Sildumine (0)

Sildumisseadmed ml „ Star “
Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi , millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus.
Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls -Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V , 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm.
Ahtris: 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm
( Ahtri vintsid) (Vööri vintsid)
Detailid
Pollarid: kujutavad endast valatud või keevitatud postipaari. Haalamisots asetatakse pollari postidele kaheksakujuliselt.
Klüüsid: on ette nähtud sildumisotsa juhtimiseks läbi umbreelingu. Malmist või terasest kraega, mis ääristab sildumisotsa reelingust läbiminekuava. Kraed on ümardatud, et vältida trossi järsku murdumist. Sildumisotsa hõõrdumis vähendamiseks on kasutusel ka rullikutega klüüsid.
Kiibid : on mõeldud otsa juhtimiseks üle teki- või umbreelingu ääre. (kasutatakse väiksematel laevadel)
Juhtrullik: on vertikaalsel tugipostil asetsev rullik. Mõeldud otsa suunamiseks sildumistekil.
Troosipool: kujutab endast trumlit, mis mõeldud sildumisotste hoidmiseks.
Vahendid
Sildumisotsad: (haalamisotsad) võivad olla taimkiust (manilla, kanep , herkules), terastrossid või sünteetilised (polüpropüleen, kapron ) otsad . Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas. Terastrosse hoitakse harilikult trossipoolidel või automatiseeritud haalamisvintside töötrumlitel. Sünteetilised ja taimkiudotsad võivad samuti olla trossipoolidel, kuid sageli hoitakse neid puitrestidel kaetuna presentkattega või viiakse nad ülesõidu ajaks laoruumi.
Vendrid: kasutatakse laevakere kaitseks sildumisel teise laeva või kai külge. Valmistatud elastsest materjalist.
Viskeliin: mõeldud sildumisotsa kaldale andmiseks .
Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva projekteerimist ja ehitamist jälgiv klassifikatsiooniühing olenevalt laeva suurusest, otstarbest, sõidurajoonist jne. Enamik klassifikatsiooniühinguid kasutab spetsiaalset valemit, mille üks komponente on veeväljasurve täislastis, kuhu kuulub ka laeva purjestus pinna suurus tühjalt ja muud laeva andmed. Selle valemi tulemi järgi määratakse ära laeva sildumisotste arv, pikkus ja tugevus. Aga ka paljude üksikdetailide arv ja mõõtmed.
Rambid
Laevas on viis rampi, mis on üksteisest erinevad ,aga omavad kõik suurt tähtsust. Rambid on hüdrauliliselt liigutatavad.
Vööri ramp : Pikkus 18,0 m , see on koos labadega.
Vaba sõiduruum on 4,7 m , kõrgus 5,0 m.
Ahtri ramp: Pikkus 11,0 m koos labadega, mis on 3,0 m.
Vaba sõiduruum on 18,0 m lai, 5,0 m kõrge.
Tõstetav tilting ramp: Täis pikkus koos labadega on 44,0 m, mõlema laba pikkus
on 2,5 m vaba sõiduruumi laius on 6,0 m, kõrgus 5,0 m. Tõstejõud on 250 t.
Tõstetava autoteki nr 6 rambid: Mõlemad on 19,9 m pikad ja 10,05 m laiad.
Vaba sõidukõrgus on 2,1 m, sõiduruumi laius on 9,6 m.
Sildumine
Tekimeeskonna jaotus ja kohustused sildumisel.
Haalamise ettevalmistus:

• Kapten:
  

Määrab kindlaks laevapere liikmete paigutuse haalamisel.

• Vanemtüürimees on kohustatud:
  

Informeerima õigeaegselt mehaanikut eelseisvast haalamisest.

Informeerima haalamisel osalevaid meeskonnaliikmeid eelseisvast haalamisest.

Kindlustama, et soritakse ära kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised.

Kontrollima side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel, laeva sireeni ning valgussignalisatsiooni.

• Vastutavad meeskonna liikmed vööris ja ahtris:
  

Kontrollivad side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel.

Annavad korralduse haalamisjaamades otsad laiali kanda, ette valmistada viskeliinid, vendrid ja otsepidurid.

Kannavad ette haalamiseks valmisolekust.
Pootsman on kohustatud:
Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust.

Veenduma , et ankruketikastis pole inimesi.

Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus.
Tekimeeskonna paigutus haalamisel:

• Sillas – kapten ja navigatsiooni vanemtüürimees – annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis.
  
• Vööri haalamisjaam – sidevahendiga varustatud 2. tüürimees, 3. tüürimees, pootsman ja vanemmadrus lisaks 3 madrust. Kõik on osalised haalamise ajal vööris, aga korraga mitte. Vastavalt sadamale ja sildumise kellaajale moodustatakse haalajad.
  
• Ahtri haalamisjaam – sidevahenditega varustatud vanemtüürimees, 2. tüürimees, 3. tüürimees ja tuletõrje madrus , lisaks 4 madrust. Sama moodi ka ahtris vastavalt sadamale ja kellaajale moodustatakse silduv üksus.
  
• Masinaruum – vanemmehaanik, vahimehaanik – kindlustavad peamasinatöö, elektromehaanik – tagab laeva automaatika ja diiselgeneraatorite töö.
  

Haalamine:

• Kapten:
  

Teostab laeva sisenemist ning manööverdamist sadama akvatooriumil.

• Vanemtüürimees:
  

Võtab vastu ettekanded haalamisjaamadest nende valmisoleku kohta.

Annab korraldusi haalamisjaamadesse otsade andmiseks kaldale.

• Tüürimehed:
  

Informeerivad silda kaugusest ümberasetsevate laevade ning kaideni, sõltuvalt liikumise suunast .

Juhivad haalamist vahetult koha peal vastavalt sillast saadud korraldustele.

• Haalamisotste kinnitamisest informeeritakse silda
  
• Peale masinate ning vööripõtkurite seiskamist jälgitakse lühiajaliselt laeva kinnitumist haalamisotstega.
  
• Veendudes, et laev on kindlalt kai ääres, vabastab kapten või vanemtüürimees tekimeeskonna haalamisjaamadest ning annab korralduse autoteki rambi avamiseks.
  
• Vanemtüürimees informeerib masinat haalamise lõppemisel, viimasena lahkuvad haalamisjaamadest tüürimehed, eelnevalt veendudes, et kõik on korras.
  

1. 7. 5 Sildumine

• Tekimeeskonna jaotus ja kohustused sildumisel.
  

Haalamise ettevalmistus:

• Kapten:
  

Määrab kindlaks laevapere liikmete paigutuse haalamisel.

• Vanemtüürimees on kohustatud:
  

Informeerima õigeaegselt mehaanikut eelseisvast haalamisest.

Informeerima haalamisel osalevaid meeskonnaliikmeid eelseisvast haalamisest.

Kindlustama, et soritakse ära kõik parda taha ulatuvad ja haalamist segavad seadeldised.

Kontrollima side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel, laeva sireeni ning valgussignalisatsiooni.

• Vastutavad meeskonna liikmed vööris ja ahtris:
  

Kontrollivad side olemasolu silla ning haalamisjaamade vahel.

Annavad korralduse haalamisjaamades otsad laiali kanda, ette valmistada viskeliinid, vendrid ja otsepidurid.

Kannavad ette haalamiseks valmisolekust.
Pootsman on kohustatud:

Kontrollima ankru- ning haalamismehhanismide töökindlust.

Veenduma, et ankruketikastis pole inimesi.

Kontrollima otsi, kette, seekleid ja muud haalamisvarustust, veendumaks nende korrasolekus.
Tekimeeskonna paigutus haalamisel:

• Sillas – kapten ja navigatsiooni vanemtüürimees – annavad korraldusi haalamisel; vahimadrus seisab roolis.
  
• Vööri haalamisjaam – sidevahendiga varustatud 2. tüürimees, 3. tüürimees, pootsman ja vanemmadrus lisaks 3 madrust. Kõik on osalised haalamise ajal vööris, aga korraga mitte. Vastavalt sadamale ja sildumise kellaajale moodustatakse haalajad.
  
• Ahtri haalamisjaam – sidevahenditega varustatud vanemtüürimees, 2. tüürimees, 3. tüürimees ja tuletõrje madrus, lisaks 4 madrust. Sama moodi ka ahtris vastavalt sadamale ja kellaajale moodustatakse silduv üksus.
  
• Masinaruum – vanemmehaanik, vahimehaanik – kindlustavad peamasinatöö, elektromehaanik – tagab laeva automaatika ja diiselgeneraatorite töö.
  

Haalamine:

• Kapten:
  

Teostab laeva sisenemist ning manööverdamist sadama akvatooriumil.

• Vanemtüürimees:
  

Võtab vastu ettekanded haalamisjaamadest nende valmisoleku kohta.

Annab korraldusi haalamisjaamadesse otsade andmiseks kaldale.

• Tüürimehed:
  

Informeerivad silda kaugusest ümberasetsevate laevade ning kaideni, sõltuvalt liikumise suunast.

Juhivad haalamist vahetult koha peal vastavalt sillast saadud korraldustele.

• Haalamisotste kinnitamisest informeeritakse silda
  
• Peale masinate ning vööripõtkurite seiskamist jälgitakse lühiajaliselt laeva kinnitumist haalamisotstega.
  
• Veendudes, et laev on kindlalt kai ääres, vabastab kapten või vanemtüürimees tekimeeskonna haalamisjaamadest ning annab korralduse autoteki rambi avamiseks.
  
• Vanemtüürimees informeerib masinat haalamise lõppemisel, viimasena lahkuvad haalamisjaamadest tüürimehed, eelnevalt veendudes, et kõik on korras.
  

Manöövrid sildumisel.
Laeva sildumine vasaku pardaga.
Kaile tuleb läheneda umbes 30º-40º nurga all. Laeva masin tuleb peatada õigeaegselt ja liikuda edasi inerts mõjul, säilitades laeva juhitavuse . Olles ohutus kauguses kaist, tuleb anda tagasikäik, laeva vöör keerab paremale ja inerts väheneb. Laev peab jääma seisma terava nurga all kai suhtes ja temast mitte kaugel. Esmajärjekorras antakse maale vööriotsad, pikiots ja spring ning seejärel ahtri kinnitusotsad.
Laeva sildumine parema pardaga.
Kaile tuleb läheneda peaaegu paralleelselt kaiga arvestusega, et tagasikäigu korral ei läheks laeva vöör vastu kaid . Esmalt antakse maale vööri pikiots ja spring. Vajadusel tuleb töötada vöörispringil, kasutades masinat ja rooli, et ahter viia kai äärde.
Sildumine, kui ruumi on vähe.
Kaile tuleb läheneda peaaegu täisnurga all äraantud merepoolse ankruga. Ankrut lohistatakse mööda põhja. Lähenedes kaile, tuleb keerata laev kai suhtes 30º-40º nurga alla. Selleks kasutatakse masinat ja rooli ning reguleeritakse ankruketi väljalaskmist. Lähenedes kaile, antakse esmalt kaile vöörispring ja vööri pikiots. Sildumise käigus tuleb jälgida, et ankrukett ei omaks lõtku. Töötades masinaga vöörispringil ja kasutades rooli, viiakse laeva ahter sujuvalt kai äärde ja antakse kaile ahtriotsad.
Sildumine kai ääres seisvate laevade vahele, kui ruumi on napilt.
Kaile tuleb läheneda 40º-50º nurga all. Kui võimaldab põhja iseloom ja sügavus ning kui teistel laevadel ei ole ära antud ankrud, tuleb ära anda merepoolne ankur ning anda järele umbes üks seekel ankruketti, nii et ankur ei lohiseks mööda põhja. Sellisel juhul laev annab minimaalse käigu ja hea juhitavuse. Kui laev jõuab kai lähedalse, tuleb anda kaile vöörispring ja vööri pikiots. Töötades edasikäiguga springil ja kasutades rooli, viiakse laeva ahter sujuvalt kai äärde. Tugeva tuule korral on selline sildumine ohtlik.
Laeva sildumine pardaga kai äärde.
Kõige levinum sildumise viis. Sellise sildumise korral kinnitatakse laev kõige kindlamalt kai külge. Põhilised miinused on manööverdamise raskus ja ohtlikus . Näiteks tugeva tuulega kai suunas. Sellisel juhul on soovitav kasutada puksiiride abi.
Ahtriga sildumine.
Sellist sildumise moodust kasutavad tavaliselt tankerid ja sõjalaevad, teised laevad väga harva. Eelisteks on, et laev ei võta kai ääres palju ruumi, saab üheagselt teha remodi ja värvimis töid mõlemas pardas, ujuvvahendid võivad läheneda mõlemale pardale, laeva lahkumisel kai äärest ei ole vaja puksiiride abi. Puudusteks on raske manööverdamine kaile lähenemisel, oht vigastada rooli ja vinti.
Laeva sildumine tuule ja hoovuse puudumisel.
Kurss ja kiirus määratakse vastavalt olukorrale ja arvestatakse laeva manööverdus omadusi. Laeva tee ja reversit tuleb arvestada aegsasti, sest suure tonnaaziga laevad ei ole suutelised inertsi lühikese vahemaa jooksul peatama ning masinate revers võtab küllaltki kaua aega. Sel ajal laev liigub omades vähest juhtimisvõimet või ei kuula üldse rooli.
Laeva sildumisel vasaku pardaga kai ääres seisvate laevade vahele on vaja kasutada ankrut pööramiseks ja vajadusel inertsi peatamiseks. Laev läheneb kaile 40˚-60˚ nurga all. Kui laev on kaist sellisel kaugusel, mis on piiav ta peatamiseks väikese tagasikäiguga, antakse ära parem ankur. Seejärel antakse masinale tagasikäik. Säilitades laeva inertsi, seejuures töötades masina ja ankruga, viiakse vöör kai lähedale ning antakse kaldale vööri pikiots ja spring. Seejärel kinnitatakse ankru kett ja antakse kõige väiksem käik edasi ning rool keeratakse paremasse pardasse. Kui laev on kaiga 20˚ nurga all, antakse kaile ahtri pikiots. Siis peatatakse masin ja tõmmatakse ahter pikiotsaga kai äärde. Et laev jääks kaiga paralleelselt tuleb vajaduse korral vööri pikiotsa järele anda.Laeva sildumisel parema pardaga kai ääres seisvate laevade vahele erineb vasaku pardaga sildumisest sellepoolest, et nurk, millega laev läheneb kaile, peab olema tunduvalt väiksem, et kindlustada ohutu möödaminek taga seisvast laevast . Antakse ära vasak ankur, mis takistab vööri liikumist paremale. Masinatele antakse tagasikäik, mille mõjul laev pisut pöörab. Kui laev seiskub, keeratakse rool vasakusse pardasse ja antakse masinale väike käik, et ahtrit läheks kai äärde. Ankur hoiab vööri kai vastu vajumisest. Esimesel võimalusel antakse vööri haalamisotsad. Kui on kinnitatud kasvõi üks ahtri ots lõpetatakse masinatega töö, et mitte üle koormata laeva korpust ja kaid. Ahtri otstega tõmmatakse laev kai äärde.
Laeva sildumine vasaku pardaga kai äärde, kus ei ole takistusi.
Kaile soovitatakse läheneda kõige väiksemal käigul ja minna kursile, mis oleks kaiga 30˚-40˚ kraadise nurga all. Kui ahtris on kai vaba, võib seda nurka vähendada 20˚-ni. Seejärel liigutakse edasi inertsi mõjul ning kui ollakse kaist nii kaugel, mis on küllaldane masinate töötamisel väiksel käigul tekkinud inertsi peatamiseks, antakse olenevalt inertsi suurusest kõige väiksem kuni keskmine käik tagasi. Vindiga töötades laev peatub ning ahter pöördub vasakule, st.kai poole. Kui laev on paralleelselt kaiga, seisatatakse masinad . Ideaalsel juhul peatub laev kaist poole laeva korpuse kaugusel. Vööris ja ahtris antakse otsad ja tõmmatakse laev kai vastu. Et garanteerida manööverdamis ohutus, peab vahemaa tagasikäigu andmisest kuni kohani , kus soovitakse laev peatada, olema palju suurem laeva täielikuks peatamiseks vajaolevast vahemaast. Ja kui sel juhul laev ei lähe kohani, kus saaks anda haalamis otsi, anda lühiajaline edasikäik.
Laeva sildumine parema pardaga kai äärde, kus ei ole takistusi.
Erineb vasaku pardaga sildumisest sellepoolest, et nurk, millega laev läheneb kaile, peab olema tunduvalt väiksem, et kindlustada ohutu möödaminek taga seisvast laevast. Seda seetõttu, et parema vindisammuga laevadel tagasikäigul laeva vöör läheb paremale. Kui masina tagasikäigul laeva vöör läheb kaile piisavalt lähedale, antakse kaldale vööri pikiots ja spring ning seejärel antakse kõige väiksem käik edasi ja rool keeratakse vasakusse pardasse. Kui ahter on kaile piisavalt lähedal, antakse ka ahtris haalamisotsad.
Laeva sildumine ahtriga.
Teostatakse ühe või kahe ankru abil. Ühe ankruga sildutakse lühiajalisel seisakul või hästi tuule eest kaitstud akvatooriumil.
Kaile tuleb läheneda kõige väiksema käiguga ja hoida sildumiskohast umbes 50 meetrit vasakule ning kaist vähemalt kahe korpuse pikkuse kaugusele. Seejärel peatatakse masin ning antakse parema parda ankur. Ankru kett jäetakse lõdvaks ning rool keeratakse paremasse pardasse. Kui laev on pöördunud 120-150 ja kui laeva vöör on kaist sama kaugel kui parema parda ankur, antakse tagasi käik ning vasak ankur. Jätkates masina tööd tagasi, antakse järgi vasakut ankru ketti ja seejärel paremat ja nii lähenetakse ahtriga kaile arvestades, et tagasi käigul pöördub ahter vasakule. Sildumiskohale jõudes, tõmmatakse laev haalamisotstega otseks ning kinnitatakse ankruketid.
Kui kaile lähenetakse paremalt (haalamispaika tullakse paralleelselt kaiga), manööverdatakse täpselt samuti nagu eelmisel juhul, ainult selle vahega, et ankru andmise momendil pööratakse laeva ainult 30-60.
Kui kaile lähenetakse vasakult, siis enne teise ankru andmist algkursist mitte rohkem kui 90 vasakule.
Kinnitusotste kaldale andmise järjekord.
Esimesena antakse vöörist ja ahtrist kaile pelide põhilised otsad- pikiots ja spring. Seejärel fikseeritakse laeva 10 cm täpsusega ning kinnitatakse ka ülejäänud otsad.
Vööris: 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 spring.
Ahtris: 1 pikiots, 2 pressotsa, 1 spring.
Kui puhub tugev tuul kai poolt, viiakse lisaks vöörist ja ahtrist kummastki üks või kaks pressotsa.
Sildumise tingimused (tuul, hoovus, jää).
Sildumine tuulega
Sildumine tuulega on seda raskem, mida tugevam on tuul ja mida suurem on laeva purjepind. Triiv on suurem, kui laev liigub väiksel käigul ja/või on ballastis. Laeva manööverdamine tuulega oleneb tuule suunast. Haalamine tuulega ilma puksiiride abiga ei ole soovitatav va. äärmistel juhtudel ja väikestel laevadel.
Laeva sildumine vasaku pardaga, kui tuul on piki kaid.
Kaile tuleb läheneda 45º-60º nurga all vastutuult. Anda ära merepoolne ankur ja viirata ankruketti vastavalt laeva edasiliikumisele. Esmalt antakse kaile vöörispring ja vööri pikiots. Reguleerides käiguga, ankruketi järgiandmisega ja rooliga , viiakse laev sujuvalt kai äärde. Ahtri kinnitusotsad antakse viimastena.
Laeva sildumine vasaku pardaga, kui tuul on piki kaid laeva vöörist.
Läheneda sildumiskohale terava nurga all kai suhtes arvestades, et sildumiskohale tuleks laev aeglase käiguga. Esimesena antakse maale vöörispring ja vööri pikiots. Töötades masinaga edasi ja kasutades rooli, viia laeva ahter sujuvalt kai äärde.
Kai äärest lahkudes, antakse esimestena ära laeva ahtriotsad. Töötades laevaga edasi ja hoides rooli vasakus pardas, keerata vööri springil laeva ahter kaist eemale. Järgnevalt tuleb peatada masin, anda ära vööriotsad ning töötada masinaga tagasi. Olles küllaldasel kaugusel kaist, keerata laev soovitud kursile. Tugeva tuule korral tuleb tingimata puksiiri abi kasutada.
Laeva sildumine vasaku pardaga, kui tuul on piki kaid laeva ahtrist.
Kaile tuleb läheneda terava nurga all. Lähenedes kaile tule ära anda merepoolne ankur ja kui võimaldab põhi ja sügavus, siis järele lohistada. Sellisel juhul omab laev väikest liikumise kiirust, kuid kuulab hästi rooli. Kui ankrut lohistada ei saa, siis tuleb viirata ankruketti vastavalt laeva liikumisele edasi. Esimesena antakse maale vöörispring ja ahtri pikiots.
Laeva sildumine parema pardaga, kui tuul on piki kaid.
Kui tuul puhub piki kaid või kui tuul on tugevam kui 3 palli, siis sildumine parema pardaga ei ole soovitatav, kuna ahter või järsult eemalduda. Seda on raske peatada isegi vasaku ankru alla laskmisega. Tugeva tuulega on ahtri kai ligi saamine peaaegu võimatu ja parema pardaga sildudes võib vöör vajuda vastu kaid ja laev võib ümber ankru pöörata vastupidisele kursile.
Laeva sildumine parema pardaga, kui tuul surub laeva kai poole.
Kaile tuleb läheneda minimaalse käiguga, millega saab veel laeva juhtida 50º-70º nurga all kai suhtes, anda ära merepoolne ankur ja lasta järele ankruketti, vastavalt laeva liikumisele kai äärde. Laeva liikumise kiirust ja asendit tuleb reguleerida käiguga, ankru ja rooli abil. Jõudes kai juurde, peatatakse ankrukett ning antakse esmalt maale vöörispring ja vööri pikiots. Olles ankrul ja springil ning töötades masinaga ja kasutades rooli, viiakse laeva ahter sujuvalt kai äärde ja antakse ahtriotsad maale. Tugeva tuule korral on selline haalamine ohtlik.
Laeva lahkumiseks kai äärest tuleb hiivata ankruketi lekk ja ära anda laeva ahtri kinnitusotsad. Töötades vööri springil, tuleb keerata välja laeva ahter, seejärel anda ära vööriotsad ja töötades tagasikäiguga, eemalduda kaist, üheaegselt tagasikäiguga tuleb hiivata ka ankrukett. Olles küllaldases kauguses kaist, pööratakse laev soovitud kursile. Tugeva tuule korral on kindlasti vaja kasutada puksiiri abi, kuna laeva ahtrit sel juhul ei saa vastutuult keerata.
Laeva sildumine vasaku pardaga, kui tuul surub laeva kai poole.
Läheneda kaile tuleb minimaalse käiguga 50º-70º nurga all kai suhtes, anda ära merepoolne ankur ja viirata ankruketti vasatavalt laeva liikumisele. Esimestena tuleb maale anda vöörispring ja vööri pikiots. Kasutades laeva masinat, ankrut ja rooli, tuleb laeva ahter viia kai äärde sujuvalt, mitte lasta teda kanda olenevalt tuulest . Tugeva tuule korral on selline haalamine ohtlik.
Laeva sildumine, kui tuul on kai poolt, on ohutum. Kõige raskem on ahtrit kai ligi saada. Parema ja vasaku pardaga haalamine manöövrite poolest ei erine, mõlemal juhul peab lähenemisel kaile nurk kai ja laeva vahel olema oluliselt suurem kui tuulevaikse ilmaga. Kaile tule läheneda 40º-60º nurga all. Kui seda võimaldab põhi ja sügavus, siis andes ära ankru ja lastes ta põhja, tuleb teda lohistada järele, töötades samalajal masinaga edasikäigul. Esimesena tuleb maale anda vöörispring ja vööri pikiots. Töötades masinaga edasi vöörispringil, viia sujuvalt laeva ahter kai äärde ning anda maale ahtriotsad. Peale sildumist võib ankru tõmmata klüüsi või jätta põhja, lastes ankruketti järgi.
Tugeva tuulega triivi vähendamiseks lähenetakse kaile 60º-80º nurga all.
Laeva lakumine kai äärest on siin võimalik, kui laeva manööverduseks on küllaldaselt ruumi. Kai juurest lahkudes tuleb anda järele kõiki kinnitusotsi. Kui laev hakkab kai juurest eemalduma, tuleb esmalt ära anda ahtriotsad ja seejärel vööriotsad. Olles kaist küllaldasel kaugusel, tuleb laev keerata soovitud suunas.
Sildumine jääoludes:
Laeva sildumine purustatud jää olemasolul.
Ilma puksiiri abita on lubatud läbi viia sildumist ainult peeneks purustatud jääs väikelaevadel. Laeval tuleb läheneda kaile terava nurga all ja anda kaile vööri spring ja vööri pikiots. Olles kinnitanud vööriotsad, tuleb edasikäigul sõukruvi vooluga viia jää välja laeva ja kai vahelt. Kui jää on laeva ja kai vahelt välja läinud ja kui laeva ahter on kai juurde viidud, antakse maale ka laeva ahtriotsad.
Laeva sildumine jääoludes puksiiri abiga.
Eelnevalt purustavad puksiirid jää sildumisrajoonis ja ajavad selle sõukruvi vooluga eemale. Siis tõmmatakse puksiiride abiga laev terava nurga all kai juurde ja antakse maale vööriotsad. Puksiirid jätkavad jää eemale tõukamist sõukruvi vooluga. Järgnevalt viiakse sujuvalt laeva ahter kai äärde, kasutades selleks puksiiride abi või töötades laeva masinatega.
Sildumine tuulega on seda raskem, mida tugevam on tuul ja mida suurem on laeva purjepind. Triiv on suurem, kui laev liigub väiksel käigul ja/või on ballastis. Laeva manööverdamine tuulega oleneb tuule suunast. Haalamine tuulega ilma puksiiride abiga ei ole soovitatav va. äärmistel juhtudel ja väikestel laevadel.
Kui tuul puhub paralleelselt kaiga ja vastu laeva liikumist tuleb arvestada sellega, et laeva pidurdustee võib olla oluliselt lühem (eriti kuilaev on ballastis). Kuna kai lähedal võib tuule suund muutuda, peab silduma ankru abil ja kaile lähenemisel peab nurk kai ja laeva vahel olema võimalikult väike.
Kui tuul puhub paralleelselt kaiga või kui tuul on tugevam kui 3 palli, siis sildumine parema pardaga ei ole soovitatav, kuna ahter või järsult eemalduda. Seda on raske peatada isegi vasaku ankru alla laskmisega. Tugeva tuulega on ahtri kai ligi saamine peaaegu võimatu ja parema pardaga sildudes võib vöör vajauda vastu kaid ja laev võib ümber ankru pöörata vastupidisele kursile.
Kui tuul puhub kai poolt, on haalamine ohutum. Kõige raskem on ahtrit kai ligi saada. Parema ja vasaku pardaga haalamine manöövrite poolest ei erine, mõlemal juhul peab lähenemisel kaile nurk kai ja laeva vahel olema oluliselt suurem kui tuulevaikse ilmaga. Tugeva tuulega triivi vähendamiseks lähenetakse kaile 60-80° nurga all. Tuule mõjul väheneb pidurdusteekond ja halveneb pööramis võimalus.Kaile lähenetakse kõige väiksema käiguga ja peatatakse ankruga kai ääres. Kauba laevadel antakse ankur peaaegu korpuse kaugusel kaist, ballastis laevadel poole korpuse kaugusel. Tugeva inertsi korral antakse tagumine käik.
Laevadel, mis lähenevad kaile vasaku pardaga vindi tööga ja ankru pirurdamisega, läheb ahter vasakule. Kui vööri pikiots ja spring on antud ning masinaga tagasi töötamine lõpetatud, hakkab ahter tuule suunas kaist eemalduma. Siis tuleb panna vendrid, rool keerata paremasse pardasse, masinatele anda kõige väiksem käik edasi ning ankru ketti hoida pingul . Kui vöör on vastu kaid ,tuleb tasapisi anda käiku edasi. Juhul kui masinatega ei ole võimalik ahtrit kai ligi suruda, tuleb anda vöörist viskeliin, viia see ahtrisse ja anda ahtri otsad, millega tõmmatata laev kai ligi.
Laevadel, mis lähenevad kaile parema pardaga töötades masinaga tagasi, läheb vöör paremale. Seetõttu tuleb enne tagasikäigu andmist keerata rool vasakusse pardasse ja pidurdada vasaku ankru ketiga , pöörates nii vöör vasakule. Seejärel tuleb kiiresti kaile kinnitada vööri haalamisotsad ja suruda ahter samamoodi nagu vasaku pardaga sildumiselgi masina ja haalamisotste abil vastu kaid.
Sildumine tuulega, mis puhub kai suunas, on lubatud ainult väikse tuule (3-4 palli) korral ja väikestel laevadel. Sildudes vasaku pardaga, pidurdatakse käiguga antakse piisaval kaugusel kaist ära vasak ankur. Ankru ketti antakse järele. Kui on ära antud vähemalt 4-5 seeklit ja kaugus kaist on vähem kui pool laeva pikkust, pidurdatakse vaikselt ankruketti. Kaugusel, kus on võimalik ära anda vööri haalamisotsad, peatatakse ankrukett, antakse spring ja pikiots kaile, antakse kõige väiksem käik edasi ja rool keeratakse vasakusse pardasse. Ahtri sujuv lähenemine kaile saavutatakse ankruketi ja springi hoidmise ja vindi töö reguleerimisega.
Sildudes parema pardaga tuulega, mis puhub laeva liikumise suunas on vajalik peatada masin ja valmistada ette vasak ankur vette laskmiseks. Kui kaugus kaini on 1-2 laeva korpuse piikust, antakse ära ankur ning masinale käik tagasi. See pidurdab laeva liikumist ja tekitab kaks vastupidist käigumomenti: ankur püüab pöörata vööri vasakule, vint töötades tagasi pöörab vööri paremale. Ankruketti õigesti pingutades ja vindi tööd reguleerides, läheneb laev haalamiskohta paralleelselt kaiga.
Kui see manööver ei anna positiivset tulemust ja tekib oht vajuda ahtriga vastu kaid, tuleb ankruketti järele anda ja lasta vööril minna kaile nii lähedale, et oleks võimalik anda vööri spring. Kiiresti kinnitada vööri spring ja ankrukett ning anda väike käik edasi ja keerata rool paremasse pardasse. Vindi pöördeid reguleerida nii, et kõigepealt puutuks õrnalt kaid skuloi ja seejärel ülejäänud korpus.
Käsud sildumisel.
Olge valmis sildumiseks! – Stand by for mooring! – Приготовиться к швартовке!

Andke viskeliin! – Give the heaving line! – Подать выброску конец!

Andke vööri põikots! – Give the forward breast line! – Подать носовой прижимнои!

Andke vöörisping! – Give the forward spring! – Подать носовой шпринг!

Andke ahtri ots! – Give the stern line ( rope )! – Подать кормовой продольныи!

Andke ahtri põikots! – Give the aft breast line! – Подать кормовой прижимнои!

Andke ahtri spring! – Give the aft spring! – Подать кормовой шпринг

Andke vööri (ahtri) otsale lõtk! – Slack away the head (stern) line! – Подать носовым (кормовым) продолныи слабину!

Andke vööri (ahtri) springile lõtk! – Slack away the forward (aft) spring! – Дать носовым (кормовым) шпрингам слабину!

Andke vööri (ahtri) põikotsale lõtk! – Slack away the forward (aft) breast line! – Дать носовым (кормовым) прижимным слабину!

Andke … väike lõtk! – Slack away the … a little bit! – Дать немного слабины!

Võtke lõtk sisse! – Haul in the slack! Heave in the slack! – Выбрать слабину!

Pingutage! – Heave tight! – Набеите!

Kinnitage ahtri (vööri) ots! – Make fast the head (stern) line! – Закрепите кормовой продолный!

Kinnitage kõik otsad! – Make (all) fast! – Закрепите все концы!

… ots kinnitatud – The … rope is fixed (made fast) –…конец закреплен

Vööri (ahtri) ots on kinnitatud – The head (stern) line is afast – Носовой (кормовой) конец закреплен!

Jätta üks ots! – Single up! – Оставить один конец!

Üks ots vööris ja ahtris jäetud! – Singled up fore and aft – На носу на корме один конец остовлен!

Andke ära vööri (ahtri) ots – Let go head (stern) line – Отдать носовой (кормовой) продолный

Andke ära vööri (ahtri) spring! – Let go forward (aft) spring! – Отдать носовой (кормовой) шпринг!

Vööri (ahtri) ots on ära antud – The head (stern) line gone – Носовой (кормовой) продолный отдан

Andke ära kõik otsad! – Let go all! – Отдать все концы

Kõik otsad ära antud – All gone fore and aft – Все концы отданы

Kas ahter on klaar? – Is it clear astern? – За кормой чисто?

Ahter on klaar! – Aft is clear! – За кормой чисто!

Pange vendrid valmis – Have (get) the fenders ready – Приготовть кранцы!

Haalake laev … meetrit edasi (tagasi) – Shift the ship … metres ahead (astern) – Патягивайте судно … метров вперёд!
Ohutus sildumisoperatsioonidel.
Haalamisele lubatakse ainult neid meeskonnaliikmeid, kes omavad vastavat erialast ettevalmistust, ning on läbinud ohutustehnika instruktsiooni.

Laeva pardal viib haalamise ohutustehnikaalase instruktsiooni läbi vanemtüürimees.

Haalamise käigus kontrollib ning vastutab õigete töövõtete järgimise eest tüürimees, kes juhib töid kohapeal.

Kõik meeskonnaliikmed, kes võtavad osa haalamisest peavad kandma terveid tööriideid, jalanõusid, kiivreid ning töökindaid.

Haalamiseks ettevalmistamisel tuleb haalamise otsad tekile lahtiarutada küllaldases pikkuses . Keelatud on otste järgiandmine puhtidest või poolide pealt. Kui siiski tekib vajadus anda trossi järgi puhtist, tuleb visata trossikeerud enda ette.

Haalamisotste kaldale või teisele laevale andmise ajal ei tohi seista lahtiharutatud keerude sees. Kui tekivad topeltsõlmed tuleb need väljakeerata enne trossi maale andmist.

Ei tohi kiiresti jooksvat trossi pidurdada käe või jalaga.

Viskeliin tuleb enne maale– või teisele laevale andmist tekile laiali harutada. Enne viskamist tuleb kindlasti hüüda “alt ära!”.

Maale antavat trossi tuleb järgi anda aeglaselt, nii et kaldale niisama palju jõutakse tõmmata.

Kui trossile pannakse stoppar, ei tohi madrus, kes hoiab stoppari vaba otsa, seista eespool pinge all oleva stopparitrossi suunda ja lähemal kui üks meeter haalamisotsale mähitud stopparist.

Stoppari lahtiandmisel peab seisma trossi pinge vastassuunas kui vabastatakse trossi stopparist.

Haalamise otsa võib hakata pingutama peale haalamist juhtiva tüürimehe käsku, et haalamisots on kinnitatud ja vaba takistustest.

Kui antakse haalamisotsa järgi või pingutatakse, peab haalamispaardist kinni hoidma vähemalt ühe meetri kaugusel pollarist või pelitrumlist.

Töötades trossidega kiipide või rullkiipide juures on keelatud haalamise trosse järgi anda või pingutada.

Haalamistööde kohtades on haalamise ajal kõrvaliste isikute viibimine keelatud.

Käsu haalamismehhanismide töölerakendamiseks tohib anda ainult haalamist juhatav tüürimees.

Keerde võib lisada trumlile ainult siis, kui trummel ei pöörle. Järgi anda trossi pöörlevalt trumlilt on keelatud.

Pärast haalamistööde lõpetamist tuleb liigsed trossid asetada puhtidesse või kerida poolidele ja pelid välja lülitada.

Haalamiseks tohib kasutada ainult korrasolevaid trosse, millistel on Klassifitseerimisühingu sertifikaat . Kasutada ei tohi vigastatud, roostes ja jäiki trosse.

On keelatud kasutada otsi, mille kuuekordne diameeter ületab trumli diameetri.

On keelatud kasutada pelitrumleid, millel on paralleelsed astakud.

On keelatud siduda trossidele sõlmi.

On keelatud lasta samas kiibist läbi ühes terasvaieriga või kinnitada kaks otsa ühele ja samale pollarile.

Haalamise ajaks tuleb kõik luugid ja illuminaatorid, millised on kaist madalamal, sulgeda.
Haalamise ajal ei tohi suitsetada ega lobiseda!