7.Millised on raadiotehnilised kokkulepitud ja häireplaanis konventsioon merereostuse hädasignaali andmise vahendid? 14.Millised on sidepidamise kajastatud signaalid (näit.3 pikka vältimiseks laevadelt -õnnetuskoha määramise raadiopoi viisid? MOB,üks pikk-tulekahju jt) -STCW-meremeeste (EPIRB) -telefonid -antakse laeva vilega ja korratakse väljaõppe,diplomeerimise ja -avariikäsiraadiod (GMDSS) -raadiotranslatsioon laeva sees oleva häirekellaga vahiteenistuse rahvusvaheline -otsingute ja pääste -statsionaarsed ja portatiivsed -laeva mahajätmine-annab kapten konventsioon
9)paiksete tulekustutussüsteemide kasutamise ohutusnõuded 5.1.9 Esmaabi (esmaabi baasõpe) 1 inimese anatoomia ja füsioloogia algteadmised 2)vigastatu asendi valik sõltuvalt vigastuste iseloomust ja ulatusest 3)teadvuseta kannatanu esmaabi4)baaselustamine5)verejooksud6)sokis olev haige 7)luumurrud, põletused ja elektritraumad8)kannatanute transportimine Kohustused tegutsemisel eri olukordades ja häiresignaalid Signaliseerimisvahendid ja nende kasutamine (pürotehnilised vahendid, EPIRB ja SART)5.2.5 Laeva sisesidevahendite ja alarmsüsteemide kasutamine 5.2.6Tormitrepi kasutamine (pilot ladder) 5.2.7Tegutsemine kollektiivpäästevahendi meeskonnas 5.2.8 Tegutsemine sildumis-ja haalamisoperatsioonidel 5.2.9Käsklused eesti ja inglise keeles: ankrusse jäämiseks, sildumisel 5.2.10Tekitööd ja neis kasutatavad tööriistad 5.2.11Ohutustehnika tundmine laevatöödel 5.2.12Üldteadmised lastist VAHIMADRUS II
1. Röövkalade rünnakud 2. Allajahtumine 3. Merehaigus 33. Miks kasutatakse vaieris looduslikust või sünteetilisest kiust südamiku? 1. Südamik lisab vaierile painuvust ja immutatuna õliga pikendab vaieri kasutamise aega 2. Vähendab vaieri kaalu ja hõlbustab kasutamist 3. Võimaldab teha vaierile pleisse 4. Muudab vaieri ujuvaks 34. Mida tuleb koheselt teha, kui käivitad kogemata EPIRB poi? 1. Poi kõivituslüliti viia asendisse “OFF” 2. Teatada vahitüürimehele 3. Poi oma pesast välja võtta ja viia roolikambrisse 35. Milleks on vajalik laeval SART? 1. Selleks, et anda automaatselt hädasignaali 2. Selleks, et teha päästevahend nähtavaks teiste laevade radariekraanidel 16 3. Raadioside pidamiseks päästjatega 36
6.1. Päästevahendite nimekiri 18 6.2. Päästepaadi varustus 19 6.3. Päästeparve varustus 21 6.4. Pürotehnilised hädasignaalid 22 6.5. Liiniheiteseade 23 6.6. EPIRB 24 6.7. SART 26 7. Laeva sisesed sidepidamisvahendid, alarmsüsteemid ja nende kasutamine 27 7.1. Eraside 28 7.2. Tuleohutuse andurid 29 7.3. 6 ja 7 teki päästevahendite plaanid 30 8
helistati neile. Küllaltki lähedal Peterburis asuvas Venemaa Riiklikus Merepääste Koordineerimiskeskuses valitses samuti vaikus. Nimetatud keskus oli ühenduses mitme USA ja Vene satelliidiga, mis võtavad vastu hädamajakate signaale ja edastavad hättasattunud laeva täpsed koordinaadid. Edastamissatelliitide kogum COPSAS-SARSAT teatab andmed päästetööde koordineerimiskeskusesse. Aga satelliidid ei fikseerinud midagi, sest Estonia hädasignaalide poid EPIRB olid kõigi teadaolevate reeglite kiuste välja lülitatud. Õnnetuse ajal edastati Soome lõunarannikult ilmselt mingi signaal, mis blokeeris kogu raadioside. Sakslasest uurija Werner Hummel teatas, et tema grupi käsutuses olevate dokumentide järgi katkes kogu selle regiooni telefonivõrgustiku toimimine just hetkel, kui seda kõige rohkem vajati. Rikkeaeg oli tõesti hämmastav KOKKULANGEVUS.
paadi veeskamiseks. Vaatamata sellele on täielik paadi veeskamise protseduur toodud ära järgnevatel lehtedel. Ettevalmistus veeskamiseks 1. Pinguta paadi lööprid käsivändaga. 2. Eemalda kõik kaitsekatted. 3. Kontrolli ja eemalda kõik takistused. 4. Ühenda lahti elektrikaabel. 5. Ava külje peal olev sissepääs ja kinnita present. 6. Veendu, et kork oleks suletud. 7. Aseta paati kõik vajalik varustus: VHF-raadiosaatjad, raketid, EPIRB, liiniheiteseade jne. 8. Lülita aku lüliti asendisse 1 või 2 Veeskamisprotseduur Anna järgi, kui on võimalik pinge kinnitustrosside talrepitelt. Ava kinnitustrosside konksud ja veendu, et kinnitustrossid ei sega paadi allalaskmist. Tõsta trummelpiduri kangi kuni paat liigub paaditeki tasemele. Seda on võimalik teha kahest kohast: 1. Paadis olles tõmba tugevasti distantsjuhtimistrossist. Selle tulemusena liigub paat
Päästeplatvorm, Viking DKS 12 inimest 1 tk Kiirvalvepaat, Fassmer FRR 6.1 1 tk Valvepaat, Viking 4.7 GRB1 1 tk Evakuatsioonisukk, Viking 4 tk Päästerõngas 7 tk Päästerõngas liiniga 2tk Päästerõngas tulepoiga 7 tk Päästerõngas tule- ja suitsupoiga 2 tk Termokostüümid 12 tk Pääste termoülikond 22 tk Pääste tormiredelid 4 tk Lootsitrepp 2 tk Käsitõrvikud 12 tk 4 Suitsusignaalid 6 tk Langevarjuga raketid 12 tk Liiniheiteseade 4 tk EPIRB 2 tk Kaasaskantavad päästevahendite raadiojaamad 3 tk SART 2 tk Signaallamp 1 tk Kanderaam 1 tk Meditsiiniline varustus 1 komplekt Päästeveste 2106 ja lastele 190 Päästepaadid 4 poolkinnist päästepaati Fassmer Mahutavus 150in L=10.50m B=4,26m H=1.85m Kaal inimesteta 5700kg Mootori võimsus 29hj(diiselmootor) Kiirus 6 sõlme Kütusetank 240l Töökaugus maksimaalkiirusel üle 24t Korpuse materjal klaasplastik Laevale on paigutatud 4 päästepaadi taavetit, veeskamine toimub
Soojade riiete peal päästevööd kandval inimesel on küllalt raske veest parvele ronida. Selles tuleb üksteist aidata. Parved peavad sel ajal olema otsaga laeva külge kinnitatud, et tuul neid eemale ei triiviks. Parve minemiseks võib kasutada tormtreppe ja köieotsi. Ka muutub keerulisemaks arve pidamine päästetavate üle. Igal juhul tuleb enne laevalt lahkumist katsuda vette heita või vabastada kinnitustest kõik laeval olevad parved. Ei tohi unustada ka automaatse päästepoi (EPIRB) kontrollimist, et oleks kindel selle veepinnale jäämine ja automaatne tööle hakkamine. Hiljem võib poi olla võetud paadi või parve parda juurde või isegi paati tõstetud. Päästevahenditega merele jäädes tuleb kinni pidada kahest peamisest põhimõttest. Päästevahendid peavad olema üksteise läheduses ühendatud vangliinidega ja peavad jääma laevahuku piirkonda. See on vajalik selleks, et kergendada päästjate tööd, kes asuvad pääsenuid otsima just sellest piirkonnast
annaabi.ee 
