26. Quantum meruit – õiglane tasu 27. Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit – Pärandus on kõigi õiguste ülekandumine, mida omas surnu. 28. Omne ius aut consensus fecit aut necessitas constituit aut firmavit consuetudo – Kogu õigus kas on tulnud üksmeelsusest või määratud hädavajalikkusest või olnud veendunud komme. Legis vigorem = vicem Rabere = seadusvõimu omama 14 Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit) Nt: habemus – pl 1, praes. ind. act; habeo, bui, bitum, ēre; me omame, meil on singular, plural SÕNA ISIKULÕPP AJAVORM PÕHIVORMID TÕLKIDA excusat Sg 3 Praes ind. act Excuso, avi, atum, are Vabandab,õigustab scripsistis Pl 2 Perfe ind act Scribo,scripsi,scriptum,ere kirjutasite agnoscit Sg 3 Praes ind act Agnosco, novi, nitum, ere Tunneb, tunnustab
Populus, i , m rahvas, kogukond, rahvastiku; Popularis rahva määratud, rahvale määratud Lex de imperio Seadus impeeriumi kohta Imperio Dativ II Imperium ii, n riik, impeerium, võimuala, käsk, eeskiri; Impero käskima, valitsema Harjutus 25 Obligavi Ma sidusin, ma kohustasin (perf. ind. act. singularis 1) Obligo, avi, atum, are siduma, kohustama Demonstrant Nemad näitavad (praes. ind. act. pluralis 3) Demonstro, avi, atum, are näitama, osutama, selgitama Harjutus 26 Defendere (singularis 3) defenditur Teda kaitstakse Appellare (singularis 2) appellaris Sind nimetatakse, sind kutsutakse Harjutus 31 Defendere (imperat. praes. act.): defende! Kaitse! (singularis 2) defendite! Kaitske! (pluralis 2) Appellare (part. perf. pass.): appellatus, a, um Nimetatud, kutsutud
Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid actiones actio, actionis f., substantiivi deklinatsiooni III käändkond poenales poena, poenae f., substantiivi deklinatsiooni I käändkond 25) Määrata verbi isikulõpp ja ajavorm. Nimetada põhivormid. Tõlkida. Venit ven-, (praes. ind. act. sg. 3); venio, veni, ventum, ventire, IV pöördkond ta tuleb/saabub Pertinet pertin-, (praes. ind. act. sg. 3); pertineo, pertinui, -, pertinere, II pöördkond- ta ulatub/puutub 26) Moodustada praesens ind.pass. sulgudes näidatud vorm. Tõlkida Punire (sg. 1) punior, mind karistatakse Vetare (pl. 1) vetamur, meid keelatakse 31) Moodustada sulgudes näidatud vorm. Tõlkida Mittere (ger.gen.) - mittendi, saatmise Respondere (imperat.fut
tulevik) Kolm pööret ehk isikut: esimene, teine ja kolmas: ma olen, sa oled, ta on Kaks arvu: singularis (ainsus): ma olen, pluuralis (mitmus): me oleme Käändelised vormid (teonimi), gerundium (gerundiiv), supinum (supiin) Verbi põhivormid (I olevik; II minevik): Vinco (I), vici (II), victum (III), (vincere) ere (IV) võitma I pv lõppeb alati o-ga; praes. ind. act. sg 1 ma võidan II pv lõppeb i-ga; perf. ind. act. sg 1 (lõpetatud tegevus) ma võitsin; olen võitnud (veni, vidi, vici tulin, nägin, võitsin) III pv lõppeb um-ga; participium perf. pass. võidetud IV pv lõppeb er-ga; infinitivus praes. act. võitma; võita; võitmine IV pv ehk infitiimi tähistatakse sõnastikes lühendatult. Infitiivi lõpp viitub I pv viimase konsonandi külge.
27. pärimine on üldine/selle õigusjärglus, mis kuulus surnutele/mida omasid surnud. Pärimine on küigi õiguse ülekandumine, mis kuulusid surnutele. 28.kogu õigus või kokkulepe moodustub määratud vajalikkusega või kinnitatud tavaga. 28.Kogu õiguse või konsensus moodustab või määrab või kinnitab tava. Kogu õiguse on loonud kas konsensus või määrab vajalikkus/vajadus või kinnitab/kindlustanud tava. 2) Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit) Nt: habemus – pl 1, praes. ind. act; habeo, bui, bitum, ēre; me omame, meil on Excusat Scripsistis Agnoscit Obligavi Demonstrant Vincit Decrevimus Permittis firmavit
VERBID Verb jaguneb ainsusesse ja mitmusesse. Ainsuses mina, sina, tema. Mitmuses meie, teie, nemad. Sg 1. Sum 2. Es 3. Est Pl 1. Sumus 2. Estis 3. Sunt Verbi põhivormid Verbil on neli põhivormi. Vinco, vici, victum, ere Vinco praed. id. act. Sg 1 ma võidan Vici perf. ind. act. Sg 1 ma võitsin / olen võitnud Victum partic. parf. pass. võidetud Ere infinit. praes. act. võitma/võita/võitmine näitab pöördkonda ehk konjugatsiooni Veni, vidi, vici Neljandat põhivormi tähistatakse sõnastikes lühendatult, infinitiivi lõpp liitub esimese põhivormi viimase konsonandi külge. Inf. lõpud I are II ére (pikk e) III ere (lühike e) IV - ire Conjugation I (prima) Accuso, avi, atum, are süüdistama Accuso, accusavi, accusatum, accusare Conjugation II (secunda) · Video, vidi, visum, ére nägema, vaatama Videre
Firmatum (kindlustati, tugevdati) Firmare (kindlustama, tugevndama) 5 Harjutus 29 suppositus est– teda alistati, teda on alistatud con III, Perfectum. ind. Passivi, m, Sg 3 Põhivormid: suppono (alistan), supposui (alistasin v olen alistanud), suppositum (alistati v on alistatud), supponere (alistama). Alternatiivsed tähendused: allutama, esitama, ümber vahetama. reguntur – neid valitsetakse con III, Praes. ind. Passivi, Pl 3 Põhivormid: rego (valitsen), rexi (valitsesin v olen valitsenud), rectum (valitseti v on valitsetud), regere (valitsema), ka juhtima tähenduses. Harjutus 31 6 Mittere (ger. gen.): mittendi - saatmise Respondere (imperat. fut. act): respondeto! – sa pead vastama! (sg 2) respondetote! – te peate vastama! (pl 2) 7
participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega) pron. dem. pronomen demonstrativum c. dat. cum dativo (daativiga) (demonstratiivpronoomen, näitav asesõna) c. gen. cum genitivo (genitiiviga) pron. indef. pronomen indefinitum c. inf. cum infinitivo (infinitiiviga, (indefiniitpronoomen, umbmäärane tegevusnimega) asesõna) comp
75 g valke. Sellest toidust saab energiat 135,89 kcal, ülejäänud vajalikud energiavajaduse saab tasakaalustatud teiste roogadega. Eelroog on küll süsivesikute vaene (6,45g), aga seda tasakaalustab prae lisandiks olev kus-kuss, köögiviljaraguu, mis sisaldab kiudaineid. Lõheterriin sisaldab rasva on selles toidus 11,4g, ülejäänud saab köögiviljaraguult, broilerifileest ja kamaküpsisest. Valke on nii eelroas kalal (9,89g), kui ka praes broilerifilees piisavalt, selle eest on neid magustoidus vähe. 13 Laua eelkatte skeem 1. Eelroakahvel 2. Pearokahvel 3. Pearoanuga 4. Eelroakahvel 5. Dessertlusikas 6. Dessertkahvel 7. Salvrätik 8. Menüükaart 14 9. Lillevaas 10. Veekann ja alustaldrik 11. Veepokaal Kasutatud materjal http://toitumine
mis käivitab ainevahetuse, pannes seedenõred tööle. Taldriku täis võiks jaguneda mõtteliselt järgnevalt: 1/4 valgurikast põhitoitu - kala, liha, muna, 1/2 kombineeritud erinevaid tooreid või kuumtöödeldud köögivilju ning 1/4 tärkliserikast toiduainet - värske varane kartul, täisterapasta, pruun riis või tatar. Kui tegemist on segatoiduga, näiteks vormiroaga, võiks segutoit moodustada poole ja köögiviljad teise poole taldrikutäiest. Sõltuvalt sellest, kui suur on praes või supis sisalduv süsivesikute kogus ning kas põhisöögile lisaks on plaanis süüa ka magustoitu, võib menüü ühtlustamiseks juurde lisada täisteraleiba või sepikut. Oode. Päeva jooksul söödavate oodete valikul tuleb arvesse võtta veresuhkrunäitusi, insuliini toimeaega ja füüsilist koormust. Oodete ajal võiksid söödavad toidukogused sisaldada 10-20 g süsivesikuid. 21
ema. Tule olid üles küttnud küla rahvas eesotasas Johannesega. Puhkes vägev lahing Leemeti, usside ja külarahva vahel ja lahingus märkas ta ka Pärtelit kes ajas suust välja kibedaid sõnu sellest, kuidas uss ei saa ristiinimese sõber olla ja kuidas nad peavad põletama Leemet tuleriidal. Igatahes ei olnud ussidel ja Leemetile jõudu jagu saada terve küla täie usuga mürgitaud kurjast rahvakambast. Leemetile löödi pähe mitmeid kordi ja siduti kinni samal ajal kui suur tuli praes kõikgi koopas viibiad- Johannese jutu järgi oli see kättemaks Andrease ja Katariina surmale millega ussid olid korda saanud. Rohked surmas ja mitme lähedase kaotamine viimaste päevade jooksul põhjustas Leemetil ka hulluks minemine ja jälle kahtlase musta huumoriga ja nüüd kahtalse asjade kajasatmaise hiiekoerte ja haldjate sisaldamisega andis ta märku, et Johannese talus on midagi juhtunud. Johannes paanitses, väitis, et Leemet on hulluks läinud ja käsutas ruttu kõik külla.
selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma.) Dare ehk midagi andma tähendas Max Kaseri arvates algselt kviriitliku omandi üleandmist. Facere tähendab midagi tegema ehk kohustust täitma. Ühest küljest on praestare’l sama tähendus ehk samuti kohustust täitma. Teisest küljest oletatakse, et sõna tuleneb algselt praes stare’st ehk siis spetsiifilisemalt käendajaks olemisest ning tähendas sellest tulenevalt sageli ka garantii andmist või siis võla ülevõtmist. Obligatsiooniõigus sellisel kujul on aga pika ajaloolise arengu läbi teinud. Algselt oli obligatsiooni tekkimise aluseks mingi süütegu või delikt ning isik vastutas nende eest oma isikuga. Siiski oli tõenäoliselt juba varakult võimalik oma süütegu hüvitada mingi varalise maksega
annaabi.ee 
