Vastus leiad õppematerjalist: LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on su nimi ?
Kelle Mille kuid ka kelle mille seast?
Kellelemillelekellel?
Kellegamillega?

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA
Merike Ristikivi [email protected]
Kohustuslik :M.Ristikivi „Ladina keel juristidele“ Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009
22.10 kontrolltöö
Ladina keele ajalooline ülevaade
Ajalooline traditsioon

Latiumi maakond, latiinid (Latini)
Ladina keel – lingua Latina
753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat)
476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp
510 eKr hakati valima konsuleid

Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs ( lihtrahvas ). Lisandus veel üks klass: equites ( ratsanikud ).
Honores = magistratus (sünonüümid)
Ladina kirjakeele areng

Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr

6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger )
451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused)

Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr
- Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem

Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr

Cicero De legibus( Seadustest ), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned

Caesar , Livius, Horatius , Vergilius, Ovidius , Catullus

Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr

130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt )
161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik)

Seneca , Petronius, Tacitus , Apuleius

5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr

527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik)

Institutiones (533)
Digesta seu Pandectae (530-533)

Codex Iustinianus (529)

Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled
Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel
Code Napoleon 1804
Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch 1811

Ladina õiguskeel tänapäeval

Codex Iuris Canonici – 1917 Kanooniline õiguse koodeks
Erinevaid keeli ja õiguskultuure esindavate juristide kommunikatsioonivahend
Hõlbustab Euroopa kohusüsteemi ühendamist ing muudab juriidilise kirjanduse rahvusvaheliselt mõistetavaks

Ladina juriidilised terminid

Euroopa Äriühendus- Societas Europaea
Euroopa Kohtu materjalidest väljend: fumus boni iuris hea, s.t juriidiliselt korrektse ja faktidega põhistatud õiguse hõng ehk esialgsee õiguskaitsevahendite kohaldamise taotlus on tõenäoliselt põhjendatud
Õigusteaduse keel
Õiguspraktika keel

Ladina keel
Ladina kiri

Bustrophedon- kirjutati vaheldumisi paremalt vasakule ja vasakult paremale
4. Saj eKr kinnistus vasakult paremale kirjutamine
A B C D E F Z I K L M N O P Q R S T X
C tähistas nii k – kui g – häälikt
1. Saj eKr lisati tähestiku lõppu Y ja Z
Keskajal täienes ladina kiri J ja W tähega; eristusid lõplikult ka V ja U, Varem tähistasid mõlemad nii v – kui u- häälikut
Suur algustäht: Roma, forum Romanum, lingua Latina, Alexander Magnus , November, Gallus

POPVLVS(populus) rahvas
IVS (ius) õigus
UULGUS lihtrahvas
Häälduspõhimõttes

Klassikaline hääldus : Cicero (kikero)
Traditsiooniline hääldus: Cicero (tsitsero)

Vokaalid : a, e, i, o, u
y=ü: hypotheca
i=j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo
i=jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjtam: jus, adjungo, major)
Diftongid: ae, oe, au, eu
ae=ää: aedilis, praesidium
oe=öö: proelium
Konsonandid :
X=ks: Xerxes
Z=dz: Zenon
C=k a.o.u ja konsonandi ees: casus , fructus
C=ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero
Ch=hh: pulcher, schola
Ph=f : philosophus
Th=t: theatrum
Rh=r: rhetor
Qu=kv: aqua, quis
Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis
Sua=sva: suavis
Sue=sve: consuetudo
ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio
Vältus (kvantiteet)
Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed ; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk:

Pikad vokaaid- : non (noon), senatus(senaatus)
Lühikesed vokaalid : mare, servus

Rõhk

Viimasele silbile rõhku ei ole
2-silbilistele sõnadel on rõhk alati esimesel silbil : mater, meus
3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk: natura
Kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil: imperium, corpora

Esse (olema)
Sg singularis
1.(ego) sum
2.(tu) es
3. – est
Pl pluralis
1.(nos) sumus
2. (vos) estis
3. – sunt

Eitamisel non: non sum, non es
Studiosus (pl studiosi) meessoost ülõpilane studiosa (pl studiosae) naisüliõpiane
Salve! Salvete! Tere! Vale! Valete! Head aega!
Quid tibi nomen est? Mis on su nimi ? Mihi nomen est......... Minu nimi on....
et/atque/-que ja Gratias ago! Aitäh !

Käändsõnad (noomenid)

Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva)
Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva)
Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia)
Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina)

Käänded (casus) caasus:
Nom=Nominatiiv ( casus nominativus) – kes? Mis?
Gen= Genitiiv (casus genitivus) – kelle? Mille ?, kuid ka kelle, mille seast?
Dat=Daativ(casus dativus) – kellele?millele?kellel?millel?
Acc= Akusatiiv (casus accusativus)- sihitise kääne, keda?mida? Näiteks:Isa loeb raamatut, mina võtsin raamatu
Abl=Ablatiiv (casus ablativus)- määruse kääne , kellega?millega?kus`millal`mil viisil?Mille pärast?
Kasutatakse koos eessõnadega ehk prepositsioonidega
Voc=Vokatiiv(casus vocativus)-ütte kääne, kes?mis?
Nt: Et tu, Brute ! Ka sina, Brutus !
Grammatiline arv(numerus):

Singularis ja pluralis
Mõningad sõnad ainult mitmuses (pluralia tantum): nuptiae(pulmad), liberi (lapsed)

Substantiivide sugu( genus ):

Meessugu-genus masculium(lüh m.)
Naissugu - genus femininum (lüh f.)
Kesksugu-genus neutrum (llühend n.)

ÕISIS KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL
Käändkonnad ehk deklinatsioonid
Genitiivide lõpud:

I – ae
II – i
III – is
IV – us
V – ei

Käänamisreeglid tabeli jaoks:

Määrata II pv ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond.

Leida sõna tüvi

I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel.

III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus –is eraldamisel.

Liita tüvele käändelõpud.
Näited:

II populus, i m. – rahvas  populi
IV casus, us m. – juhtum
I poena, ae f. – karistus
V res, ei f.
II iudicium, ii n. – kohus

Adjektiivid
Omadussõnad – missugune?

I-II deklinatsiooni adjektiivid: -us (-er) (m), a (f), um (n)

bonus, a, um: bona ; bonum

Ars, artis f.  ars bona

Ius, iuris n.  ius bonum
Liber (m), era (f), erum (n) – vaba

Civis , is (m)  civis liber

III deklinatsiooni adjektiivid: -is (m ja f), -e (n)

Civilis (m;f), e (n)  civile

Ius, iuris (n) ius civile
Ius gentium – rahvaste õigus  ius civile

Culpa , ae f. (süü) – I subst .
Levis, e ( hooletus ) – III adj.
SG ( ainsus ):

Nom. culpa levis – kerge hooletus
Gen. Culpae levis – kerge hooletuse
Dat. Culpae levi – kergele hooletusele
Acc. Culpam levem – kerget hooletust
Abl. culpa levi – kerge hooletusega
Voc. culpa levnom – kerge hooletus

PL ( mitmus ):

Nom. culpae leves – kerged hooletused
Gen. culparum levium – kergete hooletuste
Dat. Culpis levibus – kergete hooletuste
Acc. Culpas leves – kergeid hooletusi
Abl. Culpis levibus – kergete hooletustega
Voc. culpae leves – kerged hooletused

Praetor, oris m. – III subst.
Peregrimus, a, um – I-II adj. (meessooga)
SG (ainsus):

Nom. Praetor peregrimus – võõrmaa preetor
Gen. Praetoris peregrimi – võõramaa preetori
Dat. Praetori peregrimo – võõrmaa preetorile
Acc. Praetorem peregrinum – võõrmaa preetorit
Abl. Praetore peregrino – võõrmaa preetoriga
Voc. Praetor peregrine – võõramaa preetor

PL (mitmus):

Nom. Praetores peregrini – võõrmaade preetorid
Gen. Praetorum peregrinorum – võõrmaade preetorite
Dat. Praetoribus peregrimis – võõrmaade preetoritele
Acc. Praetores peregrinos – võõrmaade preetoreid
Abl. Praetoribus peregrinis – võõrmaade preetoritega
Voc. Praetores peregrini – võõrmaade preetorid

Fides , ei f. ; Bonus, a, um:

Nom. bona fides;
Gen. Bonae fideicontractus (leping-põhisõna) bonae fidei – heal usul (täiend) – heal usul põhinev leping;
dat. Bonae fidei;
aac. Bonam fidem – head usku;
abl. Bona fide – hea usuga, heas usus

Ühildumine Rooma nimedega
(õpik kl 168)
Meeste nimed:
Marcus Tullius Cicero
Gaius Julius Caesar
Rooma kodanikul oli klassikalisel ajal kolm nime:

I eesnimi (Marcus)
II sugukonna nimi ( Tullius )
III hüüd- või lisanimi (Cicero)

Eesnimesid Roomas oli vähe – tuntuid 20tk.

I Eesnimesid tavatseti kirjutada lühendatult.
II Sugukonna nimel oli alati –ius lõpp.
III hüüd või lisanimi viitas algselt selle kandja iseloomulikule omadusele, päritolule või ametile.

Laste adopteerimine oli tähtis pärandamise puhul, kui ei olnud meessoost lapsi vms, et vara edasi pärandada.
Naiste nimed:
Tullia Cicero
Julia Caesar ( lapsed: Julia maior, Julia minor , Julia terita…)
Nimedega ühildumine:
Tuleb vaadata nimisõna sugu.
Lex, legis f.
Lex Julia – Juliuse seadus

Julius  Julius, a, um: lex Julia – Juliuse seadus

Aelius  Aelianus (m), Aliana (f), Alianum (n)
Ius, iuris n.  ius Alianum – Aliuse õigus
Horatius (rooma), Horace (ingl.), Horaz (saksa), Topaezei (vene).
Nom. Marcus Tullius Cicero
Marcus, i m. II subst.
Tullius, ii m. II subst.
Cicero, onis m. III subst.
Gen. Marci Tullii Ciceronis – Markus Tullius Cicero
Dat. Marco Tullio Ciceroni – M. T. Cicero-le
Acc. Marcum Tullium Ciceronem – M. T. Cicerot
Abl. Marco Tullio Cicerone – M. T. Cicero
Voc. Marce Tulli Cicero – M. T. Cicero
Omadussõnade võrdlusastmed ehk kompareerimine
Comparativus: -or (m, f), ius (n)
Superlativus: -issimus (m), -issima (f), -issimum (n)
Nt culpa levis  culpa levior; culpa levissima
Eritüvelised võrdlusastmed:
Positivus comparativus superlativus
Bonus, a, um – hea melhior , ius – parem optikus, a, um – parim
Malus, a, um – halb prior, peius – halvem pessimus, a, um – halvim
Magnus, a, um – suur marior, maius – suurem Maimus, a, um – suurim
Parvus, a, um – väike minor, minus – väiksem minimus, a, um – väikseim
Capitis deminutio

Maxina: status libretatis ( isikuvabadus ); liberservus - ori
Minor e media: status cintatis (ilma kodakondsuseta)
Minima: status familiae; persona sui iuris – juriidiliselt iseseisev; persona alieni iuris – kuulub kellegi teise võimu alla.

Asesõnad
Käändsõnad:

Substantiivid – nimisõnad
Adjektiivid – omadussõnad
Pronoomenid – asesõnad
Numeraalid – arvsõnad

Substantiivne kasutus:

Hic scribit – see mees tema kirjutab siin
Illa legit – (too naine seal taga teeb) ta teeb
Is accusat – ta süüdistab
Aliquis scribi – keegi isik

Adjektiivne kasutus:

Haec lex bona – see praegune hea seadus
Illud tempus – too aeg; Abl. Illo tempore – praegusel ajal; hoc tempore – sel ajal
Quaedam lex – mingi seadus

Arvsõnad
Arvsõnad jagunevad:

Põhiarvsõnad: mitu? Kui palju?

Järgarvsõnad: mitmes?

Jaotusarvsõnad: mitmekaupa?

Määrsõnalised arvud: mitu korda?
18 – 88 duode – kaks vähem
19 – 89 unde – üks vähem
Aasta 2014

MMXIV
Duo milia quattuordeim
2014. – anno bis millesium quartus decimus

Annus , i m.

Abl. Anno (Domini) (AD) bis millesima quarto decimo

Rooma kalender
Kuupäev: 1.10.2014 – MMXIV Kalendid October
Homne kuupäev (ehk 2.10.2014) – a. d. V Non. Oct.
Nädalapäevad:

Esmaspäev – dies Lunae (Kuu päev)
Teisipäev – dies Martis (Marsi päev)
Kolmapäev – dies Mercurii (Mercuriuse päev)
Neljapäev – dies Iovis (Jupiteri päev)
Reede – dies Veneris (Veenuse päev)
Laupäev – dies Saturni (Saturnuse päev)
Pühapäev – dies Solis (Päikese päev)

Seminar 8.10.2014
Krüger ja Mommsen – töötasid välja viimase köite iuris civilis-st.
11. – 12. Saj. tegutsesid glossaatorid.
13. – 14. Saj. kommentaatorid.
Seminar 15.10.2014
Suuline esitlus:

4-ne rühm
Ettekanne klassi ees
Materjalid: riigikohus .ee, Juridica , õigus jne
Eesmärk: uurida kuidas kasutatakse teatud ladina keele väljendeid.

Töö

I sissejuhatus: uurimismaterjal ja selle küsimused.
II nt kolm peatükki: Juridica, kohtulahendid, õigus (kui õiguse ajakiri, siis mitu artiklit on, kirjutada välja laused , kus antud termin esines, milliseid termineid kasutati ja mitu korda; kohtulahendite puhul: mis liiki, milline protsess, kes koostasid, laused, kus termin esines, kust need sinna said jne)
III Kokkuvõte: kolm ptk kokku võtta, välja tuua olulisemad tähelepanekud, järeldus.

Vormistus :

Ühtne süsteem
Muretseda raamat, kus on kirjas õige vormistus!
Väljendite juurde, mis on õpitud võib tõlke panna.
Tähtaeg: 3 dets.
Esitada kirjalikult.
Rühmasiseselt ise korraldada.
Koostada esitlus: esitleda võib üks või mitu; kokku võtta olulisemad seisukohad.
Esitleda on aega 3 – 4 min.
Tuleb arvesse võtta ka joonealused märkused.

Gaius II saj pKr.
Paulus III saj pKr.
Ulpianus III saj pKr.
Luuletuste lugemisel-tõlkimisel:
Eleegiline distihhon :

Heksameeter

Pentameeter
Meetrum – värsi jalg
Daktül
Tsesuur – hingamispaus
Skandeerimine – luuletuse tekstide ettelugemine
Verb (õ lk 116)

Kaks tegumoodi: activum (isikuline) ja passivum (umbisikuline)
Kolm küneviisi: indicativus (kindel kõneviis), coniunctivus ( tingiv kõneviis), imperativus (käskiv kõneviis)
Kuus ajavormi : praesens ( olevik ), imperfectum ( lihtminevik ), perfectum (täisminevik), plusquamperfectum (enneminevik), futurum I (I tulevik), futurum II (II tulevik)
Kolm pööret ehk isikut: esimene, teine ja kolmas: ma olen, sa oled, ta on
Kaks arvu: singularis (ainsus): ma olen, pluuralis (mitmus): me oleme
Käändelised vormid (teonimi), gerundium (gerundiiv), supinum (supiin)

Verbi põhivormid (I – olevik; II – minevik ):

Vinco (I), vici (II), victum (III), (vincere) ere (IV) – võitma

I pv lõppeb alati o-ga; praes . ind. act. sg 1 – ma võidan
II pv lõppeb i-ga; perf . ind. act. sg 1 (lõpetatud tegevus) – ma võitsin; olen võitnud (veni, vidi , vici – tulin, nägin, võitsin)
III pv lõppeb um-ga; participium perf. pass . – võidetud
IV pv lõppeb er-ga; infinitivus praes. act. – võitma; võita; võitmine

IV pv ehk infitiimi tähistatakse sõnastikes lühendatult. Infitiivi lõpp viitub I pv viimase konsonandi külge.
IV pv näitab pöördkonda ehk konjugatsiooni.
Pöördkonnad:

I (coniugatio prima)

Accuso (I), (accusavi) avi (II), (accusatum) actum (III), (accusare) are (IV) – süüdistama

II (coniugatio secunda )

Habeo (I), (habui) bui (II), (habitum) bitum (III), (habere) ere (IV) – omama

III (coniugatio tertia)

O-lõpulised sõnad: vinco (I), vici (II), victum (III), (vincere) ere (IV) – võitma
Io-lõpulised sõnad: facio (I), feci (II), factum (III), (facere) ere (IV)

IV (coniugatio quarta)

Punio (I), (punivi) ivi (II), (punitum) itum (III), (punire) ire (IV) – karistma

Sum (I), fui (II), - (III), esse (IV)
Nt respondeop (I), respondi (II), responaem (III), respondere (IV)

Interficio (I), feci (II), fectum (III), ere (IV) (interficere) – hukkama
Inf. lõpud:
I – are
II – e:re
III – ere
IV – ire
Praesens ind. act.- oleviku isikuline
Sg (ainsus): Pl (mitmus):
1. – o (mina) 1. – mus (meie)
2. – s (sina) 2. – tis (teie)
3. – t (tema) 3. – (u)nt (nemad)

Respondeo, spondi, sponsum, e:re (II) – vastama

Respondeo – vastan , respondes – vastad, respondi – vastab, respondemus – vastame, respondetis – vastate, respondent – vastavad

Defendo, fendi, fensum, ere (III) – kaitsma

Defendo – kaitsen, defendis – kaitseb, defendit – kaitseb, defendimus – kaitseme, defenditis – kaitsete, defendint - kaitsevad

Nego, avi, atum , are (I) – eitama

Nego – eitan, negitas – eitad, negat – eitab, negamus – eitame, negatis – eitate, negant – eitavad

Act.: mina (verb on seotud lause alusega, näitab ära aluse, nt mina kirjutan jne)
Prae. pass.: mind (verb on seotud sihitisega, nt sind süüdistatakse): - oleviku umbisikuline:
Sg (ainsus): Pl (mitmus):

– or 1. – mur

– ris 2. – mini

– tur 3. – ntur

Punio, ivi, itum, ire (IV) – karistama

Punior – mind karistatakse, punkris – sind karistatakse, punitur – teda karistatakse, punimur – meid karistatakse, punimini – teid karistatakse, puniuntur – neid karistatakse

Accuso, avi, atum, are (I) – süüdistama

Accusor – mind süüdistatakse, accusaris – sind süüdistatakse, accusatur – teada süüdistatakse, accusamur – meid süüdistatakse, accusamini – teid süüdistatakse, accusantur – neid süüdistatakse

Perfectum ind. act. – minevik (isikuline)
Vinco (I), vici (II), victum (III), ere (IV) - võtma
Vici (II): perf. ind. act. Sg 1 – ma võtsin / olen võtnud
Sg (ainsus): Pl (mitmus):

– i 1. – imus

– isti 2. – istis

– it 3. – erunt
Contraho, traxi, tractum, ere (III) – lepingut sõlmima

Prae.: contraho, kontrahis, contrahit, contrahimus – me sõlmime lepingut, contrahitis – te sõlmite lepingut, contrahunt – nad sõlmivad lepingut
Perfectum: Contraxi – ma sõlmisin lepingu, contraxisti – sa sõlmisid lepingu, contraxit – ta sõlmis lepingu, contraximus – me sõlmisime lepingu, contraxistis – te sõlmisite lepingu, contarxerunt – nad sõlmisid lepingu

Possideo, sedi, sessum, ere (II) – valdama

Prae.: possideo – mina valdan , possides – sina valdad, possidet – tema valdab , possidemus – meie valdame, possidetis – teie valdate, possidunt – nad valdavad
Perfectum: possedi – ma valdasin, possedisti – sa valdasid, possedit – ta valdas, possedimus – me valdasime, posseditis – te valdasite, possederunt – nad valdasid

Sum, fui, -, esse – olema

Fui – mina olin, fuisti – sina olid, fuit – ta oli, fuimus – meie olime, fuistis – teie olite, fuerunt – nad olid

Perfectum ind. pass. – mineviku umbisikuline
Vinco (I), vici (II), victum (III) (perf. pass.), ere (IV)
NB! Vaadatakse III pv järgi!
Sg (ainsus):

–us (m), a (f), um (n) sum, nt Victus, a, um sum – mind on võidetud

–us, a, um es (sind on võidetud)

–us, a, um est (teda on võidetud)
Pl (mitmus):

–i (m), ae (f), a (n) sumus – meid on võidetud

–i, ae, a estis (teid on võidetud)

–i, ae, a sunt (neid on võidetud)
Prae. + perf. pass.:
Iubeo, iussi, iussum, ere (II) – käskima

Prae: iubeor – mind kästakse, iuberis, iubetur, iubemur, iubemini, iubentur
Perf.: iussus, a, um sum – mind kästi; iussus, a, um es; iussus, a, um est; iussi, ae, a sumus; iussi, ae, a estis; iussi, ae, a sunt

Veto , tui, titum, are (I) – keelama

Prae. (olevik): Vetor – mind keelatakse, vetaris, vetatur, vetamur, vetamini, vetantur
Perf (minevik).: ve: titus , a, um sum – mind keelati; vetitus, a, um es; vetitus, a, um est; vetiti, ae, a sumus; vetiti, ae, a estis; vetiti, ae, a sunt

Act. – mina, sina, tema …
Pass. – mind, sind, teda …
Süntaks
Verb asetseb lause lõpus. Lihtsam on tõlkida siis, kui tõlkida kõigepealt verb lause lõpust .
Act. (isikuline) verb:

Preetor annab hagi . – Praetor (alus; sg; nom.) actionem (sihitis/objekt; aac.) dat (öeldis/predikaat; sg 3).

Pass. (umbisikuline) verb:

Hagi antakse preetori poolt. – Actio (nom.; sg) a praetore (abl.- elutu , elus-a/ab+abl.) datur (sg 3; pass.).

Verbi käändelised vormid
Accuso (I), avi (II), atum (III), are (IV) infinitus praes. Act.  are (IV) liitub accuso (I)-le accusare – süüdistama, süüdistamine, süüdistada
Nt: errare humanum est – eksimine on inimlik
Imperativus activi (käskiv kõneviis)

Tuletatakse I pv-st (accuso I )
Nt testamendi puhul (tulevikus kästakse midagi teha)

Verb esse – olema (fut. Imperat.)

Sg 2 ja 3 – esto!
Pl 2 – estote!
Pl3 – sunto!

Õpikust tekst XXII laused 1-23 tõlkida!

Participium praesentis activi

Preesensi aktiivi partitsiip

Participium praesentis activi on verbi omadussõnaline vorm, mis märgib lauses põhitegevusega samaaegselt toimuvat tegevust, nt vocāns ‘kutsuv’, vidēns ‘nägev’.
Mīles tacēns ōrātiōnem audit – vaikiv sõdur kuulab kõnet (e sõdur kuulab vaikides kõnet).
Moodustamine:

Preesensi tüvi + -nt- sufiks .
Nom. sg. käändelõpp on -ns.

I
II
III
IV
ō-lõpulised
iō-lõpulised
vocā-ns, antis
kutsuv, kutsudes, kutsuja
vidē-ns, entis
nägev,nähes, nägija
mitt -ē-ns, entis
saatev , saates, saatja
rap-i-ē-ns, entis
rööviv, röövides, röövija
servi-ē-ns, entis
teeniv, teenides, teenija

Ad notam:

IV pöördkonna verbidel ja III pöördkonna o-lõpulistel verbidel liitub tüvele sidevokaal -ē-: mitt- + ē + ns; servi- + ē + ns.
III pöördkonna iō-lõpulistel verbidel liituvad tüvele sidevokaalid -ī- ja -ē-: rap- + i + ē + ns.
Preesensi partitsiip käändub III käändkonna sõnade järgi.

Singularis
Pluralis
m. f.
n.
m. f.
n.
Nom. Voc.
vocāns
vocāns
vocant-ēs
vocant-ia
Gen.
vocant-is
vocant-is
vocant-ium
vocant-ium
Dat.
vocant-ī
vocant-ī
vocant-ibus
vocant-ibus
Acc.
vocant-em
vocāns
vocant-ēs
vocant-ia
Abl.
vocant-e
vocant-e
vocant-ibus
vocant-ibus

Kasutamine:

Preesensi partitsiip võib esineda substantiivi täiendina, ühildudes põhisõnaga soos, arvus ja käändes. Sellisel juhul kasutatakse teda nagu omadussõna ja tõlgitakse v-kesksõnaga.

Nt: vir amāns omnia vincit (‘armastav mees võidab kõik’);
nūllus mūrus obstat virō amantī (‘ükski müür pole takistuseks armastavale mehele’).

Preesensi partitsiip võib kuuluda ka öeldise (predikaadi) juurde ja väljendada tegevust, mis toimub samaaegselt verbiga. Sellisel juhul tõlgitakse teda des- vormiga .

Nt: vir amāns omnia vincit (‘mees võidab armastades kõik’);
studiōsus sedet scrībēns et legēns (‘õpilane istub lugedes ja kirjutades’).

Kui lauses puudub substantiiv , võib preesensi partitsiipi tõlkida ka tegijanimega.

Nt: ōrātiō cōnsulis audientēs mōvit (‘konsuli kõne liigutas kuulajaid’).
Ka eesti keeles esineb paralleelselt v-kesksõna ja tegijanime kasutamist.
Nt: canis lātrāns nōn mordet (‘haukuv e haukuja koer ei hammusta’).

Mõned preesensi partitsiibid on omandanud puhtalt omadussõna tähenduse.

Nt: sapiō, īvī, -, ere (‘mõistma, arukas olema’); part . praes.: sapiēns, entis (‘mõistev, s.o tark’);
cōnstō, stitī, statūrus, āre (‘põhinema’); part. praes.: cōnstāns, antis (‘püsiv’).

Participium perfecti passivi

Perfekti partitsiip passiivis

Participium perfecti passivi on verbi omadussõnaline vorm, ta märgib tegevust, mis on eelnenud lause verbi pöördelise vormiga väljendatud tegevusele ning vastab eesti keele tud-kesksõnale.
Vōx audīta latet, littera scrīpta manet – kuuldud hääl jääb märkamatuks, kirjutatud täht säilib.
Moodustamine:

Passiivi perfekti partitsiibiks on verbi kolmas põhivorm, millest moodustatakse käändelõppude -us, -a, -um abil omadussõnaline vorm.

põhivormid
3. põhivorm
part. praes. pass.
I
vocō, āvī, ātum, āre
vocāt-um
vocāt-us, a, um kutsutud
II
videō, vīdī, vīsum, ēre
vīs-um
vīs-us, a, um nähtud
III
mittō, mīsī, missum, ere
miss -um
miss-us, a, um saadetud
rapiō, rapuī, raptum, ere
rapt-um
rapt-us, a, um röövitud
IV
serviō, īvī, ītum, īre
servīt-um
servīt-us, a, um teenitud
Ad notam:

Part. perf. pass. käändub nagu I-II käändkonna omadussõna.

Kasutamine:

Passiivi perfekti partitsiip märgib lõpuleviidud tegevust, seda, mis on tehtud. Ta esineb substantiivi täiendina, ühildudes põhisõnaga soos, arvus ja käändes. NB! Eesti keeles vastavad vormid ei ühildu, s.t vaatamata põhisõna vormile jääb tud-kesksõna muutumatuks.

Nt: virgō rapta (‘röövitud neiu ’); dat. sg. virgin ī raptae (‘röövitud neiule’);
ante Rōmam conditam (‘enne rajatud Roomat, s.o enne Rooma rajamist ’);
ab urbe conditā (‘rajatud linnast (alates), s.o linna rajamisest’).

Pass. perf. part. võib esineda substantiivina.

Nt: post srīptum (‘pärast kirjutatut’); vae victīs! (‘häda võidetuile’).

Kui lauseehitus seda nõuab, tuleb part. perf. pass. tõlkida kõrvallause abil.

Nt: lūx tarde discēdere vīsa (‘valgus, mis näis pikkamisi hääbuvat’).
Vinco, vici, victum, ere (III) – võitma:

Infinitivus: vincere; IV pv-st: – võitma, võitmine
Imperativus: I pv-st sg 2 võida; pl 2 võitke
Participium praes. act; I pv-st: -ns (nom), -ntis (gen)  vincens, entis – võitev; võites
Parti . Perf. pass.; III pv-st: -us, a, um; victus, a, um – võidetud
Gerundivum (-tav); I pv-st: -ndus (m), -nda (f), -ndum (n): vincendus, vincenda, vincendum – võidetav

Fero, tuli, latum, verre - kandma, tooma , viima
Lege verre – seadust looma, andma
Gerundivum: ferendus, a, um; lex, legis f. – lex ferenda.
De lege ferenda –
Parti. perf. pass. III pv-st: latus, a, um: lex lata – välja antud seadus  abl: de lege lata – välja antud seadus.

Gerundium – teonimi (mille tegemise?); I pv-st: -ndi: vincenti – võitmise

Ius possidendi – valdamise õigus (õigus vallata )
Animus possidendi – valdamise tahe (tahe asja vallata)

.DOCX Laadi alla originaalfail 19 lk · .docx · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liizerel Õppematerjali autor

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA ladina keel Eelklassikalise ladina keele aeg

Sarnased õppematerjalid

docx

Ladina juriidiline terminoloogia

Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr.

Õigus

doc

Ladina eesti alussõnastik

Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)

Ladina keel

doc

Ladina Juriidiline Terminoloogia - sissejuhatus

Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr

Ladina juriidiline terminoloogia

doc

Ladina juriidiline terminoloogia

I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autoriteet,volitus 10.

Õigusteaduskond

pptx

Ladina keel käänded

grammatilist sugu. Soolise kuuluvuse määrab nimisõnadel harilikult sõna lõpp, mõnikord ka tähendus. · Grammatilisi arve on LK kaks. · Meditsiiniterminoloogias tarvitatakse käänetest põhiliselt Nom., Gen. · Omadussõna põhivormideks on tema kõikide sugude ainsuse nominatiivi vormid. Omadussõnad esitatakse sõnastikus meessoo vormis ja lisatakse teiste sugude lõpud. · Vastavalt tüve lõpphäälikule jagunevad ladina nimisõnad ja omadussõnad viide käändkonda. Nimisõnu esineb kõigis viies, omadussõnu ainult esimeses, teises ja kolmandas deklinatsioonis. Omadussõna ühildumine nimisõnaga · Omadussõna ühildub nimisõnaga soos, arvus ja käändes, s.t. adjektiivi vorm valitakse vastavalt nimisõna soole ja vormile. Omadussõnaline täiend paikneb harilikult nimisõna järel, selle ette asetatakse ta vaid rõhutamise korral: · tunica mucosa, morbus nauticus, morbus gravis,

Ladina keel

docx

Ladia keele arvestus

Verbid - are accuso, avi, atum, are süüdistama appello, avi, atum, are nimetama, kutsuma condemno, avi, atum, are süüdi mõistma obligo, avi, atum, are siduma, kohustama iudico, avi, atum, are õigust v. kohut mõistma, otsustama libero, avi, atum, are vabastama, vabaks mõistma nego, avi, atum, are eitama do, dedi, datum, are andma veto, tui, titum, are keelama - ere caveo, cavi, cautum, re hoolitsema, abistama (st mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine, eraisikute abistamine tehingute sõlmimisel); määrama debeo, bui, bitum, re võlgnema habeo, bui, bitum, re omama prohibeo, bui, bitum, re keelama, takistama iubeo, iussi, iussum, re käskima possideo, sedi, sessum, re valdama, oma valduses pidama video, vidi, visum, re näg

Õigus

doc

Romaani filoloogia kordamisküsimused 2015

1. Mõiste ’romaani’ päritolu ja areng, Romaania mõiste Algselt tähendas mõiste roma-> romanus Rooma asula, hiljem impeeriumi kodanikke/elanikke. Esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Hiljem kui isik omandas kodakondsuse tuli poliitiline ja juriidiline tähendus. Romanz, romant= rahvakeel (romaan,romanss) Spetsiifilisemalt hakati romaanideks nimetama pikemaid värsistatud lugusid. 2. Mõiste ’romaani filoloogia“ Romaani keeltes kirjutatud tekstide uurimine ja taastamine 3. Romaani keeled Euroopas 1. hispaania keel ~ 400 miljonit 2. portugali keel ~ 200 miljonit 3. pantsuse keel ~ 175 miljonit 4. itaalia keel ~ 70 miljonit 5. rumeenia keel ~ 25 miljonit Neil pole iseseisvat riiki: 6

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

doc

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama.

Sissejuhatus romaani filoloogiasse

Rohkem sarnaseid