Väliskkorpusel on suurem soojuspaisumine, mille tulemusel korpus pikeneb ja liigutab varrast mis asub korpuse sees, samuti kaasa. 6.Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter. Kulu registreerivad kontrollmõõteriistad. Ujuktüüpi kulumõõtja ehk rotameeter on samuti drosselkulumõõtja, mis koosneb koonilisest klaastorust ja ujukist selle sees. Mõõdetav keskkond juhitakse alt sisse ja ujuk tõuseb üles. Tasakaaluseisus ujuki kaal tasakaalustatakse voolu jõul rõhulangusega p=p 1 p2, milline mõjub tema pinnale. Ujuk hoitakse torus teatud kõrgusel h. Erinevate kuluväärtuste puhul p jääb samaks, aga pilu ujuki ja toru seina vahel, mida läbib mõõdetav keskkond ja ujuki kõrgus torus muutuvad. Ujuki kõrgus seega iseloomustab üheselt läbivoolava keskkonna kulu. Ujukid valmistatakse eboniidist, alumiiniumist, terasest jne.. Seda kulumõõtjat saab kasutada ainult ühe
pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Kõige vooluring sulgeb tiiviku keres olev kontakt iga 20 veetaimi täis või jääkaane all. Vooluhulga levinumad on limnigraafid, mis registreerivad pöörde järel sellest annab teada lühikene mõõtmise ajal tuleb registreerida veetase veetaset pidevalt. Limnigraafi põhiosad on trossi valgus- või helisignaal. Loetakse signaalide arv, lävendis. Kiiruste mõõtmise kestel tehakse seda külge ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele mis mahub stopperiga mõõdetud ajavahemikku vähemalt 4x. Kui veetase ei muutu üle 10cm, kinnitatakse spetsiaalne joonitud paber (vähemalt 60 sekundit). Moodsamatel tiivikutel võetakse arvutustasemeks vaatluste keskm. Kui (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise sulgub kontakt iga rootoripöörde järel ning muutus on suurem, tuleb iga kiirusvertikaali
..................................................................8 3.1Lihtkäsiõnge ritv................................................................................................................ 9 3.2 Lihtkäsiõnge tamiil........................................................................................................... 9 3.3Lihtkäsiõnge konks............................................................................................................ 9 3.4Lihtkäsiõnge ujuk...............................................................................................................9 4.Spinning................................................................................................................................. 10 4.1 Spinninguridvad..............................................................................................................10 4.2Spinningurull............................................................................................
kasutada. Pneumaatilise rõhuanduri tööpõhimõte on järgmine. Mõõdetav rõhk tajurilt kantakse üle 15. Rotameetrid on mõeldud kasutamiseks homogeenstete läbipaistvate vedelike ja gaaside kulu mõõtmiseks suletud torustikes. Rotameetrid ei vaja tööks täiendavat toiteallikat. Rotameeter töötab järgmisel põhimõttel. Tõusva voolusega koonilisesekanalis 1, kus ristlõige suureneb, asetseb ujuk 2. Tema kõrguse kanalis määrab üheselt vedeliku kulu läbi kanali. Mida suurem on kulu, seda suurem on vooluse rõngakujuline ristlõikepind ja seda kõrgemale tõuseb ujuk kanalis. Rõhulang takistusel age ei muutu. 16. Ultrahelikulumõõtturi töö põhineb nähtusel, et ultraheli leviku faktiline kiirus liikuvas keskkonnas sõltub ultrahelikiiruse ja keskkonna liikumise kiiruse vektorite vastastikuses suhtes. Kui näiteks ultraheli ja
Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. 5 3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja
piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.2.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja.
Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 115. 1.3.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja.
Protsess:mater.ja seadmete kohale toomone,veealuste torukraavide kaevamine,keevitamine,survestamine, korrosioonivastase tõrje Parvetus meetod-toru valmis vesisisse ja nii viiakse õigesse kohta ja uputatakse ja kinnitatakse Pööramis meetod-kaldal valmistatud toru lastakse vette,ots on kinnitatud kaldasse ja pööratakse risti jõega Ujuv praamilt- praamilt Vedamisega-laevatavatel jõgedel.valmistoru raudteelt või parvetus kraavi ning veetekse traktoriga läbi jõe.Toru otsas ujuk,et ei tunguks põhja. Talvel jäält-tuukrid aitavad rihtida.kinnitatakse põhja vaiadega või kruviankrutega ja kaetakse jämeliivaga.survestamine
vesiluku läbi eemaldab seadmest. Pakitud scrbberid laialt kasutatav nagu absorberina gaasi kogumist gaasiliste komponentidest (SO2 , NO2 , CO, N jne.) 3 Joon. 1. Pakitud scrubber 1 – kere ; 2 – otsik ; 3 – gaasi sisenemiseks toru ; 4 – hüdrauliline lüli ; 5 – gaasi väljumiseks toru ; 6 – pihustid ; 7 – luuk ; 8 – ujuk ; 9 – takn ; 1.2. Tsentrifugaal scrubber Gaasi puhastamine lisanditest tsentrifugaal scrubberi abil (joon. 2.) viitab märg puhastusmeetodile. Tsentrifugaal scrubber kujutab endast vertikaalne silinder, kus tolmune õhk siseneb toru läbi, mis asub seades alumises osas ja puhas õhk väljub toru läbi, mis asub ülaosas. Sisenenud õhk liigub spiraalselt, lisandid õhus, pestakse veega ja puhastatud õhk tõuseb ja väljub läbi toru. Gaasi
piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on tähistatud skeemil numbritega 1–15. 1.2.3. Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast: - torustikus voolava vedeliku kulu mõõtesüsteem - vedeliku nivoo mõõtesüsteem Vedeliku kulu mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset paagil 1 asuvat mõõteanumat 3, millel on põhjaklapp 5 ja nivooklaasiga 4 varustatud nivood näitav ujuk 6. Vedeliku kulu mõõtmiseks sulgetakse põhjaklapp 5 ning kindlal algnivool käivitatakse stopper (märkida ülesse algnäit). Fikseeritakse mingi kindel lõppnivoo (märkida ülesse lõppnäit) ning märgitakse üles aeg, mis kulus selle saavutamiseks. Kasutades kaliibrimisgraafikut (Lisa 1), määratakse vedeliku maht, mis antud ajavahemikus välja voolas. Seejärel avatakse põhjaklapp ning lastakse veel voolata paaki 1, kus vedeliku nivoo peab olema allpool mõõteanuma põhja.
detsimeetrijaotised, mis on omakorda jagatud kahesentimeetristeks ribadeks. Kombineeritud peel nii vaiad kui ka latid. Ülekandepeel: Selle puhul registreeritakse veetase mõõteristlõikest eemal. Registreerimisriistu on mitmesuguseid: automaatseid ja mitteautomaatseid, isekirjutatavaid ning kaugseadmeid. Veetaset mehaaniliselt, pneumaatiliselt või elektrooniliselt pidevalt registreerivad riistad on limnigraafid. Mehaaniline limnigraaf põhiosad on trossi külge kinnitatud ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele pannakse spetsiaalne joonitud paber (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise tulemusena veetaseme muutumise graafik. Limnigraafi tarvis rajatakse jõe kaldasse kaev, mis on toru kaudu ühendatud vooluveekoguga. Meerik paikneb kaevupealses onnis. Ei saa panna lihtsalt vooluvette. Hüdrostaatiline limnigraaf koosneb veealusest rõhusensorist, kaablist ning kuival paiknevast elektroonilisest andmesalvestist (loggerist). Sensori membraanile mõjuv
diafragma kulukoefitsient, 0< <1. Diafragma kulukoefitsient sõltub nii fluidumi hüdrodünaamilisest reziimist (ehk teisisõnu Reynoldsi kriteeriumi suurusest), kui ka toru ja diafragma avade läbimõõdu erinevusest. Kuna diafragma ava on toru läbimõõdust tavaliselt umbes 3-4 korda väiksem, võib läbimõõtude suhet võib arvestamata (1-0.254 = 0.996). Mõõteriistad, milles muutub voolu ristlõikepindala Rotameeter kujutab endast vertikaalset koonilist toru, mille sees asub ujuk. Vedelik voolab rotameetris alt ülessse. Vedelik voolab läbi pilu ujuki ja seina vahel. Ujukile mõjub raskusjõud ja vedeliku liikumisest tingitud hõõrdejõud. Voo dünaamilise rõhu tõttu liigub ujuk üles kuni tekkiv rõhulang tasakaalustab ujuki kaalu. Joonis 3.8 Rotameeter 3.4.3 Hõõrdetakistus ja kohttakistus Nagu sai varem mainitud, Bernoulli võrrand reaalvedelikude jaoks sisaldab survekadu
Teatavasti, kui vedelik läbib torus kitsama koha suureneb seal kiirus ja tekib rõhulangus. Seejuures, mida suurem on rõhulangus, seda suurem on kulu. W = Kf√ Δp (3.2.16) kus: K – proportsionaalsustegur, sõltub mõõdetava keskkonna tihedusest ja drosseli kulukarakteristikutest; f – drosseli ava pind; Δp = p1 – p2; Rotameeter (joonis 0.2.28c) on rõhulanguandur, koosneb koonilisest klaasist torust, millele joonistatud skaala. Klaastoru sees on ujuk. Püsirežiimis ujuki kaal tasakaalustatakse mõõdetava keskkonna voolu jõul, mis mõjub tema pinnale suurusega Δp = p1 – p2 ja ujuk püsib torus teatud kõrgusel h. Erinevate püsivate kuluväärtuste juures rõhkude vahe Δp jääb samaks, pilu pind f ujuki ja toru seina vahel ning ujuki kõrgus h muutuvad vastavalt kulu muutusele. Mõõdetava keskkonna kulu on proportsionaalne pinna f väärtusele ja üheselt iseloomustatakse ujuki kõrgusega torus h. Joonisel 0.2
tasemele peatuma. Maksimumtermomeetri näitena võib tuua tavalise meditsiinilise termomeetri, millega igal inimesel on tulnud kokku puutuda. 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1) Miinimumtermomeeter on vedeliktermomeeter, millega määratakse mingi ajavahemiku kõige madalam temperatuur. Tavaliselt on miinimumtermomeetri kapillaartoru täidetud piiritusega. Piirituse sees ujub tihvt (ujuk), mis meenutab kahe peaga nööpnõela. Kui õhutemperatuur tõuseb, liigub vedelik vabalt tihvtist mööda, tihvt ise jääb paigale. Kui temperatuur langeb, tõmbab vedeliku pind tihvti enesega kaasa selle kõrguseni. Miinimumtermomeeter asetatakse alati horisontaalselt. 1. 3 Termograaf (2) Õhutemperatuuri pidevaks ülesmärkimiseks kasutatakse termograafi. Termograafi põhiosaks on kõveraks painutatud bimetallplaat, mille külge kinnitub üleskandesüsteemi abil metallosuti
trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on
trafot. Iga trafo koosneb ühisele alusele keritud primaarmähisest ja kahesektsioonilisest sekundaarmähisest. Trafo I muudab anduri signaali elektriliseks, trafo II edastab selle mõõteriista, trafo III on skeemi kontrollimiseks ja häälestamiseks. Joonis (eksamile antud): 15 Kasutamine: Lisaks manomeetrilisele torule võib dif-trans muundurile sisendsignaali anda sülfoon, membraan, nivooanduri ujuk jne. Dif-trans muunduri pluss on mõõtetulemuste muutumatus, miinus aga see, et identsusenõude tõttu tuleb I ja II trafo alati koos asendada. 24. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurid. Jõukompensatsiooniga muundurid. Normeerivad muundurid termopaaridega mõõtmiseks. Unifitseeritud alalisvoolu väljundiga muundurit kasutatakse arvutitega juhitavates süsteemides. Signaale on võimalik kanda kilomeetrite kaugusele. Mõõteriist on
Mitmed täielikku teenusepaketti pakkuvad tehnoloogiafirmad ei piirdu üksnes nisitoodete ja -teenuste pakkumisega, vaid on tihtipeale nõus võtma enda kanda kogu naftamaardla arendamise protsessi teostatavusuuringuist kuni paiksete, ujuvate ja merealuste tootmissüsteemide kavandamise, paigaldamise ja hooldamiseni. Norra ettevõtted on esimesena kasutusele võtnud sellised moodsad tehnoloogilised rakendused nagu horisontaalne puurimine, kolmemõõtmeline seismoloogia ning ujuk- ja merealune tehnoloogia. Keskendumine naftapuurimise täiustamisele ja keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendamisele aitab tulevikus veelgi tõsta Norra nafta- ja gaasitööstuse konkurentsivõimet. Tänapäeva teadusmaailma iseloomustab aga tihe rahvusvaheline koostöö. Ühest küljest on Norral kui ühel maailma rikkaimal riigil kohustus toetada uute teadmiste loomist ja anda oma panus rahvusvahelisel teadusareenil. Teisest küljest on Norra
kiirust 1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi - hüdrodünaamiline logi - induktsioonlogi - Dopplerlogi Kiirusühik on pärit aluse kiirusemõõtmise viisist ujukiga, halg (inglise keeles log), tünn vms, mille külge kinnitati logiliin sõlmedega. Ujuk visati vette ja loeti liinile iga 47 jala ning 3 tolli tagant tehtud sõlmi, mida logi tekilt sikutas 28 sekundi jooksul. Logiõiend Logid mõõdavad kiirust või läbitud vahemaad teatud veaga, mida nimetatakse logiõiendiks (lg). Logiõiend väljendatakse protsentides : S ( LN 2 LN1 ) lg 100 S kus S on kaardi järgi läbitud vahemaa Logitegur Logiõiendi asemel võib kasutada logitegurit K lg:
1 meremiil tunnis. Laeva poolt läbitud tee ja laeva kiiruse mõõtmiseks kasutatavaid riistu nimetatakse logideks. Mainitud logid mõõdavad laeva kiirust vee suhtes. Meresõidus on kasutusel olnud mitmesuguseid logisid: - käsilogi - mehaaniline logi - hüdrodünaamiline logi - induktsioonlogi - Dopplerlogi Kiirusühik on pärit aluse kiirusemõõtmise viisist ujukiga, halg (inglise keeles log), tünn vms, mille külge kinnitati logiliin sõlmedega. Ujuk visati vette ja loeti liinile iga 47 jala ning 3 tolli tagant tehtud sõlmi, mida logi tekilt sikutas 28 sekundi jooksul. Logiõiend Logid mõõdavad kiirust või läbitud vahemaad teatud veaga, mida nimetatakse logiõiendiks (lg). Logiõiend väljendatakse protsentides : S - ( LN 2 - LN1 ) lg = 100 S kus S on kaardi järgi läbitud vahemaa Logitegur
filterelement ummistub, tuleb seda aeg ajalt pesta või välja vahetada. Normaalelemendi puhastusaste on 30-70 µm, peenpuhastuse korral maks. 3 µm. Juhul, kui anumasse koguneb palju vett, on soovitav käsitsitühjendamise asemel kasutada automaatset tühjendamist (sele 32). 32 Sele 31 - Õhufilter 4.2.2 Automaatne vee eemaldaja. Anumasse kogunenud vesi valgub kanali (6) kaudu tihendusrõngaste (1) ja (2) vahelisse ruumi. Vee kogunedes tõuseb ujuk (3) üles. Teatud tasemel avaneb klapp (7), mille tagajärjel lükkab suruõhk siibri (5) paremale, avades veele väljavoolu. Klapi (7) sulgedes toimub düüsi (4) kaudu õhu aeglane väljavool võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 4.2.3 Rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus
Starteri mootoril tuleb enne järgmist käivitust lasta jahtuda umbes 15 sekundit. 7. Väga külma ilmaga (alla 10 kraadi), võib osutuda vajalikuks suurendada eelsoojendusaega 30 sekundini ja starteri käivitusaega kuni 1 minutini. Starteri lüliti 31 Paadi vabastusmehhanismi kasutamine Vabastamine tavaolukorras : - Pööra stopperpolti (1) ja tõmba see pesast välja - Kui paat jõuab vette vabastab ujuk vabastusmehhanismi stopperi (3). - Tõmba kang (2) kiiresti alla, mis vabastab paaditalid juhul, kui nad on koormatud. Mere Evakuatsiooni-Süsteem (MES) IMO/SOLAS EVAKUATSIOONISUKA TÄHISTUS Laevale on paigaldatud 6 vertikaalset evakuatsioonisukka, mis asetsevad 6. tekil. MES jaamade mahutavus on : MES-jaam Mahutavus (inimest) MES 1 (vööripoolne PP) 4x101=404 MES 2 (vööripoolne VP) 4x101=404
filterelement ummistub, tuleb seda aeg ajalt pesta või välja vahetada. Normaalelemendi puhastusaste on 30-70 µm, peenpuhastuse korral maks. 3 µm. Juhul, kui anumasse koguneb palju vett, on soovitav käsitsitühjendamise asemel kasutada automaatset tühjendamist (sele 32). 32 Sele 31 - Õhufilter 4.2.2 Automaatne vee eemaldaja. Anumasse kogunenud vesi valgub kanali (6) kaudu tihendusrõngaste (1) ja (2) vahelisse ruumi. Vee kogunedes tõuseb ujuk (3) üles. Teatud tasemel avaneb klapp (7), mille tagajärjel lükkab suruõhk siibri (5) paremale, avades veele väljavoolu. Klapi (7) sulgedes toimub düüsi (4) kaudu õhu aeglane väljavool võimaldades siibril (5) liikuda sujuvalt algasendisse (sele 32). Sele 32 - Automaatne vee eemaldaja 4.2.3 Rõhuregulaator 4.2.3.1 Õhu väljalaskega rõhuregulaator Rõhuregulaatori ülesandeks on hoida töörõhk konstantne sõltumatult tarbitavast õhu vooluhulgast ja rõhust pneumotorustikus
ülerõhuga tankist väljunud gaasi masti tippu. 8.9 Lasti tasememõõdikud Gaasiveolaevade koodeks ja klassifitseerimisühingud nõuavad tankide varustamist vähemalt ühe tasememõõdikuga. IMO liigitab mõõdikud järgmiselt: - kaudsed mõõdikud kaalu- või voolumõõdikud - suletud tüüpi mõõdikud, mis asuvad väljaspool tanki nagu ultrahelil ja radioaktiivsetel isotoopidel töötavad mõõdikud - suletud tüüpi mõõdikud, mis asuvad tankis ujuk ja mullmõõdikud. Tankis asuvate mõõdikute kasutamisel satub atmosfääri väike kogus vedelikku või auru. LPG-gaasiveolaevadel kasutatakse kahte viimast tüüpi mõõdikuid, LNG-gaasiveolaevadel reeglina suletud tüüpi mõõdikuid. Ujukmõõdik koosneb mõõdulindist, mõõdulindi külge kinnitatud ujukist ja näiturist, näitu võib lugeda kohapeal vastavast aknast või edastada 36 näidukordajatele laeva eri paigus. Mõõdutoru on suletav klapiga, mille sulgemisel on
30 normaalselt 2 ning lisaks diislikütuse kulupaak katla külmalt käivitamiseks ja selle töö tagamiseks kuni auru saamiseni ning põhikütuse soojendamiseni ettenähtud tempera-tuurini. Kuna katla kütusesüsteemis reeglina eraldi settepaake ei kasutata, täidavad kulupaagid ühtlasi ka settepaagi funktsioone. Kõik kütusemahutid peavad olema varustatud seadmetega kütusenivoo määramiseks (mõõtetorud, mõõduklaasid, ujuk- või muud tüüpi seadmed olenevalt mahuti otstarbest ja paigutusest laevas), ning õhutorudega, mis on välja viidud avatekile. Mõõtetorude otsad avatekil suletakse keermestatud korkidega; masina- või katlaruumi avanevatel mõõtetorude otstel peavad olema isesulguvad sulgurid. Õhutorude otsad avatekil peavad olema varustatud kaitsekupli ja metallvõrguga tule leviku tõkestamiseks ning ujukklapiga merevee mahutisse sattumise vältimiseks.
lõõr. Kütusekraani avamisel voolab ben- buraatoris valmistada ülirikas segu (l : 4 ... l : 6), sest osa siin paagist ujukikambrisse. Teatud taseme saavutamisel temas olevast bensiinist kondenseerub enne süütemomenti suleb bensiini juurdepääsu ujukiga ühendatud nõel- kokkupuutel külmade detailidega. klapp. Koos bensiini taseme langusega ujukikambris Tühikäigu väikestel pööretel vajatakse vajub ujuk allapoole, avab nõelklapi ja seega bensiini mootori stabiilseks tööks tugevalt rikastatud küttesegu. juurdevoolu. See kõlab esialgu uskumatult, kuna mootor ju siis ei vea Segukambris segatakse bensiin ja õhk vajaliku koosti- midagi peale iseenda. Põhjuseks on asjaolu, et väikestel sega kütteseguks. Segukamber (lõõr) kujutab endast rõht-
Keerukuse järgi: Ühe ja mitmekontuurilised 1. ühekontuurilised: üks regulaator reguleerib ühte objekti või ühte parameetrit 2. mitmekontuurilised: Mitme füüsikalise suuruse (protsessi või objekti) üheaegne reguleerimine. Reguleerimisobjekt kuulub üheaegselt mitmesse vastastikku rohkem või vähem sõltuvasse süsteemi ja temale toimib mitu regulaatorit. Otsetoime regulaator töötab jõu või energia arvel, mida arendab andur. Nt. WC- ujuk Kaudse toimega reguleerimissüsteem kasutab välist energiaallikat. 4. ARS ehituse põhiprintsiibid. AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t)
on olemas õhutorud õhu vabaks väljapääsuks tsisternist selle täitumisel. Nende torude diameeter on mitte vähem kui 50 mm ja nad saavad alguse tsisterni kõige kõrgemast kohast. Risustumise kaitseks on õhutorude ülemised otsad painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis-kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud. See koosneb liigendiga ühendatud 10 cm pikkustest enamasti
olemas õhutorud õhu vabaks väljapääsuks tsisternist selle täitumisel. Nende torude diameeter on mitte vähem kui 50 mm ja nad saavad alguse tsisterni kõige kõrgemast kohast. Risustumise kaitseks on õhutorude ülemised otsad painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis- kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud. See koosneb liigendiga ühendatud 10 cm pikkustest enamasti pronksist või mõnest muust
on olemas õhutorud õhu vabaks väljapääsuks tsisternist selle täitumisel. Nende torude diameeter on mitte vähem kui 50 mm ja nad saavad alguse tsisterni kõige kõrgemast kohast. Risustumise kaitseks on õhutorude ülemised otsad painutatud allapoole. Mageveetsisternide õhutorudel on veel tolmuvastane filter, kütusetsisternide õhutorudel aga tulekaitse võrgud. Et vesi tormise ilmaga ei sattuks tsisterni, varustatakse õhutoru ots ujuk-klapiga, mis kujutab endast kullist või korgist palli. Tavalises asendis ei sega pall õhu läbipääsu, kuid laine tõusul toruni tõuseb ujudes üles sulgedes sissepääsu torusse. Mõõtetorude süsteem. Mõõtetorud on vajalikud vedeliku taseme mõõtmiseks tsisternis, pilsis või kogumis-kaevus. Mõõtetokk võib olla eraldi või statsionaarselt mõõtetoru korgi külge kinnitatud. See koosneb liigendiga ühendatud 10 cm pikkustest enamasti
Nii tähenduse referentsuse kui kujunditeooria on küllalt head konkreetsete sõnade puhul, millel on üldiselt piisavalt üheselt mõistetavad tähendused. Ent kumbki neist ei sobi kuigi hästi abstraktsetel sõnadel (näiteks tõde, õiglus, ausus, õigus, siirus, sihikindlus jms.) kasutamiseks. Viimastele pole olemas hõlpsasti leitavaid esindusi osutusi ega kujundeid. Ka paljude tähendustega või ebamäärase tähendusega sõnadele (näiteks ujuk, taim, elusolend jms.) ei sobi ei tähenduse referentsuse ega kujunditeooriad. Liiatigi ei suuda kumbki teooria seletada funktsionaalsete morfeemide (ja, ei, või, lane jms.) tähendusi. Tähenduse entsükolopeediline teooria Tähenduse selle teooria kohaselt on mõiste tähenduseks kõik see, mida me selle mõiste kohta teame. Reeglina tähendab see meie poolt meelde jäetud informatsiooni (Clark & Clark, 1977). Mõiste "koer" tähenduseks on seega kõik see, mida ma tean
annaabi.ee 
