1.Nimetage ohutust tagav kindad,jalanõud,matid,tööriistad rajoonides otsuseid ja vältida vigu varastus. -avariiolukorrad -päästevahendid 10.Missugused on ohtlikud -laevakontrollid 24.Mis on laeva töökeel? -tuletõrjevahendid laevaoperatsioonid? -isiklikud mured -laeva töökeel on keel,mille abil -esmaabivahendid -sildumine,laadimine,lossimine antakse edasi -õlireostuse likvideerimise -raskuste tõstmine,töötamine vee 17.Millised on korraldusi,juhiseid,seisukohti ja vahendid all konstruktsioonilised mee...
9)paiksete tulekustutussüsteemide kasutamise ohutusnõuded 5.1.9 Esmaabi (esmaabi baasõpe) 1 inimese anatoomia ja füsioloogia algteadmised 2)vigastatu asendi valik sõltuvalt vigastuste iseloomust ja ulatusest 3)teadvuseta kannatanu esmaabi4)baaselustamine5)verejooksud6)sokis olev haige 7)luumurrud, põletused ja elektritraumad8)kannatanute transportimine Kohustused tegutsemisel eri olukordades ja häiresignaalid Signaliseerimisvahendid ja nende kasutamine (pürotehnilised vahendid, EPIRB ja SART)5.2.5 Laeva sisesidevahendite ja alarmsüsteemide kasutamine 5.2.6Tormitrepi kasutamine (pilot ladder) 5.2.7Tegutsemine kollektiivpäästevahendi meeskonnas 5.2.8 Tegutsemine sildumis-ja haalamisoperatsioonidel 5.2.9Käsklused eesti ja inglise keeles: ankrusse jäämiseks, sildumisel 5.2.10Tekitööd ja neis kasutatavad tööriistad 5.2.11Ohutustehnika tundmine laevatöödel 5.2.12Üldteadmised lastist VAHIMADRUS II
1. Röövkalade rünnakud 2. Allajahtumine 3. Merehaigus 33. Miks kasutatakse vaieris looduslikust või sünteetilisest kiust südamiku? 1. Südamik lisab vaierile painuvust ja immutatuna õliga pikendab vaieri kasutamise aega 2. Vähendab vaieri kaalu ja hõlbustab kasutamist 3. Võimaldab teha vaierile pleisse 4. Muudab vaieri ujuvaks 34. Mida tuleb koheselt teha, kui käivitad kogemata EPIRB poi? 1. Poi kõivituslüliti viia asendisse “OFF” 2. Teatada vahitüürimehele 3. Poi oma pesast välja võtta ja viia roolikambrisse 35. Milleks on vajalik laeval SART? 1. Selleks, et anda automaatselt hädasignaali 2. Selleks, et teha päästevahend nähtavaks teiste laevade radariekraanidel 16 3. Raadioside pidamiseks päästjatega 36
6.1. Päästevahendite nimekiri 18 6.2. Päästepaadi varustus 19 6.3. Päästeparve varustus 21 6.4. Pürotehnilised hädasignaalid 22 6.5. Liiniheiteseade 23 6.6. EPIRB 24 6.7. SART 26 7. Laeva sisesed sidepidamisvahendid, alarmsüsteemid ja nende kasutamine 27 7.1. Eraside 28 7.2. Tuleohutuse andurid 29 7.3. 6 ja 7 teki päästevahendite plaanid 30 8
helistati neile. Küllaltki lähedal Peterburis asuvas Venemaa Riiklikus Merepääste Koordineerimiskeskuses valitses samuti vaikus. Nimetatud keskus oli ühenduses mitme USA ja Vene satelliidiga, mis võtavad vastu hädamajakate signaale ja edastavad hättasattunud laeva täpsed koordinaadid. Edastamissatelliitide kogum COPSAS-SARSAT teatab andmed päästetööde koordineerimiskeskusesse. Aga satelliidid ei fikseerinud midagi, sest Estonia hädasignaalide poid EPIRB olid kõigi teadaolevate reeglite kiuste välja lülitatud. Õnnetuse ajal edastati Soome lõunarannikult ilmselt mingi signaal, mis blokeeris kogu raadioside. Sakslasest uurija Werner Hummel teatas, et tema grupi käsutuses olevate dokumentide järgi katkes kogu selle regiooni telefonivõrgustiku toimimine just hetkel, kui seda kõige rohkem vajati. Rikkeaeg oli tõesti hämmastav KOKKULANGEVUS.
paadi veeskamiseks. Vaatamata sellele on täielik paadi veeskamise protseduur toodud ära järgnevatel lehtedel. Ettevalmistus veeskamiseks 1. Pinguta paadi lööprid käsivändaga. 2. Eemalda kõik kaitsekatted. 3. Kontrolli ja eemalda kõik takistused. 4. Ühenda lahti elektrikaabel. 5. Ava külje peal olev sissepääs ja kinnita present. 6. Veendu, et kork oleks suletud. 7. Aseta paati kõik vajalik varustus: VHF-raadiosaatjad, raketid, EPIRB, liiniheiteseade jne. 8. Lülita aku lüliti asendisse 1 või 2 Veeskamisprotseduur Anna järgi, kui on võimalik pinge kinnitustrosside talrepitelt. Ava kinnitustrosside konksud ja veendu, et kinnitustrossid ei sega paadi allalaskmist. Tõsta trummelpiduri kangi kuni paat liigub paaditeki tasemele. Seda on võimalik teha kahest kohast: 1. Paadis olles tõmba tugevasti distantsjuhtimistrossist. Selle tulemusena liigub paat
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
Eksamiküsimused Meresõiduohutus ja laeva juhtimine Semester 4.3 2008. a. Esimesed küsimused 1. Laevas tehtavad ettevalmistused tormi lähenemisel. Valmistumine meresõiduks tormi tingimustes. Hea merepraktika nõuab, et vaatamata sõidurajoonile ja ilmaprognoosile oleks laev merele minnes valmis kohtama igasugust ilma. Seega algab tormiks valmistumine ammu enne otsest mereleminekut. Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontroll...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
