Vastus leiad õppematerjalist: Ladina juriidiline terminoloogia

Ladina juriidiline terminoloogia (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Õigus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kelle mille seast?
Kellele millele kellel?
Millega kus millal?
Mil viisil mille pärast?
Millesimus tertius decimus ordinalia mitmes aasta?
Kes kelle asemel?
Kes on sellele asjale tunnistajaks?
Kelle huvides kelle kasuks?
Kellele see oli kasulik?
Millise õiguse järgi?

Ladina juriidiline terminoloogia
Ajalooline traditsioon

Latiumi maakond, latiinid (Latini)
Latiini maakonna keskus oli Rooma linn.
Ladina keel – lingua Latina
753 eKr Rooma rajamine
476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp
3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine
Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr
Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta
Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia

Ladina kirjakeele areng

Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.

Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles.
Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger.

Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused)

Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab võtma kultuurkeele ilmet.

Cato Vanem

Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 eKr – 14 pKr

õpikud, õigusteaduse kirjapanemine, Cicero teosed, alus retoorikale, kohtukõned, Ceasar , Livius, Horatius , Vergilius , Catullus , Õitsev aeg Roomas.

Järelklassikalise ladina keele aeg (hõbedane ajajärk) 14-180 pKr

Ühiskondlikud-poliitilised muutused Roomas.
Senat , magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek Keisririigile. Esimene keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert – nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi ettepanekuid enesetappu teha.
Imeraator Hadrianus tõi stabiilsuse Rooma 130 pKr. Positiivsem ajajärk. Edictum perpetuum ( Igavene edikt )
161 pKr Gaius Institutiones ( Institutsioonid , sisult eraõiguse õpik). Esimene jurist , kes esitas Rooma õiguse materjali süstematiseeritud, kasutatakse tänapäevani tema metoodikat paljudes Euroopa riikides. Tegutses Väike-Aasias, kõrgel tasemel juristide õpetamine.

Hilisladina ajajärk 180-600 pKr

Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks.
527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik). Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser. Teeb palju häid asju riigi heaks, hästi koolitatud, oskab väga hästi ladina keelt ja korraldab asjad ladina keeles. Tänu sellele õn õigusteaduse keel just ladina keel. Teos koosneb kolmest osast:

Institutiones (533)
Digesta seu pandectae (530-533) ( Digestid ehk pandetid - korrastatud materjalid, seadused, kommentaarid)
Codex Iustinianus (529)

Vulgaarladina keelest (vulgus - lihtrahvas ) kujunesid praegused romaani keeled (prantsuse, hispaania , itaalia, rumeenia , portugali)
Keskajal ja renesanssi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel. Hariduse andmise keel kõikides õppeastmetes, rahvusvahelise suhteluse keel. Haritud inimesed omavahel kirjutasid ladina keeles üksteisele.
19.sajandil hakatakse koostama korralikke seadusi. Napoleoni koodeks 1804 – Code Napoléon.
Codex Iuris Canonici – 1917 (Kanoonilise õiguse koodeks). Hõlmab katoliku kiriku õigust.
Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend .
Hõlbustab Euroopa kohtusüsteemi ühendamist ning muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks.
Euroopa kohtu väljend: fumus boni iuris

Ladina juriidilised terminid

Õigusteaduse keel (perioodika, Iuridica)
Õiguspraktika keel ( kohtupidamise keel)

Ladina kiri

Bustrophedon – kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale. Tähendab kreeka keeles künnihärga ümber pöörama.
Jõudnud roomlasteni etruskite vahendusel. Tuleneb kreeklastelt.
4.sajandil eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine
Gaius – Caius – C. Julius Ceasar
U ja V küsimus

Populus – popvlvs
Ius – ivs
Vulgus – wlgus, vvlgvs

Häälduspõhimõtted

Klassikaline hääldus (räägiti enne meie aja arvamist) Loetakse nagu on kirjutatud.
Traditsiooniline hääldus:

Vokaalid : a, e, i, o, u
y = ü: hypotheca
i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul
vokaali ees: ius, iungo, adiungo
i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior
(Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major)
Diftongid: ae, oe, au, eu
ae = ää: aedilis, praesidium
oe = öö: proelium
Konsonandid :
x = ks: Xerxes
z = dz: Zenon
c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus , fructus
c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar , Cicero
ch = hh: pulcher, schola
ph = f: philosophus
th = t: theatrum
rh = r: rhetor
qu = kv: aqua, quis
ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis
sua = sva: suavis
sue = sve: consuetudo
ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio
Esse (olema)
Sg Pl
1. (ego) sum (mina) 1. (nōs) sumus
2. (tu) es (sina) 2. (vōs) estis
3. - est (tema) 3. - sunt
• Eitamisel nōn: nōn sum, nōn est

studiōsus (pl studiōsi) (ms õpilane)

studiōsa (pl studiōsae) (ns)
Salve! Salvēte! (tere, ainsus , mitmus)
Vale! Valēte! (head aega, ainsus, mitmus)
Quid tibi nōmen est? (mis on su nimi?)
Mihi nōmen est ... (minu nimi on...)
et/atque/-que (ja)
Grātiās agō! (aitäh)
Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus)
Vel/-ve (või)
Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus)

Käändsõnad (noomenid)

Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva)
Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva)
Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia)
Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina)

Käänded (cāsūs)
Nominatiiv (cāsūs nōminātīvus) − kes? mis?
Genitiiv (cāsūs genitīvus) − kelle? mille?, kuid ka
kelle, mille seast?
Daativ (cāsūs datīvus) − kellele? millele? kellel?
millel?
Akusatiiv (cāsūs accūsātīvus) − sihitise kääne,
keda? mida?
Ablatiiv (cāsūs ablātīvus) − määruse kääne, kellega?
millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast?
Vokatiiv (cāsūs vocātīvus) − ütte kääne, kes? mis?
Et tu, Brute ! – Ka sina, Brutus !
Vältus ( kvantiteet )
Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed;kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega.
Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk:
• pikad vokaalid – : nōn, senātus
• lühikesed vokaalid ˘ : măre, sĕ rvus
Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest:
• pŏpulus - rahvas, kuid: pōpulus - pappel
• lĭber - raamat, kuid: līber – vaba
Rõhk
• Viimasel silbil rõhku ei ole
• 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil
mā_ter, meus
• 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk
natū_ra
• kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil
imperĭum, corpŏra
Põhivormid
Culpa – süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu)
Käänamise reeglid

Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon.
Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a – a on käändelõpp.

Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel.

Liita tüvele käändelõpud.

I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves.
Iūdex( kohtunik ) dicis m iudic/is
āctio( hagi ) onis f āction/is
Mīles(sõdur) litis m mīlit/is (militaarne)
Opus(töö) peris n oper/is
Lēx(seadus) lēgis f lēg/is ( legaalne )
Iūs(õigus) iūris n iūr/is (juriidiline)
N iudex
G iudicis
D iudici
Acc iudicem
Abl iudice
Voc iudex
Õpik lk 19 ja 20, tekstis 1 ja 2. Kommentaarid 176.
Sõna järg
Ladina keeles paikneb täiend põhisõna järel.
Lēx, lēgis f
Populus, i m RAHVA (täiend gen) SEADUS (põhisõna nom) = Lēx populi
Tekstid
I

Õiguse rajaja.

Päranduse omandamine; ajavahemik isiku surma ja pärandi kättesaamise vahel; päranduse asendamine (asepärija määramine juhuks, kui esialgne pärija ei soovi või ei saa mingil põhjusel pärandit vastu võtta).

Pereisa ; pereema; perepoeg/tütar.

Ost-müük; müümisseadus.

Raiskaja mure; hullumeelse mure; alla 25-aastase isiku mure.

Testamendijärgne orja vabastamine. Vastavalt testamendi lepingule.

Hagi pettus; kostja vastuväite pettus.

Hagi, mis põhjustab hirmu; vastuväide, mis põhjutab hirmu.

Naise eestkoste; alla 14-aastase isiku eestkoste; autoriteedi eestkoste.

Abielu võimuga (mehe täieliku võimuga naise üle); abielu võimuta (mehe võim piiratud või puudub); abikaasa võimule kohaselt.

Vea tegemine; õiguse viga; isiku viga.

Lepingu objektiks oleva asja viga; suuruse/hulga viga; olemuse viga.

Orja võrdsustati õiguslikult seisundilt asjaga; maaorjad ehk koloonid ; talupoegade maa külge kinnistamine .

Töö järgmine või loom.

Kodanikuõiguse olukord; vabaduse olukord; pereolukord.

Kohtus ( preetori ees); kohtus (kohtuniku ees).

Keisri kaardiväe või rügemendi ülem; Rooma linna ülem; kantselei ülem.

Kohtuniku määramine; kostja kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine; ... tunnistajaks kutsumine.

Kokkuleppetrahv; vee ja tule keelamine (pagendamine).

Õiguse valdamine ; asja valdamine.

Quiriniuse õigus; rahvaste õigus; elu ja surma õigus.

Senati otsus Bakhanaalide kohta.
II

Mantsipiteeritavad asjad (maavaldused Itaalias ja neil asuvad orjad , tõu- ja tööloomad, veejuhtimise- ja teeservituudid); mittemantsipiteeritavad asjad (majapidamisesemed ja –tooted, raha, metsloomad).

Seaduste kogu vastuvõtmine/raamatutulu; raamatukulu.

Isiku kohustus/ orjus ; maatüki kohustus.

Suutesoodustus ( abikaasade tüli kohtus jättis kaotajale elamiseks vajalikud esemed); inventari soodustus (pärija vabaneb teatud tingimustel vastutusest pärandi aktivat ületavate võlgade eest); eraldamise soodustus (pärija vastutab pärandi võlgade eest ainult selles osas, mille ta on saanud pärandina).

Seadusehagi nõue vahekohtuniku otsuse kaudu; seadusehagi võimu pealepanemise kaudu.

Hääleõigus; austusõigus; kauplemisõigus; abiellumisõigus.

Kingitus abielu tõttu; kingitus enne abielu; kaasavara .

Rendileping ; tööleping (vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest); tööettevõtuleping (isik kohustub teisele isikule andma tasu eest töö resultaadi; kohustuse objekt on kindel töötulemus); asjaleping.

Asjaõiguslik hagi; isikuõiguslik hagi.

Hageja Aulus Agerius; kostja Numerius Negidius.

Asjaõigus.

Üldise asja süütegu; konkreetse asja süütegu.

Teadmatuseõigus; võlausaldaja pettus.

Hagi garantii ; kohtuotsuse hagi; hagi loovutamine .

Vara valdamine; vara eraldamine (kostja varale pandi arest ja müüdi).

Käibeline asi; käibeväline ehk käibetu asi.

Vase ja kaaluga (ostu-müügi tehingu formaalsusi täites); kaalumees.

Isiku vabastamine võimu alt valitseja kirjaliku vastuse kaudu.

Omandihagi (esitatakse asja mittevaldava omaniku poolt asja valdava mitteomaniku vastu omandiõiguse tunnustamiseks); kogu rahvale kuuluvad asjad ( teatrid , tsirkused , avalikud ehitised, kogukonna teed).

Kohustus süüteost; kohustus justkui lepingust.

Toogakandjate (Rooma kodanike) ühendus, juriidilise haridusega isikute või advokaatide kolleegium ; senati otsus.
IV
25.09.2013

Seaduse võim/jõud, seaduse mõte/eesmärk

sõja ja rahu õigus

nagu sõjaõigused nii ka rahuõigused

juriidiliselt, faktiliselt

Linnale ja maailmale

Inimene on inimesele hunt

nagu, kahtlevalt suhtuma millessegi vms. (Koos soolateraga)

oh ajad, oh kombed

erakorralisele menetlusele kuuluvad kuritööd

kordamine on tarkuse ema

täies kooseisus

kuningas pole seadus, kuid seadus on kuningas

Õigus, see on teaduse ja õigluse kunst .

õiguse ja ülekohtu abil

ettevalmistamatult, otsekohe

Surm on loodusseadus

koos kiitusega

seadus arvestab looduse korda

poolte vahel

Tsirkust ja leiba

Kuritöö koosseis. Õigusrikkumise toimepanemise koht

Ühtsusest peitub jõud

Esialgu, käesolevaks ajaks/ ajutiselt

Volituste piires. Üle võimupiiride

viisakus (riikide vahel)

Kunsti- või oskusnõuete kohaselt. Püüeldes heatahtlikkuse suunas

Maaõigus. Vereõigus. ( kodakondsus , Eestis vereõigus)

seaduse kaitse/järelvalve all

audoktor

rahva hääl on jumala hääl

Riigiisa/isamaa isa. Esivanemate tavade alusel (mittekirjapandud õigus – ius non scriptum )

Jõu ja relvaga. Higi ja verega

Seadus on mõistuse ettekirjutus
Tutela , ae f – eestkoste
Sg Pl
Nom tutela (eestkoste) tutelae (eeskosted)
Gen tutelae (eestkoste) tutelarum (eeskostete)
Dat tutelae (eestkostel) tutelis (eeskostetel)
Acc tutelam (eestkostet) tutelas (eestkosteid)
Abl tutela (eestkostega) tutelis (eestkostetega)
Voc tutela (eestkoste) tutelae (eestkosted)
Obligatio , onis f – obligatsioon , kohustus
Sg Pl
Nom obligatio (kohustus) obligaties (kohustused)
Gen obligationis (kohustuse) obligatium (kohutuste)
Dat obligationi (kohustusel) obligatibus (kohustustel)
Acc obligationem (kohustust) obligationes (kohustusi)
Abl obligatione (kohustusega) obligatibus (kohustustega)
Voc obligatio (kohustus) obligationes (kohustused)
ADJEKTIIVID (omadussõnad)
Milline?
I-II adj – us, a, um / - er, a ,um (m, f, n)
Publicus, a , um (avalik)
Ius, iuris n. – ius publicum (avalik õigus)
Liber , era, erum (vaba) (m, f, n) – libera , liberum
Populus, i m. – populus liber (vaba rahvas)
Persona , ae f. – persona libera (vaba isik)
III adj – is, e (mf, n)
Civilis, e (tsiviil) – civile
Ius, iuris n. – ius civile (tsiviilõigus)
Obligatio, onis f. – obligatio civilis
1.singularis
Fides , ei f. (V dekl) (usk, usaldus)
Bonus, a, um (I-II adj) (hea)
Nom fides bona (heausk) / bona fides
Gen fidei bonae (heausu) – contractus bonae fidei (heausus sõlmitud leping)
Dat fidei bonae (heausule)
Acc fidem bonam (heausku)
Abl fide bona (heausuga) / bona fide
Voc fides bona (heausk)
2.Pluralis
Contractus, us m. (IV dekl) (leping)
Innominatus, a, um (I-II adj) ( nimetu )
Nom contractus innominati (nimetud lepingud )
Gen contractuum innominatorum (nimetute lepingute)
Dat contractibus innominatis (nimetutele lepingutele)
Acc contractus innominatos (nimetuid lepinguid)
Abl contractibus innominatis (nimetute lepingutega)
Voc contractus innominati (nimetud lepingud)
3.Singularis
Crimen, minis n. (III dekl) ( kuritegu )
Gravis, e (III adj) (raske)
Nom crimen grave (raske kuritegu)
Gen criminis gravis (raske kuriteo)
Dat crimini gravi (raskele kuriteole)
Acc crimen grave (rasket kuritegu)
Abl crimine gravi (raske kuriteoga)
Voc crimen grave (raske kuritegu)
4.Pluralis
Poena, ae f. (I dekl) ( karistus )
Levis, e (III adj) (kerge)
Nom poena leves (kerged karistused)
Gen poenarum levium (kergete karistuste)
Dat poenis levibus (kergetele karistustele)
Acc poenas leves (kergeid karistusi)
Abl poenis levibus (kergete karistustega)
Voc poenae leves (kerged karistused)
III adj. 1-lõpulised

Sapiens, entis (meeleliselt tark) (nom, gen lõpp) (m, f, n – kõik ühte moodi) (adi/adj)

Gen sapientis – tüvi sapient

Prudent, entis (praktiliselt tark, vilunud; kasutatakse juristi kohta)

Responsa prudentium ( tarkade /juristide seisukohad/vastused)

Simplex, plicis (lihtne,kerge)
Vetus, teris (vana)

Ius vetus (vana õigus)
Mos vetus (vana tava)
ADJEKTIIVIDE KOMPAREERIMINE
Comparativus (keskvõrre) –ior, ius (mf, n)
Levior, levius (kergem mf, n)
Poena levior
Crimen levius
Superlativus (ülivõrre) – issimus, issima, issimum (m, f, n)
Levissimus, levissima, levissimum (kergeim/kõige kergem m, f, n)
Culpa levissima (kergeim hooletus)
Magnus , maior/maius, maximus (suur, suurem, suurim). (a, um)
Pl – maiores (vanemad, esivanemad )
Parvus, minor /minus, minimus (väike, väiksem, väikseim) (a, um)
Pl – minores ( alaealised , nooremad )
Capitis deminutio – maxima ( status libertatis)
– media/minor (status civitatis)
– minima (status familiae)
ROOMA NIMED
Klassikalisel ajal oli roomlastel kolm nime (eesnimi, sugukonna nimi, hüüd- või lisanimi ).
C. Julius Caesar
Marcus Tullius Cicero
Dokumentidel märgiti ka päritolu koht ja isanimi .
Naistel eraldi eesnimesid polnud. Kasutati perekonnanime naissoost vormi ( Julia , Tullia).
Kui oli kaks naist, siis olid Julia Minor ja Julia Maior. Kui naisi oli veel rohkem, hakati neid nummerdama.
Marcus, i m. (II dekl)
Tullius, a, um (I-II adj)
Cicero, onis m. (III dekl)
Nom Marcus Tullius Cicero
Gen Marci Tullii Ciceronis
Dat Marco Tullio Ciceroni
Acc Marcum Tullium Ciceronem
Abl Marco Tullio Cicerone
Voc Marce Tullie Cicero
Julius, a, um (m, f, n)
Lex, legis , f (seadus)
Lex Julia (Juliuse seadus) (Caesar, Augustus)
ASESÕNAD (PRONOMINA)

Isikulised asesõnad (Pronomina personalia)
Enesekohased asesõnad (Pronomen reflexivum)
Näitavad asesõnad (Pronomina demnstrativa) – viitavad millelegi/kellelegi

Hic, haec, hoc – see, see siin
Is, ea, id – see, tema
Idem, eadem, idem (is, ea, id + dem) – seesama
Ille, illa , illud – too, see seal

Adjektiivselt – kasutame neid omadussõna funktsioonis
Lex, legis f. – haec lex (see seadus; praegune seadus)
Illa lex (toonane/tookordne seadus)
Tempus , poris n (aeg, ajastu) – hoc tempus (käesolev aeg / praegune aeg)
Hoc tempore (praegusel ajal)
Illud tempus (toonane aeg)
Ea lex (see seadus)
Eadem lex (seesama seadus)

Substantiivselt - saame kasutada kui iseseisvat lause alust
Hic accusat (ta süüdistab/see mees siin süüdistab)
Illa scribit (ta kirjutab/too naine seal kirjutab)
Is accusat (see mees süüdistab)
Idem accusat (seesama mees süüdistab)

Omastavad asesõnad (Pronomina possessiva)

Meus , a, um (m, f, n) (minu)
Rea mea est (asi on minu oma)
Fundus meus est (maatükk on minu oma)
...ex iure Quiritium (kviriitliku õiguse alusel)

Eitavad asesõnad (Pronomina negativa)

Nemo (mitte keegi)
Nihil (mitte miski, mitte midagi)
Ladina keeles on vaid ühekordne eitus !
HARJUTUS 18 LK 85
Illius vicini – tolle naabri (genitiiv)
Ei actori – sellele hagejale (daativ)
Horum imperatorum – nende imperaatorite (genitiiv)
Hoc edictum – see käsk/seda käsku (nominatiiv/vokatiiv/akusatiiv)
Illi mores – toonased tavad (nominatiiv)
ARVSÕNAD (NUMERALIA)
Tabel lk 114
2013
MMXIII
Duo milia tredecim (cardinalia)
Annus bis millesimus tertius decimus (ordinalia) (mitmes aasta?)
Annus, i m.
Millal? – abl.
Anno ( Domini ) (a.D.) bis millesimo tertio decimo.(2013ndal aastal meie ajaarvamise järgi)
VI
02.10.2013

Ühiskassa

Taastama vastavalt puutumatusele

Ebaharilik uurimine /juurdlus

Analoogia teel rakendatavad hagid ; otsese aluse või eeskujuna kasutatav hagi (analoogia teel rakendatavatele hagidele eeskujuks võetud hagi)

Kõrgete ametnike hagid; preetorite hagid; tähtajalised hagid.

Tsiviilhagid; heausu hagid; rangelt õigusnormidel põhinevad hagid

Pandiga /hüpoteegiga seotud asjaõiguslik hagi; Publiciuse (poolt antud) asjaõiguslik hagi; Publiciuse hagi

Karistuslikud hagid;populaarhagid, rahvale määratud hagid

Lühikese käega üleandmine;pika käega üleandmine

Kostja või vastaspoole vastuväide;hageja nõue

Iseseisvad isikud;teise isiku perekondliku võimu alla kuuluvad isikud

Linnas asuvate maatükkide kohustused;maal asuvate maatükkide kohustused

Eraisikute õigusrikkumine; avalikud õigusrikkumised

Võõralt isikult antud kaasavara;isa poolt määratud kaasavara;okasnisu jahust leib

Isavõim

Magistraatide õigus; preetorite õigus; ediiliõigus ( linnapea )

Avalik õigus;eraõigus

loomuõigus; Rooma õigus

Asjaõigus; õigus võõra asja üle, paljas /tühi õigus

Tsiviilõigus;Flaviuse tsiviilõigus

Aeliuse õigus;Papiriuse õigus;Gregoriuse koodeks; Justianiuse koodeks

Üksikisiku õigusjärglus; üldine õigusjärglus

Ootamatu /uus edikt; igavene ehk aegumatu edikt ; edasikantud edikt

Hea kavalus /pettus; pahatahtlik kavalus

Võõramaalaste preetor ; linnaelanike preetor

Määratud eestkoste edasiandmine; testamendijärgne eestkoste

Corneliuse seadus magistraatide kohta;Furiuse testamendiseadus;Juliuse seadus ühingute kohta

Avalik vargus;mitteavalik vargus

Tuletatud omandamine; esialgne omandamine
VII

kehalised asjad; kehatud asjad

liikuvad ehk vallasasjad; liikumatud ehk kinnisasjad

asendatavad asjad; mitteasendatavad ehk asendamatud asjad

mahajäetud, ära visatud asjad

(looduse poolt) kõigile ühised asjad

riik, vabariik; avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad; avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad

jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad; religioossed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad

matusekolleegiumid; preestrite kolleegiumid

senaatorid

heauskne valdus ; pahauskne valdus

õiguspärane, seaduslik valdus; õiguspäratu, ebaseaduslik valdus

Harilik ääremärkus

tsiviil- ehk õigusviljad; loodusviljad

karistus- või pärisorjad; Rooma rahva orjad; riigiorjad

otsene omandiõigus; jagatud omandiõigus; kaudne omandiõigus

ühekülgsed lepingud; kahekülgsed lepingud

heal usul põhinevad lepingud; rangelt õigusnormidele põhinevad lepingud

näilik müügitehing

kohtupäevad; kohtuvabad päevad

läbiuuritud (kohtu)asi; tasuta õiguse omandamine; (lepingu) koormav alus

õiguslik alus

kehaline, füüsiline sundus ; psüühiline sundus, ähvardus

eraprotsess; avalik protsess

Tsiviilõiguse kogumik; Kanoonilise õiguse kogumik

Alaealisus; täisealised ehk teovõimelised isikud (üle 25-aastased isikud); suuremad lapsed (7-14a)

Vanemate tava; vana/juurdunud tava (ius non scriptum)

Ülempreester

Õigusvõime suurim piiramine; õigusvõime keskmine piiramine; õigusvõime väikseim piiramine

Raske, jäme hooletus; kerge, tähtsusetu hooletus; kõige kergem hooletus.
Sg
Nom res mobilis (liikuv asi)
Gen rei mobilis (liikuva asja)
Dat rei mobili (liikuvale asjale)
Acc rem mobilem (liikuvat asja)
Abl re mobili (liikuva asjaga)
Voc res mobilis (liikuv asi)
Pl
Nom res mobiles (liikuvad asjad)
Gen rerum mobilium (liikuvate asjade)
Dat rebus mobilibus (liikuvatele asjadele)
Acc res mobiles (liikuvaid asju)
Abl rebus mobilibus (liikuvate asjadega)
Voc res mobiles (liikuvad asjad)
VIII
09.10.2013

Servituudid on kas isiklikud nagu kasutamisõigus või asjadega seotud nagu maa- ja linnaomandite servituudid

Ediktid on Rooma rahva magistraatide eeskirjad

Jumalik otsus on jumala seadus, õigus on inimese seadus

Jaotatud õiglus. Võrdsustav õiglus.

Vahele jäetud kaasus, tähelepanuta kaasus

Ulatuslik tõlgendus. Piirav tõlgendus.

Teadmised õigusest on jumalikud ning teadmine ja õigluse ning ebaõigluse tundmine on inimlik

Senat ja Rooma rahvas

Soovitav isik, vastuvõetav. Ebasoovitav isik.

Võõras võimu alla kuuluvad isikud on kas isavõimu või mehevõimu või võlavõimu all

Läbi raskuste tähtede poole

Terves kehas terve vaim

Keelatud raamatute nimekiri

Oh püha lihtsameelsus !

Kuldne kesktee

Eriarvamus /eraldatud hääl

Tundmatu maa

Taval on suur jõud

Sõna otseses mõttes

Hea usk. Heas usus.

Halb usk. Halvas usus.

Vaikiv üksmeel. Vaikival üksmeelel.

Sõnaselgelt, rõhutatult.

Mitte palju, vaid põhjalikult.

Õnn on pime

Ja nii edasi

Jurist on tubli ja seaduse tundmise alal vilunud mees (iurisperitus = iurisconsultus)

Seadus on karm, kuid see on seadus

Riik on rahva asi / Riik kuulub rahvale

Isa ei sobi pojale ega poeg isale tunnistajaks (Paulus)

Tavad on rahva vaikne üksmeel/kokkulepped, mis on tehtud pika aja jooksul inimeste nõusoleku korral (Ulpinianus)
IX

Kõikide sõda kõikide vastu

Tartu Ülikool; toitev ema (ülikool)

Elu on lühike, kunst pikk

Kodusõda; märkmed kodusõjast

Tark inimene

Iga algus on raske

Teaduste juured on mõrud, viljad magusad

Inimene on sotsiaalne loom

Iga defineerimine tsiviilõiguses on riskantne, problemaatiline

Inglise seadused koosnevad kolmest osast: üldine õigus, tavaõigus ja parlamendi otsused

Vabadus on hindamatu vara

Ühehäälne. Ühehäälselt.

Kogu kunst on looduse jäljendamine.

Valitsejad on surelikud , riik igavene.

Eriseadus tühistab üldise.

Seadused eelistavad riigi heaolu üksikute heaolule

Vabad kunstid (Grammatika, dialektika , retoorika , aritmeetika, geomeetria , muusika , astronoomia )

Nii kaua kui sa oled tulevikus õnnelik, sul on tulevikus palju sõpru, kui nad muutuvad tulevikus lühiajaliselt kurvaks, sa oled ainus. / Niikaua kui sa oled õnnelik, et on palju sõpru; korda kui pilved ilmuvad, siis üksi
Skandeerimine – antiikvärsside lugemine
Tsesuur – hingamispaus
Doonec eriis feliix, multoos numeraabis amiicos; tempora si fuerint . nuubila, soolus e-ris.

Loodusseadused on muutumatud
X

Eelistan kõige ebaõiglasemat rahu kõige õiglasemale sõjale

Rikkumised looduse vastu on kõige raskemad

Viimne tähtaeg

Hilisem seadus tühistab varasema

Määramatu jõud

Viimne abinõu

Platon on armas, aga tõde on veel armsam

Konstitutsioon tühitab valitsuse määruse / kõrgem seadus tühistab madalama

Kogemusest sõltumatult. Kogemusest lähtudes.

Ülim õiglus on ülim ebaõiglus

Kõige rikutumas riigis on kõige rohkem seadusi

Testamentidel peab olema kõige laiem tõlgendus

Inimeste seas ei ole tihedamat sidet kui vanne

Väikseim kehaline karistus on suurem kui mistahes rahaline karistus

Suurim ja parim Jupiter

Looduse jõud on suurim

Parim seaduste tõlgendaja on harjumus
Ex fide bona –fides, ei f. Heast usust. Ablatiiv – millega? V dekliatsioon. Ainsus
Actio in personam – persona, ae f. I deklinatsioon. Akusatiiv – mida? Isikuvastane hagi. Ainsus
Status familiae – familia , ae f. Perekonna seisund. I deklinatsioon. Genitiiv – mille? Ainsus
16.10.2013
XII

Alter ego – teine mina; asetäitja.

Pars prō tōtō – osa terviku asemel.

Inter alia – muu hulgas.

Doctor iūris utrīsque (cīvīlis et canonicī) – mõlema õiguse (kanoonilise ja tsiviilõiguse) doktor.

Rēs nūllīus – mitte kellelegi kuuluv asi.

Nūllum crīmen, nūlla poena sine lēge – ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta.

Nūlla rēgula sine exceptiōne – pole ühtegi reeglit ilma erandita. Igal reeglil on erand .

Nūlla dies sine lineā – mitte ühtegi päeva ilma jooneta (harjutamata).

Rēs Publica nihil aliud quam māgna familia est – avalik asi/Vabariik pole mitte midagi muud kui suur perekond.

Scientia nihil aliud est quam vērtitās – teadus ei ole midagi muud, kui tõde

Nihil cōnsēnsuī tam contrārium est quam vīs et metus – üksmeelega pole üksi asi nii vastuoluline kui võim ja hirm/ähvardus

Nūlla lēx satis commoda omnibus est – ükski seadus pole piisavalt sobiv kõigile.

Nūlla vīs est māior populi voluntāte –mitte mingisugune jõud ei ole üle rahva tahtest.

Nēmō iūdex in causā suā – mitte keegi ei ole kohtunik omas asjas.

Ex nihilō nihil – mitte millestki ei teki mitte midagi.

Nihil sub sōle novum – ei ole midagi uut päikese all.

Īgnōrantia iūris nēminem excūsat – seaduse mittetundmine ei vabanda kedagi.
XIII

Cuius regiō, eius religiō – kelle maa, selle usk.

Condiciō, sine quā nōn – tingimus, ilma milleta mitte (vajalik tingimus).

Status quō – olukord, milles (praegune olukord).
Status quō ante – asjade endine seis.

Quī prō quō – kes kelle asemel?

Quis huic reī testis est? – kes on sellele asjale tunnistajaks?

Cui bonō? – kelle huvides, kelle kasuks?

Cui prōdest? – kellele see oli kasulik?

Quō iūre? – millise õiguse järgi?

Nūllum malum sine aliquō bonō – pole halba ilma heata.

Iūs est Norma rēctī; et quicquid est contrā nōrmam rēcti est iniūria – õigus on õigluse norm; kõik, mis on õigluse normi vastane, on ebaõiglus (õigusrikkumine).
XIV
10. üks ja seesama

Ärgu olgu/mitte kaks korda sama asja eest

Suurem osa on ühel pealtnägijal, kui kümnel pealtkuulajal

Kokkulepe on kahe üksmeel, nagu ka leping

Naisele määrab Juliuse seadus tema mehe surma korral vabaduse aastaks, lahutuse korral kuueks kuuks, aga Papiuse seadus mehe surma korral kahe aasta pärast, lahutuse korral aastaks ja kuueks kuuks.
a.d XVII Kal Nov – 16.oktoober
V
23.10.2013
1. Contractus est quasi actus contra actum – Leping on just nagu akt akti vastu
2. Manus manum lavat – Käsi peseb kätt
3. Est modus in rebus – asjadel on mõõt; igal asjal on piir
4. Lapsus linguae - keelevääratus
5. Casus belli – sõja ajend
6. Ad litem – kohtuvaidluste juurde.
Ad rem – asjade juurde
7. Casus foederis – lepinguline juhtum
8. Ex lege – seadusest tulenevalt
Ex contractu – lepingust tulenevalt
9. Per capita –pea ehk elaniku kohta.
Per annum – aasta kohta.
Per diem – päeva kohta; päeva jooksul.
10. Ab ūsū – tavakohaselt.
11. In crāsum – juhuks, puhuks.
In rē – (mingis) küsimuses või suhtes.
12. In spē – lootuses, ootuses; tulevikus.
13. Iūs foederum et tractātuum – liitude ja (rahvusvaheliste) lepingute õigus
14. Locus regit āctum – koht juhib tehingut, tehingu tegemisel kehtib selle maa seadus, kus tehing tehti.
15. Nuptiās cōnsēnsus facit –üksmeel teeb/sõlmib abielu
16. Superficiēs solō crēdit – maatükile püstitatud ehitis kuulub maa omanikule.
VERBID
Verb jaguneb ainsusesse ja mitmusesse.
Ainsuses mina, sina, tema. Mitmuses meie, teie, nemad.
Sg

Sum

Est
Pl

Sumus

Estis

Sunt
Verbi põhivormid
Verbil on neli põhivormi.
Vinco, vici , victum, ere
Vinco – praed. id. act. Sg 1 – ma võidan
Vici – perf . ind. act. Sg 1 – ma võitsin / olen võitnud
Victum – partic. parf . pass . – võidetud
Ere – infinit. praes . act. – võitma/võita/võitmine – näitab pöördkonda ehk konjugatsiooni
Veni , vidi , vici
Neljandat põhivormi tähistatakse sõnastikes lühendatult, infinitiivi lõpp liitub esimese põhivormi viimase konsonandi külge.
Inf. lõpud
I – are
II – ére (pikk e)
III – ere (lühike e)
IV - ire
Conjugation I (prima)
Accuso, avi, atum , are – süüdistama
Accuso, accusavi, accusatum, accusare
Conjugation II ( secunda )

Video, vidi, visum, ére – nägema, vaatama

Videre

Habeo, bui, bitum, ére – omama

Habui, habitum, habere

Respondeo, spondi, sponsum, ére – vastama
respondi, responsum, respondere
Possideo, sedi, sessum, ére – valdama
posedi, posessum, possidere

Conjugation III (tertia)
o – lõpulised, io – lõpulised
vinco, vici, victum, ere – võitma (vincere)
facio, fici, factum, ere – tegema (facere)
ago, egi, actum, ere – hagema , nõudma (agere)
fugio, fugi, - , ere – põgenema (fugere)
Conjugation IV (quarta)
Servio , ivi, itum, ire – teenima , orjama
Servivi, servitum, servire
Verbi pööramine
Praesens ind. act.
Sg

-o

-s

-t
Pl

–mus

– tis

– nt
Accuso, avi, atum, are
Sg

Accuso

Accusas

Accusat
Pl

Accusamus

Accusatis

Accusant
Defendo , fendi, fensum, ere – kaitsma
Sg

Defendo

Defendis

Defendit
Pl

Defendimus

Defenditis

Defendunt
Iubeo, iussi, iussum, ére – käskima
Sg

Iubeo

Iubes

Iubet
Pl

Iubemus

Iubetis

Iubent
Perfectum ind. act. – II põhivorm!
Sg
1. -i
2. -isti
3. -it
Pl
1. -imus
2. -istis
3. -erunt
Accuso, avi, atum, are
Sg
1. accusavi – ma süüdistasin/olen süüdistanud
2. accusavisti
3. accusavit
Pl
1. accusavimus
2. accusavistis
3. accusaverunt
Absolvo, solvi, solutum, ere – õigeks mõistma, vabaks mõistma
Sg
1. absolvi
2. absolvisti
3. absolvit
Pl
1. absolvimus
2. absolvistis
3. absolverunt
Sum, fui, - , esse – olema
Sg
1. fui
2. fuisti
3. fuit
Pl
1. fuimus
2. fuistis
3. fuerunt
Süntaks
Halvad peremehed karistasid uusi orje tihti.
Alus nom, öeldis/predikaat, sihitis /objekt acc
Domini mali servos novos saepe puniverunt.
Punio, ivi, itum, ire – karistama
XXIV
De magistratus
Rooma magistraatide positsioon on olnud: konsulid , preetorid , ediilid, tsensorid , kvestorid, lihtrahva tribuunid. Konsul on olnud kõrgeim magistraat. Konsulid on valitsenud senateid/senati eesotsas. Sõjas omasid võimutäiust ja valitsesid sõlaväge. Konsulid omasid elu ja surma õigust. Konsuli tunnused on: purpurpalistusega tooga, ametitool ( elevandiluust kokkupandav tseremoniaalne iste), nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimp. Kakstest auvahti kandsid nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimpu ja kirvest.
Praesens ind. pass.
Sg
1. -or
2. -ris
3. -tur
Pl
1. -mur
2. -mini
3. -ntur
Vinco, vici, victum, ere (liitub esimesega – vincere)
Praes. act. – ma võidan
Praes. pass. – mind võidetakse
Sg
1. accusor – mind süüdistatakse
2. accusaris
3. accusatur
Pl
1. accusamur
2. accusamini
3. accusantur
Punio, ivi, itum, ire – karistama
Sg
1. punior
2. puniris
3. punitur
Pl
1. punimur
2. punimini
3. puniuntur
Ago, egi, actum, ere – hagema
Sg
1. agor
2. ageris
3. agitur
Pl
1. agimur
2. agimini
3. aguntur
Süntaks 2
Actor reum accusat.(act) - Hageja süüdistab kostjat. (kostjat süüdistatakse hageja poolt)
Reus ab actore accusatur. (pass)
Esiteks tuleks vaadata verbi.
XVI
30.10.2013

Seadus on see, mida inimesed käsevad ja kehtestavad.

Ema on alati teada, isa aga on selgitatud abielus. (isa on see, kellele abielu osutab) (vallaslapsel puudus juriidiliselt isa)

Avalik õigus vaatleb Rooma seisundi asja , eraõigus puhul on tegemist üksikute kasuga

Õigusvõime vähendamise kolm viisi on: maksimaalne, keskmine minimaalne, eelnevast järeldub kolm, mida omame: vabadus, kodakondsus, perekond.

Ei ole selge.

Asendatav on selline asi, mille kaal, hulk ja mõõt on teada.

Seni kuni hingan, loodan.

Armastus võidab kõik.

Mis on lubatud Jupiterile, see on keelatud härjale.

Relvade seas seadused vaikivad.

Pettus ja õiglus ei saa kunagi koos eksisteerida.

Seadus vaatab edasi, mitte tagasi.

See, kes ei mõista hukka, kiidab heaks.

Üks õigusrikkumine ei õigusta teist õigusrikkumist.

Seadus on kõrgeim mõte, mis käsib seda, mis on kasulik ja vajalik ja vastupidise keelab.

Millel pole algust, sellel pole ka lõppu

Mõtlen, järelikult olen.

Kui oled terve, on hästi, mina olen küll terve.

Raske süütegu on suurim hooletus, see on mitte mõista seda, mida kõik mõistavad.

Alati on tugevam see seadus, mis keelab, kui see seadus, mis lubab.

Loodusseadus on see, mida loodus on õpetanud kõikidele loomadele

Mida valitseja otsustab, sellel on seadusel jõud.

Õigust uuendab kuuria . Kohus teab õigusi.

Tulin, nägin, võitsin.

Nii on, nagu ma ütlesin.

Õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule.

Pärimine on kõigi õiguste ülekandumine, mis oli surnule kuulunud

Kogu õiguse kas on loonud üksmeeles või on selle määranud vajadus või on selle kindlustanud tava.

Excusat – sg 3, Praesens indicativus activum, excuso, excusavi, excusatum, excusare, ta vabandab

Scripsistis – pl 2, Perfectum ind. act. , scribo, scripsi, scriptum, scribere, te kirjutasite
Agnoscit – sg 3 Praesens ind. act, agnosco, agnovi, agnitum, agnoscere, ta tunnustab
Obligavi – sg 1, Perfectum ind. act obligo, obligavi,obligatum, obligare, ma kohustasin
Demonstrant –spl3, Praesens ind. act. demonstro, demonstavi,demonstratum,demonstrare, nad näitavad
Vincit – sg 3, Praesens ind. act. vincio, vinxi, vinctum,vincire, ta seob
Decrevimus –pl 1, Perfectum ind. act. decerno, decrevi, decretum,decernere, me otsustasime
Permittitis –pl 2, Praesens ind. act. permitto, permisi,permissum,permittere, te lubate
Firmavit –sg 3, Perfectum ind. act. firmo, firmavi,firmatum, firmare, ta kindlustas

Act – mina
Pass – mind
Defendo, fendi, fensum, ere – kaitsma
Sg pass III – derendor, defenderis, defenditur, defendimur, defendimini, defenduntur
Apello, avi, atum, are – nimetama
Sg pass I – apellor, apellaris, apellatur, apellamur, apellamini, apellantur. Mind nimetatakse
Perf. Ind. pass.
Sg
1 – us, a um sum
2 – us, a um es
3 – us, a um est
Pl
1 – i, ae, a sumus
2 – i, ae, a estis
3 – i, ae, a sunt
Sg 1 – victus, victa, victum sum (Mind on võidetud)
Pl 1 – victi, victae, victa sumus (Meid on võidetud)
Punio, ivi, itum, ire – karistama
Sg perf pass IV – punitus, punita, punitum sum/es/est
Pl – puniti, punitae, punita sumus/estis/sunt
Iubeo, iussi, iussum, ére - käskima
Sg perf pass II – iussus, iussa, iussum sum/es/est
Pl – iussi, iussae, iussa sumus/estis/sunt
Süntaks
ACT
Advokaat kaitseb süüalust.
Alus – öeldis – sihitis
Advocatus reum defendit.
Alus (nom) – sihitis (acc) – öeldis (praes.act.sg 3)
PASS
Süüalust kaitstakse advokaadi poolt.
Reus advocato defenditur.
(nom) – (abl) – praes.pass.sg 3
XVII
06.11.2013
1. aut re contrahitur obligatio aut verbis aut litteris aut consensu. Kohustus sõlmitakse kas asja üleandmisega, suuliselt, kirjalikult või kokkuleppel.
2. lege XII tabularum prodigo interdicitur suorum bonorum administratio. 12 tahvli seadused keelavad pillajal hallata oma vara.
3. Quod attinet ad ius civile, servi pro nullis habentur; quod ad ius naturale attinet, omnes homines aequales sunt. Mis puutub tsiviilõigusesse,.... ;mis puutub loomuõigusesse, on kõik inimesed võrdsed.
4. singularum rerum dominium acquiritur mancipatione, traditione , usucapione, in iure cessione, adiucatione, lege. Üksikasju omandatakse mantsipatsioonga, traditsioonga, aegumise alusel (igamisel), kohtus loovutamisel, kohtu määrusega, seaduse alusel.
5. tertium non datur. Välistatud kolmanda reegel.
6. amicus cognoscitur amore, more, ore, re. Tõelise sõbra tunned ära kiindumusest, käitumisest, sõnadest, tegudest.
7. tempora mutantur, nos et mutamur in illis. Ajad muutuvad, ja me muutume koos nendega.
8. in maleficiis voluntas spectatur. Süütegudes arvestatakse kavatsust.
9. nemo punitur pro alieno delicto. Kedagi ei tohi karistada teise süüteo eest.
10. senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur . Üle 65 a senaator ei ole kohustatud kohtusse tulema aga pole keelatud ka käia.
11. si aurum promittitur et, quasi aurum, aes datur, non liberatur debitor. Kui kulda lubatakse ja antakse selle asemel vaske, ei vabastata võlgnikku.
12. omne autem ius, quo utimur, vel ad personas pertinet, vel ad res, vel ad actiones. Kogu õigus, mida me kasutame, omab seost inimeste, asjade või tegudega.
13. Kõik kohustused tõepoolest sünnivad kas lepingust või deliktist.
14. Asi räägib enda eest.
15. Seadus järgib õiglust.
16. Keegi ei sünni meistrina/kunstnikuna.
17. Kasu ei sünni ülekohtust.
18. Aastal 303 Rooma linna rajamisest avaldati kaheteistkümne tahvli seadused, mis ka nüüd on nii kogu avaliku kui eraõiguse allikaks.
19. Kui Rooma (= paavst ) on kõnelenud, siis on kohtuasi lõppenud.
20. Liisk on langenud.
21. Mis on sobimatu või mõistusevastane, ei ole seaduses lubatud.
22. Tsiviilkohustused on need, mis tulenevad seadusest ning on tsiviilõigusega kinnitatud.
23. Avaliku varguse korral on neljakordne karistus ning selle asja tagastamine, mis on eemaldatud .
24. Karistust ei määrata, kui see ei ole sellele deliktile määratud seadusega või mõne muu õigusega.
LK 87 harjutus 29
Condemnatus sum – (condemno, condemnavi, condemnatum, condemnare) condemnata, condemnatum sum / es / est; condemnati sumus, condemnatae sumus, consemnata sumus / estis / sunt. Perf.ind.pass. Sg1. Mind on süüdi mõistetud.
Mutamur – muto, mutavi, mutatum, mutare. Praesens ind. pass. Pl1. Meid muudetakse.
Spectatur – specto, spectavi, spectatum, spectare . Praes. ind. pass. Sg3. Teda vaadatakse.
Puniuntur – punio, punivi, punitum, punire. Praes. ind. pass Pl3. Neid karistatakse.
Defensi estis –( defendo, defendi, defensum, defenere) Defensus, defensa, defensum sum/es/est. Defensi, defensae, defensa sumus/estis/sunt. Perf. Ind. pass Pl2. Teid on kaitstud.
Promittitur – promitto, promisi, promissum, promittere. Praes. ind. pass. Sg3. Teda lastakse vabaks.
Comprobatae sunt –( comprobo, compravi, compratum, comprare) comprobatus, comprobata, comprobatum sum/es/est. Comprobati, comprobatae, comprobata sumus/estis/sunt. Perf. Ind. pass pl3. Neid on tunnustatud.
Depoonensverbidel ladina keeles aktiiv puudub, nad pöörduvad ainult passiivi vormides . Eesti keelde tõlkimisel tuleb kasutada ainult aktiivi vorme.
ùtor, ùsus, sum, uti – kasutama, tarvitama
dominor, atus, sum, ari – valitsema , omama

Indicativus – kindel kõneviis ( olevik või minevik )
Imperativus – käskiv kõneviis
Coniunctivus – tingiv kõneviis

Coniunctivus
Vinco, vici, victum, ere
Vinco – praes. coni. act. – ma võidaksin / praes. coni. pass. – mind võidetaks
I –e-
II-IV –a-
Vivo , vixi, victum, ere – praes.coni.act. – elama
III
Vivam, vivas, vivat, vivamus, vivatis, vivant (ma elaksin, sa elaksid , ta elaks, me elaksime, te elaksite, nad elaksid)
Veto , tui, titum, are – praes.coni.pass. – keelama
I
Veter, veteris, vetetur, vetemur, vetemini, vetentur (mind keelataks, sind keelataks, teda keelataks, meid keelataks, teid keelataks, neid keelataks)
Coniunctivus hortativus
Praes.coni.
Sg3 – vivat – ta elagu ! / sit – ta olgu!
Pl1 – vivamus – me elagem! / simus – me olgem!
Pl3 – vivant – nad elagu! / sint – nad olgu!

Rõõmustagem nüüd, kuni oleme veel noored!
Pärast toredat noorust ,
pärast rasket vanadust
me saame mullaks.

Elagu ülikool, elagu õppejõud!
Elagu iga ülikooliliige,
elagu kõik ülikooliliikmed,
õitsegu nad igavesti .

Elagu ka vabariik ja see, kes seda juhib!
Elagu meie kodanikud,
Metseenide heldus ,
mis meid siin kaitseb.
Gaudeamus igitur, iuvenes dum sumus!
Post iucundam iuventutem,
Post molestam senectutem,
Nos habebit humus.
Vivat Academia, vivant professores!
Vivat membrum quodlibet,
Vivant membra quaelibet,
Semper sint in flore.
Vivat et res publica et qui illam regit!
Vivat nostra civitas,
Maencenatum caritas ,
Quae nos hic protegit.
XVIII
27.11.2013
1. Do ut des. Do ut facias.- Ma annan, mida sa võid anda. Ma annan, mida sa võid teha.(bilateraalsete lepingute liigituse alusel)
2. Facio ut des. Facio ut facias. – Ma teen nii, et sa annad. Me teen, mida sa võid teha.(bilateraalsete lepingute liigituse alusel)
3. Actus non facit reum, nisi mens sit rea.- Tegu ei ole süüdi, kuni meel on süüdi.
4. Si quidem in nomine, cognomine, praenomine legatarii testator erraverit, cum de persona constat, nihilominus valet lagetum.
5. Si pecuniam do, ut rem accipiam, emptio-venditio est; sin autem rem do, ut rem accipiam, permutatio est.
6. Quidam lege impediuntur, ne iudices sint.
7. Quod dubitas, ne feceris. – Kui kahtled, ära tegutse.
8. Fiat iustitia, pereat mundus - Õigus peab sündima, mingu või maailm hukka!
9. audiatur et altera pars – kuulatagu ka teist poolt!
10. caveat emptor – ostja olgu ettevaatlik (s.t risk langeb ostjale)!
11. vivat, crescat, floreat! – elagu, kasvagu, õitsegu!
12. Gaudeamus igitur – rõõmustagem nüüd
13. videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat – konsulid olgu valvel, et riik kahju ei kannataks!
14. quod sentimus, loquamur, quod loquimur sentiamus – öelda, kuidas me tunneme ja elada, nagu me ütleme.
15. transeamus ad obligationes, quae ex delicto oriuntur, veluti si quis fecerit, bona rapuerit, damnum dederit, iniuriam comserit –
Verba anomala (lk 130)

Sum, fui, esse (olema)

Possum , potui, posse (võima, suutma)

Fero, tuli, latum, ferre (kandma, tooma , viima)
Legem ferre – seadust välja andma / cf = confer (võrdle)

Transfero, transtuli, translatum, transferre (üle kandma)

Eo, ii, utum, ire (minema)

Fio, factus, sum, fieri (saama, juhtuma, tehtama, toimuma) fit – toimub, sünnib (sg3)

Volo , volui, velle (tahtma, soovima ) volunt – nad soovivad
Lk 29
14. Nemo plus iuris ad alium transferre potest quam ipse haberet. – Mitte keegi ei saa üle kanda suuremat õigust, kui tal endal on.
17. Nihil fieri sine causa potest. – Miski ei saa toimuda ilma põhjuseta.
18. Consensu fiunt obligationes: in emptionibus-venditionibus, locationibus-conductionibus, societatibus, mandatis. – Üksmeelel toimuvad kohustused: ostmisel-müümisel,väljaüütimisel-rentimisel, seltsingulepingutel, käsunduslepingutel.
Tekst 22
04.12.2013
1. jaga ja valitse
2. rutta aeglaselt
3. pane tähele
4. kasuta päeva
5. inimeste tervis peaks olema kõrgeim seadus
6. olge tunnistajateks
7. Titius on minu pärija
8. nõnda ma annan, nõnda ma määran, nõnda ma pärandan, kviriidid, olge mulle tunnistajateks
9. seadus ütleb, et surnud inimest ei tohi linnas matta ega põletada
10. linnaelanike preetor pidagu kahte liktorit (auvahid)
11. hagema, nõustama, vastama
12. õigusvõimet omama, õigusvõimeline olema. Õigusvõimet mitte omama.
13. seadusel täius on käskimine, lubamine , keelamine, karistamine
14. tunda seadust on mitte meeles pidada nende sõnastust, vaid nende jõudu ja võimu
15. ära tee kellelegi haiget (mitte kellelegi haiget teha/mitte kedagi vigastada)
16. üks asi on müümine, teine on ostmine , üks asi on kaup ja teine väärtus
17. jõudu on lubatud tagasi tõrjuda jõuga
18. eksimine on inimlik
19. kasuliku ühendmine meeldivaga
20. pettuse varjamine on samuti pettus
21. parem taluda ülekohtut, kui ise teha ülekohut
22. kohtuniku kohustus on õigust mõista, mitte õigust luua
23. kohtunik peab alati silmas pidama õiglust
Verbi käändelised vormid
Accuso, avi, atum, are (süüdistama)

Partic. Praes. act. –ns (saame esimesest põhivormist)
Accusans, antis (süüdistav, süüdistades)
Praedium dominans/serviend (valitesev/teeniv maatükk)

Gerundivum -ndus, nda, ndum (süüdistatav) (saame esimesest põhivormist)
Accusandus, a, um

Part . Perf. Pass (süüdistatud) -us, a, um
Accusatus, a, um (saame kolmandast põhivormist)
Factum accusatum

Gerundium -ndi
Accusandi –süüdistamise
Ius, iuris n
Animus, i m – hing (tavakeeles), tahe (juriidilises kontekstis)
Ius accusandi – süüdistamise õigus, õigus süüdistada
Animus accusandi – süüdistamise tahe, tahe süüdistada
Fero, fuli, latum, ferre
Legem ferre
Gerundivum – ferendus, a, um
Lex ferunda – välja antav seadus
De lege ferenda – välja antava seaduse järgi
Part. Perf. Pass – latus, a, um
Lex lata – välja antud seadus
De lege lata – välja antud seaduse järgi, kehtiva õiguse kohaselt

.DOCX Laadi alla originaalfail 28 lk · .docx · 142 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

142 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ris Õppematerjali autor

est sum rooma pass praes ladina keel karistus

Sarnased õppematerjalid

docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger)

Ladina keel

doc

Ladina juriidiline terminoloogia

I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autoriteet,volitus 10.

Õigusteaduskond

doc

Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus

Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr

Ladina juriidiline terminoloogia

docx

04 11-seminari koduto�o�

Ladina juriidiline terminoloogia 04.11. seminari kodutöö 1. Tõlkida tekstist 20 (lk 30) laused 1-9, 12, 13 (gerundium), 15-18 (gerundivum). Gerundiumi ja gerundiivi kohta lähemalt lk 127. 1.Ius disponendi. Ius possidendi. Ius utendi. Õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element)ius possidendi. Õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element). Õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element). 2. Culpa in custodiendo. Culpa in eligendo. Hooletus järelvalvel. Hooletus (abiliste) väljavalimisel. 3. Culpa in faciendo. Culpa in non faciendo. Hooletus sooritusel. Hooletus mittesooritusel. 4. Iter est ius eundi per fundum alienum. Õigus on 5. Modus agendi. Modus vivendi. 6. Ratio decidendi. (olemasolevates kohtuotsustes sisalduv ja otsustaja jaoks kohustuslik juriidlinne materjal) 7. Origo vendendi emendique a permutationibus coepit. (Paul.) 8. Ius aacrescendi. Ius fruendi. Ius vendendi. 9. Animus possidendi. Corpus possidendi. Animus transferendi. Tahe

Õiguskaitseasutuste süsteem

docx

Ladia keele arvestus

Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re näg

Õigus

doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)

Ladina keel

docx

09 09-seminari koduto�o�

Ladina juriidiline terminoloogia 09.09. seminari kodutöö Õppevahend: M. Ristikivi „Ladina keel juristidele“ 2003, 2006, 2009 või 2019. Loengus käsitletud teemade kohta vt lk 88-100, 138-141 1) Tõlkida laused järgmistest tekstidest (lk 19-23); tärniga lausete kohta vt kommentaare (lk 176):  Tekst 1, laused: 1-6, 10-12, 15-16, 19-21  Tekst 2, laused: 1, 3, 6-13, 16-21 NB! Tõlkimisel tuleb arvestada, et sõnade järjekord ladina lauses ei lange alati kokku eesti keele reeglitega. Nimelt, erinevalt eesti keelest asetseb täiend ladina keeles põhisõna järel, nt: servus dominī ‘peremehe ori’ = servus (nom. – kes? – ori) domini (gen. – kelle? – peremehe). Seega pannakse ladina keeles kõigepealt kirja põhisõna (mis on tavaliselt nominatiivis) ning selle järele märgitakse täiend, kelle oma või milline see on. Nii et ladina keeles tuleb öelda

Õiguskaitseasutuste süsteem

doc

Ladina juriidiline terminoloogia

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL Avatud Ülikool I aasta Rühm 17 KODUTÖÖ Ladina juriidiline terminoloogia Juhendaja lektor M. Ristikivi Tartu 2008 Käesoleva rühmatöö põhise kodutöö eesmärgiks on tõlkeharjutuste lahendamine aines Ladina juriidiline terminoloogia. Tõlkimine: Tekst 2 16) Res in commercio käibeline asi ; res extra commercium käibeväline e. käibetu asi. 17) Per aes et libram - vase ja kaalu abil ; libripens - kaalumees (kaaluga) Tekst 4

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid