12 Enam-vähem ühtlane hõre udu (nähtavus < 1000 m) 13 Põuavälk e. pälk 14 Maapinnani mittejõudev vihm 15 Vihm kaugemal (üle 5 km) 16 Vihm lähedal, kuid mitte vaatluskohal laeval 17 Äike, kuid vaatluse ajal ei saja 18 Tormituul, tormihoog 19 Keeristorm, vesipüks 20...29 nähtusedvaatlusele eelneva tunni jooksul (vaatluse ajal nähtust ei esine) 20 Uduvihm või lumeterad 21 Vihm 22 Lumesadu 23 Märg lumi 24 Jäide 25 Hoovihm 26 Hooglumi 27 Rahe 28 Udu (nähtavus < 1000 m) 29 Äike 30...32 nõrk või mõõdukas tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 30 ...nõrgenenud 31 ...püsinud muutumatuna 32 ...tugevnenud 33...35 tugev tolmutorm, mis on viimase tunni jooksul... 33 ...nõrgenenud 34 ...püsinud muutumatuna 35 ..
SADEMED Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Sademed võivad esineda : Vedelad Tahked Segasademed • uduvihm • lumi • lumelörts • vihm • lumekruubid • rahe koos vihmaga • teralumi • jäävihm koos vihmaga • jääkruubid • jäävihm Vee olekud : TAHKE VEDEL GAASILINE
põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub külmumine kõrgemal ja kristallid muutuvad enne maapinnale jõudmist vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal. Sademete hulk oleneb peamiselt kliimavöötmest, aastaajast ja reljeefist. Maailma sademete rohkeim paik on Indias Himaalaja mäestiku jalamil: aasta
katkematu veekardinana. Niisiis on Victoria juga meie planeedi teistest jugadest üle selle poolest, et moodustab langedes kõige suurema pinnaga ühtse veeseina. Suurvee perioodil, mis vältab märtsist maini, on veehulk Sambesi jões kümme korda suurem, ulatudes 3000 kuupmeetrini sekundis. Sel ajal pole võimalik joale allavoolu paadiga läheneda, samuti jalgsi kuristikku laskuda. Möllavaid veemasse tohib vaadelda vaid joa vastaspoolelt ning pidev uduvihm ulatub allatuult kilomeetrite kaugusele. Kui tahad tutvuda Victoria joaga mõnusasti, ilma märjaks saamata, kuid samas piisavalt veerohkel ajal, tasub minna madal- ja kõrgvee seisu vahepeal, kusagil juulis-augustis. Kes aga ihkab meeldesööbivaid elamusi, peaks tuleku planeerima tingimata kõrgvee ajale. Siis kaarduvad Victoria joa kohal eriti kirkad vikerkaared. Vahel on neid koguni kaks ülestikku. Vikerkaari põhjustavad kõikjal hõljuv veetolm ja neile paistev ere troopiline päike
Antarktika Antarktika manner T -70 <100mm Aasta läbi Rannikul vetikad, Hüljes, adeelia Püsiv inimasutus S -20 külmunud sisemaal taimed pingviin, sinivaal puudub, pinnas polaarjaamad 2. Tundra Põhjapoolkeral T -34 Uduvihm, Igikelts, Samblad, Põhjapõder, Põdrarahvad Põhja-Jäämerd S +10 tuisk maapinna samblikud, muskusveis, ümbritsevatel <250mm soostumine madalad punakurk, luming, maismaa-aladel rohttaimed, tarn, lumikäkk
kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad. Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. Hoovihm on lühiajaline, lausvihm kestab kaua
Kui tekivad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle põhiliiki: 1.Ülemised pilved (6-10 km valge värvusega, kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved lähevad tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul läbipaistvad ning varjudeta) *kiudpilved (Cirrus Ci), üle kihtpilvedeks. Taevas on siis ühtlaselt valge. U.350- (uduvihm, vihm, lumi, rahe). Sademete hulga all *kiudrünkpilved (Cirrocumulus Cc), *kiudkihtpilved 450 km algab laussadu.2.külm front-külm õhk on mõeldakse veekii paksust mm(0,1mm täpsusega), mis (Cirrostratos Cs) 2.Keskmised pilved (2-6 km pilved aktiivne ja tõrjub sooja õhu välja. On 1st ja 2 st liiki tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett tihedamalt, kui teised pilved, esineb paiguti varju, külmafronti
lähedalt tõuseb üles ja selle käigus jahtub. Jahedas õhus osa veeaurust kondenseerub SADEMED Vajalik piisav kogus veeauru õhus. Soojema õhu tõusmisel adiabaatiliselt õhk paisub ja jahtub. Veeaur kondenseerub kondensatsiooni tuumade olemasolul Sademed tekivad, kui pilveelementide suurenemisel nende raskus ületab õhu takistuse. Pilvedest langevad: uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi, jää- või lumekruubid Maapinnal tekkivad kondensatsiooni produktid: Kaste, hall, jäide, kiilasjää, härmatis SADEMETE JAOTUS Agregaatoleku järgi: Vedelad: vihm, uduvihm Tahked: lumi, lume- ja jääkruubid, teralumi, jäävihm, rahe Segatüüpi: lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga Agregaatolek sõltub peamiselt õhutemperatuurist ning niiskusest. Langemise järgi:
mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana.
·Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaare nägemine ·Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. ·Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. ·Vikerkaart võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. ·Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana.
lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Eef = Em Ea. Em maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, Ea maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. pikalaineline kiirgus. Kui Eaf on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Sademed - tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul (uduvihm, vihm, lumi, rahe jne). Sademete hulga all mõeldakse vedela veekihi paksust (mm 0,1 mm täpsusega), mis tekiks sademetest rõhtsale pinnale eeldusel, et sealt vett ära ei valgu, pinnasesse ei nõrgu ega aura. Sademete teke pilveosakesed võivad mitmel moel suureneda. Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, taimed), aurumine toimub ka jää ja lume pinnalt, atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmana/lumena maapinnale tagasi
jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana.
päikesevalguse spektrivärvusteks. silmad on aga sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. Erineval kõrgusel olevad piisad saadavad meie silma igaüks vaid ühe kindla spektrivärvuse, sest erineva lainepikkusega kiired painduvad erineval määral ning samast piisast lähtuvad teised värvused jõuavad meie silma asemel kusagile mujale. Kõrgemal olevatest piiskadest jõuab meieni punane valgus, madalamatest aga violetne. Nende vahele jäävad ülejäänud spektrivärvused, mistõttu ongi vikerkaar taevas värvilise ribana.
Põhja-jäämerest lõuna poole. Tundrat leidub ka lõunapooles arktilistel saartel ja euroopa Alpi mägedes. Ka Aafrikas, Kilimnajnaros. Igikelts ehk kirsmaa, kus vesi on pinnases pidevalt tahkes olekus ja vedelat vett leidub aastas väga lühikesel perioodil. Tüüpiline tundra taimestik koosneb sammaldest, (kambjlkj) samblikest, üksikutest kääbuspöösastest, millet mõned harva kasvavad pahkluu kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. 2. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad. Läbi euraasia põhja-ameerikasse välja. Taigas on vähe vedelal kujul H2O-te. Iseloomulik ühe liigi suur levik, kas siis kuused või lehised nt. Paljude lomade elutegevus talvel on soikunud (?). kõikide organismide elutegevus talvel nendes piirkondades langeb. Taiga jätab
· Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. · Sinakas-violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem, punane valgus seevastu kõige vähem. Seepärast ongi vikerkaare alumine osa sinakas-violetne ja ülemine punane. · Selleks, et vikerkaart näha, peame olema Päikese ja vihmapilve vahel, nii et Päike jääks meile seljataha. · Vikerkaart võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. · Kui Päike on kõrgel, horisondist üle 42°, siis me vikerkaart ei näe. See jääb lihtsalt horisondi taha. · Tihti näeme korraga mitut vikerkaart. Kahekordne vikerkaar tekib siis kui valguskiir peegeldub vihmatilgas kaks korda ja alles selle järel tilgast väljub. · Selle vikerkaare värvide järjestus vastupidine - seesmine serv on punane ja välimine violetne. · Kiirte mitmekordse peegeldumise puhul
2)Keskmised pilved 2-6km(pilved tihedamalt, kui teised väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Sademed - tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) – kõrgsünkpilved – Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved – Altostratus (As), takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul (uduvihm, vihm, lumi, rahe jne). Sademete hulga all mõeldakse 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 – 0,5mm läbimõõduga
Atlandi ookeani idarannikul, kust kulgeb kliimat tugevalt mõjutav Atlandi hoovus, mis muudav suved jahedaks ning talved pehmeks. Sageli on udu ning sademete hulk on aastas 800-1200 mm madalamatel aladel ning ligi 2000 mm või rohkem mägistel aladel. Läänerannikul on statistika järgi tugevad sajud kolmel päeval neljast ja idarannikul ülepäeviti. 3 Vihm vaheldub tormisest valingust värskendava uduvihmani. Uduvihm on nii ebamäärane, et ei jäta isegi jälge kõnniteele. Vihmale järgneb tihtipeale päike ja kergemagi vihmasabina korral on Iirimaal alati võimalik näha vikerkaart. Külmemad kuud Iirimaal on jaanuar ja veebruar keskmise õhutemperatuuriga 4-7 C ° soojemad kuud aga juuli ja august keskmise õhutemperatuuriga 14-16 C °. Seega on suvel Iirimaal ilmad umbes 4 C ° võrra jahedamad, talvel aga 14 C ° võrra kõrgema temperatuuriga kui mujal Euroopas samal laiuskraadil.
Kumerama pinna kohal on aga maksimaalne veeauru rõhk suurem. b) Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. c) Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel. d) Tahkete pilveelementide suurenemine gravitatsioonilise koagulatsiooni teel. 17. millised on tähtsamad sademete liigid? Agregaatolekute järgi liigitatakse sademeid vedelateks ( vihm, uduvihm), tahketeks ( lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe), ning segatüüpi sademeteks ( lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga).
13,8- 4,84= 8,96 g/m3 143. Miks talvel on ruumides õhk kuiv? Talvel langeb kinnistes ja köetud ruumides suhteline õhuniiskus tunduvalt alla normi. Kütmine vähendab õhuniiskuse taset ruumis. Kuiv õhk alandab õhuväärtust 144. Kui suure õhuniiskuse juures tunneme ennast mõnusasti? Ruumis 40-60% 145. Millisel nähtusel põhineb psühromeetri töö? Mida väiksem on õhuniiskus, seda suurem on kuiva ja märja termomeetri näitude vahe 146. Kuidas moodustub kaste? Uduvihm langeb maapinnale väikeste piiskadena ega anna suurt vee kogust. Maapinnale moodustub setted 147. Kuidas moodustub härmatis? Härmatis tekib siis, kui õhus külmunud veeaur ehk jääkristallid kogunevad esemetele
Maapinnalt toimub aurumine (veekogud, jää, lumi, taimed), atmosfääris veeaur kondenseerub, tekivad pilved, mis langeb vihmada / lumenda maapinnale tagasi. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Sademete tekkimisel mängib olulist rolli pilveosakseste põrkumine ja liitumine. Selleks et toimuks sademetetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul: uduvihm, vihm, rahe, lumi. Sademeid võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1) vedelad (vihm, uduvihm) ja 2) tahked (lumi, lumekruup, teralumi, jääkruup, jäänõelad; 3) segasademed (lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel
Optiline nähtus, mis tekib valguse vastastikmõjus veepiisakestega ja mis kujutab endast tavaliselt värvilist kaart või nende süsteemi. Vikerkaar EI ole halo, mis tekib jääkristallidel. Vikerkaar ON udukaar ja pilvekaar. Miks vikerkaar on värviline? Valgus murdub tilka sisenedes ja väljudes, kusjuures iga lainepikkus veidi erinevalt (dispersioon) ja nii lahutuvad spektrivärvid. Mitu värvi on vikerkaarel? Kui piisad on vähemalt mõne kümnendikmillimeetrise läbimõõduga (uduvihm), siis on see värviline, harilikult on esindatud kõik 7 spektrivärvi, kuid võib arvata, et olemas on ka UVc. Väga väikeste piiskade (udu) puhul saavutab difraktsioon nii suure ülekaalu, et näeme laia valget kaart. Mis kujuga on vikerkaar? Ring, kuid maapealne vaatleja näeb kaare või parimal juhul poolkaarena. Kui piisad ei ole sfäärilised, siis on vikerkaar ebasümmeetriline. Miks vikerkaar on ümmargune? Kui valgus siseneb veetilka ja
Jääkruup (tähis kolmnurk) see on kõva koorikuga, aga sees on valge tuum, läbi ei paista, 2-5 mm. Rahe jää ja lume kihid vaheldumisi. Jäänõelad moodustavad, kui on tugev külm. Nad hõljuvad tasakesi õhus, kergelt sädelevad, nõelakujulised jääkristallid. 2. Vedelad sademed vihm (tähis ring, mis on sees värvitud tumedaks) veepiisad, mille läbimõõt on 0,5-7 mm. Uduvihm. 3. Segasademed mõni tahketest sademest koos veepiiskadega (aga mitte kõik, näiteks jäänõelad ei saa olla). Kõige sagedasem on lörts. Sademeid jaotatakse peale selle ka langemise iseloomu järgi, siin on jaotus selline: · Laussademed - kestus mõnest tunnist kuni mõne ööpäevani, saju intensiivsus on väike ja see muutub vähe, ühtlane intensiivsus, haarab enda alla suure territooriumi
lumel; sulgjal lumel; mäelumel; orulumel; lumel, mis sajab hommikul; lumel, mis sajab õhtul; lumel, mis hakkab äkki sadama just siis, kui mõtlesid kalale minna; ja lumel, millele vaatamata kõikidele pingutustele neid treenida, on sinu kelgukoerad kusnud. Rob McKenna oli oma väikesesse märkmikku üles tähendanud kakssada kolmkümmend üks vihmatüüpi ja ta ei sallinud ühtki neist. Pärast Taanimaalt lahkumist, eile pärastlõunal, oli ta läbinud tüübid 33 (kerge torkiv uduvihm), mis tegi tee libedaks; 39 (rasked piisad); 47 kuni 51 (vertikaalsest kergest uduvihmast üle teravalt viltu peksva kerge kuni mõõduka värskendava uduvihmani); 87 ja 88 (kaks peenelt eristatavat vertikaalse valingu varianti); 100 (valingujärgsed iilid, külm, kõik tormise mere tüübid), 192 ja 213 (vahel ühekorraga); 123, 124, 126, 127 (mahe ja keskmine külm hoovihm, tavaline ja sünkopeeritud sabin katusel); 11 (tuules lenduvad tilgakesed); ja nüüd siis kõige vihatum 17.
2. MIS ON SADEMED JA SADEMEHULK Lääne koolkond käsitleb sademeid kui atmosfäärist maapinnale langevat vedelat või tahket vett. Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis sademete hulka kuuluvaks aga ka härmatist, kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet. Atmosfäärist langevad sademed võivad esineda vihma, lume, lörtsi, rahe või vms kujul. Maapinnale langevate sademeosakeste oleku järgi eristatakse: Vedelaid (vihm, uduvihm) Tahkeid (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) Segatüüpi sademeid (lumelörts) Sademete langemise järgi eristatakse kahte tüüpi sademeid: laussademeid ja hoogsademeid. Laussademed kestavad pikemat aega, nad on kas mõõduka või nõrga intensiivsusega. Sellel juhul langevad sademed ühtlaselt ning esinevad ulatuslikumal alal. Hoogsademeid iseloomustab aga muutlik ja samas ka suur intensiivsus. Sademed kestavad üldiselt lühikest
- Kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc) - Kihtpilved Stratus (St) - Kihtsajupilved Nimbostratus (Ns) IV klass. Vertikaalarenguga (konvektsiooni) pilved. RÜNK - Arenevad vahemikus 500-10000 m; tekivad sooja ja niiske õhu tõusmisel, mille käigus õhk jahtub adiabaatiliselt; koostiselt nii vesi-, sega- kui ka jääpilved. - Rünkpilved Cumulus (Cu) - Rünksajupilved Cumulonimbus (Cb) 37. Kuidas liigitatakse sademeid Sademete liigitus agregaatoleku järgi: - Vedelad (vihm, uduvihm) - Tahked (lumi, lumekruubid, teralumi, jääkruubid, jäävihm, rahe) - Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga, jäävihm koos vihmaga) Sademete liigitus langemise iseloomu järgi: - Laussademed (kestab tavaliselt pikemat aega) - Hoogsademed (Saju intensiivsus on muutlik, kestab tavaliselt lühikest aega.) KASUTATUD MATERJALID: V. Truija õppematerjalid keskkonnafüüsikast, Räpina Aianduskool Vikipeedia http://ael.physic.ut.ee/KF.Public/Oppetyy/Hanno_Uuendatud_konsp2004_5_osa.pdf
Halo nii et Päike jääks meile seljataha. Vikerkaart Fahrenheiti skaalale sügavamal kui ka kõrgemal on temperatuur Kui päikese, kuu ja vaatleja vahel on võivad põhjustada lisaks vihmasajule ka F=1,8C+32 madalam. jääkristallidest koosnevad õhukesed uduvihm, piserdused, kaste, udu ja jää. . Temperatuuri mõõdetakse Kevadel vastupidi, üleval ja all asuvate pilved Ci, Cs, siis valguskiirte Vihmapiiskade läbimõõt varieerub mõnest termomeetritega . Nende töötamine rohkem soojenenud kihtide vahel paikneb murdumisel neis või peegeldumisel
suuremaid osakesi. Enamasti koaguleeruvad nõela- või tähekujulised jääskeletid ja sealjuures mitte väga madalate temperatuuride juures. Tekivad lumehelbed. Üksikud helbed võivad sisaldada isegi mitusada lumetähekest. Jäised pilveosakesed võivad suureneda ka nii, et neile satub langemisel väikesei allajahtunud veepiisakesi. 33) Sademete liigitamine. AGREGAATOLEKU JÄRGI: *Vedelad (vihm ja uduvihm) *Tahked (lumi, lumekruubid, terlumi, jääkruubid, jäävihm ja rahe) *Segatüüpi (lumelörts, rahe koos vihmaga ja jäävihm koos vihmaga) LANGEMISE ISELOOMU JÄRGI: *Laussademed (langevad enamasti täispilvituse korral, kestab tavaliselt pikemat aega isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on enamasti aga mõõdukas või nõrk ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. Laussademete alla kuuluvad: lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm ja lauslörts)
Põhja-jäämerest lõuna poole. Tundrat leidub ka lõunapooles arktilistel saartel ja euroopa Alpi mägedes. Ka Aafrikas, Kilimnajnaros. Igikelts ehk kirsmaa, kus vesi on pinnases pidevalt tahkes olekus ja vedelat vett leidub aastas väga lühikesel perioodil. Tüüpiline tundra taimestik koosneb sammaldest, (kambjlkj) samblikest, üksikutest kääbuspöösastest, millet mõned harva kasvavad pahkluu kõrguseni. Palju on putukaid, sääsed, muskauraad. Tundras pole sademeid, haruharva peen uduvihm tuleb vahel alla. Püsilinde pole, on migreerunud taigaalalt. Talv parem, kui suvi, sest suvel on kõik need kihulased. taiga on põhja parasvöötme mandrilise kliimaga ala, kus valitseda okasmetsad. Läbi euraasia põhja-ameerikasse välja. parasavöötme metsad, mis ka meil on, on mitmekesised. Valitsevad okas . lhet ja segametsad, mis katavad suure osa ameerikast ja kesk-põhja euroopa. Taimestik ja loomastik mitmekesine. Enamikus niisugustes
9.Sademed,nende tekkemini ja liigid.Kui pilveelemendid suurenevad niivõrd,et nende raskus ületab õhu takistuse,siis langevad nad maapinnale:vihma,lume,rahe,teralume,uduvihma,lumekruupide,jäävihma,jm.kujul.Tekkemine:pi lveosakesed suurenevad:kondensatsiooni teel,sumblimatsiooni teel,ühinemise teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni teel.Liigid:Agregaatoleku järgi:vedelateks(vihm,uduvihm),tahketeks(lumi,lumekruubid,jäävihm,rahe),segatüüpi sademeteks(lumelörts,rahe koos vihmaga,jäävihm koos vihmaga).Langemise iseloomu järgi: laussademeiks (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. Kondensatsioon: on auru muutumine gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on piisk,seda
roo) uduvihmast, udust, võib kaasneda ka Sademete liigid. Gaasi rõhk on võrdeline tema tihedusega lörtsiga. Õhutemp tavaliselt +1 - +3°, Vihm – piisa diameeter üle 0,5 mm muutumatu temp juures, pV=RT üksikuil juhtudel kuni -10°C Uduvihm (drizzle) - alla 0,5 mm Kiilasjää (glazed ice) – jääkiht maapinnal, Virga – vihmajooned Õhuvoolu mõjutavad jõud. mis moodustub analoogiliselt jäitega Lörts, lobjakas – vihma ja lume segu (sleet Gradientjõud
Soojus liigub siis õhust lumme ning energia kulub lume sulatamisele. Selleks, et õhu küllastunud olek sulava lume kohal säiliks, on vaja intensiivset niiske õhu juurdevoolu, mis taastaks kondenseerunud veeauru hulga. Jäide on Eesti teedel talvel üsna tavaline, aga sageli ka ohtlik nähtus. Kui lääne poolt saabuv soojema õhuga madalrõhuala liigub jahedama Eesti kohale, põhjustades advektiivse udu, siis sama tsükloni soojas sektoris sadav uduvihm tekitab teedele läbipaistva või poolläbipaistva kihi, mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jääks. 1.4.1. Massisisesed udud Massisisesed udud tekivad vaadeldava õhumassi sees. 6 Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Selline jahtumine toimub peamiselt külmema aluspinna mõjul. 1.4.1.1. Radiatsioonilised ehk kiirgusudud Kui aluspind jahtub tugeva efektiivse kiirguse tagajärjel, siis nimetatakse vastavaid udusid
pinnaga. Rindelisus – teise rinde esinemine suurendab sademete kinnipidamisvõimet. Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda. Mets avaldab olulist mõju lumikatte tüsedusele ja lume ning mulla sulamisele. Metsa mõju lumikatte tüsedusele ja maapinna külmumissügavusele võib olla erinev. Suure üldistusena võib väita, et kevadeks koguneb lund (ümberarvestatuna veeks) metsata alale rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund jääb võradesse)
Rindelisus – teise rinde esinemine suurendab sademete kinnipidamisvõimet. Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda. Keskmiselt peavad puuliigid võrades sademeid kinni järgmiselt (küpsed keskmise liitusega puistud): kask 10%, mänd 20-25% ja kuusk isegi 40-60% langenud sademetest. Võradesse jäänud sademed auruvad tagasi atmosfääri. Mets avaldab olulist mõju lumikatte tüsedusele ja lume ning mulla sulamisele. Metsa mõju
sademeid peetakse kinni puuvõrades, kust osa veest aurub tagasi atmosfääri. Võrades kinni peetud sademete hulk on seda suurem, mida suurem on lehtede ja okste pind. Kinnipeetav sademete hulk sõltub nii puuliigist, puistu tihedusest, kui ka puistu vanusest. 15 Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda. Keskmiselt peavad puuliigid võrades sademeid kinni järgmiselt (küpsed keskmise liitusega puistud): kask 10%, mänd 20-25% ja kuusk isegi 40-60%. Mets avaldab tugevat mõju lumikatte tüsedusele ja lume sulamisele. Reeglina koguneb kevadeks lund (ümberarvestatuna veeks) metsata alale rohkem kui metsa, hõredasse metsa rohkem kui tihedasse, lehtpuumetsa rohkem kui okaspuumetsa (osa lund jääb võradesse pidama
muld seal tihti juba sulanud ning lumevesi saab siis kiiresti kobedasse maapinda imbuda. Mõnikord on lumi metsale ka ohtlik: raske sulalumi, mis sadades puudele kleepub, võib noori ja peenikesi puid puruks murda (lumemurd) või maha vajutada (lumevaalimine). Peale lume peavad puuvõrad kinni ka vihma. Loomulikult oleneb see võra tihedusest, puu liigist, vanusest, aga ka vihma tugevusest. Nõrgem uduvihm ei pruugi maapinnani jõudagi. Kuid isegi keskmise tugevusega vihmast suudab kuusk umbes pool kinni pidada. TUUL Tuul mõjutab otseselt metsa toitumist, kandes lehtedelt ära süsihappegaasivaese õhu ja tuues asemele süsihappegaasirikka õhu. Tuul mõjutab ka aurumist, puhudes lehtedelt ära niiskusega küllastunud õhu ja tuues asemele kuivemat. Väga tugev tuul võib aga
annaabi.ee 
