Miinimun punkti kaugus 10 mm Kõrvalekalle 3 mm @ 150 mm Üksiku 3D punkti täpsus 10 mm @ 150 mm Nurga täpsus 1" (0,3 mgon) Kaugusmõõtmine, täpsus (RMSE):
liigub palju inimesi ja tehnikat, saavad istrumendid ja kindlustatud punktid kannatada. Seetõttu peab silmas pidama nii tööliste kui ka märgitavate punktide ohutust. Märktarad tuleks rajada mullatööde tsoonist nii palju eemale, et tööde käigus võimalikud ohud oleksid viidud miinimumi. Hoonete baasteljed märgitakse märktarale tugivõrgu punktidelt. Tänapäeval kasutatakse kindlepunktide loomiseks väga palju GNSS tehnoloogiat, mis võimaldab kiiresti ja küllaldaselt suure täpsusega luua märkimiseks vajalikud punktid. Hoone telgede nagu ka muude märkimistööde puhul on soovituslik kasutada elektrontahhümeetri orienteerimiseks mitut lähtepunkti ning võimalusel kasutada neid kõigi märkimiste puhul. Selline toiming vähendab lähtepunktide omavahelisest asendist tingitud vigade edasikandumist ja suurenemist märgitavatele punktidele.
ning keldri- või soklikorruse rajamine. Geodeedi ülesandeks nulltsükli tööde juures on loodusesse vajalike punktide märkimine vastavalt ette antud projektile. Tänapäeval võimaldavad digitaalsed joonised sellised märkimistööd teha suhteliselt lihtsaks. Loomulikult on lihtsus suhteline ning oleneb tööde teostaja teadmistest ning praktilistest kogemustest. Nulltsükli faasis peaks rajama kavandatavale ehitusobjektile mõõdistamisvõrgu. Tänapäeval kasutatakse selleks väga palju GNSS rakendust. Märgitakse ja kindlustatakse geodeedile teada olevad punktid ning määratakse neile koordinaadid, mida hiljem märkimistöödel või teostusmõõdistamisel kasutatakse. Hea on kui teostusmõõdistamisel kasutatakse samu punkte, millelt märkimine toimus. Samuti parandab täpsust ka asjaolu kui instrument asetseks enam-vähem samas kohas, kust toimus märkimine. Instrumenti vaba seisupunktina orienteerides oleks soovituslik
· teostusmõõdistamine ja plaanidel. Joonis · deformatsioonide uurimine Ekker täisnurga väljamärkimiseks. Joonis GNSS (Global Navigation Satellite systems) - satelliitmõõdistus. Joonis Laserskanner erinevate objektide (hooned, rajatised ka maapind) mõõdistamiseks. Joonis
Kavandatavad punktid on baaskaardilehel nr. 6342 tähistatud punaste kolmnurkadega ning nummerdatud. Kaardileht on koordinaatvõrgustiku poolt jaotatud 25 ruuduks. Punktide nummerdus kujuneb baaskaardilehe kahest esimesest numbrist 63 ning kaks viimast numbrit tulenevad ruudu numbrist, milles punkt asetseb (nt 6301 asub kaardilehe all vasakus nurgas jne.). 8 2.3 Kasutatavad instrumendid GPS mõõtmistel kasutatakse Trimble R10 GNSS seadmeid ning nendega ühilduvaid Trimble TSC3 väliarvuteid (Joonis 2). Selle konkreetse süsteemi GNSS antenn jälgib GNSS signaalialasid ning Trimble Stealth™ Ground Plane funktsioon takistab soovimatute signaalide (nt. peegeldumise) jõudmist antennielemendini. Trimble R10 süsteemi vastuvõtutehnoloogia suudab kasutada kõigi olemasolevate ja planeeritavate GNSS süsteemide signaale läbi 440 kanali (Geosoft OÜ). Täpsemalt seadme omaduste kohta saab lugeda andmelehelt (Lisa 1).
KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED PSR Primary Surveillance Radar, primaarradar SSR Secondary Surveillance Radar, sekundaarradar ICAO International Civil Aviation Organization, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon MLATMultilateration, multilateratsiooni seire TDOA Time Difference of Arrival, saabumisaegade erinevus ADS-B Automatic Dependent Surveillance-Broadcast, üldsaatega automaatne sõltuv seire GNSS Global Navigation Satellite System, globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem 3 SISSEJUHATUS Lennunduses on seireseadmed olulisel kohal lennunduse ohutuses. Seireseadmeid kasutatakse õhusõidukite jägimiseks. Seiresüsteemide abiga saab teada ka õhusõiduki kiiruse ja kõrguse. Nende abil saavad lennujuhtid varakult teada, kui õhus olevate
0.000 ms/hr. Samuti näeme failist, et on antud ka ionosfäärist tingitud signaali viivitus: 400,00 cm/min. Signaalide mitmeteelisuse standardhälbeks näidatakse 4,00 cm. Kõigi 11 jälgitud satelliidi kohta on näidatud ka, milliseid neilt tulevaid signaale vastuvõtja kogus ning toodud on ka nende kaldenurk. Eelnevalt mainitud satelliidi nr 30 puhul koguti 2 epohhi L1 ja C1 signaale. Teiste satelliitide andmeid koguti terve mõõtmiste aja vältel. Kuigi mõõtmised sooritati Trimble R8 GNSS seadmega, mis on vahepeal tekitanud probleeme, siis nende andmete põhjal ei tuvasta vastuvõtja töös häireid. Satelliitide kaldenurgad olid üldiselt suteliselt väikesed. Suurima kaldenurgaga oli satelliit nr 15 (53,13 ° ) ning kõige väiksemaga nr 30 (10,21 ° ning liikus allapoole- 6,72 ° ). Ülesanne 2. Vektorarvutus ja täpsuse hindamine Ülesandeks oli arvutada kahe Eesti EPN baasjaama vaheline vektor L-Est97 süsteemis 2×24 h sessiooni lahendusest
andmetele. Sel tingimusel, kui kasutakse raadiosidet või internetiühendust. Tingimustes, kus otsenähtavus satelliitidega puudub või signaal on tugevasti häiritud. EDAS levitab EGNOSi andmeid reaalajas (European GSA, 2017) EGNOSi töötati välja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA), Euroopa Komisjoni (EÜ) ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni (Eurocontrol) kolmepoolsel kokkuleppel. See on Galileo, globaalse navigatsioonisatelliitide süsteemi (GNSS) eelkäija, mida Euroopa Liit arendab (European GSA, 2017). 6 3. RAKENDUSED EGNOS Lennunduses EGNOS tagab täpsuse, mis on vajalik pilootidel lennuki juhtimiseks nii marsruudil kui ka rajal, mis toob kaasa reisijate suurema ohutuse ning tõstab ettevõtete efektiivsust ja kokkuhoidu. EGNOS võimaldab ka suurematel reisilennukitel maanduda piirkondlikes lennujaamades, kuna varemad navigatsioonilisasüsteemid ei olnud nii täpsed
(Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis on GPS? GPS pole piisav termin, kuna Ameerika Ühendriikide GPS-süsteemile leidub sarnaseid alternatiive ka teistel riikidel. Peaks kasutama ehk sõna satelliitpositsioneerimine või asukohamääramine satelliitide abil. Rahvusvaheliselt on tulnud uus termin GNSS (Global Navigation Satellite System, ehk ülemaailmne navigatsioonisatelliitide süsteem) (Jürgenson 2006). Teame, et GPS-mõõt-mine põhineb spetsiaalsetel satelliitidel, mis tiirlevad ümber Maa u 20 000 km kõrgusel. Meetodiks on kosmosetriangulatsiooni lahendamine. Aja mõõtmisest saavad joonepikkused, joonepikkustest ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z ja neist arvutab GPS-seadme protsessor ka geodeetilised koordinaadid B ja L ning tasapinnalised
• Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograafilise pinna) kaardistamine • Insenerigeodeesia – ehitusgeodeesia • Katastrimõõdistamine – juriidilis-füüsiline mõõdistamine Geomaatika Geodeesia + Geoinformaatika = Geomaatika See sisaldab meetodeid ja instrumente, mis on seotud: maamõõtmise, kaugseire, kartograafia, geoinformaatika (GIS), globaalse asukoha määramise (GPS, GNSS), fotogramm-meetria, geograafia, planeerimise, maakorralduse jne Geomaatika rakendusvaldkonnad * Air navigation services * Archaeological excavation and survey for GIS applications * Coastal zone management and mapping * Criminology * Disaster informatics for disaster risk reduction and response * The environment * Infrastructure management * Land management and reform * Natural resource monitoring and development * Seismic Interpretation * Urban planning * Oceanography * Meteorology
Graafiline käsitlus Keskmine hea Andmete strukutuur lihtne keeruline Geomeetriline täpsus väike suur Võrksüsteemi analüüs vilets hea Pindade analüüs hea keskmine Generaliseerimine lihtne Keerukas GNSS: GNSS-i funktsionaalsed osad: • Satelliitide süsteem • Maapealne korrektsioon • Keskne juhtimine • Andmete vastuvõtu ning väljastamise seadmed • Andmete kogumise ja edastamise seadmed BEIDOU • on Hiina satelliitnavigatsioonisüsteem, mis hetkel koosneb 5-st satelliidist (esimene saadeti orbiidile oktoobris 2000) ja on Hiina Kaitseministeeriumi kontrolli all. • Kasutatavad satelliidid on geostatsionaarsel orbiidil ja seega väljaspool Hiinat ei ole tegu
algpunkti. Oma laeva kujutist võib tagasi algpunkti asetada ka käsitsi. Tõelise liikumise režiimis oma laev liigub kuvaril kuni määratud kauguseni kuvari äärest, mille järel oma laeva kujutis pöördub tagasi algpunkti. Oma laeva kujutist võib tagasi algpunkti asetada ka käsitsi.Tõelise liikumise režiimis liikumatud objektid seisavad paigal. Oma laeva kiiruse andurid(stabilisation refrence) Kiirust põhja suhtes määratakse põhiliselt GNSS teabe abil. Võimalik on kasutada ka Doppler logi „põhja” režiimis. Nende allikate andmetesse tuleb suhtuda ettevaatlikult, sest: Doppler logi võib teatud iseloomuga merepõhja (näit, vedel muda) suhtes kiirust valesti mõõta, GNSS andmed pole alati täpsed Vastavalt SOLAS nõudele peavad kõik laevad mahutavusega 50 000 ja enam olema varustatud kauguse mõõtmise seadmega (distance measuring equipment-SDE), mis näitab kiirust ja läbitud vahemaad põhja suhtes
g) kaldalt-laevale toimimine: võimalik on ohutusega seotud andmete edastamine kaldalt laevale. AISile on iseloomulik sõltumatu režiim, mis kasutab SOTDMAd ning ei vaja korraldusi andvat peajaama. Raadioprotokoll on koostatud selliselt, et laeval paiknevad jaamad toimivad sõltumatul, iseorganiseeruval moel, vahetades kanali pöörduse parameetreid. Aeg on jagatud üheminutilistesse raamidesse 2,250 ajaühikuga raadiokanali kohta, mis on sünkroniseeritud GNSS UTC aja poolt. Iga osaleja korraldab oma ligipääsu raadiokanalile, valides endale vabad ajaühikud, võttes arvesse ajaühikute tulevast kasutust teiste jaamade poolt. Ajaühikute jaotamine ei nõua keskseadme-poolset kontrollimist. Sisevee-AISi jaam koosneb peaasjalikult järgmistest osadest: h) VHF-transiiver (1 saatja/2 vastuvõtjat); i) GNSS-vastuvõtja; j) andmetöötlusseade. Universaalne laevale paigaldatud AIS, sellisena nagu see on määratletud ning
Kaubamärgid: -iScala -Vantage -Epicor ITSM ARUCAD SÜSTEEMID AruCAD Süsteemid OÜ tegeleb navigeerimiseks ja geoinfo kogumiseks mõeldud seadmete müügiga. Meil on kogemused ja kompetents CAD projekteerimise, GIS planeerimise ja 3D visualiseerimise tarkvarade müügis ja konsultatsioonides. Esindame mobiilseid, tugevdatud korpusega arvutiseadmeid tootvat firmat Handheld Koostöös oma partneri InfoEra-ga tarnime Ashtech GPS/GNSS seadmeid ja lahendusi ning Riegl laserskanneerimise tehnikat. Minu valik Mina valiksin laoprogrammiks OÜ KMA tarkvara, sellepärast, et on väga mitmekülgne tarkvara, KMA valdab endas : Ladu20- Kogu lao- ja müügitöö haldus. sh.: · hulgi- ja jaemüük · ettevõttesisene sisekäive Ladu20 suhtlus väliste partneritega · pidev laoseisu, tellimuste ja broneeringute seisude kajastumine · partnerite VMI laovarude jälgimine · pandipakendi haldus
GIS-i pakette, mida saab kohandada vastavalt spetsiifilisele ülesandele. Pidevalt suureneb ruumiliste andmete ning kaardirakenduste hulk, mis on saadaval läbi veebikeskkonna. 3 Mis on GPS? GPS pole piisav termin, kuna Ameerika Ühendriikide GPS-süsteemile leidub sarnaseid alternatiive ka teistel riikidel. Peaks kasutama ehk sõna satelliitpositsioneerimine või asukohamääramine satelliitide abil. Rahvusvaheliselt on tulnud uus termin GNSS (Global Navigation Satellite System, ehk ülemaailmne navigatsioonisatelliitide süsteem) (Jürgenson 2006). Teame, et GPS-mõõt-mine põhineb spetsiaalsetel satelliitidel, mis tiirlevad ümber Maa u 20 000 km kõrgusel. Meetodiks on kosmosetriangulatsiooni lahendamine. Aja mõõtmisest saavad joonepikkused, joonepikkustest ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z ja neist arvutab GPS-seadme protsessor ka geodeetilised koordinaadid B ja L ning tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y kasvõi
optimal AIS solution for use on all types of ships. The NIS 2002 MkII is fully in compliance with international regulation and standards as well as with national and class requirements. The NIS 2002 MkII Transponder consists of a combined radio transceiver unit, GPS receiver, controller unit and a separate display (MKD) unit, complete with GPS and VHF antennas. The NIS 2002 MkII Transponder can easily be interfaced to the required sensors on the bridge e.g. Gyro and GNSS. It as already been tested and interfaced with most external navigation presentation systems on the market (Radar, ECS/ECDIS). The NIS 2002 MkII is prepared for connection to Long-Range systems like Inmarsat C. It has a user-friendlyinterface for plotting of other ships on a radar like display. It can also display information about other vessels sorted by bearing or range. The display also handles the sending/receiving of messages. Features :
Geostatsionaarsete satelliitide kõrguseks on planeeritud 35 800 km, nende trajektoorid on konstantsetel laiustel ja tiirlemisaeg ühtib Maa pöörlemisajaga, nii et nad "ripuksid" teatud punktides Lõuna-Euroopa, Kesk-aafrika ja Lõunamere kohal. Geosünkroonsed on planeeritud joonestama kaheksaid Atlandi ookeani, Lääne-Euroopa ja Lääne-aafrika ning Ida-Euroopa, Lääne- Aasia ja India ookeani kohal. GALILEO peaks saama valmis 2008. aastaks.GPS, GLONASS ja ENSS moodustaksid koos nn. GNSS (Global Navigation Satellite System). Kokkuvõte Käes oleva töö eesmärk oli anda ülevaade asukohamääramise süsteemist GPS ja luua materjal, millest oleks kasu kõikidel huvilistel ja ka mõne mõõtmistega seotud aine õpilastel. Tööd on hea kasutada lisamaterjalina, kuna vaatamata süsteemipopulaarsusele on eesti keelset materjali siiski vähe. Töö kirjutamisel püüdsin tuua välja huvitavamaid aspekte GPS süsteemitekkeloost ning kasutusvaldkondadest
Rannale lähenemisel peab vahitüürimees kaardilt määrama esimesena nähtavale ilmuva tuletorni ja tema tule karakteristiku ning leidma ta teiste kaldatulede seast. Elektroonilised navigatsiooni- vahendid GPS GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. Hetkel ainus täisfunktsionaalne GNSS. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti ("GPS tähtkuju"), mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Sellise kaugusega on tagatud orbiitide stabiilsus, täpsus ja täpsustus ei sega maa atmosfäär. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel (24h) peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks
Rannale lähenemisel peab vahitüürimees kaardilt määrama esimesena nähtavale ilmuva tuletorni ja tema tule karakteristiku ning leidma ta teiste kaldatulede seast. Elektroonilised navigatsiooni- vahendid GPS GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. Hetkel ainus täisfunktsionaalne GNSS. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti ("GPS tähtkuju"), mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Sellise kaugusega on tagatud orbiitide stabiilsus, täpsus ja täpsustus ei sega maa atmosfäär. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel (24h) peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks
annaabi.ee 
