Luivi Kruusmäe Jaanipäev Jaanipäeva nimetus, jaanituli, jaanilaulud, mängud, mõistatused, toidud, jaanipäev teistes riikides, kokkuvõte, kasutatud kirjandus. · Tihti toimetame me harjumuspäraselt lähtuvalt traditsioonidest, kuid tegelikult ei tea me ei kombeid kui ka tavasid ega ka ajalugu. Kust on jaanipäev oma nime saanud? Jaanituli Maagia, ennustamine.. · Sõnajalaõis, · Jaaniussid, · Kaselehed, · Ilm, · Jaanikaste, · Jaanipärjad, · Valduste ülevaatamine, · Haudade külastamine, Tööd ja tegemised. · Kevadtööd lõppenud, · Esikohal elamukoristus, · Saunakütmine, · Toiduvalmistamine. Jaanilaulud · Regilaulud, · Tavandilaulud, · Loitsud, · Kiigelaulud, · Kalendrilaulude rühmaviisid, · Kaasaegsed jaanilaulud. Jaanimängud · Seltskonnamängud, · Võistlused, · tantsud. Mõista, mõista, mis see on....?
(Painduvad.) Kõik peenikesed ja jämedamad oksad koos moodustavad kase võra. Missuguse kujuga on kase võra? Mis teeb võra tihedaks ja läbipaistmatuks? Kuhu kinnituvad lehed? Õpime nüüd kaske ka lehtede järgi ära tundma. Seda osa ,kust lehte kinni hoitakse, nimetatakse rootsuks ja laiemat osa lehelabaks. Kas kõik lehelabad on ühesuurused? Lehtede suuruse järgi me kaske teiste puude hulgast ära ei tunne. Vaadelge nüüd lehtede värvust. (Rohelised ja kollased) Miks on mõned kaselehed kollased? Vaadake ka teiste puude lehti. (näit.sirel ,lepp,haab) Missugust värvi on tavaliselt puude lehed? Ka värvuse järgi me kaselehte ära tunda ei saa. Vaatame nüüd erinevate lehtede lehelabasid.(Erinevate puude lehed.) Kas kõik lehelabad on ühesuguse kujuga? Kas kaseleht on ümmargune? Kas kaseleht on pikliku kujuga? Kaselehel on terav tipp.Vaatlame ka sirelilehte. Tipp on nii sirelil kui kaselehel ühte moodi, aga mille poolest need lehed erinevad üksteisest?
Nüüd värisevad kärbse läbipaistvad tiivad päikese käes helerohelisel männikasvul. Edasimineja Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest peaaegu et valusasti nagu su klutiea koerarakats ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Männioksad kaapavad su järele pehme häbeliku käpaga nagu su viimane mängukaru ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Kaselehed puudutavad su nägu hellade kurbade hajevil sõrmedega nagu su esimene kallim ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Äraandja nii minnes kui jäädes Imeline aas Sealt künkalt algas imeline aas, näis vastu taevasina sünk ja paljas. Seal hiirekõrvul rohi oli maas, nii imevärske ja nii igihaljas. Sealt künkalt algas imeline aas. Me kuulsime, kuis puude süda lõi ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi.
enne niitmist pestud. Niitmise päeval ei tehta villaga midagi. Ei pesta ega tehta ka lõngaks - muidu läheb halvasti. See on üks sedasorti kunts, mis aitab ettevõtmise kordaminekule kaasa. Pöialõnga tuleb kedrata kaks pooli, pöiast ülejäänud lõngast saab suka põlvepealse ehk ülemise valge osa kududa. Sukakirjades kasutatakse viit värvi lõnga: valget, lambamusta, madarapunast, potisinist, kollast (lehekolnõ või putkõ-õiõkolnõ) Kollane: putkeõied, kaselehed, paakspuulehed, maarjajää. Kollast annavad ka sibulakoored. Värvimine: Kõigepealt teeme kolletuse: kuumutame vee keema ning valame värvinõusse. Lisame maarjajää: 1 liitrile supilusikatäis maarjajääd (võib olla ka veidi vähem). Segame, lahustame. Paneme puhtaks pestud lõnga ööseks vedelikku likku, vahetevahel segame, et lõng oleks ühtlaselt hapu. Öeldakse, et lõng on kollotusõs.Hommikul keedame vees putkeõisi või paakspuulehti
sajandil vanade tööriistade ja vahenditega käsitsi. · Püstkangasjalad ja rõhtkangasteljed. · Ketramisel olid kasutuses kedervarred, värten ja vokid. · Saali, vankti ja hobusetekid lasti kududa meistritel, sest need olid tähtsamad. · Värvimisoskuses tuntud juba muinasajast. Sõna ,,värv" on tulnud saksa keelest. Värvimistehinaks oli kääritamina ja hiljem ka lõngade keetmine. Kasutati kohalikke värvitaimi (värvimadar-punane, karikakar ja kaselehed-kollane, kase- ja lepakoor-pruun ja must, kanarbik- roheline, rukkilill-sinine). · 18. sajand tuli Indiast päris värv nimega Indigo, aga seda ei saanud kohe kasutada, vaid pidi mitu päeva uriinis leotama. Tuli potisinine värv. · 19. sajandil tulid vabrikuvärvid. ÕMBLEMINE naiste oluline käsitöö. Lõige oli lihtne. Nambanahk lõigati lambaraudadega ja õmmeldi sepanõelaga. · Ülerõivad lasti teha rätsepal.
(roostevaba teras). Paljudes riikides on 11% naistest ja 2% meestest nikli vastu allergilised. Allergia võib tekkida niklit sisaldava peenraha, kõrvarõngaste, käekellade ja kettide vastu. Inimene tarbib päevas keskmiselt 0, 3 - 0, 5 g niklit. 70 kg kohta sisaldab inimkeha 1 g niklit. Mürgine annus niklit inimkehas on 50 grammi. Nikli puudusel inimkehas tekib kasvuvaegus. -5- Organitest sisaldab niklit maks. Kaselehed sisaldavad niklit. Samuti mõjutab nikkel lindudel sulestiku kujunemist. Kui nikli sisaldus merevees või maapinnas on kõrge, täheldatakse loomadel erütrotsüütide suuremat arvu veres. Ning Ni- ja Fe-ühendite või Ni-ja Co-ühendite sünergeetilist (koosmõju) efekti vereloomele. Infektsiooniliste haiguste puhul normaliseerivad nikli ühendid vere hemoglobiinisisalduse. Nikli soolad stimuleerivad aminohapete sünteesireaktsioone. Loomatoitudest nikli ühendite
tuleb lammas pesta. Lammas pannakse toobrisse istuma ja pestakse. Vanasti pesti ka mererannas." Rasvase villa või lõnga külge ei hakka värv hästi kinni. Kihnu Roosi õpetab kollase (kaselehe, putkeõie, paakspuulehe) värvimist: "Lõng tuleb ennem hoida kollutuses öö läbi , siis välja puserdada ehk pigistada, kuid öösel tuleb ka lõnga liigutada, ehk ümber keerata, et maarjaga ühtlaselt läbi imbuks. Siis vesi patta ja kaselehed ehk teised, millest keegi kollast keedab, pajaga tulele ja lasta keeda mõnda aega, umbes 10-15 min. Kui vesi on värvuselt kollakas, paned sisse puserdatud lõnga ja keedad veel 10-15 min. Seal võib siis seda lõnga segada, et mitte kirjuks ei läheks."(allikas 3) Allikad: 1. http://www.lambawark.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=26&Itemid=45 2. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vill_merlere.htm 3. http://www.lrannik
Uued rõivamoed jõudsid talurahvani eestlastest linnaelanikkonna ja mõisateenijate, samuti võõrpäritolu käsitöömeistrite kaudu. 13. sajandist pärinevad ka esimesed värvitud tekstiilikatkendid, mis olid võrdlemisi värvivaesed: linased riided olid pleegitatud valgeks, villased enamjaolt lambapruunid või mustad, hallid. Enamasti värviti villa, lõnga, kangast vähem, sest sellele oli raske saada ühtlast värvi. Armastatuimad taimed värvimiseks olid madar punase, kaselehed ja karikakar kollase ja lepakoored pruuni ning musta värvuse saamiseks. Samast sajandist on ka andmeid kõlavööde kudumisest ja kandmisest. Kõlavöödes kasutati lõimeks villast, koeks linast lõnga ning neid kasutati seelikute ja sõbade kaunistamisel. Mehed kandsid korralikke villasest riidest või ka nahast kuubi, peamiseks rõivamaterjaliks oli tekstiil. Kroonik Henrik on kiitnud eesti naiste kootud vaipu, mida olla ristisõdijad oma röövretkedel heaks saagiks pidanud. 14
11. Seedetraktihäirete korral probiootikumid (Lacto7,Gefilus,Protexin jt), kõhupuhituse korral aktiivsöe tabletid, diosmektiit(Smecta), gaasivastased vahendid näit. simetikoon (Espumisan). Imikutel gaasivastasena on kasutusel samuti simetikoon (Sab Simplex, Espumisan) vöi dimetikoon (Cuplaton). Lühiajalise kõhukinnisuse korral aitavad linaseemneõli või senna tabletid, samuti laktuloos( näit. Duphalac) 12. Nuuskpiiritus 13. Põiepõletikku leevendavad ravimteed (leesikas, kaselehed, petersell), jõhvikatabletid ja Urosept 14. Haavahooldusvahendid: (side, plaastrid,haavapuhastusvahendid 3%H2O2, Octenisept, Cutasept vms.), ühekordselt kasutatavaid kummikindaid, kraadiklaas, käärid. 9 Kasutatud kirjandus 1. http://www.rescue.ee/182 - Hädaabinumber 112 2. www.esmaabi.ee - esmaabivahendid väikefirmasse, sõidukisse 3. www.linnamoisa.ee/koduapteek.html - Koduapteek 4
rohkesti karotiini ja mitmesuguseid parkaineid ning on osutunud tõhusaks laste diateesi ravimisel. Seespidiselt tarvitades võetakse 1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta, jahutatakse ja antakse lastele vastavalt vanusele 1 supilusikatäis kuni 1/3 klaasi 3 korda päevas (tühja kõhuga). Mõjub lastele hästi rahustavalt, soodustab uriinieritust, ning seedimist ja suurendab isu. Ühe vanni tarbeks võetakse umbes 100 g droogi. Vanni teha õhtuti, mõjub rahustavalt. Kolmisruse, kaselehed, männikasvud. Võetakse kõiki komponente võrdselt 12 peotäit vanni kohta. Aitab allergia, kõõma ja nahakestenduse puhul. Pärast pesemist leelisevaese seebiga on soovitatav selle lahusega teha vanne või loputada. On aidanud ka jalgade seenhaiguse korral. Kortsleht Meie esivanemate poolt hinnatud kui mitmekülgne ravimtaim, mis kasvab meil kõikjal. Hinnatud on see mitmesuguste naistehaiguste, südamenõrkuse, kehvveresuse, paisete ja furunkuloosi korral.
9 Edasimineja Jaan Kross Kanarbikuvarred haaravad sul säärtest peaaegu et valusasti nagu su klutiea koerarakats ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Männioksad kaapavad su järele pehme häbeliku käpaga nagu su viimane mängukaru ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Kaselehed puudutavad su nägu hellade kurbade hajevil sõrmedega nagu su esimene kallim ja hoiavad sind tagasi Aga sina lähed edasi äraandja Äraandja nii minnes kui jäädes 10 Laul päikesele Ernest Enno Laulu tahan sinule laulda, kevade armastus, elu sätendav saladus, valguse valguste tuline meri, päike. Maa mängib sinu ümber
Nagu eespool öeldud, eelistatakse ka linnas liikuda oma kodu lähemas ümbruses. Kasutatud allikad: 1. www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Kolletamispäev -14 oktoober Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kolletamispäevaks on kõik lehed ja viljad oma värvi muutnud. Kogu loodus on väga ilus ja värviline. Näiteks kaselehed on kollased, vaher on kollase ja punase kirju, pihlakamarjad on punased. Inimesed teevad sügisel erinevaid põllutöid. Kolletamispäevaks peavad olema kõik tööd lõppenud. Loodus saab valmistuda talve tulekuks. Tänapäeval on vähe infot kolletamispäeva kommete kohta. Kolletamispäeval oli kombeks süüa ahjus küpsetatud kaalikat või naerist. Vanasti inimesed ennustasid kolletamispäeva järgi, milline tuleb talv. Kui kolletamispäeval oli mets kollane, siis ennustati lühikest talve
(N 3,5-4%), seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisele – sõgisene lämmastiku retranslokatsioon lepalehtedes on madal – lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti – toitaine jõuavad mulda – 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 185 kg/ha lämmastikuga – 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti – sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev 2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega
metsastamine. Eesti majanduse jaoks on viimase poolsajandi jooksul põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis olnud väga olulisel kohal. Põlevkivi lahtise kaevandamise puhul tekkivad aga ulatuslikud puistangualad, mis on põllumajanduslikuks kasutamiseks ebasobivad ja reeglina metsastatakse. Kõige rohkem on ammendatud põlevkivikarjääridele rajatud männikuid (86%). Ka kask on mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Kuna lehis on heitlehine okaspuu, annab ta ohtralt kergesti
, 2002). Kuid lehtpuude (lepad, kased) mulda parandav võime sellistel kasvukohtadel on oluliselt tugevam. Nimelt ületas 20-aastase sanglepiku mullas lämmastikusisaldus kahekordselt, fosfori sisaldus 2,5 kordselt ja orgaanilise aine sisaldus 1,5 kordselt sama vana kõrvalalal kasvava männiku vastavaid näitajaid (Vares, 1999). Ka kask on mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi (10- aastases arukasenoorendikus jõudis lehevarisega mulda tagasi 47 kg ha-1 lämmastikku so
happesuse tõus ja leetumine hästi: mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku
mineraalained lähevad liikuvamasse ja taimede poolt kergemini omastatavasse vormi. Okaspuudest peetakse eriti heaks mullaparandajaks lehist. Lehisepuistute all on lumikate tüsedam ja veevarud kevadel suuremad, mis on eriti oluline kuivadel muldadel. Lehis annab ohtralt kergesti lagunevat, toitaineterikast varist, mistõttu lehisepuistutes kasvab arvukalt nitrofiilseid taimi. Kask on samuti mulda parandav puuliik. Kaselehed mineraliseeruvad kiiresti ning sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt. mineraalaineid. Kaasikutes on mineraalainete ringkäik intensiivsem kui okaspuistutes. Kask kasutab vähem mineraalaineid puidu juurdekasvuks ning annab suure osa mullast võetud mineraalaineid mulda tagasi. See võimaldab tal kasvada suhteliselt kehvadel muldadel. Kasejuured tungivad ka sügavamatesse mullakihtidesse, mis tõmmatakse sellega toitainete ringkäiku
annaabi.ee 
