Vahitüürimehe kohustused (0)

Vahiohvitseri kohustused käiguvahis, ankrul ja sadamas
Vahi vastuvõtmine.
Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline tegusalt täitma vahitüürimehe teenistuskohustusi. Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma , et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega.
Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ning juhiste asendeid masinaruumi juhtpuldil.
Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima:

• meresõitu puudutavaid kehtivaid kapteni korraldusi ja juhtnööre ( „Night order book“)
  
• laeva asukohta , kiirust ja süvist
  
• nähtavust ning prognoositud nähtavuse, ilmastiku ja hoovuste tingimusi ja nende mõju laeva kursile ja kiirusele
  
• kõigi meresõiduriistade ja päästevahendite seisundit , mida kasutatakse või mida võib-olla tuleb kasutada.
  
• magnet- ja vurrkompassi õiendeid
  
• nähtaval ja läheduses olevate laevade liikumiselemente
  
• vahi jooksul ette tulla võivaid tingimusi ja ohtusid
  
• rooli ja trimmi (diferendi) mõju ning süvise suurenemist madalas vees.
  
• Veenduma selles, et lootsitrapp on sisse võetud ja parda taga ei ripu midagi, mis ulatuks vette (vendreid jne.).
  
• Tutvuma sillavahi kooseisuga ( nimeliselt ) ja paigutusega.
  
• Kontrollima radari nõuetekohast tööd, veenduma logi töökorrasolekus ja märkima üles logi näidu.
  
• Viima ennast kurssi tekil käimasolevate laevatöödega ( näiteks radari läheduses ).
  

Et aga kindel olla, et kõik nüansid üksikasjalikult ülevaadatud saaks, selleks peab sillas olema kontroll leht: SMS CHECK LIST NO. 7/40 ( i. k. Change of watch ).
Kui vahi üleandmise ajal on käsil manööver teisest laevast lahknemiseks või ohu vältimiseke, antakse vaht üle alles pärast manöövri lõpetamist.
Vahiohvitseri kohustused käiguvahis

Järelevaatused enne väljasõitu

Ettevalmistused tekil. Enne väljasõitu tuleb laev korralikult meresõiduks ette valmistada. Laeva veekindlad uksed peab sulgema, kontrollima, et kõik lastitankide luugid ja muud avaused tekil on suletud, lisaks tuleb reisilaeval veenduda ka selles, et ülesõidu ajal ei viibiks reisijad autotekil. Tekk tehakse üleliigsest kraamist puhtaks ja kõik lahtised asjad tekil kinnitatakse korralikult ning vajadusel kaetakse presendiga. Sõltuvalt sadamast/riigist, kus laev parajasti viibib ja kuhu järgmine reis tuleb, on vajalik läbi viia stowaway search (põgenike otsing). Kui laev meresõiduks ette valmistada, nagu hea merepraktika seda ette näeb, kahjustused laevale ja ohtlikud olukorrad reisi kestel on välditavad.
Ettevalmistused sillal . Järgnevate ettevalmistuste loetelu on võetud kompanii reeglistikust ja on kooskõlastatud ISM-iga (International Safety Management ).

• Teavitada masinaruumi
  
• Kontrollida gürokompassi kurssi võrreldes seda kaijoonega sadama kaardil ja repiiteritega
  
• Käivitada roolimasin ja testida rooli
  
• Testida autopilooti
  
• Testida roolilaba liikuvust (poordist poordi)
  
• Käivitada radar
  
• Kontrollida sõukruvi sammu indikaatorit
  
• Testida GPS-vastuvõtjat
  
• Testida navigatsioonitulesid
  
• Testida vilet
  
• Panna valmis lipud
  
• Panna valmis kaardid sadamast väljumiseks
  
• Seada töökorda kajalood , kui selleks on vajadus
  
• Panna valmis binoklid
  
• Lülitada sisse VHF raadiotelefonid
  
• Lülitada sisse kaasaskantavad VHF raadiotelefonid ja testida
  
• Panna valmis logiraamat sissekanneteks
  
• Märkida üles vööri ja ahtri lõplik süvis
  
• Valida välja uusimad ilmakaardid
  
• Lülitada sisse NAVTEX-vastuvõtja
  
• Testida trümmi tulekahjualarmi
  
• Testida lampe kontrollpaneelil
  
• Teha kindlaks magnetkompassi deviatsioon
  

Testida roolilaba indikaatori korrasolekut ja gürokompassi repiiterit sillatiival
Sõiduvahi pidamine
Vahitüürimees peab vahti pidama sillal ega tohi lahkuda sealt enne vahi üleandmist. Vahi jooksul teavitab kaptenit igast kahtlusest tegevuse suhtes, mida ta kavatseb ohutuse tagamiseks ette võtta. Vahitüürimees vastutab ohutu meresõidu eest ka siis, kui kapten on sillal: selle hetkeni, kuni viimane teatab , et võtab juhtimise enda peale ja nii kapten kui ka vahitüürimees on sellest arusaanud.
Vahi jooksul tuleb piisavalt sageli kontrollida tüüritavat kurssi ja laeva asukohta, kasutades selleks käepärast olevaid vahendeid, veendumaks, et laev liigub mööda ettekavandatud kurssi.
Vahitüürimees peab oskama kasutada kõiki laeval asuvaid meresõiduriistu ja ohutusseadmeid, teadma nende võimalusi ja piiranguid. Vahitüürimees peab kasutama tema käsutuses olevaid meresõiduriistu kõige tegusamal moel.
Radari kasutamisel pea vahitüürimees meeles pidama vajadust täita RLKVR -is antud radari kasutamise juhendeid.
Vajaduse korral peab vahitüürimees kõhklematult kasutama rooli, masinaid ja signaalseadmeid.
Võimaluse korral tuleb masinameeskonda õigeaegselt hoiatada masina režiimi muudatusest ja masina juhtimisel sillalt tuleb järgida valmistajatehase instruktsioone.
Vahitüürimees peab teadma oma laeva manööverdus omadusi, kaasa arvatud pidurdustee . Samuti tuleb meeles pidada, et teistel laevadel on teistsugused manööverdusomadused.
Vahi jooksul sooritatud manöövrid ja tegevused tuleb sisse kanda logiraamatusse.
Vahitüürimes peab tagama pideva vaatluse. Meresõiduriistu tuleb testida nii sageli kui võimalik ja asjaolud lubavad, eriti enne meresõidu raskendavate prognoositud tingimuste saabumist. Kui see on otstarbekas, registreeritaks testide tulemused logiraamatus. Nimetatud testid tuleb sooritada ka enne sadamast väljumist ja sadamasse saabumist kontroll lehtede alusel.
Vahitüürimees peab teostama regulaarset kontrolli veendumaks, et:

• roolimees või automaatrool hoiab õiget kurssi
  
• käigu- ja signaaltuled põlevad ja meresõiduriistad toimivad korralikult
  
• raadioseadmed toimivad korralikult
  
• masina juhtimispuldi ja juhised toimivad korralikult.
  

Vurr - ja magnetkompassi õiend määratakse vähemalt üks kord vahis ja kui võimalik, siis igat suuremat kursi muutmist. Pea- ja vurrkompassi näite võrreldakse sagedasti. Kursikordajate näidud peavad ühtima emakompassi näitudega.
Automaatrool lülitatakse käsijuhtimisele vähemalt üks kord vahis.
Vahitüürimes peab alati täitma rahvusvahelise konventsiooni inimelu ohutusest merel ( SOLAS ) nõudmisi.
Vahitüürimees peab arvestama vajadust panna rooli madrus ja varakult üle minna käsijuhtimisele vältimaks ohtliku olukorra tekkimist. Kui hoida laeva automaatjuhtimisel seni, kui olukord on kujunenud ohtlikuks, peab vahitüürimees manöövri sooritamiseks katkestama vaatluse, mis võib olla ohtlik.
Vahitüürimees peab oskama vabalt käsitleda kõiki elektroonilisi navigatsiooni riistu, teadma nende piiranguid ja valima kasutamiseks antud olukorras kõige sobivama.
Vahitüürimees peab alati kasutama radarit, kui sõidetakse piiratud nähtavuse või tiheda liikluse tingimustes või kui on oodata nähtavuse halvenemist, silmas pidades radari piiranguid ja võimalusi.
Radari kasutamisel pea vahetama kauguse skaalasid piisavalt sagedast ja tähelepanelikult jälgima ekraani ning õigeaegselt alustama radarvaatluse andmete töötlemist.
Vahitüürimees pea viivitamatult ette kandma kaptenile kui:

• nähtavus halveneb või on oodata nähtavuse halvenemist
  
• kui liiklus tingimused või teiste laevade liikumine tekitab muret
  
• kui tekivad raskused laevakursi hoidmisega
  
• kui arvestatud ajal tuletorn või meremärk ei ilmu nähtavale või sügavused ei vasta oodatuile
  
• kui ootamatult ilmub nähtavale tuletorn või meremärk või toimub ootamatu sügavustemuutus
  
• kui tekib masinate või nende kaugjuhtimispuldi, rooliseadme või navigatsiooni- riista rike
  
• kui tekib raadiojaama rike
  
• kui tormise ilmaga tekib kahtlus , et laevale on tekitatud tormivigastusi
  
• kui laev kohtab ükskõik millist meresõiduohtu nagu jää või ujuvad laevahuku riismeid, palke
  
• kui tekib muu oht või kahtlus
  
• vaatamata nõudele kaptenile kõigist eelpoolnimetatud juhtumistest ette kanda, peab vahitüürimees tegutsema viivitamatult laeva ohutuse säilitamiseks, kui seda nõuavad asjaolud.
  

Käiguvaht erinevates tingimustes ja sõidurajoonides
Selge ilm
Vahitüürimees pea sageli ja täpselt võtma lähenevate laevade peilinguid, mis võimaldab varakult avastada kokkupõrke ohtu, pidades meeles, et mõnikord võib kokkupõrkeoht eksisteerida ka peilingute märgatava muutumise korral, eriti kui lähenetakse suurele laevale või pukseerivate laevade karavanile. Vahitüürimees pea teostama varajase ja tulemusliku manöövri täitmaks RLKVR-72 nõudeid ning jälgima, et manööver annaks soovitud tulemuse.
Ilusa ilmaga peab vahitüürimees alati, kui võimalik praktiseerima radarvaatlust.
Piiratud nähtavus
Kui laev satub piiratudnähtavuse tingimustesse või on oodata nähtavuse halvenemist, on vahitüürimehe esmane kohustus täita RLKVR-72 vastavaid reegleid:

• anda udusignaale
  
• liikuda ohutu kiirusega ja hoida masinad valmis viivitamatuks manöövriks
  
• ette kandma kaptenile
  
• välja panema vaatleja
  
• sisse lülitama käigutuled
  
• sisse lülitama ja kasutama radarit
  

Pimedal ajal
Kapten ja vahitüürimees peavad vaatluse korraldamisel arvesse võtma riistade paigutust sillal ja käepärast olevaid navigatsiooniriistu ja nende piiranguid, rakendama ohutusmeetmeid
Sõit ranna lähedal ja tiheda liiklusega rajoonis
Tuleb kasutada rajooni jaoks sobivat, kõige suurema kaardimõõduga ja viimase informatsiooni järgi korrigeeritud kaarti. Laeva asukohta tuleb määrata sagedasti ja kui olud võimaldavad, erinevate meetoditega.
Vahitüürimees peab identifitseerima kõik sõidupiirkonna meremärgid.
Sõit lootsiga pardal
Kapten vastutab laeva ja meeskonna ohutuse eest, loots ülesandeks on abistada meresõitu kitsustes, sadamale lähenemisel ja sissesõidul ning kai juurde tulekul ja kai juurest lahkumisel.
Et kõik sillal sujuks normaalselt, peavad kapten ja vahitüürimees teadma lootsi kavatsusi ja neil pea olema võimalus ükskõik millal seda lootsi käest küsida. Sellise olukorra eelduseks on, et:

• kapten ja vahitüürimees teavad sõidurajooni raskusi ja piiranguid
  
• loots teab laeva manööverduskarakteristikuid ja nende omapära
  
• lootsi tutvustatakse kõigi tema käsutuses olevate meresõiduriistadega ja toetusega, mida sillameeskond on talle võimeline osutama
  

Sõltumata lootsi teenistuskohustest ja tegevusest, ei vabasta tema viibimine sillal kaptenit ega ka vahitüürimeest nende vastutusest laeva ohutuse eest. Kapten ja loots peavad vahetama informatsiooni, mis puudutab meresõitu, kohalike tingimusi ja laeva manööverdusomadusi. Kapten ja vahitüürimees peavad lootsiga tihedat koostööd ning täpselt kontrollima laeva asukohta ja liikumist.
Kui vahitüürimehel tekivad kahtlused lootsi tegevuse või kavatsuste suhtes, peab ta lootsilt selgitusi küsima. Kui ka pärast seda jäävad tal kahtlused, peab ta kutsuma kapteni ja teostama manöövri, kui see on vajalik enne kapteni saabumist sillale.
Vahiohvitseri kohustused ankruvahis
Valvsus ankruvahis on niisama tähtis kui igal muul ajal. Eesmärk on märgata iga ohtu varakult. Kõik laevad liiguvad seal aeglaselt ja on piiratud manööverdusvõimalustes. See võib esile kutsuda klassikalisi näiteid valest tegutsemisest, näiteks võib kapten soovida ankrus seisva laeva vööri eest läbi “lõigata”. Samal ajal ei suuda ta küllalt kiiresti liikuda ja kantakse hoovusega ohtlikult teise laeva poole.
Ankrukohas saab laevu tavaliselt identifitseerida nime järgi. Varakult märgatud probleemi saab tihti lahendada raadiotelefonil sidet võttes. Kuid VO peab endale aru andma, et ainult asjast rääkimine ei ole küllaldane intsidendi vältimiseks ja pea olema valmis ette võtma tegevust.
Ankruvahis olev tüürimees peab:

• määrama ja kandma sobivale kaardile laeva asukoha niipea kui olukord võimaldab
  
• kontrollima piisavalt sageli meremärkide ja kergesti äratuntavate objektide peilingute võtmisega, kas laev ankrul ei triivi
  

Kui selgub , et laev triivib ankrul, kutsuge otsekohe kapten.

• tagama nõutava vaatluse
  
• tagama perioodilised ringkäigud laevas
  
• jälgima meteoroloogilisi ja loodete tingimusi ja mere seisundit
  
• kui laev hakkab triivima, kutsuma kapteni ja ise tarvitusele võtma vajalikud abinõud
  
• tagama, et masinate valmidusaste on kooskõlas kapteni ettekirjutusega
  
• nähtavuse halvenedes informeerida kaptenit
  
• tagama, et laev kannaks vajalike märke ja tulesid ja annab nõuetekohaseid udusignaale
  
• tarvitusele võtma abinõud merereostuse vältimiseks ja täitma reostuse vältimise eeskirju
  

Kui VO kahtlustab kokkupõrke võimaluse olemasolu, peab ta andma vähemalt viis lühikest üksteisele järgnevat vilesignaali, vilgutama signaalprožektorit ja kutsuma mõne ohvitseri, kes võiks kiiresti vööris ankruketti järele anda
Sageli ootab laev ankrus seistes korraldusi edasiseks tegevuseks. Sel juhul peab aktiivselt jälgima VHF ja SatCom raadioid.
Mõnel pool on piraatlus ja salajane laevale asumine tõsiseks probleemiks. Kõigi lähenevate ujuvvahendite jälgimine ja parraste valvas jälgimine on kaitseks selle ohu vastu. Tuleb võtta meetmeid takistamaks võõraste sissepääsu laeva ruumidesse. Selleks tuleb vahiohvitseril välja panna tekivaht ( vahimadrus ). Sidet silla ja tekiga peetakse kaasaskantavate raadiojaamadega. Kui märgatakse soovimatute isikute tungimist pardale , võib VO anda üldhäiresignaali, ja peab võtma meetmeid nende tagasi saatmiseks ja takistamaks nende pardale tulekut.
Vahiohvitseri kohustused sadamas
Tekivahi ülevõtmine
Enne tekivahi ülevõtmist peab vahti üleandev tüürimees informeerima vahtiastuvat tüürimeest alljärgnevast:

• sügavustest kai ääres ja laeva süvisest, kõrg- ja madalvee kõrgusest ja ajamomentidest, kinnitusotste seisukorrast, ankrute asendist ja veesoleva ankruketi pikkusest, peamasina seisundist ja kasutamise võimalusest vajaduse korral
  
• laeval teostavatest töödest, lastitud või lossitud kauba kogusest, laevas olevast kauba kogusest
  
• vee tasemest tankides ja pilssides
  
• põlevatest signaaltuledest
  
• nõutud laevapereliikmete arvust pardal
  
• kõrvalistest isikutest pardal
  
• tulekustutusseadmete seisukorrast
  
• erilistest sadama reeglitest
  
• laeva ja sadamaasutuste vahelistest sidevahenditest, sadama võimude telefoni-numbritest ohuolukorrast informeerimiseks
  
• asjakohaste võimude teavitamise korrast keskkonna reostamise korral.
  

Enne vahi vastuvõtmist peab vahtiastuv tüürimees kontrollima, kas:

• kinnitusotsade arv ja seisukord tagavad laeva ohutu seismise kai ääres
  
• näidatavad signaalid või signaaltuled vastavad nõuetele
  
• täidetakse tuleohutuse ja ohutuse eeskirju
  
• mingid välised tingimused ei ohusta laeva ja laev ise ei ohusta teisi laevu
  

Kui lastitakse või lossitakse ohtliku kaupa, peab vahti vastuvõttev tüürimees teadma meetmeid, mis tuleb tarvitusele võtta lasti laiali puistumise või tulekahju korral.
Tekivahi kohustused
Tekivahis olev tüürimees peab sobivate ajavahemike tagant sooritama ringkäike laevas, pöörates tähelepanu:

• maabumistrepi, kinnitusotste ja ankruketi seisundile eriti sadamates, kus esineb suur veetaseme kõikumine. Kui vaja, tuleb tarvitusele võtta abinõud nende kasutamiskõlblikkuse tagamiseks
  
• süvisele ja sügavusele kiilu all ja ohtliku kreeni vältimisele lastimisel-lossimisel ja ballastimisel
  
• ilma ja mere seisundile
  
• ohutuseeskirjade nõuete täitmisele
  
• pardal olevate inimeste asukohale, eriti neile, kes asuvad suletud ruumides
  
• nõutavate tulede kandmisele ja signaalide andmisele
  

Tormihoiatuse saamisel tuleb tarvitusele võtta abinõud laeva, inimeste ja lasti kaitseks. Kui laeva ähvardab oht, annab vahitüürimees häire ja võtab tarvitusele abinõud laeva, inimeste ja lasti vigastuste vältimiseke. Vajaduse korral kutsub abi lähedalolevatelt laevadelt või sadamast.
Vahitüürimees peab teadma laeva püstuvust, et tulekahju korral teatada tuletõrjujatele vee kogus, mida laevale tule kustutamise käigus pumbata ohustamata laeva püstuvust.
Enne masina või kruvi pööramist kontrollida kinnitusotsi, sisse lülitada masinatelegraaf ja asuda ise sillal.
Kõik laeva jaoks tähtsad sündmused ja tegevused kanda logiraamatusse.
Vastavalt ISPS (i. k. International Ships and Port facility Security Code ) seadustikule, on turvalisuse aste viidud laevades kõrgemale tasemele . Seega on vahiohvitser kohustatud tagama ööpäevase trapivahi sadamas. Trapivahi kohustusi täitev laevapere - liige (vahimadrus) on kohustatud läbi viima isikuandmete kontrolli, vajadusel sooritama ka läbiotsimise. Isikuandmed kantakse teki logiraamatusse, ning seejärel kantakse ette vahiohvitserile.
################################################################
Sõiduvaht e. navigatsioonivaht.
Vahi vastuvõtmine ja üleandmine, vahiohvitseri kohustused
Vahti asuv ohvitser peab olema veendunud, et tema vahi liikmed on igati võimelised ja valmis vahikohustusi täitma, sealhulgas ka selles, et öösel nende nägemine on pimedusega adapteerunud.
Vahti asuv ohvitser ise ei tohi vahti üle võtta kuni ta silmad ei ole täielikult adapteerunud valgustusega ja kuni ta pole endale selgeks teinud:

kapteni püsikäskude ja spetsiaalsete laeva juhtimist puudutavate ;
juhiste sisu;

laeva asukoha, kursi, kiiruse ja süvise;

tegutsevad ja oodatavad tõusunähtused, hoovuse, ilma ja nähtavuse seisundi ning kõigi nende faktorite mõju laeva kursile ja kiirusele;

ümbritseva navigatsioonilise olukorra, seal hulgas järgmised, kuid mitte ainult need, asjaolud:

kogu vahi jooksul kasutatava ja võimalikult vaja mineva navigatsioonilise ja päästesisseseade töökorras olemine;

vurr- ja magnetkompasside õiendid;

ümberringi ja nähtavuse piires olevate laevade olemasolu ja liikumine;

olukorrad ja ohud, mis võivad vahi jooksul ette tulla,

kreeni, trimmi, tee tiheduse ja läbivajumise mõju sügavusele kiilu all.
Kui vahti üle andev VO teostab vahi üle andmise ajal manöövrit kokkupõrke või mingi muu ohu vältimiseks siis ei astu uus VO vahti enne kui see manööver on lõpetatud.
Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis.
Vahitüürimees on vastutav planeeritud reisiülesande täitmise eest vahis. Ta peab pidevalt jälgima, et oleks järgitud COLREG, STCW ning muud rahvusvahelised, rahvuslikud ning kohalikud nõuded.
Vahitüürimees peab vahti navigatsioonisillas. Sillast lahkuda ei tohi mitte mingil juhul enne, kui uus vahitüürimees ei ole vahti üle võtnud vastavalt kehtivale korrale. Vahitüürimehe põhiliseks vastutusalaks on kindlustada navigatsioonivahi efektiivsus ning laeva navigatsiooniohutus. Seetõttu peab Vahitüürimees olema kindel, et on kindlustatud pidev ja efektiivne ümbruskonna jälgimine. Laevadel eraldi asuva kaardikambriga on vahitüürimehel lubatud siseneda kaardikambrisse lühikeseks ajaks seoses navigatsiooniliste ülesannete täitmisega, kuid eelnevalt peab ta veenduma, et navigatsiooniline olukord seda võimaldab.
Vahitüürimees jääb vastutavaks laeva ohutuse ja navigatsiooni eest vaatamata kapteni viibimisele sillas kuni momendini, kuni on saanud kaptenilt selgelt mõistetava korralduse/ informatsiooni selle kohta, et kapten on tema kohustused üle võtnud.
Vahitüürimehe kohustus on olla kursis laeval läbiviidavate töödega, töödega raadioantennide, radariantennide, laevavile läheduses, et vajadusel hoiatada töötavaid inimesi vastava aparatuuri kasutamisest. Soovitav on kasutada informatsioonilisi tabeleid hoiatamaks tööde läbiviimisest vastava aparatuuri läheduses.
Hea merepraktika navigatsioonivahis.
Vahitüürimees on vastutav pideva ja tähelepaneliku vahipidamise eest. See on põhiline vältimaks kokkupõrkeid, madalikulesõite ja teisi juhtumeid.
Pidamaks efektiivset vahti peab vahitüürimees kindlustama:

• Tähelepaneliku audio -visuaalse vahi kindlustamaks olukorra täielikku valdamist,
  
• Ülevaate nähtavuspiirkonnas asuvate mere- ja maamärkide üle,
  
• Lähenevate laevade liikumistendentside ja peilingute jälgimise,
  
• Kursi pideva jälgimise ning et käsud roolimehele on õigesti täidetud
  
• Radari ja kajaloodi näitude jälgimise,
  
• Ilmastiku ning nähtavuse ja selle muutuste jälgimise,
  
• Masina signalisatsiooni jälgimise.
  

Peamasin .
Vahitüürimees peab arvestama sellega, et peamasin on pidevalt tema käsutuses abistamaks vajadusel manööverdamisel. Ta ei tohi kahelda peamasine kasutamise suhtes, kui selleks tkib vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ja peatumisteekonnaga.
Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid.
Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle:

• Roolimehe või autopiloodi poolt hoitav kurss ,
  
• Magnetkompassi parandus on määratud vähemalt kord vahi jooksul ning vastavalt võimalustele peale igat suuremat kursimuutust,
  
• Magnetkompassi ning vurrkompassi näitude pidev võrdlemine ja repiiterite sünkroniseerimine,
  
• Autopiloodi kontroll vähemalt kord vahi jooksul
  
• Muu navigatsiooniaparatuur funktsioneerib normaalselt
  

Navigatsiooniaparatuuri igapäevased testid.
Järgnev aparatuur peab olema kontrollitud/ testitud igapäevaselt:

• Silla ja masina telegraaf
  
• Peamasina kaugjuhtimine
  
• Masina pöörete indikaatorid
  
• Silla telefonid
  
• Kellad ja kronomeetrid
  
• Üldohuhäire alarm
  
• Raadioruumi alarm
  
• Laeva vile (mitte halvas nähtavuses ning teiste laevade läheduses)
  
• Roolimasina ümberlülituse protseduur
  
• Vurrkompassi alarm
  
• Autopiloot
  

Autopiloot.
Sõltuvalt aparatuuri usaldatavusest ning navigatsioonilisest olukorrast võib olla automaatrool kasutusel ka piiratud vetes sõidul.
Vahitüürimees peab arvestama sellega, et roolimehe kasutamine varakult ning üleminek käsijuhtimisele annab võimaluse varakult lahendada potentsiaalseid ohusituatsioone. On äärmiselt ohtlik lasta areneda olukorral kus automaatjuhtimisel oleval laeval on vahitüürimees ilma vahimadruseta ning ta peab katkestama vaatluse reageerimaks adekvaatsele ohuolukorrale. Üleminek automaatjuhtimiselt käsijuhtimisele peab olema läbi viidud õigeaegselt vahitüürimehe poolt või tema kontrolli all.
Visuaalne vaatlus.
Vahitüürimees peab korraldama vastava audio- ja visuaalse vaatluse, samuti kõigi muude võimalike meetodite kasutuselevõtu, mis on vajalikud olukorra ning kokkupõrkeohu adekvaatseks hinnanguks .
Kapteni kutsumine.
Vahitüürimees peab informeerima koheselt kaptenit juhul, kui ilmneb üks järgnevatest asjaoludest:

• Kui nähtavus väheneb alla taseme, mis on kindlaks määratud kapteni poolt
  
• Kui teiste laevade liikumine tekitab arusaamatust
  
• Kui on raskusi määratud kursi hoidmisega seoses pingelise liikluse, meteoroloogiliste tingimustega jne.
  
• Kui oodatud ajal ei ilmunud nähtavale maad
  
• Kui ootamatult ilmus nähtavale maa või navigatsioonimärk
  
• Kui toimus ootamatu sügavuse muutus
  
• Peamasina, roolimasina, muude mehhanismide rikke korral
  
• Navigatsiooniaparatuuri rikke korral
  
• Kui on kahtlusi ilmastiku poolt tekitatud laevakahjustuste osas
  
• Teistel juhtudel, kui on kahtlusi olukorra ohutu lahendamise suhtes.
  

Juhul, kui ole võimalik täita tingimust kapteni viivitamatu väljakutsumise osas, peab Vahitüürimees võtma tarvitusele koheselt kõik võimalikud meetmed kindlustamaks laeva ohutust.
Informatsioon vahikoosseisule.
Vahitüürimees peab andma vahikoosseisule vajaliku informatsiooni, instruktsioonid ja korraldused, mis on vajalikud ohutu vahi ning efektiivse vaatluse läbiviimiseks.
Informatsioon.
Vahitüürimees on vastutav kõikide sillas asuvate süsteemide ning nende kontrollsüsteemide jälgimise eest.
Logiraamatud.
Vahitüürimees on kohustatud fikseerima logiraamatus laeva liikumist ning laevapere tegevust puudutava informatsiooni. Samuti on ta kohustatud fikseerima raadiopäevaraamatus kogu laeva sidet puudutava vajaliku informatsiooni.
Kaartide lugemine, majakate äratundmine kirjelduse ja tulekarakteristikute järgi.
Kaartide lugemiseks on vaja perfektselt tunda merekaartide leppemärke, et lugeda sügavusi, loodeid, hoovusi, merepõhja iseloomu, takistusi, rajatisi, laevateid, ankrualasid, erinevaid alasid ja piire, erinevate meremärkide kirjeldust ja tulesid jne.
Majakate äratundmiseks vajalike tulede iseloomu, perioodi, kõrguse merepinnast, nähtavuskauguse, paigutuse kirjeldus on järgnevatel lehekülgedel.
Laeva tee arvutus, kohamääramine kõigi võimalike meetoditega
Laeva liikumise arvestamiseks merel peame teadma tema liikumise suunda ning selles suunas läbitud teed teatud ajaühikus. Läbitud tee määratakse liikumiskiiruse järgi sõltuvalt vaadeldaval kiirusel liigutud ajast S=Vt.
Laeva kiirus ja läbitud tee määratakse vastavate riistade- logidega.
”Kapellal” logi puudub, mistõttu läbitud tee määratakse GPS-iga või kaardil.
Kohta on võimalik määrata GPS-iga, radaril, elektronkaardil või peilingaatori abil. GPS annab laeva koordinaadid, mida kaardile kandes saab teada laeva täpse asukoha. Peilingaatoriga saab võtta peilingud majakatele või muudele teadaolevatele kalda objektidele ning nende ristumispunkt kaardil annab laeva asukoha.
RLKVR – 72 praktiline kasutamine, planšetitöö
Üks peamisi ja tähtsamaid osi Vahiohvitseri kohustuses on järgida rahvusvahelisi kokkupõrgete vältimise reegleid. Vahiohvitser peab käsitama kokkupõrke vältimise olukordi õigesti ja ohutult. Reeglid peavad olema selged pisiasjadeni ja nende kasutamine peab olema praktikas omandatud, et keerulise olukorra tekkimisel võtta vastu õige otsus.
COLREG on jagatud viide ossa , mida täiendavad neli Lisa. Selle piires peab vahiohvitser otsustama, milline strateegia valida olenevalt nähtavusest, osalevate laevade tüübist ja laeva olukorrast liikluseraldusskeemis või kitsas läbipääsus.
Reeglite juhised selleks on:
Need, mida tuleb täita siis, kui laevad on teineteise nähtavuses (reeglid 11-17). Need jagavad osalised ”laevadeks, mis on kohustatud teed andma” ja ”laevadeks, mis peavad säilitama oma kursi ja kiiruse”.

Need, mida tuleb täita laevadel udus või piiratud nähtavuse korral (reegel 19), mil laev peab ette võtma tegevuse kokkupõrke vältimiseks sõltumata teise laeva kavatsusest.

Laevade vastastikused kohustused nagu see, et mehhaanilise jõuseadmega laev annab teed teisele, kes seda teha ei saa (reegel 18)

Meresõit kitsastes läbipääsudes ja liikluseraldusskeemide piires (reeglid 19 ja 10).
Lisaks annavad reeglid hinnalisi juhiseid ohutu kiiruse määramiseks (reegel 6), kuidas määrata kokkupõrkeohu olemasolu (reegel 7) ja praktilisi soovitusi ära hoidvaks tegevuseks (reegel 8).
Mustand - ja logiraamatu täitmine
Logiraamat on ainuke ametlik dokument, mis katkematult peegeldab laeva ja tema meeskonna igapäevast tegevust, samuti selle tegevusega kaasnevaid asjaolusid ning olukordi, on laeva logiraamat. Logiraamatu sissekannetel on hindamatu tähtsus, sest nende järgi tuvastatakse sündmuste käik ja määratakse poolte vastutus ja süü. Sellest tuleneb vajadus teha sissekandeid täpselt, äärmise objektiivsusega, lakooniliselt täielikult ja selgelt. Ei tohi lubada, et logiraamatu sissekannete alusel saaks vääriti tõlgendada laeva meresõiduolusid, asjaolusid, vaatlusi ja tegevust laeval.
Logiraamatutut tuleb täita vastavalt järgnevale juhendile:
1. Laeva logiraamat on põhidokument, milles on kajastatud laeva tegevus ja mis on kasutatav juriidilise tõendusmaterjalina.
2. Logiraamatu pidamine on kohustuslik kõigile Eesti Vabariigi lipu all sõitvatele laevadele vastavalt Eesti kaubandusliku meresõidu koodeksile.
3. Erandina võib logiraamat puududa sadama- või rannavetes sõitvatel laevadel mahutavusega kuni 20 BRT, kui laevaomanik ei määra teisiti.
4. Kui laev on ekspluatatsioonist välja viidud, pole logiraamatu täitmine selle aja vältel kohustuslik.
5. Laeva hukkumise korral peab kapten tarvidusele võtma abinõud logiraamatu päästmiseks.
6. Logiraamatu formaat on 210*297 mm.
7. Logiraamatu lehed peavad olema nummerdatud, nööritud, logiraamat kinnitatud sadamakapteni teenistuses ja registreeritud “laeva päevaraamatute registris”.
8. Lõpetatud logiraamatut säilitatakse laevas ühe aasta jooksul. Pärast seda antakse laevaomaniku kätte hoiule.
9. Logiraamatu täidab vahitüürimees vahi kestel või pärast vahi üleandmist.
10. Lahtrid 1-14 täidetakse ööpäeva esimesel leheküljel, lahtrid 1-7 vahi lõpu seisuga.
11. Lahtris 1 – vahi lõpu kellaaeg tundides ja minutites.
2 – tuule suund rumbides või kraadides ja tugevus pallides Beaufordi skaala järgi.
3 – lainetuse suund rumbides või kraadides ja lainetuse aste pallides. Jää olemasolu korral märgitakse merepinna kaetus jääga 1-10 pallini.
4 – ilmastikutingimused tingmärkides ja nähtavus miilides:
S – selge ilm, pilvitus kuni 5 palli
P – pilves ilm, pilvitus 5-10 palli
U – udu
V – vihm
L – lumi
R – rahe
J – jää
UV – uduvine
5 – õhurõhk millimeetrites või millibaarides
6 – õhutemperatuur 1º täpsusega
7 – mereveetemperatuur 1º täpsusega
8 – pilsivee kõrgus sentimeetrites, seisuga 08.00. Järgnevate mõõtmiste tulemused suurte muutuste korral kirjutatakse lahtrisse 15.
9 – vahi alguse ja lõpu kellaaeg (04.00 – 07.30)
10 – vahi kestel läbitud vahemaa miilides, läbitud vahemaa ööpäevas, läbitud vahemaa reisi algusest
11 – vahitüürimehe nimi
12 – vahimadruse või vaatleja nimi
13 – laeva käigutulede sisse- ja väljalülitamise kellaaeg
14 – laeva varud tonnides seisuga 08.00
15 – sündmused
12. Logiraamatut võivad kontrollida laevaomanik ja kohtuorganid, notar ja sadamakapteni teenistuse töötaja väljavõtete kinnitamisel.
13. Iga ööpäeva alustatakse uuelt leheküljelt.
14. Parempoolset lehekülge alustatakse sissekannetega: kuupäev, kuu, nädalapäev, aasta, sõidupiirkond või sadamate nimed, kust kuhu ollakse teel.
15. Sissekanded laevaelu, sündmuste ja tegevuse kohta, mis seoses laeva, laadungi või laevaperega, tehakse kronoloogilises järjekorras.
16. Kellaaeg kirjutatakse neljakohalise arvuna.
17. Navigatsioonialased sissekanded tehakse üheminutilise täpsusega, teised sündmused aga kuni viieminutilise täpsusega.
18. Sissekandeid logiraamatusse võivad teha ainult kapten ja vahitüürimees, kinnitades neid allkirjaga.
19. Sissekanded tehakse kolmandas isikus, lühidalt ja konkreetselt, et kirjutatud poleks võimalik erinevalt tõlgendada.
20. Sissekannete tegemine pliiatsiga on keelatud.
21. Teksti kustutamine ja ülekirjutamine on keelatud. Kirjutatud teksti parandamiseks tuleb ebaõige tekst ühekordse joonega maha tõmmata nii, et seda oleks võimalik lugeda ja võtta sulgudesse. Teksti paranduse kohta teeb vahitüürimees sissekirjutise teksti või lehekülje lõppu ja kinnitab selle allkirjaga.
Hilisemaid täiendusi võib teha lahtrisse 15 ööpäevaste sissekannete lõppu ja need kinnitab kapten või vahitüürimees oma allkirjaga.
22. Sissekanded peavad võimaldama hiljem ennistada laeva tegevust ja teekonda. Abimaterjalina kasutatakse isekirjutavate navigatsiooniseadmete linte ja kaardile kantud kurssi. Kaardile kantud kurss tuleb säilitada kuni kaardi järgmise kasuatamiseni.
23. Laeva väljumisel merele kirjutatakse logiraamatusse laevapere liikmete arv, laadungi nimetus ja hulk, laevavarud, süvis, kreen , reisijate arv, sihtsadam, lootsi nimi, saabumise ja lahkumise aeg jne.
24. Sissekanded seadmete kontrollimise ja korpuses olevate avade sulgemise kohta, enne merele väljumist, samuti sissekanded õppuste ja õppehäirete kohta tehakse tabelisse nr.1. Lekke likvideerimise õppus ei kuulu “SOLAS-1974” nõuete alla.
25. Kaptenite vahetusel tehakse vastav sissekanne kronoloogilises järjekorras, märgitakse laeva tehniline seisukord. Laeva üleandmise – vastuvõtmise kinnitavad kaptenid allkirjadega.
26. Laevapere liikmetega toimunud õnnetusjuhtumite, avariide, hädasolevate laevade abistamise, laadungi riknemise, vigastamise või kaotuse korral tuleb erilist tähelepanu pöörata tingimuste ja faktide kajastamisele.
27. Kapten kontrollib logiraamatu täitmist ja kinnitab sissekanded iga parempoolse lehekülje lõpus allkirjaga.
28. Käesolev juhend ei piiritle kõiki logiraamatusse tehtavaid sissekandeid. Laevaomanik ja kapten võivad oma äranägemisel määrata vajalike sissekannete sisu ja mahu, et kaitsta oma huve.
Logiraamatu mustand.
Kui vahiohvitser on väga hõivatud, võib logiraamatu kirjutamine olla eksitav. Sellisel juhul on mõistlik teha märkusi logiraamatu mustandisse, millest kantakse vajalik informatsioon logiraamatusse pärast vahist vabanemist.
Hüdrometeoroloogiliste vaatluste teostamine , fakside- ja ilmakaartide lugemine.
Ilmavaatlusi tehakse laeval 6 korda päevas: kell 00, 04 ,08 ,12 ,16 ,20 laeva aja järgi. Vaatlusi teostab vahitüürimees.
Üldjuhul tehakse järgmisi vaatlusi:
õhurõhk (mõõteriistaks android baromeeter )

tuul ( distants - anemometer)

õhutemperatuur (termomeeter)

veetemperatuur (spetstermomeeter)

lainetus ( visuaalselt ja stopperiga)

pilvisus (visuaalselt nii pilvede liik, hulk, kui ka kõrgus)

ilmastikunähtused (sademed, udud, elektrilised ja optilised vaatlused)

nähtavus (visuaalselt)

jääolud (visuaalselt)

laeva jäätumine (visuaalselt)
Vaatluste tulemused kantakse logiraamatu vastavatesse lahtritesse.
Sadamavaht.
Ringkäik laevas, kinnitusotste ja landgangi kontroll.
Vahiohvitser peab kindlustama endale informatsiooni vahi liikmete asukohtade üle laevas, et oleks võimalik operatiivselt reageerida avariiolukorras haalamisotste pingutamiseks, vajadusel haalamisotste äraandmiseks
Vahiohvitser on kohustatud:

• Kindlustama, et haalamisotsad on pidevalt pingul nii, et oleks kindlustatud, et laev ei liiguks kaist eemale.
  

• Jälgima vendrite olukorda kai ning laeva vahel
  

• Kindlustama, et trepid ning kaldteed oleks korrektselt paigaldatud, ning laeva pääs oleks ohutu
  

• Kindlustama, et ramp oleks asetunud korrektselt
  

Tuleohutuse/ohutusringkäik seisaku ajal sadamas:
Vahitüürimees peab veenduma, et tuletõrje ja ohutusringkäik toimib vastavate graafikute järgi ning vastava väljaõppe saanud isikute poolt. Erilist tähelepanu tuleb pöörata, et tuletõrje ringkäik läbiks ka ruume , mis ei ole kaitstud tuletõrje häiresüsteemiga. Iga tuletõrjeringkäigust osa võttev laevapereliige peab olema ette valmistatud tegutsema vastavalt olukorrale ja olema võimeline kasutama laevas olevaid tulekustutusvahendeid.
Ohutusringkäike teostav isik peab pöörama tähelepanu järgnevale:

• Tuletõrjevahendid
  
• Vigastatud ja puuduvad tuleklapid, uksed
  
• Tuleohtlikud olukorrad
  
• Elektrisüsteemi vead
  
• Õli ja kütuse leke parda taha
  
• Tuletõrjehüdrantide lekked
  
• Lukustamata laoruumid, kajutid jne
  
• Kõrvaliste isikute olemasolu keelatud ruumides
  
• Suitsetamine keelatud kohtades
  

Ohutusringkäigu algus- ja lõpppunkt on navigatsioonisild, kus tehakse vastav ettekanne vahitüürimehele selle lõppemisest ning vajadusel edastatakse muu informatsioon.
Vahti üle andva vahiohvitseri käest saadav informatsioon, masinate valmidusaste.
Vahi ülevõtmisel peab vahti vastuvõttel ohvitser olema informeeritud vahti üleandva ohvitseri poolt järgnevast:

• Kiilualuse vee sügavus
  
• Laeva süvis
  
• Kõrgvee ja madalvee ajad
  
• Haalamisotste olukord
  
• Peamasinate staatus ning nende valmidus tööks
  
• Kõik laeval läbiviidavad tööd
  
• Laaditud/lossitud kauba kogus ning järelejäänud kauba hulk
  
• Reisijate hulk laevas
  
• Vee tase pilssides, tankides
  
• Läbiviidavad laeva varustamise operatsioonid (vee tankimine, punkerdamine jne)
  
• Heisatud lipud ning süüdatud tuled
  
• Vahikooseis ning laevalt puuduvad meeskonnaliikmed
  
• Tulekustutusvahendite töökord
  
• Muudatused või spetsiaalsed instruktsioonid kaldavõimudelt või avariiteenistuselt
  
• Muudatustest kapteni või vanem tüürimehe korraldustes ning erikorraldused
  
• Muud asjaolud, mis võivad mõjutada laeva ohutust ning keskkonnakaitset
  

Vahti vastuvõttev ohvitser peab veenduma, et:

• Laev on haalatud arvestades kohalike tingimusi
  
• On heisatud valikud lipud ning süüdatud vajalik valgustus ning signaallambid
  
• Järgitakse tuleohutust ning ohutusreegleid
  
• Ta on kursis laaditavate/lossitavate ohtlike materjalide omadustega, ning tegevusega nende sattumisel vette, laeva ning süttimisel
  
• Vahikohustusi täitev meeskond on kohtadel ning täidab oma kohustusi, ning on füüsiliselt võimeline seda tegema efektiivselt. Kui on avastatud, et keegi vahisolevatest isikutest ei ole võimeline täitma oma kohustusi efektiivselt, tuleb isik koheselt vabastada vahikohustustest, ning asendada uue inimesega
  

Kui vahi üleandmise momendil viiakse läbi olulisi operatsioone, antakse vaht üle peale operatsiooni lõpetamist, kui kapteni poolt ei otsustata teisiti.
Laeval läbiviidud tööd ja nende koht
Lastitud, lossitud laadungi hulk
Laaditud ja lossitud laadungi hulga üle peetakse arvestust tavaliselt nii sadama kui ka laeva poolt. Ent täielikku ülevaadet peab muidugi omama laadimise ja lossimise eest vastutav isik. Vastava laeva puhul, kus tegemist on reisilaevaga aga mis samal ajal ka sõidukeid veab ja seda üsna suures mahus. On väga oluline teada kui palju ja mida on veetud. Need andmed sisestatakse reiside ja päevade lõikes tabelisse. Tabelist saab välja lugeda antud perioodil veetud sõidukite arvu. Näitab ka ära erinevat liiki sõidukid nt. Sõiduautod.
Laeval viibivate meeskonnaliikmete ja kõrvaliste isikute arv ja koht.
Seoses terrori ohu suurenemisega on kasutusele võetud ISPS Code, mille eesmärgiks sadamas on omada kontrolli laeva tulevate ja laevas viibijate isikute üle. Selleks on vastavalt vahi korrale määratud kaks isikut- vahimadrus ja vahitüürimees. Vahimadruse kohustus on kirja panna kõik laevas olijad (märkides aja millal saabus/lahkus, nime – dokumendi alusel, kelle juurde soovib minna, firma ning allkirja). Samuti kuulub trapivahi kohustuste hulka ka meeskonna liikmete kohaloleku kontroll .
Kõrvalised isikud ehk külalised või siis töölised peavad omama trapivahi poolt jagatud külaliste silte, mis siis riputatakse kaela või kinnitatakse rinnale , et omada kontrolli laevas viibivate isikute üle. Laeva siseruumidesse on lubatud külalistel siseneda ainult meeskonna liikme saatel. Külalise saabumisel peab külastatav talle ka vastu tulema.
Kapteni korraldused
Kaptenil lasub üldine ja lõplik vastutus laeva ohutuse (navigeerimisel, lastimis -lossimis töödel, meeskonna jt) ja tõhusa tegevuse eest. Kapten delegeerib oma võimu vahiohvitserile pidevalt tegutsevate korralduste Standing Orders abil. Vahiohvitseri kohustus on nende käskude täitmine, kasutades selleks kõiki oma võimuses olevaid vahendeid. Vahiohvitser peab täitma kapteni käske, viimaks selle kapteni seaduslikku õigust juhtida iga tegevust, mis toimub laeva pardal.
Kapteni kirjalike korralduste jaoks on eraldi kaust Master’s Standing Orders Book, kus on eraldi lahtrid kuupäeva, kellaaja ja nõudmiste sisu jaoks. Kõik vahiohvitserid peavad vastavalt kapteni juhtnööridest teadlikuna olnuna seda ka raamatus oma allkirjaga tõestama.