TALLINNA POLÜTEHNIKUM Raadiovastuvõtjad ja saatjad Laboratoorsed tööd Nimi Perekonnanimi SA-12 Juhendaja: J.Kuus Tallinn 2015 Laboratoorne töö aines: Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad Nr. 1 Õpilase ees- ja perekonnanimi: Nimi Õpperühm: SA-12 Töörüh TPT Töö 26.03.201 m: tehtud: 5 Aruanne 16.04.2015 Hinne: Õpetaja: Jaan Kuus esitatud: Töö nimetus: Tundlikuse mõõtmine Töö objekti andmed: Kasutatud riistad:
100 1000 m (sagedusvahemik 3000 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad. Kesklainel segavad vastuvõttu ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendustega kaasnevad raadiohäired. Kesklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja sides. Lühilaine raadiolainete piirkond , kus lainepikkus on u. 10 100 m (sagedusvahemik 30000 3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja
millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevadeüleelamiseks. Lendorav on Eestis oma leviku piiril ja seetõttu on ta meie aladel kogu aeg haruldane olnud. Eriti haruldaseks on ta aga jäänud selle sajandi teisel poolel, seda peamiselt vanade metsade kadumise tõttu. Lendorav on looduskaitse all ja Eesti Looduse Fondi vapiloom. Raadiosaatjad lendoravatele Isased lendoravad liiguvad ringi arvatust laiemal alal ning vahetavad üsna sageli oma päevast varjepaika napi ajaga on raadiosaatjatega varustatud lendoravad nende uurijatele olulist teavet lisanud. Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada.
linnuliigi märgistamiseks kasutatav rõngas linnule paras, st. liiga suur rõngas on linnule koormav või libiseb jalast lihtsalt ära, liialt väike rõngas hakkab linnu jalga painama ning naha ja rõnga vahele võib hakata kogunema saasta, mis lõpuks põletiku tekitab. Lisaks kasutatakse tiivamärgiseid ja sulgede värvimist. Viimaste aastakümnete jooksul on üha enam hakatud kasutama spetsiaalseid seadmeid raadio-, satelliit- või GPS saatjaid. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g), selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 50 km kauguselt. Teisalt on raadiosignaali leidmiseks vajalik spetsiaalne vastuvõtja ning linnu asukoha määramiseks suundantenn. Raadiosaatjaga linde on hõlpus leida näiteks käitumisvaatluste tegemiseks. Arvestada tuleb aga, et taoline märgistussüsteem nõuab suurt töömahtu, kuna saatja annab pidevalt signaali. On
pea lähedal, ärkan hommikul peavaluga. See ei saa olla juhus, olen seda mitu korda täheldanud. Kui telefon on välja lülitatud, siis pea ei valuta,» lisab ta. Kiirguse mõju on teadmata «Teame, et elektromagnetlainetel on inimorganismile mõju, aga milline, ei osata veel öelda,» nendib Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Hiie Hinrikus. Sarnaselt mobiilidega kiirgavad ka mikrolaineahjud, raadiosaatjad, telerid ja arvutiekraanid. «Meie oleme testinud inimaju käitumist mobiiltelefoniga lähedasel sagedusel töötavat generaatorit peale lähedale asetades ja saame öelda, et muutused on olemas. Soomes on kontrollitud valkude reageerimist elektromagnetlainetele. Neistki testidest on selgunud, et kiirgus mõjutab stressivalke. Samas ei saa ju öelda, et seesugune mõju oleks igal juhul halb.» Stockholmi Karolinska meditsiiniinstituudi professorid Maria Feychting ja Anders Ahlbom
peamiselt maapinna ja ionosfääri lainejuhtmetes. Inimene kasutab seda peamiselt ringhäälingus ja raadionavigatsioonis, samuti ajateenistuses. Kesklaine (MF - medium frequency) lainepikkusega 100-1000 meetrit sagedusel 3000-300 kilohertsi on kasutusel ringhäälingus ja raadionavigatsioonis ja-sides. Mitmete lainet häirivate tegurite tõttu ei ole kesklaine kuigi usaldusväärne - öösiti võivad teineteisele ette jääda samal sagedusel töötavad teineteisest kaugel asuvad raadiosaatjad. Ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendused on segavad faktorid kesklainete vastuvõtul. Lühilaine (HF - high frequency), mille lainepikkus jääb vahemikku 100-10 meetrit ning sagedus 3-30 megahertsi, leiab kasutust raadiosides ja ringhäälingus. Lühilainet rakendatakse ka kirurgias alternatiivina koe lõikamisele skalpelliga, peamiselt veterinaarias (Miller, 2004). Ka lühilainete edastamine võib öösiti häiritud olla. Need levivad väga pika vahemaa tagant ruumilainena
ägenemistele. Pidurdab magamisprotsessi juhtiva hormooni melatoniini tekkimist. Kõrgsageduslikud elektromagnetväljad Mikrolained Mõõdetakse nanovatt ruutmeetrites (nW/m2 ). Mida kõrgem on voolu sagedus, seda rohkem on omavahel seotud elektri- ja magnetväli ning nende eraldi mõõtmine on väga raske. Sagedusel üle 20 kHz ei ole enam võimalik eristada elektri ja magnetvälja ja siis kasutatakse terminit elektromagnetväli. Neid välju tekitavad raadiosaatjad, televisioon, telefonivõrgud, mobiiltelefonid jm. Ohtlik on mikrolaineahi, sest seal esineb teatud energialeke. Mikrolainete puhul ei ole otseseid kahjustusi täheldatud. Kuid on selgunud geneetiliste defektide tekkimise oht, nt ajukasvajad, vähk, agressiivsus jm. Mobiiltelefonide tekitatud kiirgus on kahjulik alla 18 aastastele, sest nende kolju väliskiht on õhem. 1 minutilise telefonikõne ajal tekitatud võnkesageduse häire taastumiseks kulub ca 10 minutit.
Levinuim viis lindude märgistamiseks on rõngastamine. Lisaks kasutatakse konkreetse linnu äratundmiseks värvilisi rõngaid, tiivamärgiseid, sulgede värvimist jne. Eestis kasutatakse värvilisi rõngaid kõigil siin püsivalt pesitsevatel kotkaliikidel ja must- toonekurel (9). (11) SATELIITJÄLGIMINE Märksa rohkem infot on võimalik aga saada linnule kinnitatud spetsiaalse seadme - raadio-, satelliit- või GPS saatja abil. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g) ja levinud märgistusvahendid. Selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 - 50 km kauguselt (9). Pildil on näha saatjatega varustatud Eesti must-toonekurgede Jaagu ja Tooni ränded, neist üks ööbis Moldovas ja teine Bulgaarias (10). Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta saame otse oma arvutisse. Seade saadab signaali satelliidile ning
Telekommunikatsioonisektoris tegutseb üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtteid ja teadlasi. Pakutavate toodete valikusse kuuluvad satelliitside-, globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS), mobiiltelefoni-, võrguhaldus- ja ülekandesüsteemid ning kiudoptilised tehnoloogiad. Norra uuenduslikud riistvarainsenerid on loonud mitmeid spetsialiseeritud tooteid nagu videokonverentsisüsteemid, multimeediaprojektorid, digitaalsed raadiosaatjad, lindipõhised andmesalvestussüsteemid, müügikohtade krediitkaarditerminalid ja energiavarustusseadmed. Norra tarkvararevolutsioonile andsid tõuke edusammud traditsioonilistes tööstusharudes naftatööstuses, laevanduses ja kalanduses. Nende sektorite vajadused ning suutelisus luua ja osta edumeelseid, säästlikke lahendusi on hoogustanud uuendusliku tarkvara ja integreeritud süsteemide arengut. IST tööstuses
kirved. 3. fikseeritud tuletõrjumise varustus . piserdussüsteem ja vihmutussüsteem, CO2 süsteem, hüdrandid, voolikud, tule- ja veekindlad uksed. 4. esmaabivarustus 5. kaitseriietus, päästevestid, ohutusvööd ja rakmed, termokotid 6. häireseadeldis, automaatne tulehäire signaal, tulekahjust teavitamise nupud, signaal ja hoiatuskellad, valjuhääldajad 7. hädaolukorra valgustus ja märgid 8. telefonid ja portatiivsed raadiosaatjad 9. päästepaadid ja parved koos varustusega 10. Mere Evakuatsiooni Süsteem 11. pürotehnilised vahendid 12. helikopteri tekk 13. laeva vee- ja tulekindlad sektsioonid -ja päästevarustuse asetus on näidatud FIRE AND SAFETY PLAN.il. VENTILATION PLAN.il. Häired ja häiresignaalid 1. ÜLDHÄIRE 2. TULEKAHJU või LAEVAVIGASTUS 3. EVAKUATSIOON 4. TURVALISUSE HÄIRE 5. MEES ÜLE PARDA 6. HELIKOPTER 7. REOSTUSE LIKVIDEERIMINE
paigalseisvad raadionavigatsiooni süsteemid on tänapäevalgi kasutuses. Nende üheks puuduseks on see, et kasutades kõrgsageduslike raadiolaineid saab määrata täpse positsiooni, kuid väikesel alal ning kasutades madalama sagedusega raadiolaineid, mis katavad suure ala, ei saanud määrata nii täpset asukohta. Teadlaste arvates ainsaks viisiks võimaldada oma asukoha määramist igas maailma punktis, oli saata kõrgsageduslikud raadiosaatjad kosmosesse. Kõrgsagedusliku raadiosaatja spetsiaalne kood katab ära suure ala ja suudab ületada takistused oma teel maani. Esimeseks selliseks süsteemiks oli 1960-ndate keskel NAVASAT (Navy's NAVigation SATellite System, tuntud ka kui TRANSIT) - laevadele ja allveelaevadele mõeldud navigeerimissüsteem. TRANSIT toimis kuni 1996. Aastani Globaalne asukoha määramise süsteem GPS (Global Positioning System - globaalne asukoha määramise
Kesklaine - raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 100 - 1000 m (sagedusvahemik 3000 - 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad. Kesklainel segavad vastuvõttu ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendustega kaasnevad raadiohäired. Kesklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja -sides.]] Pikklaine - raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 1 - 10 km (sagedusvahemik 300 - 30 kHz). Pikklained levivad pinnalainetena lainejuhtmes, mille moodustavad maapind ja ionosfäär. Feedingut pikklainetel peaaegu pole
andmeedastuseks. Norra sidevõrk laieneb kiiresti ning sidesektoris tegutseb üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtteid ja teadlasi. Pakutavate toodete valikusse kuuluvad satelliitside-, globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS), mobiiltelefoni-, võrguhaldus- ja ülekandesüsteemid ning kiudoptilised tehnoloogiad. Norra uuendusmeelsed riistvaratootjad on loonud hulgaspetsialiseeritud tooteid nagu videokonverentsisüsteemid, multimeediatehnika, digitaalsed raadiosaatjad, lindipõhised andmesalvestussüsteemid, krediitkaarditerminalid ja energiavarustusseadmed. Norra tarkvararevolutsioonile andsid tõuke arengud riigi traditsioonilistes tööstusharudes nagu naftatööstus, laevandus ja kalandus. Nende sektorite vajadused ning suutelisus luua ja osta edumeelseid, säästlikke lahendusi on hoogustanud uue tarkvara ja integreeritud süsteemide arengut. Täna on IST tööstuses mitmeid ettevõtteid, mis pakuvad modulaar- ja tarkvaralahendusi (k
26. Signaallamp 1 tk. 27. Kanderaam 1 tk. 28. Meditsiiniline varustus 1 kompl. Laeva ohutusvarustus ja nende asukohad on märgitud Tulekaitse ja Ohutuse Plaanile (Fire Safety Control Plan). Joonised asuvad messis, sillas, tulejaamades, samuti meeskonna kajutite koridorides 19 20 21 22 23 24 25 26 27 Laeva sisesed sidepidamisvahendid, alarmsüsteemid ja nende kasutamine Põhilised sidepidamisvahendid laevas on raadiosaatjad ja laeva telefonid, mis asuvad tähtsamates kohtades. Kuna laev on väga suur, siis on nad hädavajalikud vahendid. Raadiosaatja- Kasutatakse vaieldamatult laevas kõige rohkem, kuna ta on alati käepärast olemas tähtsamatel isikutel näiteks pootsmanil, tuletõrjemadrusel, osakondade juhatajatel ja paljudel teistel. Üldiselt asuvad kõik saatjad algul esimesel kanalil, seega on terve laevapere vajadusel kohe kättesaadav. Üldiselt kasutatakse neid, et kedagi üles leida või teavitada
on tugevam ja häireid vähem. Kaugvastuvõtu puhul, kui signaal on nõrk, tuleb häirete mõju vähendamiseks VSV ribalaiust vähendada. KOKKUVÕTE: VV projekteerimisel kujuneb VS-i valik ja VSV osa kavandamine väga oluliseks osaks. VV põhiliste kvaliteedinäitajate saavutamisega. Kui VV-lt ei nõuta eriti kõrget tundlikkust ja kui vastuvõttu raskendavad lähedal töötavad võimsad raadiosaatjad, siis jäetakse KSV ära või tehakse ta väljalülitatav. See võimaldab parandada VV dünaamilist diapasooni. VS-i valikul tuleb lahendada kompromissküsimus, mis seisneb selles, et saavutada max selektiivsus nii naaberkanali kui ka peegelkanali suhtes. Kahekordne sagedusmuundur RF 1.MIX KS 1.SEG 1. 2.SEG KSF 2. 2. 2. DET
Kesklaine (MF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 100–1000 m (sagedusvahemik 3000–300 kHz). Päeval on kesklainel raadioside kaugus olenevalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad. Kesklaine vastuvõttu segavad ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendustega kaasnevad raadiohäired. Kesklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja -sides. Lühilaine (SF) – raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u 10–100 m (sagedusvahemik 30 000–3000 kHz). Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite
annaabi.ee 
