Vahiteenistus Vahimadrus on laevas tähtis isik. Tema sõna peab kuulama sadamas isegi sadamakapten, kes soovib laevale tulla, rääkimata vähemtähtsatest isikutest. Vahimadruse töösse suhtumisest sõltub laeva ohutus sadamas ja merel. Vahiteenistus laevas peab olema organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile.
EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7
Sotsiaalabi, julgeoleku tagamine, kaubanduseeskirjad, maksude kogumine. 7. Mis on linnaõigus? Õigusnormide kogum, mille järgi inimesed oma elu linnas seadma pidid. 8. Kes võis saada linnakodanikuks? Ta pidi omama kinnisvara, olema mõne käsitööala meister, elama mõne aja linnas. 9. Millised olid linnakodaniku eesõigused? Ta võis tegeleda kaubanduse ja käsitööga, oli tollimaksust vaba, linnakohus mõista kohut. 10. Millised olid linnakodaniku kohustused? Vahiteenistus linnamüüril, linna sõjline kaitse, maksude maksmine, osavõtt linnale vajalikest töödest. 11. Mis on Hansa Liit? Läänemereäärsete kaubalinnade liit. 12. Millised kaubad liikusid idast läände, millised läänest itta? Läänest itta- metalltooted, relvad, vürtsid, sool. Idast läände- mesi, vaha, vili, karusnahad. 13. Nimeta Eesti hansalinnad. Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. 14. Mõisted. Tsunft- käsitööliste ühendus
linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganies. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest (teenijad, kerjused jne). Linnaõigus saadi maaisandalt, mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanikuks võis saada iga kodanik, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Kodaniku kohustusteks oli vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja maksta makse. Linna juhtis raad, mida juhtisid raehärrad. Raehärra amet oli eluaegne ning palgata. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid,
sunnismaisus- puudus liikumisvabadus; isikliku elu piiramine; talupoegade ost-müük- vahetus; kodukari- mõisinike karistus talupoegadele; ei osalenud riiklikus elus; ei tohtinud kanda relvi. Linnaõigus- tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse; Linna kodanik- vaba ininene, kui ta elab püsivalt linnas ja maksab kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnas vajalikest töödest, maksude maksmine. Eesõigused: linna kohus mõistis kohut, ainult nemad tegelesid linna piires käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust, võisid kasutada maad. Raad- linna juhtkond, kuhu kuulusid raehärrad; Bürgermeister- linnavanem, linnapea, tähtsaim ametnik; Gild- ametialane ühendus, kuhu kuulusid ülem- või keskklassist kuuluv täiskasvanud mees. Gilidid kaitsesid liikmete huve, korraldasid
1. Linnakodaniku õigused ja kohustused. a) Õigused: vabastatud tollimaksust võisid kasutada metsa, heina- ja karjamaad võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega kohut mõisteti ainult linnakohtutes b) Kohustused: Vahiteenistus linnamüüril Sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest 2. Rae õigused ja raehärraks saamise tingimused. Mõistis kohut linnakodanike üle Linna ja kodanike heakorra eest hoolitsemine Linna kaitsmine, suhted teiste linnadega Kontrollis kauplemist, käsitööd Maksude kogumine Raehärradeks olid ainult jõukad, rikkad ning abielus kaupmehed. Pidid olema
jaoks. Selle andis maaisand ja tagas autonoomia linnakogukonnale. Tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 5. Millise õiguse Eesti linnad said? Tallinn, Narva, Rakvere-Lübecki õigus Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide, Haapsalu-Riia õigus Vana-Pärnu-piiskopiõigus 6. Kes said linna kodanikuks? Kodanikuks võis saada iga inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. 7. Millised olid kodaniku kohustused: vahiteenistus linnamüüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muiduigi maksude maksmine. õigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 8. Kes sai olla raehärra? Mees, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara
vabadeks inimesteks. Tallinnas, Rakveres ja Narvas elati Taani kuningalt saadud ja paljudes Läänemere löunakalda kaubalinnades kehtinud Lübecki õiguse järgi. Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu said oma maaisandalt Hamburgi öigusel rajaneva Riia õiguse. Vana-Pärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiöigus. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna söjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, Oli juhtiv positsioon sakslaste käes, kellest enamik Oli saabunud siia Rein-Vestfaali või Põhja-Saksa rannikualadelt. Kuna nad kõnelesid omavahel alamsaksa keeles, sai ka linnade ametlikus asjaajamises valitsevaks alamsaksa keel
Linnad ja kaubandus keskaegses Eestis Brita Lodi Jaanuar 2013 Linnade õiguskorraldus · Linnaõigus · Tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. · Isiklik vabadus, eraomandi ja pärismisõigus · "linnaõhk teeb vabaks" linna põgenenud sõltlased said aasta ja ühe päeva olles linnas vabaks. · Kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis makse. · Kohustused : vahiteenistus linna müüridel ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt erinevates linna abistavates töödes, maksude maksmine. · Õigused : nende üle võis kohut müista vaid linnakohus, ainult nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitööga ja kaubandusega, tollimaksust vabad, vabalt võisid kasutada linna metsi, heinamaid ja karjad · raad- valitses linna, rae suurus sõltus linna suurusest. · Raehärra : sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara, kaupmees
arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10. Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Maaisand andis linnaõiguse, linna kodanikuks sai inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Mitmed kohustused (maksude maksmine,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid
koormistest lahti ostnud Maavabad talupojad arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus Vabadikud palgatööst elatuvad talupojad Linnade õiguskorraldus Linnaõigus maaisandalt Linnakodanikud isiklikult vabad, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Öeldi ,,linnaõhk teeb vabaks" Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas piisavalt kaua linnas ja maksis kodanikumaksu Kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linnale vajalikest töödest, maksude maksmine Õigused: nende üle võis kohut mõista vaid linnakohtus, õigus tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, tollimaksu vabastus, linna metsade, karjamaa, heinamaa kasutusõigus Linna valitses raad, suurus sõltus linna suurusest Korraga ametis pooled rae liikmed Rael kõrgeim kohtuvõim
vaatepunkti 24. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust ( linnaõigus, kodanikud, valitsemine). Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Linna õiguslikuks aluseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaloal. Linnaõiguse eesmärk: tagada mõjuvõimu mingis piirkonnas, tagada turvalisus inimestele Kodanik – inimene, kes oli elanud linnas juba mõnda aega või oli linnas sündinud Kohustused Vahiteenistus Linna sõjaline kaitse Maksude maksmine Osavõtt linnale vajalikest töödest Õigused Linnakohus mõistus kohut Käsitöö, kaubandus Tollimaksudest vaba Linna metsade, heinamaade ja karjamaade vaba kasutamine Linna valitses raad, kes kindlustas heakorra, sissetulekud jms linnas. Ülesandeks ka linnahuvide kaitsmine. Linnaühiskonnas koondusid linnakäsitöölised tsunftidesse. Skraa määras ära, mis tingimustel tsunfti saadi.
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 .............................
Linna juhid valiti kaupmeeste seast, kuna nad olid kõige rikkamad – elanikkonda kuulusid ka käsitöölised ning linna alamkihid. Kodanikeks saadi sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud – viimase puhul tuli anda kodanikuvanne – maksta tuli ka kodanikumaksu. Kodanike eesõigusteks olid käsitöö, kaubandus, linna metsade, karjamaade ja põllumaade vaba kasutamine, see, et nad olid tollimaksust vabad ning et linnakohus mõistis neile kohut. Kohustusteks oli aga vahiteenistus linna müüril, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine ja osavõtt linnale vajalikest töödest. 4) iseloomusta islami teket ja levikut, milline on kultuuripärand? Islami religioonile pani aluse Meka kaupmees Muhamed, kes 7.saj alguses hakkas jutlustama ranget monoteismi- Allahi austamist ainujumalana. Muhamedi õpetust hakati nimetama islamiks (ar k allumine) ja selle pooldajaid moslemiteks (ar k muslim – see, kes allub). Muhamed pidas ennast
Punaarmee 1941 mod hävituspataljonid metsavendluse vastu 22. territoriaalne laskurkorpus NSVL poolel 20 jul 1941 üldmobilisatsioon Tööpataljoni d ehitusväeosad, kuhu koondati ebausaldusväärsed mobiliseeritud nagu sunnitöölaagri 8. eesti laskurkorpus rahvusväeosad 1945 uus sundmobilisarsioon Saksa armee Sinna midni soovist maksta kätte venelastele Metsavenad Nn idapataljonid kasut julgestusteenistuseks Politseipataljonid vahiteenistus, partisenide vastu, os rindel 1942 värbati Eesti SS-leegioonisse osaliste sundmobilisatsioon 20. Eesti SS-diviis 31 jan 1944 üldmobilisatsioon, kui NSVL tungis Eestisse Piirikaitserügement kuhu koondati Soome armee 1941 Erna luuregrupp 1943 ulatuslik põgenemine 1944 jan mod 200. Jalaväegrupp ülemkas Eino Kuusela
Enamik suri vangilaagris haiguste, nälja ja kahvade elutingimuste tõttu, osa hukati Eestlased sõdivate poolte relvajõududes: Saksa poolel: Saksa sõjavägi 1500 eestlastvõtlus Punaarmee vastu metsavendadest vabatahtlikest moodustunud Omakaitse 44 000 meestEesti puhastamine Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamine moodustati vabatahtlikest Idapataljon ja politseipataljon vahiteenistus Venemaa pinnal ja lahingud partisanidega, rindevõitlus Punaarmee vastu moodustati vabatahtlikest Eesti SSleegion rindepataljon, võitlus Punaarmee vastu värvati vabatahtlikke 20. Eesti SSdiviis võitlus Punaarmee vastu sundmobilisatsioon Soome poolel: Jalaväerügement 200 (soomepoisid) kaitsta Punaarmee uue sissetungi eest 3500 vabatahtlikku eestlast Nõukogude poolel: 22
saabunud käsitöölised ja kaupmehed. Kaugkaubanduses ei suutnud eestlased sakslastega konkureerida, kohalikus kaubanduses oli aga just neil mitmeid eeliseid. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli mitmeid kohustusi, nagu vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine, neil oli ka eesõigusi: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust,
Saksa Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond peagi saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. 27. Miks juurdus keskaegne kultuur talupoegade hulgas aeglasemalt? 1p Terav etniline ja sotsiaalne lõhe (sakslaste ja mittesakslaste) muutis keskaegse Euroopa kultuuri juurdumise maarahva hulgas aeglasemalt 28. -Millised õigused ja kohustused olid keskaegse linna kodanikul? 3p Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad tohtisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksust, nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. 29. Mis oli gild? 1p
Maa jäi talupoegadel vabalt kasutada. Kiriku,- kohtu- ja haldusvõim oli maaisandal. Hiljem hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asutati esimesed eramõisad. Mõis oli vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andmeid. Talupoegade kohustuslik ja õiguslik seisund õigused : *isiklik vabadus *õigus pärilikule maakasutusele kohustused : *koormuste kandmine ( kümnis, hinnus,) *kirikute, teede, linnuste ehitamine *sõjateenistus *vakuste pidamine *vahiteenistus linna müüril tornides Jüriöö ülestõus Taani võimsuse kahanedes muutus Eestimaa valitsemine kuningatele liialt tülikaks ja vähetasuvaks. Seepärast otsustati oma valdused Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid uue tugevama maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdsid otsuse elluviimist takistada. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343 alustasid harjulased relvastatud
lõhe aeglane kultuuri juurdumine. Muinasaegsed ornamendid 17.-18. saj. Ristiusu ja kristlike tavade juurdumine, põletusmatused. Linnade ja kiriku, mõisate kaudu kultuurimõjud, rikkalikud keelelised laenud. Vaimne kultuur ristiusu vastuvõtt. Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Maaisanda linnaõigus linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. 1 aasta, 1 päev vaba Lübecki õigus või Riia õigus Püsiv elukoht linnas ja kodanikumaks > kodanik Vahiteenistus, sõjaline kaitse, osavõtt töödel, maksud. Vaid linnakohtu mõistmine, käsitöö ja kaubanduse tegelemine vaid neile, puudus tollimaks, linna metsad, heina- ja karjamaad vabaks kasutuseks. Raad linnaomavalitsus ja esindusorgan. Suur võim, kõrgeim kohtuvõim, oma raha müntimine. Linnade rahvastik Juhtiv positsioon sakslased > asjaajamise keel alamsaksa keel. Kohalikke arvuliselt rohkem Gildid ja vennaskonnad Korporatiivne ühiskond Gild kaupmeeste ja tsunftide ühendus
3)Vana-Pärnus kehtis piiskopiõigus. Kes said linna kodanikuks? Linna kodanikuks said kõik vabad inimesed, kes elasid linnas ja maksid räa kodanikumaksu. Millised olid kodaniku:1)õigused; 2)kohustused 1)ÕIGUSED 1)Kohut võis linnakodanike üle mõiste ainult linna kohus. 2)Linna piires võisid ainult nemad käsitöö ja kaubandusega tegeleda. 3)Vabastatud tollimaksust. 4)Võisid vbalt kasutada linna metsi, heina-ja karjamaid. 2)KOHUSTUSED 1)Vahiteenistus linna müüril ja tornides. 2)Linna sõjaline kaitse. 3)Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest. 4)Maksude maksmine. Kes sai ola raehärraks? Raehärraks sai olla inimene, kes oli sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. Kui mõni raad suri, valis raad ise sobiliku järglase. Missugune oli keskaegne linnaühiskond? Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne st. Et linnakodanikud kuulusid eri ühendustesse. HANSA LIIT
16.saj talupoegi hakkati pidama mõisnike isiklikeks omandiks. Liivimaal oli väljakujunenud pärisorjus. 6. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Linnaõiguse tuumaks linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse katse. Põgenikud said pärast aasta ja ühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene, kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest, maksude maksmine. Õigused: nende eest võidi kohut mõista vaid linna kohus, tohtisid tegeleda vabalt käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, karjamaid ja heinamaid. Raad valitses linna, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja
õigusel rajanev Riia õigus); Vana-Pärnu (kohaliku päritoluga piiskopiõigus). · Linna kodanikeks said vabad inimesed, kes elasid püsivalt linnas ja maksid ära kodanikumaksu. · Kodaniku õigused: a) Nende üle võis kohut mõista vaid linna kohtus. b) Ainult nemad võisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega. c) Nad olid vabastatud tollimaksust. d) Nad võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. · Kodaniku kohustused: a) Vahiteenistus linna müüril ja tornides. b) Linna sõjaline kaitse. c) Osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest. d) Maksude maksmine. · Linna valitses raad linnavalitsus, mille suurus sõltus linna suurusest ja mida juhtis raehärra. Raehärraks sai olla seaduslikust abielust sündinu, ta pidi omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. · Rae ülesanded: a) Kõrgeim kohtuvõim (kohtuvõimu teostamine nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus).
1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on keelatud. 11. Kõik kontroll – mõõteriistad peavad olema terved, kontrollitud ja
Vastutasid linnale kuuluvate hoonete eest Panna piir liigse priiskamise eest Hoolitseda linnaelanike turvalisuse eest Hoolitseda koolide ja kirikute eest Korraldada vaeste ja haigete ülalpidamist Linnakodanike eesõigused ja kohustused: Eesõigused Kohustusted Ainult nemad võisid linnas tegeleda käsitöö Vahiteenistus linnamüüril ning kaubandusega Ei pidanud maksma tollimaksu Linna sõjaline kaitse Võisid tasuta kasutada linnale kuuluvaid Ehitustöödel ning teistel linnale vajalikel metsi, heinamaid töödel osalemine Maksude maksmine 12. Käsitöö Käsitöölised ühinesid tsunftideks, tsunftid võisid ühineda kildideks
üks okupatsioon oli asendunud lihtsalt teisega. Sakslased hakkasid Eesti metsavendade salku laiali saatma, andes selgelt märku, et nad ei kavatse Eesti iseseisvust taastada, isegi relvastatud eestlaste salgad tundusid neile ohtlikud. Kuna Eestis tegutses endiselt palju Punaarmee diversante ning sakslastel nappis tagalavägesid, siis otsustasid nad 2. augustil eestlaste võitlusgrupid ümber formeerida politseiliste ülesannetega "Omakatiseks". Selle peaülesanneteks kujunesid vahiteenistus ning maa puhastamine punaarmeelastest ja teistest punategelastest. Pärast Eesti mandriala langemist sakslaste kätte jätkusid lahingud Eesti saartel. Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril saabusid saarele Saksa väeosad ja sellega oli esimene Nõukogude okupatsiooniaeg Eestis ka lõppenud.
1943. aasta suveks oli pataljoni koosseis sedavõrd kahenenud, et see polnud enam võimeline täitma lahinguülesandeid. Septembris likvideeriti eesti poolpataljon täielikult ja võitlustes ellujäänud mehed viidi üle Eesti Leegioni. Samal ajal arenesid sündmused Eestis omasoodu. 1941. aasta augustiks oli suur osa Eestist bolsevikest puhastatud. Sakslased alustasid vabatahtlike värbamist. Politsei- ja kaitsepataljonid: Neid formeeriti eri ülesannete täitmiseks (vahiteenistus, rannakaitse, võitlus partisanidega) Oli formeeritud Lõuna-Eestis ja alates 28. augustist, kui sakslased jõudsid Tallinna, ka Põhja-Eestis. Pataljoni suuruseks ole ette nähtud 500 meest, mis jagunes kolmeks kompaniiks. Kogu pataljoni juhtkond koosnes eesti ohvitserides, kellele lisandus üks saksa sideohvitser ja mõned saklastest majandusallohvitserid. Pataljonid kandsid mitmesuguseid nimetusi nagu Abteilung, Sicherungs Abteilung. Alates
ja on asutanud oma enda talu. Maavabad kohustusi polnud, ainult sõjaväeteenistus. vabatalupojad olid end osadest värkidest lahti ostnud. . Vabadikud (kõige madalam) maata mehed, sulased ja teenijad, kes müüsid oma teenuseid ~ aastaks. Tuli teokohustus. Sunnismaisus. Lõpuks kujunes Liivmaal välja pärisorjus. Linnad ja kaubandus: kodanikuks või saada ükskõik kes oli vaba, kui elas linnas ja maksis pidevalt maksu, kohustused: vahiteenistus linna müüriil ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt vajalikest töödest. Eesõigused: kohtu mõistmine ainult linna kohtus, võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega linna piires, vabastatud tollimaksetest. Linna valitses raad, kui mõni liige suri, valis ainult raad ise uue. Tasu selle eest ei saanud, tehti vahetustega. Pool aastat ühed, siis teised. Suur võim. Kõrgeim kohtuvõim. Gildid kaitsesid liikmete huve, korraldasid seltsielu ja pakkusid abi ja toetust, kui vaja
linnakodanike isiklik vabadus, * eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Põhimõttele ,,linnaõhk teeb vabaks" said linna põgenenud aasta ja pühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas Riia õigus Tartus, UusPärnus, Viljandis, Paides ja Haapsalus VanaPärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. Linnakogukonna liikmeks sai iga vaba inimene, kui elas püsivalt linnad ja maksis kodanikumaksu. Kohustusteks vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linna vajalikest töödest ja maksude maksmine. Nende üle võis kohut mõista ainult linna kohtus ja nad tohtisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, heina ja karjamaad. Linna valitses raad e. magistraat: * raehärra seaduslikust abielust, omama kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka. * kui mõni
mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10.Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Maaisand andis linnaõiguse, linna kodanikuks sai inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Mitmed kohustused (maksude maksmine,sõjaline kaitse,vahiteenistus,erinevad tööd), Inimsed said linnas: tegekeda käsitöö/kaubandusega, vabastatud tollimaksust, kas linna metsi, heina/karjamaid. Linna valitses raad. Raehärrade kohustused aasta kaupa kahes vahetuses. Toomemäel kehtisid omad seadused, sekkuti kodaniku isiklikku ellu(pulmade suurus,külaliste arv, ehete väärtusrõivakorraldused.), pandi piir priiskamisele. 12. Gildid ja vennaskonnad. Korporatiivne, gildid kaitsesid liikmete huve, abistasid ja toetasid.
linnakogukonnale autonoomia. Linnaõiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja pärismisõiguse kaitse. Nt tallinnas ja rakveres elati lübeki õiguse järgi; tartu, viljandi, haapsalu ja uus-pärnu elasid aga riia õiguse järgi. Linnakogukonna liikmeks ehk kodanikuks võis saada iga vaba inimene kui ta elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodanikul oli ka kohustusi- vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, maksude maksmine. Linnakodanikud olid vabastatud tollimaksudest ja nas võisid vabalt kasutada linna metsi, heina- ja karjamaid. Linna valitses raad mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidid olema sündinud seaduslikust abielust ja omama linna piires kinnisvara ning kuuluma kaupmeeste hulka. Tallinnas ja tartus münditi raha. Linna raad
kehtiv. - Tallinn - Rakvere - Narva Riia õiguse aluselised: - rajanes Hamburgi õigusel. - Tartu - Paide - Viljandi - Haapsalu Vana-Pärnus kehtis kohaliku püritoluga piiskopiõigus. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis ära kodanikumaksu. Kodaniku kohustused: vahiteenistus, linna sõjaline kaitse ja oselemine linnale vajalikes töödes. Kodaniku eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linnakohtus, ainult nemad võisid tegeleda käsitöö ja kaubandusega, vabastatud tollimaksust ja võisid vabalt kasutada linna metsi, heinamaid ja karjamaid. Linna valitsemine: Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest. Raehärra pidi olema kaupmees, omama linna piirides kinnisvara, sündinud seaduslikus abielust jm. eest tasu ei makstud
Organiseeriti kuus rindepataljoni ja üks tagavarapataljon, millest käis aja jooksul läbi umbes 5500 vabatahtlikku. Esialgselt kasutati idapataljone valve- ja julgeolekuteenistuseks armee lähitagalas, kuid hiljem rakendati neid lahingutes Leningradi ja Novgorodi ruumis. Politseipataljonid: Kogu Ostlandi Riigikomissariaadis moodustati kaitsemeeskondi ehk politseipataljone. Need kuulusid kohalike Saksa politseijuhtide alluvusse- Vahiteenistus, partisanide-vastaseks võitluseks. Hiljem rakendati neid rindevõitlustes. Seal oli 10 000 liiget. Peamiseks sooviks oli kättemaksta okupatsiooni ajal kogetud kannatuste eest. Eesti leegion: 1942. augustis kuulutati välja Eesti leegion. See ei olnud populaarne. Selleks ajaks eestlased olid pettunud sakslastesse. Kardeti, et mehed saadetakse kaugele sõdima kodumaalt. Mobilisatsioon: 1943. aastal kuulutati välja mobilisatsioon meestele, kes sündisid 1919-1924 aastatel
annaabi.ee 
