mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk. 5 6 Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. 7 Metsa kasutus Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit hektarit. Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2
Euroopasse jõudis paberivalmistamise kunst Araabiamaade kaudu. Juba aastast 1056 on teada paberiveski olemasolust Hispaanias Xativas. 1270. aastatel rajati esimene paberiveski Itaalias. Moodne paberitootmise tehnoloogia kujunes välja 19. sajandil. Tehti palju eksperimente et leida paberitööstusele uut toorainematerjali ja 1844 aastal leiti selleks puit, mis muutis selle palju odavamaks, kui hapramaks. Paberi tootmisprotsess Leht- ja okaspuumetsa langetamine Palkide koorimine ja peenestamine Keetmine, pesemine, kurnamine, pleegitamine Tselluloosi edasipumpamine tselluloosihoidlatesse Paberimasina töö - nõrutamine, pressimine, kuivatamine Rullimine, valmis paber Superkalander Rullimine ja lõikamine Poognalõikamismasin Rullimine rullidesse Pakkimine alustele Tootmine maailmas Alltoodud tabelis on toodud välja Riikide tootmismaht tonnides
ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. 5 6 Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. 7 Metsa kasutus Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit hektarit. Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes. Norra metsi on kasutatud intensiivselt ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva tootmiseks sadu aastaid. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi jm. 8 Metsatööstus Metsad ja teised puudega kaetud alad katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2
· 200 mm2 suurusel pinnal. Mõõdetakse 1 m täpsusega (vähemalt 20 mõõtmist) ja paksus antakse 1 m (mikromeetrites = tuhandik millimeetrit) täpsusega. · Näiteks: ajalehepaber 45 g/m2 70 m paks · koopiapaber 80 g/m2 100 m paks · õhuke kartong 180 g/m2 200 m paks · Paberi paksust mõõdetakse mikromeetriga Paberi valmistamine Paberi tootmisprotsess · Leht- ja okaspuumetsa langetamine · Palkide koorimine ja peenestamine · Keetmine, pesemine, kurnamine, pleegitamine · Tselluloosi edasipumpamine tselluloosihoidlatesse · Paberimasina töö - nõrutamine,
Selle tulemusel langes riigi metsapindala lausa vaid 5% kogupindalast. 1919. aastal loodi Inglismaa ja Šotimaa metsade kaitsmiseks komisjon, kes lõi metsade ja puidu mõistliku ja säästliku kasutamise plaani. Arvatakse, et 15% metsasuse juurde jõuab Suurbritannia umbes aastaks 2060. Üldiselt on Suurbritannia väga soodne koht metsa kasvuks, kuna seal on mereline kliima, seega suhteliselt pehmed talved ja palju sademeid. Kõige rohkem on Suurbritannias okaspuumetsa, mis hõlmab 49%. Järgnevad laialehelised metsad, mille alla kuuluvad 32,1%. Segametsi on 7,9% ja metsadesse jäävad tühjad alad (lagendikud ja muud sellised) võtavad enda alla 8,1%. Kõige levinum okaspuu on sitka kuusk. See moodustab 49,2% kõigist okaspuudest. Levinumaks lehtpuuks on tamm, mis valitseb teiste lehtpuude ees 22,9 protsendiga. 2009. aastal tootis Suurbritannia 2 818 000 kuupmeetrit tarbepuitu, 2 565 000
Norra mets Üle 50% riigi pindalast on mägine ja see on puude kasvuks sobimatu. Hoolimata mägisest loodusest on Norra metsasus 20% kogupindalast. 37% on metsad ja teised puudega kaetud alad; idapoolsetetel aladel 35%, läänes 9% ning ainult 7% põhjas. Selline mitmekesine üldine pilt on erinevate klimaatiliste ja topograafiliste tingimuste tulemuseks ning mõnes kohas on see tingitud ka põllumajandusliku surve tõttu. Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljon hektarit, kus põhilisteks liikideks on harilik kuusk ja harilik mänd ja võib öelda, et kuuse osatähtsus aastatega aina kasvab. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. Kask on Norras oluline küttepuu ning on samuti kasutusel ka tselluloosi ning laevatehastes .Enamik metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal, kuna Põhja-Norra on liiga mägine. Põhjapoolsel sisemaal domineerivad madala kvaliteediga
250 54 260 55 270 53 7. 280 60 Metsalagendik 290 60 0,27 300 59 310 56 · Üldiselt võib väita, et lagedale alale koguneb lund rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa, sest osa lund jääb võradesse. Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, sest tuul kannab lagedalt lund metsa. · Kuusikus väikesel lagendikul on lumi sügavam kui samalaadsel lagendikul kaasikus seetõttu, et tuulel on kuusikusse raskem lund kanda kui kaasikusse, sest kuusik on väga tihe, kaasik aga hõredam. · Lume erinev tihedus avamaal, puistus ja metsalagendikul on tingitud sellest, et osa lumest jääb puistus võradesse kinni
tihedama puistu (antud juhul kuusiku) puhul rohkem kui hõredama (antud juhul kaasiku) puhul. 15 c) Millega seletada lume erinevat tihedust avamaal, puistus ja metsalagendikul? Lund koguneb üldiselt rohkem metsata alale, kui metsa ning hõredasse puistusse rohkem kui tihedasse. Viimane on seoses ka puistu enampuuliigiga kui tegu on lehtpuumetsaga, siis sinna koguneb oluliselt rohkem lund kui okaspuumetsa, kuna osa lund jääb okaspuude võrasse kinni. d) Kas on seost lume tüseduse ja maapinna külmumissügavuse vahel? On küll. Kuna lumi on kehvade soojusjuhtivate omadustega, siis väldib kohev lumikate maapinna külmumist. 16
(3) Maaomanikul või -valdajal on kohustus tuleohtlikul alal tuleohu ennetamiseks: 1) rajada nõmmemetsas kanarbiku ja sambliku kasvukohatüübis ning pohla kasvukohatüübi okaspuumetsas ja kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga, poolpõõsastikuga ning kuivanud rooga kaetud mineraalpinnasega alal (edaspidi suure tuleohtlikkusega ala) tule võimaliku leviku tõkestamiseks tuletõkestusribad käesoleva määruse §5 kohaselt ja neid hooldada; 2) rajada okaspuumetsa tulekindluse tõstmiseks tuletõkestusvööndid käesoleva määruse §5 kohaselt ja neid hooldada; 3) tagada tuleohtliku ala koristamine raiejäätmetest ja muust risust hiljemalt metsateatise kehtivusaja lõpuks; 4) ette valmistada, tähistada ja hooldada suitsetamis- ja lõkke tegemise kohad ning transpordivahendite peatuskohad. (4) Riigimetsa majandajal on käesoleva määrusega ettenähtud maaomaniku õigused ja kohustused. (5) Riigimetsa majandaja on kohustatud:
pidurdab kasvu, õitsemist ning seemnelist uuenemist (ka edifikaatoritel endil). Võraalune valgusvaegus on arendanud mükotroofsust ja mõjutanud üleminekut saprotütismile, nagu see on hästi jälgitav käpalistel ja uibulehelistel. Kui kooslus uuenemisraskuste tõttu hävib, siis valitsev puuliik vahetub: kiirema levimis- ja kasvukiirusega kased ja haavad saavad ajuti ülekaalu, loovad ajutisi lehtpuukooslusi ning alles nende all kujunevad eeldused okaspuude uuenemiseks ning okaspuumetsa taastumiseks. Heletaiga on Euraasia lääneosas seotud liivaste ja soiste kasvukohtadega. Eriti suure ulatuse saavutavad need metsad Lääne- Siberi madalikul. Kontinentaalsemais piirkonnis igihaljad okaspuud ei suuda talvituda ja seepärast saavutavad heitlehised lehised laialdastel Ida-Siberi igikeltsaaladel absoluutse ülekaalu. Ka metsapõlemised soodustavad heletaiga ülekaalu (tumetaiga puud on ohukesekorbalised).
võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda. Mets avaldab olulist mõju lumikatte tüsedusele ja lume ning mulla sulamisele. Metsa mõju lumikatte tüsedusele ja maapinna külmumissügavusele võib olla erinev. Suure üldistusena võib väita, et kevadeks koguneb lund (ümberarvestatuna veeks) metsata alale rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund jääb võradesse). Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, see on põhjustatud tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsas tuule kiirus väheneb ja lumi kuhjub metsa servas hangedesse. Suurem lume kogust metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud ka asjaolust, et metsast ei saa tuul lund ära kanda. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale
Tuule abil hiljem ja õhemalt kui muld metsata alal. alale rohkem kui metsa, levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, Metsamuld külmub vähem järgmistel põhjustel: hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). 1) võrastik takistab soojuse kiirgumist mullast, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund Tuule tugevust võib ligikaudselt hinnata: 2) sammalkate ja metsakõdu juhivad halvasti jääb võradesse pidama. Lumi sulab metsas alati 2 - 3,5 m/s kerge tuul soojust ja takistavad mulla jahtumist, tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on 10 - 12 m/s tugev tuul 3) lumikate on metsa all kohevam ja sageli sulab metsas jahedam kui lagedal, puude võrad 18 - 21 m/s torm
jäänud sademed auruvad tagasi atmosfääri. Mets avaldab olulist mõju lumikatte tüsedusele ja lume ning mulla sulamisele. Metsa mõju lumikatte tüsedusele ja maapinna külmumissügavusele võib olla erinev. Suure üldistusena võib väita, et kevadeks koguneb lund (ümberarvestatuna veeks) metsata alale rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund jääb võradesse). Sageli on lumikate oluliselt tüsedam metsaservades, see on põhjustatud tuule mõjust, kuna tuul kannab lagedalt lund metsa, metsas tuule kiirus väheneb ja lumi kuhjub metsa servas hangedesse. Suurem lume kogus metsas, võrreldes lageda alaga, võib olla tingitud ka asjaolust, et metsast ei saa tuul lund ära kanda
seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda. Keskmiselt peavad puuliigid võrades sademeid kinni järgmiselt (küpsed keskmise liitusega puistud): kask 10%, mänd 20-25% ja kuusk isegi 40-60%. Mets avaldab tugevat mõju lumikatte tüsedusele ja lume sulamisele. Reeglina koguneb kevadeks lund (ümberarvestatuna veeks) metsata alale rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund jääb võradesse pidama. Lumi sulab metsas alati tunduvalt hiljem kui metsata alal (kevadel on metsas jahedam kui lagedal, puude võrad takistavad soojuskiirguse jõudmist võrastiku alla, maapinnale). Kohevast lumikattest ja metsamulla omadustest tingituna on metsamuld alati vähem külmunud kui lageda ala muld ning on lume sulamise ajaks sageli juba sulanud. Lumevesi imbub sulanud, kobedasse metsamulda kergemini
annaabi.ee 
